Kuidas sa ise muidu staarieluga harjunud alad juba Hästi ses suhtes, et ma kui välja arvata mõned üksikud hetked, kui keegi on, on minu juurde tänaval või kuskil avalikus kohas tulnud ja, ja kiitnud meie saadet õnneks seni on, on ainult kiidetud, et keegi pole pole molli andnud halva saate tegemisest. Et see on nagu pigem olnud väga harv ja väga positiivne. Nii et nagu tundub, nagu tundub, nagu meelakkumine staari elu mõnus. No ma arvan, et kõik need jutud, et staarielu on raske ja et sa kindlasti siis muutud sõltlaseks, kui sa oled staar ja ja nii edasi ja sa oled tegelikult väga üksi, see kõik on puha vale. See, see kõik on selleks, et hoida kergesti hirmutavaid inimesi eemal staari elust. Aga meie ei ole sellised ja me naudime seda staari elu ikka täiega. Tere, minu nimi on Ivo krustak. Tere, mina olen Jim Ashilevi ja te kuulate saadet. Popkulturistid staari elu on lihtne ja hea. Popkulturistid lähevad summerdama. Popkulturistid lähevad nautima hedonistlikult kõike, mida staari elu neile võimaldab. Ja nad ei loobu nendest hüvedest enne, kui nad on täielikult põhjakäinud. Aga seda niimoodi, et sädemed taga ja kõik teevad filme sellest allakäigust ja tõusust ja allakäigust, tõusust ja kõik kirjutavad eluloolugusid ja kleebivad plakateid igale poole. Ja jah, see on see meie ikooni teekond, et need me oleme ju ärkoonida. Ei jõua ära oodata, ei jõua ära oodata. Ma keerasin nässu selle, mida ma pidin kohe saate alguses tegema. Ma ütlesin, et popkulturistid lähevad summerdamaga, tegelikult, mida ma pidin ütlema, need popkulturistid lähevad sommerdama. Mul paluti, paluti seda seda sõna kasutada, sest see oli tulnud välja viimases eesti kultuuri kaleidoskoobi mingisuguses postituses eile. Ma ei olnud seda sõna varem kuulnud, et ikka tähendab, see tähendab suvitama nagu Sommer. Aga kas see on mingisugune rootslaste rahastatud projekt, et peab kasutama nüüd seda sõna või ma ei tea? Kus kultuuri kaleidoskoop oma Facebooki lehele raha saab, aga ma saan aru, et siin on juures häste vanasõna häste laensõna häste, eks sünonüümi häste, eks sõnaveeb. Et ma, ma ausalt öeldes isegi ei tea, aga. Aga Rootsi kuningas oli kuidagi välja jäetud. Eeva palus mul mul kasutada sõnast summerdama, sest talle meeldis aga see sõna. Vaata Eva pangakontot, tantsu abikaasa ja kindlasti pääsed ligi sellele kergesti, ei sealt tulla mingeid rahasid Rootsi kuningalt, siis on asi juba väga kahtlane. Okei, vaatame järgmisena, ta ütleb sulle, et hakka klienti kuulama, mis asja? Ei midagi. Kuulsusest ja allakäigust, oh jummel. Ma käisin vaatamas filmi just ükspäev, üks õhtu, kas seal eile ta ise ei olnud eile õhtul selle üleeile, aga arvestades seda, et seda saadet kuulavad inimesed omale sobival ajal, sest tegu on ka Bootkestiga, siis see ei ole tegelikult üldse oluline, mis taeval ma kinos käisin. Küll aga on oluline see, et ma käisin vaatamas sellist filmi nagu raketimees Rocket Man. Mis on seal mingi ulmefilm, see on täiega ulmefilm, räägib räägib Elton, Johni, tuntud muusiku ja ja muidu toreda inimese eluloost. Ja, ja see on, see oli selles suhtes ma vaatasin seda treilerit üks päev. Mistõttu ma seda filmi üldse vaatama tahtsin minna ja ma vaatasin seda treilerit, jättis mulle mulje, et põhimõtteliselt on tehtud täpselt samasugune film nagu tehti Queen'ist millest me ka siin saates rääkisime mõnda aega tagasi, et nüüd lihtsalt on nagu võetud põhimõtteliselt sama nagu formaati tehtud film Elton Johnist. Aga aga see nagu selles suhtes tundus nagu natukene natukene imelik olevat, et noh, et nende kahe filmivaheline aeg oli küllaltki lühike, et ei oleks päris niimoodi saanud, et oh, et Queen oli nüüd väga edukas film, et teeme rutunud ühe filmiga Elton Johnist ja tegelikult tuleb