Pühapäevasõdasid Paldiskist operatsioonide keskusest jätkub ja ka teise saatetundi on varutud meil päris erinevatel teemadel jutte. Ajame juttu Eesti kaitseväe eliitväeosa Scoutspataljoniülema kolonelleitnant Indrek sireliga. Me jätkame juttu veel Paldiski linnavalitsuse nõuniku Regina rassiga. Et üks uhke tuulepark on kerkimas Pakri poolsaar mäetipu, siis me räägime ka tuulepargi tegevjuhi Martin Kruusiga ja ma loodan, et me saame Rootsist kätega Sophia joonzi kelle plaadilt Me oleme mänginud siin lugusid, mille päritolu on rannarootsi oma. Ja üks lugu sellelt plaadilt veel. See on pärit Vormsist ja loo nimi. Kas sureb nii, mu kõige armsam elu? Ja esitaja meelika Hainso, kes laulab ja mängib kannelt. Kas nii? Sa elu. Ja. Hinge. Vokaale. Koor. Ma oi ilu, rääki ära peida. Ja vaeva. Auteele kiigay maa vääri see kuu läike kat. Kreegi. Koore tuule. Surema. See vaid surmatoosi. Sees dresseiga. Nii käi. Ja. Ja jätkame juttu juba siit Rahuoperatsioonide keskuse territooriumilt ja Me oleme oma tehnika siia juba üles seadnud, siis räägime ka militaarjuttu ja minu praegune vestluskaaslane ongi Eesti kaitseväe eliitväeosa Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Indrek Sirel. Tere teilegi tulemast saatesse. Tere päevast, et väeosa ülemana ma eelkõige tahaks võib-olla öelda, et ma ei ole täitsa nõus selle templiga eliitväeosa. Ma arvan kindlasti, et meie väljaõpe on väeosa väljub on tasemel. Et meil on oma omapärad. Olles ainukene kaadrikaitseväelastest koosnev väeosa, on meil kindlasti väga palju, mille üle uhke olla. Kas teeb meist eliidi, ma ei tea. No tegelikult Scoutspataljon nii ajalugu on ääretult väärikas, Scoutspataljonile oli oma ja väga-väga suur osa ka juba Eesti vabadussõjas. Kui paljude püüate nüüd, ütleme oma oma sõduritele, kes Scoutspataljoni tulevad just seda külge tutvustada, et see on tegelikult väga väärika ajalooga väeosa. Jah pataljoni ajalugu on tõesti väga väärikas ja kui me vaatame ikka vabadussõda, siis üks löögi väeosadest, kes osales siis võistlustel mitmel rindel ja on meie pataljoni lipule, on ka mitme lahingulindid olemas, kus Scoutspataljoni on edukalt täitnud oma ülesandeid. Ja see on, mille alusel me õpetame ka oma sõdureid, et pataljoni ajalugu on üks osa meie väljaõppeprogrammist ja me kindlasti hoian, üritame hoida neid traditsioone, mis on siis juba vabadussõjas välja kujunenud ja ja et pataljon praegu omab sedasama lipu, mis oli Scoutspataljonis ka nende lahingute käigus on ka üks märk sellest, et me hoiame ja hoolime nendest traditsioonidest. Aga kuivõrd need poisid, kes teenivad Scoutspataljonis, tunnetavad ikkagi seda ajaloo ajaloo hõngu ja kuivõrd teil õnnestub neile seda sisendada või sisestada, et noh, ajalugu on ka väärtus omaette Nüüd sega, ma ei oskagi öelda, kui palju nüüd iga sõdur just seda ajaloolist tausta ja kui palju see side just vabadussõja ajalooga tähendab, on meil nüüd igapäevasest siin toimingutest välja tulevad, aga ma loodan, et see, mis on meie, käisime pleemi peal kirjutatud üks paljudest. Me tunnetame ka see, et me oleme nendest ühed nendest paljudest, kes on selle pataljoni lipu all olnud ja olnud vabadussõjas ja see tähendab, et nüüd uus Scoutspataljonile ajalugu, see on ka juba uus ajalugu. Ja meil on ka väga väärikat leheküljed praeguses nii toimingutes siin Jüri üritustes Eesti vabariigi territooriumil kui ka kõikides teistes välismissioonidel. Ja see on, ma on ja ma arvan, et sõdurid tunnetavad seda ühtsust, et me oleme üks Üks tervik. Aga võib-olla mõned olulisemad leheküljed ka Scoutspataljoni, nüüd uuemast ajaloost juba sellepärast, et me elame ikkagi kaasajas, vabadussõjaaeg oli vabadussõjaaeg, praegu on uus iseseisvus. Scoutspataljon on siis taasloodi nüüd neli aastat tagasi ja peale seda, kui Eesti vabariigi valitsus oli otsustanud alustada siis kaadrikaitseväelastest väeosa moodustamise ka ja peale seda, sest me oleme arenenud vastavalt meie plaanidele. Ma arvan, et siiamaani siis oleme täitnud põhimõtteliselt kõik ülesanded, mis meile on püstitatud jagu, rääkides ülesannetest, siis põhiülesanded on täita väljaõppekavas ettenähtud väljaõppe eesmärke ning samamoodi ka tagada püstitatud lahinguvalmidus taseme säilitamisel ja hoidmisel ning teised meie ülesanded on osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel ning õppustel, et neid päevase lahinguvalmis töötusse, toiminguid ja õppusi, mis on siin Eestis olnud, neid ilmselt ei isagi. Tähendab, ütleme kõike ära nimetada. Ma arvan, et meie sõdurid, kes on osalenud missioonidel nüüd need on nii Balkanil kui ka Iraagis kui ka Afganistanis. Ma arvan, et need on kõige paremad selle meie uue ajaloonäitajaid. No põhimõtteliselt te peate olema valmis igasugusteks nato operatsioonideks tähendab ka ütleme kiirreageerimiseks. See need ülesanded on jah püstitatud vastavalt sellele tähendab millised kohustused on Eesti riik endale välja esile võtnud ja pataljon Scoutspataljon on ette nähtud ka üks võimalik reageerimisväeosa kaasa arvatud siis ka koostöös NATO jõududega. No te olete ise teist põlve sõjaväelane, mis mis nagu sundis valima teid selle elukutse, mis oli ka teie isal. Arva sirelil, kes on teeninud ka Eesti kaitseväes, ma ei tea, kas ta praegu on juba erus. Ta on reservis ja eks kindlasti ka isa elukutse mõjutas, seda tähendab ütleme piisavalt tugevalt, aga on minu isiklik arvamus on, et sõjaväelase elukutse on juba niisugune mehine valik ja sama, tähendab mis on praegu ka meie Scoutspataljoni reklaamate Scoutspataljon, mehine valik, vennaskond kogu eluks ja see on tõesti niisugune elukutse, mis pakub pidevalt nii väljakutset, nii arenguvõimalusi. Ja ma arvan, et siiamaani ma ei ole pettunud selles, et ma olen selle elukutse valinud. No te olete lõpetanud keskkooli tegelikult Krasnodari, mis tähendas seda, et isa kui nõukogude armee ohvitser pidi teenima seal, kus teda teenima suunati. Te olete käinud sõjakoolis Moskvas, tegelikult olete te käinud ka Lääne sõja sõjakoolides? No see, see taust on tegelikult nagu üsna tugeva, kui te nüüd võrdlete, et nõukogude aegset sõjakooli ja neid Lääne sõjakoole, kas teil mingisugune selline noh, ütleme värvikas võrdlus ka meelele tuleb? Ma võib-olla niimoodi, kuna see, mida te nimetasite sõjakoolis, mida ma lõpetasin endise nõukogude liidus ja see kool, kus ma nüüd olen juba ka Ameerika staabikolledžis läinud, nad on oma tasandiga erinevad koolid ja seega tähendab, ütleme neid hakata võrdlema kindlasti oleks natukene vale. Kuid ma arvan, et, Ma võiks kinnitada seda, et need teadmised ja oskused, mida ma omal ajal endises Nõukogude liidus koolis sain võimaldasid mul alustada oma ohvitseriteenistusi ohvitserikarjääri ja need ei olnud sugugi halvad ja sugugi. Ma arvan, et ütleme, et nad andsid väga hea pädevuse. Täitsa teine jutt on kindlasti see, et üldse, milline suhtumine oli tolles armees ja mis olid ka need eesmärgid, milleks armee oli ette valmis ja mida ta oli valmis täitma. Ja see, ma arvangi on erinevused, et võib-olla niisuguseid värvikaid näiteid ma ei suudagi praegu niimoodi käigu pealt väljadele mõelda. Aga leiate, et on teie karjäärile ja ütleme teie ette valmistunud selle tulnud kasuks. Te olete omal ajal käinud läbi ka nõukogude sõjakooli. Ma toonitaksin Nõukogude Liidu sõjakooli, ma arvan, et ütleme, et see oli üks osa normaalsest süsteemsest ettevalmistusest ja kui mul oleks olla ajal võimalus valida seda, mida tähendab on võimalus täna Eesti noormeestele valida ja kaitseväe ühendatud õppeasutused siis ma arvan, et see oleks ka minu valik tol ajal olnud. Kahjuks seda tol ajal lihtsalt ei olnud. Aga kui palju teie valikut üldse mõjutas asjaolu, et ka isa oli sõjaväelane. Nüüdki reservist. Ma juba seda mainisin, et ma arvan, et see oli üks väga tugev mõju mõjutegur selle tervikuna valikule, et et just kuna lapsepõlvest saati mul oli just võimalus näha seda, et mis see elukutse on, et milliseid ta pakub. Ma ma, ma mõtlen tervikuna elukutsele, siis tema nii häid, nii halbu külgi, et ma arvan, et see oli suur mõjutegur Tegutsete siin ja elatasin rahuoperatsioonide keskuses ja me oleme natuke ebasoodsal ajal siin sellepärast et täna on viimane puhkusepäev ja homme tulevad siis Scoutspataljoni sõdurid jälle oma igapäevasele tööle. Noh, oli