välja, et seda, seda filmi on, on üritatud teha juba kaks 20 aastat umbes ta nagu pidevalt olnud arenduses, seda on erinevad stuudiod on, on seda projekti nagu püüdnud ära teha erinevaid režissöörid, erinevaid näitlejad on läbi käinud ja nüüd siis lõpuks kuidagi tuli see film kokku sellena, nagu ta tuli ja ta ei olnud üldse nagu Queeni film mis oli väga positiivne, sellepärast et noh, Queeni film oli, oli omaette niisugune, kuidagi nagu ma ei tea, sihuke roki, roki rokimaailmafilm või niisugune nagu ühest suurest suurest staarist ja ja, ja kuidagi nagu. Ma isegi ei oska nagu öelda, kuidas Queeni film sellest erinevusega, nagu põhiline suur erinevus oli see, et nüüd see Rocketman on muusikal, et ta on nagu päriselt ka see, see Elton Johni muusika, tema kirjutatud laulud ja see, kuidas ta neid kirjutas, on noh, nagu sellesse loosse hästi sügavalt sisse põimitud ja, ja, ja filmis siis tekib hetki, kus kõik hakkavad laulma ja tantsima ja ja noh, nagu justkui korra astutakse sellest reaalsusest välja, et noh, kui, kui neil oli pigem see, et tegu oligi nagu sellise pool dokumentalistikat, et justkui kaamerad on kohal ja jälgivad, mida inimesed teevad ja, ja muusika nagu on seotud sellega, et bänd teeb proovi või, või läheb lavale ja esineb. Aga, aga siin filmis siis see nagu muusika oli ka oluliselt rohkem nagu sellise loo edasiviiva jõuna kasutusel. Ja mulle ääretult ääretult meeldis see film, see oli suuresti ka tänu tänu filmis peaosa mänginud härran Igretsenile kes, kes nii oma kuidagi välimuse ja ole kui ja hääle ja kõigega nagu väga hästi lõi kujutelmad tõesti vaatangi Elton Johni noorena. Ta laulis isa selles filmis. Ta ütles, et ta õppis paar nädalat klaverit, et noh, nagu nagu beta ära, aga noh ütleme, ta ei mänginud pisarnädalat võtetes kätega, selle ajaga ei jõua nagu Elton Johni taseme. Karta võib, et niimoodi nagu petis pettis seda klaverimänguga, tegi seda ka nagu väga hästi või väga-väga usutav vähemalt, et noh, selle mitte kordagi tekkinud hetke, kus ma, kus oleks mind nagu filmist välja tirinud, tooda tegelikult ei mängi ju üldse klaverit, aga, aga ta, ta tegi seda väga hästi. Ja, ja mis mulle selle filmi juures nagu eriti tugeva mulje jättis, oli see, millest me siin saate. Alguses naljatasime, et see staari raske elu. Sest. Me oleme, me oleme nagu mõned korrad rääkinud vaimsest tervisest ja ja me oleme ka rääkinud sellest, et, et meil mõlemal on sellega probleeme olnud, aga samas ma isegi ei kujuta ette, et ma saan aru, et film on dramaatiline liialdusega, aga mul ei ole mitte ühtegi põhjust nagu uskuda seda, et, et see, mis seal näidati, ei olnud nagu päriselt toimumas. Et ma ei kujuta ette seda, seda raskust, millega see inimene vähemalt osa oma elust pidi läbima. Ja, ja see tõesti oli nagu südantlõhestav see, see, see, mida seal filmis näidata eriti tema tema karjääri arengu, tema suhetega, tema vanematega, tema suhetega, tema esindajatega inimestega, keda ta, kellelt ta lootis eriti ootas nagu sellist tuge ja, ja, ja, ja armastust, et kui palju tegelikult oli neid inimesi, kes temast lihtsalt nagu noh, kas, kas siis nagu tahtlikult või, või lihtsalt hoolimatusest teda lihtsalt ära kasutasid ja, ja tegelikult ei pakkunud talle seda tuge, mida tal vaja oli mille ta siis loomulikult nagu ikka rokkstaarid üritas leida alkoholist ja narkootikumidest ja see film ka näitab kordi, kus ta üritas ennast äratada, vaja oli, oli mõne päeva pärast jälle laval ja noh, see, see nagu staarielu on tegelikult täiesti crazy kontseptsioon, ma ei tea enam tänapäeval, kuidas sellega on, aga, aga noh, ütleme need staarid, kes siis olid nagu sellel maid staadioni rokkbändide ajastul, seal seitsmekümnendad kell kaheksakümnendatel, et kui et see film nagu