plaan teha siin üks väike ring Pasi soomukiga siin paraku täna seda ei õnnestub teha, aga, aga, ja nüüd relvastus ka nüüd tasapisitasapisi täieneb, eks ole, sellepärast et Pasi soomukid ma olen aru saanud, nii et need on nüüd päris päris uus sõna meie kaitseväes. Nagu ma juba eelnevalt mainisin Scoutspataljoni peale selle taasloomist on olemas oma välja arendamise kava ja meie relvastuse ja varustuse hankimine jah, paraneb vastavalt selle kavas ettenähtud sammudele ning ja öelda, et Scoutspataljon on siiamaani tõesti saanud praktiliselt kõik uuemad relvad, mis on Eesti kaitsevägi, kas siis abi korras saanud või hankinud ja alates tankitõrje raketikompleksidest, mis on meie relvastuses juba alates eelmisest aastast ning ka muud varustuse näitajad ja kindlasti tähendab soomukit Pasi. Nüüd on üks oluline etapp meie arengus nad väga, oluliselt olulisel moel tugevdavad pataljoni nii liikumisvõimet kui ka tulevõimet ning see võimaldab meile olla valmis oma ülesannete täitmiseks. Neid tuleb siia päris palju ja nad tulevad vist nagu aja pikkusest praegu praegu on neid Eestisse neli, viis jõuda. Praegu Scoutspataljoni ja kui me praegu vaatame, ongi sinna autopargis, tähendab seisab neli soomukit mida me oleme kätte saanud nüüd järgmiste nädalate jooksul, ma saan veel täienduse. Ning selle aasta lõpuks meil peavad tulema siia 36 masinat, mis kõike loovad Scoutspataljoni, mis kõik lähevad jalaväekompaniile. Kas teil selle Scoutspataljoni komplekteerimisega ka mingeid mingeid raskusi on või on ta niivõrd atraktiivne, et noored mehed, kes on ajateenistuses olnud, tahavad siia meelsasti tulla? Ei, ega mingi asi siin maailmas isendi iseenesest, et selle jaoks, et inimesi siia värvata, peab ikka suurt tööd tegema ja hõika seda peab. Tõesti oma täitsa palju jõupingutusi selle jaoks, et inimese siia saada selle jaoks, et tutvustada nii elamistingimusi kui teenistustingimusi, kui neid ülesandeid, mis väeosa ees on ja siin ma tahaks öelda, suur tänu Rahuoperatsioonide keskusele, kelle see ülesanne, värbamine kelle ülesanne värbamine Scoutspataljoni on ja ja ma loodan, et see töö annab oma villem. Neil siin augusti algusel on tulemus täiesti arvestav number noormehi, kes siis peale ajateenistust on tulnud omas teenima. Pataljoni, ja seega ma kasutaks ka seda, et kutsuks teisi liituma Scoutspataljoniga, mis pakub väga head teenistust ja mis oleks ka huvitav ja mis on tõesti mehine valik. Kas ka tasu on vääriline? Siin ma võiks muidugi öelda, et igaüks kindlasti ütleb, et alati võib, tähendab rohkem olla, aga ma arvan, et et see teenistustasu on konkurentsivõimeline ning alati pea kõike kavatama ainult nendest rahanumbrites, mida sa oma pangakontole saad. Väga palju on ka, sõltub sellest, et mida sulle pakutakse oma arenguks, mida sulle võimaldatakse ka näiteks mõnikord ka vaba aja sisustamiseks ja mis üldse tähendab, ütleme, see elukutse pakub sulle, et. Ei tasu alati vaadata ainult rahanumbreid. Kas Eesti noormees, seal on üldjuhtumil hea sõdur? Ma olen kindel, et Eesti sõdur, Eesti noormees, on väga hea sõdur ja seda on ka näidanud põhimõtteliselt kõik ühisõppused või ka operatsiooni, kus Eesti sõdur on osalenud ja see hinnang, mis on antud esiteks ma peaks toonitama seda, et Eesti üksused on alati kõik ülesanded, mis nendel on püstitanud. Nad on neid täitnud ja täitnud eeskujulikult ja hinnang, no mis on tulnud ka meie partneritel, nendel siis õppustel või operatsioonil on alati olnud väga kiitub. No me teeksime üle kohut Rahuoperatsioonide keskusele, kelle territooriumi nende lahkel loal siin kasutame, kui me räägiks paari sõnaga ka sellest ja siin on areng olnud väga kiire. Et põhimõtteliselt ju põhimõtteliselt kerkib siia uusi hooneid praktiliselt kahe kuuga, mina olin siin viimati aprillis ja siis ei olnud veel seda uut spordihoonet, mis meil viimasel ajal on kerkinud nõnda edasi, nõnda edasi. Noh, seda võib tõesti siis öelda vist, et see on üks selline tõesti üsna jõuline Eesti oaas siin Paldiskis ja Paldiski ei ole valitud selleks kohaks mitte juhuslik. Kui ma esiteks hakkame mõtlema sellest Rahuoperatsioonide keskusest, siis vajaks Rahuoperatsioonide keskus on väga oluline partner, resideks rahuoperatsioon, keskus ongi. Ta täidab garnisoni ülesanded sisuliselt tagab Scoutspataljoni kogu vajalikuga ehk et meil oleks siin võimalus, tähendab niisiis et meil oleks nii majutus, nii toitlustamine, oleks tagatud kui ka et vajalikud õppeväljakud, mis on siin Pakri poolsaarel, oleks meile tagatud ning ka kell 1000 muud pisiasja, mis maid hakkaks tähendab tulema siis nagu ma juba mainisin, et Rahuoperatsioonide keskus täidab ka väga olulist ülesannet, Räkk tegutseb värbamisega uutel Scoutspataljoni võitlejate värbamisega ja see on äärmiselt oluline ülesanne, mis tähtis ülesanne minu jaoks. Ning kui nüüd rääkida sellest arengust, siis jah, võiks öelda, et siin toimub küllaltki jõuline väljaarendamine, on viimasel aastal on siin kerkinud nii renoveeritud üks kasarmu, olen kui ka staabihoone. Siis on ka sisetiir tekkinud ja nüüd on ka renoveeritud uus spordiga. Ja noh, on ka muid hooneid, et areng kindlasti toimib. Ja noh, kui rääkida valikust, siis jah, kuidas Eesti kaitsevägi tuli siia, seda ma pean pöörduma, ilmselt juba mis on Eesti jaoks muutumas juba täiesti lühiajalooks. Et kuidas 93. aastal esimesed eesti väeosad tulid siia, kuid võiksin öelda, et see Samuel Paldiski saatused Paldiski oli rajatud kui kunagi, kui mereväebaas. Sõjavägi on alati olnud Paldiskis? Jah, kahjuks tähendab mõni ahhaa, et oli siin ilmselt mitte eriti teretulnud ja baaside lepingu alusel viidis siin. Ja see linn oli ka Eesti elanikkonnale täiesti suletud. Kuid praegusel hetkel ma arvan, et rääkides sellest sõjaväebaasist, et ma põhitöö linnavalitsuses muidugi teeb Rahuoperatsioonide keskus, kuna tema on garnisoni ülesandes ja nii palju, kui mina olen aru saanud, et see koostöö sujub linnavõimudega täitsa hästi. Et Me oleme siin ennast täiesti mugavalt. Te ütlesite. Paldiski saatus ja loodame, et siin uuel iseseisvusajal on see õnnelik saatus. Et jah, kindlasti ma loodan seda tähendab selle jaoks väeosa on ka siin see on ka üks meie ülesannetest, et tagada, et see saatus oleks õnnelik. Aitäh kolonelleitnant Sirel, Scoutspataljoni ülem ja veel ja üks selle kandi laul vahele enne meie järgmist jutu jutu minutit ja mereväärne maa ramm kolm on esitaja ja see laul on lohusalu tsüklist. Me jätkame juttu Paldiski linnavalitsuse nõuniku Regina rassiga ja üleminekuna eelmiselt militaarteemalt, küsin kuidas on Paldiski linnale mõjunud see, et Rahuoperatsioonide keskus asub siin ja Paldiski linnas on eesti sõdureid ikka päris päris tihti näha ja kasvõi see, et siin kuigi kolonelleitnant sirel oli tagasihoidlik, ütles, et tegemist ei ole eliitväeosaga selle sõna otseses mõttes, aga noh, siiski väga hea väljaõppega väeosa on ju Scoutspataljon. Kuidas see koostöö on sujunud? No minu meelest koostöö on selles mõttes väga positiivne, et esiteks see osa, mis on nüüd siin rahuoperatsioonide, Scoutspataljoni poole pealt me näeme ju, kuidas see areneb ja kasvab iga päevaga ja ja loomulikult noh, meie linnas on hästi palju elanikkonda keskkonnana vormi mitte ainult mehed, vaid naised ja võõrast väljapoolt sisse tulnud inimeste jaoks, teinekord tundub see hästi kummaline, et et mis see siis on, aga aga, ja tänu sellele on ju meil ka ikkagi väga palju noh, ütleme siis hästi koolitatud eestikeelset noort elanikkonda linnas. No põhimõtteliselt ütles kolonelleitnant sirel minu meelest ühe väga-väga ilusa mõttearenduse, et olla sõjaväebaas, et see on juba kord nagu Paldiski saatus, aga kas nüüd ütleme uuel iseseisvusajal natukene see ei häiri, et enne nõu koguda. Taali Peetri ajal oli plaan teha siia suur mereväebaasnõukogude ajal oli ta kinnine linn ja nüüd uuel hästi ajal taas siis noh, mingil määral militaarlinn. Küllap see on Paldiski linna ajalugu ajast aega olnud, et ikkagi ta on mingil määral varal sõjaväelinn või militaarne linn. Aga noh, mis saab olla parem kui see, et on oma riigi siis militaarosad sees, kui, et oleks kuskilt mujalt. Nii et ma arvan, et see ei ole, see ei ole nagu linna arengule üldse mingiks takistuseks. Räägime natukene ka Pakri saartest, nendest on küll juttu