tegelikult toob jällegi väga-väga teravalt esile, kui hull see elu saab olla ja, ja kui palju need inimesed, kes on, on meeletult rikkad ja edukad ja kuulsad ja kõik neid armastad, kui palju nad ise sealjuures võivad kannatada ja ja see ongi nagu selline. Seda oli kohati nagu keeruline vaadata, aga, aga mul on hea meel, et et neid lugusid nagu, nagu esile tuuakse Ma kindlasti tahan näha seda filmi ja mina ikka kuulan arvamusliidrite arvamusi siin, sina oled nüüd just värskelt rääkinud ja väga vägagi nud filmi Rocketman. Enne seda, kui ma sinu arvamust kuulsin, lugesin ma jällegi kinovärgiga mandariini saatejuhi Ralf Souteri muljeid sellest filmi eellinastusest, mis toimus arvamusliidritele, eks ole, seal oli isegi viktoriin, ma tean, et Ralf võitis endale sealt regionaaldeodoranti ja mida kõike veel. Mis on 100 protsenti seotud Elton Johniga, Elton John vist ainult Reksale kasutabki või kuidas? Reksana protsi juba Elton John Kas kas ta, kas ta seal filmis, kui ta oli eriti põhjas ja paari kapalli tühjaks joodud, kas ta seal proovis ka juua näiteks Rexona odekolonni? See ei tulnud välja, aga arvestades, et Elton John ise filmiprodutsent, siis võib-olla need osad nagu noh, nagu päris hetked, kus ta nagu deodoranti üritas, jõuad need võib-olla jäeti välja, ma ei tea. Võib-olla see tuleb bluurai lisamaterjalidena DVD direction, kate, eks ole, director's Rexonakad. Igal juhul Ralf Sauter ka kiitis taevani seda filmi ja noh, ütleme nii, et meistrid on rääkinud. Ma ei saa seda filmi vahele jätta. See, ma ei ole mingisugune mega Elton Johni fänn kunagi olnud. Ja minu jaoks ta liigitub nende staaride alla, kes ongi, keda ma teangi just nimelt sellepärast, et nad on staarid. Aga sealt edasi mingit süvateadmist mul tegelikult tema loomingust või hingeelust ei ole üldse. Aga mu huvi Elton Johni vastu on aina suurem ilmselt tänu filmile ka enne filmi väljatulekut, küllap inimesed hakkasid juba jälle rohkem rääkima temast ja ühtlasi, kui toimus tänavune rekord story-d, mille raames siis muusikasõbrad kogunesid erinevatesse plaadipoodidesse, mis veel järel on, et mis, mis ta tänaseks veel alles on. Et imetleda rariteetseid spetsiaalselt selle iga-aastase ürituse jaoks välja antud vinüüle. Ja ma nägin seal Elton Johni vinüülplaati ka, mis oli varem ilmselt siis niimoodi, kas siis vinüüli kujul veel üldse mingil andmekandjal välja andmata jäänud selline kontsertsalvestus Moskvast? Ma ei julge öelda, mis aasta kontsert see oli, aga noh, need mõned üksikud kuulajad, kes võib olla selle selle albumi endale, hankisid nemad siis teavad seda lünka täita. Aga mul oli kiusatus plaat osta teadmata tegelikult, mida ta seal täpselt laulab või mis hetk tema elus ja karjääris. Mis hetke see kontsert tähistas? Ühesõnaga, ta on hakanud kuidagi nagu ligi tõmbama ja, ja ma ei, ma ei teagi, miks, võib-olla just sellepärast, et et ta on üks nendest staaridest, nagu ma ütlesin, kellest mul on siiamaani olnud väga pealiskaudne arusaam. Ta on olnud minu jaoks lihtsalt selline huvitavate päikseprillide ja väga, väga sätendava pintsakuga, sihuke ümmargune tore vanamees. Et, et noh, see on, see on väga-väga pealiskaudne kuidagi arusaam ühest muusikust, kelle kelle Loomingu kelle, kelle loomingu maht on juba praeguseks nii suur, et selle jaoks me vajaksime eraldi arhiivi, eks ole, et on üks meie sellistest nagu kultuuri heerostest ikkagi siin Lääne kultuuris ja ja naljakas, ma praegu vaatan, et sa tahad täna saates lasterokitmanni lugu, eks ole, et kuidas see lugu on pärit Hanki Chato albumilt jaa, ja albumi kaanel on Elton John selline noormees, noh, mulle tundub, et, et kas, kas meievanune või võib-olla isegi pisut noorem, kui meie sinuga praegu oleme siin oma. Ma olen 34, sina oled 