olnud selles saates, aga, aga mitte väga palju. Noh, siin on ju võimalus isegi vist inimestel Pakri saartele minna, tutvuma, kui, kui selleks soovi on. No selleks peab ainult ülevedu olema paadiga või kuidas sellega on? Ja loomulikult Pakri saart mari saab praegu külastada ja eks enamus inimesi just ise iseenesest siseturism on praegu Pakri saartele hästi popule Aarne ja praegusel juhul siis sihtasutus Pakri saared korraldavad seda saarte ülevedu. Ja noh, mida on saartel näha, saartel on näha vanu kohti. Iseenesest ääretult ilus loodus ja noh siis Väike-Väike-Pakri saarel ka siis ainus elanik Matinüümann, mis on siis ilmselt väga paljudele iseenesest vaatamisväärsused, kuidas inimene elab üksinda saarel, saart, ajalugu läheb 14 10.-sse sajandisse. Kui Padise klooster siis müüs rannarootslastele siis Suur-Pakri kolm talu Need olid siis müügitingimused, olid siis suhteliselt lühikesed, aga väga eripärased, et üks oli see, et müügilepingud pidid vastama Rootsi seadusele. Teine oli siis see, et kloostrile pidi jääma karja ja kalastusalad õigused ja kolmas oli siis see, et küttepuit ei tohtinud saarelt välja müüa, võis ainult oma tarbeks kasutada. Pakri saartel on Pakri saarel on olnud isegi bakterimuuseum ju? Jah, see on, see on minu meelest päris päris unikaalne asi. Jah, see väiksel pakil Väikse Pakri saarele loodi siis Pakri muuseum, see oli siis Woody ühe vana selle taluhoonesse, kus omanikud olid surnud aasta hiljem loodi sinna ka siis niinimetatud tantsusahal või tantsupõrand ja see oligi siis Pakri saare elanikele selline kooskäimise koht. Aga loomulikult, Pakri saared on elanud oma sellist tava, igapäevast elu, sest esimese vabariigi ajal nad olid eraldi haldusüksus. Seal olid omad koolid või õigemini kool kordolise väiksel pakil kord suurel Pakril ja elati täiesti tavapärast elu, et praegu lihtsalt ilmselt meie tsivilisatsioon tsiviliseeritud inimesed ei kujutanud ette, et kuidas seal elati. Kuidas Pakri praegusel elanikul nüümanil läheb? Käisin teda nädal aega tagasi külastamas, ütleb, et läheb väga hästi, tema on väga rahul. Ütleb, et tema seltskonda ei vaja ja loodab, et saab oma asjadega hakkama või õigemini ta usub, et ta saab hakkama. No Paldiski on selline linn, nagu me juba rääkisime, et siin on selline infost kultuuri seisukohalt oluline sadamat põhjasadama lõunasadam aga kui me vaatame neid samu kütuseronge, mis siin kolisevad ja mööda sõidavad, et kas, kas on olnud juttu ka sellest, et kuidagi kuidagi neid linnast rohkem eemal hoida, kas selliseid võimalusi? Võimalusi on? Jah, loomulikult, eks praegusel juhul on suurimaks probleemiks Alexela terminal. Kuna kui kütust laaditakse, siis ebasoodsa tuule puhul linnas on hästi tugev kütuse haisu taas sees ja seepärast on Paldiski linnavalitsus teinud ka keskkonnaministeeriumile taotluse paigaldada Paldiskisse, siis statsionaarne, siis õhuseire ja mis näitaks siis kogu aeg seda, kas õhk on saastatud või mitte. Alexela aktsiaselts Alexela terminal on ise lubanud, et üsna varsti siis kütuste vagunite terminal viiakse linnast välja. Sest tõesti ka mitte ainult see laadimisel ei teki neid kaasnevaid haisevad sõna otseses mõttes ka need kütusetsisternid, kui need linnavagunid sisse tulevad. Kuidas te suhtute suhteliselt uudsesse nähtusesse nagu sealpoolsaare tipus olev Pakri tuulepark? Väga positiivselt, sellepärast, et me oleme ka linna arengukava koostamisel või kaasajastamise ikkagi ära märkinud, meie eesmärgiks on roheline linn ja tuulepark tähendab meie jaoks rohelise energia linna, nii et väga positiivselt. Aitäh Regina rass, et leidsid aega saatesse tulla Pakri tuulepargist me õige pea veel räägime. Aga vahepeal taas üks lugu, Väike-Pakri päritolu Maria Rosenborgi on autor Rootsi lauru raamatust ja Emma Herdeliin on laul ja, ja Janne rõõmsalt saadab teda hormooniumil. Ja tegemist on sellesama Sophia Younci plaadiga. Loo nimi on aga. Pulmad Ghanas. Ikka alli. Keele. Nagu lubatud, räägime me ka Pakri tuulepargist ja me räägime sellest tuulepargi tegevjuhi Martin Kruusiga hakatuseks. Mispärast just valiti see koht Pakri poolsaare tipus, milliste parameetrite alusel? Pakri poolsaar on avatud tuultele. Kindlasti see ongi üks põhilisi valikukriteeriumeid, kuid mitte ainus, sellepärast, et elektrienergia tootmiseks edastamiseks oma elektriliine ja Paldiskis olid ka tugevad elektriliinid olid olemas ja ei olnud ka ohtu või negatiivselt mõju ümbritsevale keskkonnale, kuna nagunii nõukogude ajast oli seal sõjavägi oma jälje jätnud ja meie täiendavat kahju nii-öelda ei tekitanud. Millal see idee iva sündis? Ütleme idee iva kindlasti oli juba siin Eesti tulenergeetika pioneeride peas juba kindlasti molkus juba palju-palju aega tagasi, kuid reaalseks tegevuseks läks aastal 2000, kui siis Pakri poolsaarele paigaldati spetsiaalne tulemate mast ja hakati Akkadi tuult mõõtma. Ja neid tuulegeneraatoreid praegu on siis kaheksa üleval kaheksa ja plaane on veel suurendada seda arvu või, või kuidas? Jah, seal on täitsa võimalik, oleks seda tuuleparki laiendada. Kui praegu on kaheksa tuulikut, siis juurde oleks võimalik panna isegi kuni 22 tuulikut. Kuid millal see teine etapp täpselt käivitub, vara veel öelda, et siin on veel natuke lahtisi otsi, et eks aeg näitab seda. Kuidas kohalik omavalitsus on suhtunud sellesse ideesse, kas on olnud ka vastuseisu kelleltki, et noh, et kahjustab keskkonda või tekitaks seda teist või kolmandat? Ei ole, et kohalik omavalitsus on küll nagu soosinud ja väga toetanud seda projekti ja ja noh, nagu ma ka enne ütlesin, siis see poolsaar oli oli nõukogude ajal puhtalt vene sõjaväe kontrolli all, nii et, et seal Niukest tsiviilütleme elanikkonda elu seal nõukogude ajal ei olnudki, nii et selles mõttes mingit konflikti seal oli, seal ka ei tekkinud ja seal ei ole ka mingisuguseid noh, ütleme lindudel loomadega mingisugust otsest konflikti seal ei teki, nii et, et selles mõttes igati sobilik koht. Võib-olla sa natukene räägiksid, mispärast on tuuleenergeetika hea, no üks moment on see, et tegemist ei ole keskkonnakahjuliku asjaga. No see on üks asi, et enam pööratakse tähelepanu jah, erinevate tootmisliikide tootmisviiside keskkonna mõjudele ja Eestis on see küll nii, et energiatootmine on tööstusest või üldse majandusest kõige suurema keskkonnamõjuga ja tulenevalt just meie siis eripärasest kütusest, põlevkivi põlevkiviga kaevandamine ise on väga keskkonnamahukas tegevustega, põletamine on seotud väga suurte õhu saastajaga tahkete ainete jääkidega, nii et selles mõttes tuuleenergeetika võrreldes põlevkivi energeetikaga on ikka väga-väga suur kontrast. See oleks nagu keskkonnaaspekt, aga teine on ka nii-öelda kütust odavuse aspekt pikas perspektiivis. Noh, just siin viimasel ajal seal on ilmunud ka ajakirjandus väga palju artikleid selle kohta, kuidas Gazprom kavatseb Balti riikidel kahekordistada gaasi hinda kuidas lähiaastatel ilmselt põlevkivist elektritootmine kallineb 50 protsendi võrra siis tuul kui tasuta ressurss on kõikidest sellistest mõjudest vaba. Et selles mõttes kindlasti pikas perspektiivis nagu väga mõistlik areng ikkagi osa elektrit toota, toota ka tuulest. Milline on. Tuuleenergia hind võrreldes nüüd ütleme põlevkivienergia hinnaga Narva elektrijaamad minu teada praegu müüvad elektrienergiat hinnaga kuskil 40 senti siis tuuleenergiat müüakse hinnaga 80 senti, nii et tänases seisus võib küll öelda, et tuuleenergia on on kaks korda kallim kuid tuleb arvestada ka sellega, et Narva elektrijaamad tänasel kujul on ehitatud juba kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel aastatel ja nende jaamade nii-öelda siis amortisatsiooniperiood või, või see kapitali tagasimaksmise periood on juba ammu möödas. Võib-olla teema näitlikustamiseks ütled, et kui palju on võimalik nii-öelda ära toita või kui suurt territoorium on võimalik ära toita näiteks nende kaheksa tuulegeneraatoriga. Me oleme ise seal niisuguse keskmise numbri välja toonud, et kui me ise toodame seal kuskil ütleme, 50 gigavatt-tundi aastas elektrienergiat, et ehk siis 50000 megavatt-tundi ja kui üks keskmine kodumajapidamine tarbib Eestis kuskil viis megavatt-tundi, siis lihtne arvutus näitab, et kuskil 10000 keskmist nii-öelda eesti perekonda saax Pakri tuulepargi toodanguga nagu ära varustatud No, ja kui veel paarkümmend tuulegeneraatoreid tuleb, siis piirkond ju sedavõrd ka suureneb. Jah, seda küll. Aga ma tean, et on olnud ka vastuseisu ja tõestatud, et ei ole tuleenergeetikal Eestis erilist tulevikku, seda nii ministeeriumi tasandil kui ka mõnedel muudel tasanditel, on ka näiteks mõni TTÜ õppejõud sel teemal sõna võtta. Et mida sa, mida sa ütleksid tuuleenergeetika kaitseks? Ma ütlekski seda selle asja kaitseks, et kõik need vastuargumendid tuginevad tänasel energia tootmise seisul, mis täna Eestis on. Ehk siis nad tuginevad eeldusel, et need elektrijaamad, mis täna Narvas töötavad, jäävadki sinna täpselt samamoodi töötama, keskkonnamaksud ei tõuse. Mul ei ole vaja renoveerida, neid ei ole vaja viia vastavusse keskkonnanõuetele siis sellisest eeldusest lähtuvalt ja ka eeldavad ka seda, et põlevkivi jätkub meil lõpmata lõpmata kaua siis siis kui need asjad nagu eelduseks võtta, siis tõesti võib öelda, et milleks meil on vaja teisi energialiike. Narva elektrijaamad teevad oma tööd väga hästi. Aga ma arvan, et pikas perspektiivis ja pikemaajalisi plaane tehes. Neid eeldusi arvestada, sest et need eeldused ei, ilmselgelt paika ei pea. Ja kui me vaatame uut olukorda, siis see olukord on teine ja noh, ma arvan, et siin ongi see, see vastuolu, tähendab kui vaieldakse või argumenteeritakse, kas tuul tuuleenergiat kasutada või mingit muud energialiiki või või ainult põlevkivi, siis tihti tehakse see viga, et võrreldakse tänast olukorda Narva elektrijaamades, kuid noh, see päris kindlasti ei ole, ei ole püsiv ja üks teine eeldus, mida tihti tehakse tuuleenergeetika nii-öelda vastu. Rääkimisel on see väide, et öeldakse, et tuul ei ole stabiilne ja kui tuul ei puhu, siis Narva elektrijaamad ei ole võimelised nii kiiresti reageerima tuulemuutustele ja sellepärast tehakse sealt ka kohe kiire järeldused. Sellepärast Eestile ka tuuleenergeetika ei sobi. Aga, ja ka see on tegelikult pooltõde selles mõttes, et ka täna Narva elektrijaamad ei reageeri mitte eestitarbimise muutustele, sellepärast et Eesti ei ole isoleeritud energiasüsteem. Eesti on ühendatud Baltimaadega ühendatud Venemaaga energiasüsteemidega. Lähitulevikus saab olema ühendatud ka Põhjamaadega. Et see nii-öelda koormustippude ootamine eri energiasüsteemide vahel töötab kui juba nagunii täna, et Narva elektrijaamad nagunii ei peagi ütlema tuule tulenevaid kõikumisi reguleerima, et seal on hoopis laiem teema, aga see on kindlasti jällegi üks argument, mida kasutatakse nagu tuuleenergia vastu. Kuidas. Energiasuur elektrimonopol suhtub täie ettevõtmistesse, sa oled ju ise kadunud? Energiast olid seal alternatiivenergiadivisjoni direktor, jah, tegelesin samade asjadega, Eesti energias ja Eesti Energia suhtumine ühelt poolt kindlasti tuleneb sellest, et tegemist on ettevõttega ja, ja tegemist on energeetika valdkonnas tegutseva äriettevõttega otsitakse ka ise aktiivselt uusi võimalusi energia tootmiseks ja sealhulgas ka otsiti võimalusi siis taastuvenergia vallas tegutsemiseks, kuid kuid tal on ka teine nii-öelda väga suur funktsioon, see on nii-öelda riiklik riiklik funktsioon ja sealt tulenevalt siis suur nii-öelda poliitiline surve hoida iga hinnaga elektri hinda madalal. Et see jällegi sead, teised piirid sellele Eesti Energia tegevusele. Nii et noh, Eesti energia suhtumine on, on mõnes mõttes nagu isegi kahetine, ühtepidi. Võib-olla oleks mõistlik tegeleda uute energiaviisidega, aga teistpidi üritatakse investeeringuid, kulusi minimiseerida ja siis sealt tuleb lähemalt ka jällegi mitte tegeleda uute asjadega, nii et nii ja naa. Kust? Tuli IC. SLI. See. Seapalgist pal käest. Sa ei saanud see. Kõrguste kõver. Niisiis selle loo pealkiri oli neil kõrgustel ja see on rannarootsi päritolu Sofia joonzi plaadilt. Pala on tegelikult Vormsi päritolu ja praegu peaks olema Sophia Johns, meil ka Rootsis, kuuldel. Sophia, kas sa kuuled? Räägi paari sõnaga palun oma rannarootsi päritolust, kui kaugelt sa oled rannarootsi päritoluga, tähendab eesti sugujuurtega. Ütleme nii, et mul on vanaisa, on mul pärit Juminda poolsaarelt ja tema ema siis omakorda oli pärit naissaarelt. Tema nimi oli siis Eliise Lutter ja tema oli elus veel, kui mina olin laps siin Rootsi ja tema rääkis ees ka rootsi keeles poolne suguvõsa, kokkutulekud ja peod ja et see ei ole väga kaugel. Millised on olnud sinu sidemed Eestiga? Noh, alguses oli muidugi rohkem just perekonnasidemetega pärast pärast kui nüüd piirid said nagu lahtisemaks, siis muidugi sõbrad-tuttavad, kaasmuusikuid ja praegu olen Eestis elanud juba 19 aastat. On nagunii palju sidemeid teid et ei saa enam aru, et kus see piir jookseb, mis on eesto Messaroodsama kõik sellised läheb kokku üheks eluks. Räägi paari sõnaga palun selle plaadi sünniloost. Blood sündis tegelikult sellest mõttest, et, Rannarootsi muusikas hakkas sattuma huvitavasse positsiooni, et oli nimelt väga eksootilise mingi tähendusega nii rootslast kui ka eestlaste jaoks ja mulle tundus, et see on päris tobe, kui nagu mingi plaat või kontsertkava on ja siis näiteks 90 protsenti on näiteks Rootsi rahvamuusika ja siis lihtsalt uisapäisa välja valitud mingi Ruhnu asi ja topitud sinna, sest et on nii põnev öelda. Ruhnu näiteks. Ja samamoodi ka nagu väga imelik, mingi Eesti programm on näiteks ja siis on nagu üks lugu on siis kavas rootsi keele sellepärast et see on väga eksootiline. Ja siis tekkis Mul on nagu unistus, et saaks võtta selle kultuuri ja tegeleda sellega iseseisvalt ja ja siis me saime kokku, see oli vist mingi kolm-neli aastat tagasi juba emma ühede liiniga kellega ma, kes siis laulab bändides nimega karmana ja atriaakial. Ja lihtsalt natukene rääkisime, et äkki teeks koos midagi või saaks läheneda sellele muusikale nagu natukene igalt poolt ja nii rootsi poolt kui ka Eesti poolt ja siis ma kutsusin veel meeliga Hainsod. Sellepärast, et seal sellel samal alal oli ju ka eestlased, ei ole ju nagu puhas rootsi Alawis vaid seal oli sellised nii-öelda kultuurikultuuridevahelised kontaktid olemas küll ja küll. Ja nii ta nagu sündis, et sulle see soov, et see kultuur saaks olla nagu iseseisev kuskil ja samas, et see nii-öelda see see pinge ja see mitmekülgsus, mis on seal sees, et see kuidagi tuleks välja, et see oli nagu see sünnilugu tegelikult. Nii et Rannarootsi kultuur on noh, ütleme, võime öelda nii et iseseisev kultuur. Me teame sellest Eestis viimasel ajal päris palju, oleme õieti olema õieti väga palju uuel iseseisvusajal teada saanud. Jah, ma arvan küll, et on väga palju, nagu just uurida suhte väga palju nagu kirjutatud ja ka publitseeritud, et on väga seal nagu buum, võiks nagu öelda, et laseb aga jah, ega ta on küll lugu iseseisev, aga see on ka nagu huvitav, et arvan, et, Noh, et miks ta on iseseisev nagu see, et kui nüüd üritada seda mõista, mis seal toimub siis on ju väga raske näiteks Rootsi poolt seda vaadata, sest tegemist on ikka nagu ühe kultuuri just nagu noh, see nagu see viimane, nii nagu nagu Kanteks ju, et pärast noh, see nagu pool siis nagu mahajäetud teiselt poolt siis nagu iseseisev ja, ja üsna kuuma kultuuri nagu nagu piiri peal. Ja samas ta nagu meenutab seda, mis on siis Soomes. No mismoodi need soomerootslased elavad, see rannarahvas ja see rannarootsi kultuur, et see nagu nagu teistmoodi kui see nii-öelda riigirootsi kultuur. Selles mõttes on ta nagu jah ja nagunii väga kergesti sellele läheneda, sellepärast et on nagu rootsi keel suus näiteks vaid et see ajalugu ja see mentaliteet, mis on olnud, see on ikka nagu hoopis teist laadi Aitäh Sophia, selle intervjuu eest meil paraku saade hakkab otsa saama. Obama, tänane pühapäeva süda oli Paldiskist. Me olime Rahuoperatsioonide keskuses ja me rääkisime Paldiski ja Pakri ajaloo erinevatest tahkudest. Loomulikult selle kandi inimesed, kes tunnevad seda ajalugu ja teavad ja armastavad Paldiskite Pakrit võivad ette heita, et väga palju jäi rääkimata. Aga üht-teist ma usun, meil õnnestus Paldiski kohta ka meie kuulajale teada anda. Aitäh, et kuulasite meid. Aga saadet jääb lõpetama Ellerheina koor. Ja tegemist on Heino Kaljuste lauluga lohusalu asub siit üle lahe ja lõpetame tänase saate lohusalu lauluga. Kõike head teile. Paldiskis olid siis vikerraadio poolt, Rein Palo