30 12 või 30. Ma vist saan seast. Igatahes nagu 100 protsenti kindel enam näeb välja nagu meie hea kaaslane seal albumi kaanel ja kui ma seda pilti näeksin kuskil ilma kirjata, mis ütleb, et Elton John on seal pildi peal, siis ma vist ei tunneks ära, teda tundub olevat nagu mingi teine inimene. Ühesõnaga. Ma ma tahan näha rokitmanni ja ma tahan uurida, et mis, mida, mida Elton John ikkagi on laulnud. Tal on nii suured hitid, vaata kui ma mõtlen ta peale, siis kohe hakkab peas mängima näiteks Aimstil standing, onju. Et tal on või siis mäletan, kui printsess Diana suri eksarys kandlelindu vend oli laul, mida inimesed nutetud silmadega kaasa laulsid ja panid oma tšakse põlema ja tõstsid need üles, et, et kuidagi. Et see kõik on, kui miski on nii. Kui miski on nagunii laialt aktsepteeritud ja nii, nii laia kõlapinnaga ühtäkki siis ilmselt teatud tüüpi inimestesse kohe tekitab mingisugust niisugust tõrget, et refleks on see, et okei, et see on mingisugune asi, mis on kõigile mõeldud, järelikult seal mulle mõeldud. Vot siuksed palad nagu Aimstel standing ja näiteks nagu end need olid täpselt sellised palad, mis kuidagi haarasid nii suurt kuulajaskonda, et mulle tundus, et tegelikult see ei kõneta mitte kedagi. Aga see on jällegi see eelarvamus, eks ole. Et vahel võib juhtuda, et midagi väga head võibki meeldida väga paljudele inimestele ja noh, on lollus ju puhtalt populaarsuse panna populaarsust, pahaks heale loomingule, eks ole, see on ühesõnaga see on niisugune motiiv, mis niikuinii meie aruteludest on läbi käinud, eks ole, et et kui miski on nagu väga populaarne või kui miskit on väga palju raha, siis olgu see siis muusikas või filmikunstis, siis kas ühtlasi on miski, mille suhtes me peaksime olema nagu ekstra kahtlustavad. Aga võib-olla ei pea alati ma ei tea, kas Elton John on või millest noh, kui mõelda, ained igal muusikul on oma mingisugune siuke Põhiliin, mida nad ajavad tavaliselt ja see on äratuntav nii meloodiates kui ka laulusõnades või teemades sageli siis mis on näiteks Elton Johni selline põhiliin, mida ta on kuidagi ajast aega nagu esindanud või ajanud. See on, see on keeruline küsimus, millele vastata vähemalt minul selle selle tõttu, et ega minu jaoks ka pole Elton John kunagi olnud nagu üks nendest artistidest, keda ma väga suure pühendumusega jälgin nagu sa mainisid, noh, tal on hästi palju siukseid, suuri hitte, mida ma tean ja mida ma olen nautinud. Ja noh, ütleme meie põlvkonnale veel ilmselt kõige olulisem, sest ma arvan, et me olime võib-olla natuke liiga noored, et, et printsess Diana nagu selle surmanoh, seda, seda nagu tõeliselt aru saada ja seda nagu tõeliselt kuidagi. Tõeliselt sellega nagu sellest kultuurilisest ja, ja, ja isiklikust ja ükskõik mis tahust nagu hinnata, et siis noh, meie jaoks oli kindlasti ju lõvikuningas ja söökla Blaif nagu see võib-olla kõige kõige olulisem Elton Johni lugu. Aga kui seda filmi vaadata, siis ta oli ju mingil hetkel täiesti absoluutne vaieldamatu, nagu maailma rokkmuusik kelle lood olid noh nagu tihti nende nende muusikutega on, kelle hitid saavad number üheks ja noh, igal pool üle maailma edetabelite ja kes kes nagu loovad selliseid laule, mis, nagu sa ütlesid väga paljudele korraga peale lähevad, et nad saavad inimeste elu oluliseks osaks. Elton John'i puhul võib-olla ongi, et noh, meie oleme näinud tema nagu seda karjääri hilisemat poolt, et see hetk, kus ta oligi tõesti oma oma vaieldamatust tipus, et seda me nagu natukene jäime sellest välja ja seetõttu ongi temaga, et ta ta ongi kui mingisugune kunagine roki heeros, kes, kes lõi mingisuguseid täiesti uskumatuid laule kunagi. Ja noh, täna ta tundub nagu sihuke sihuke tarbekaup, et noh, iga raadio korra aastas laseb, ma ei tea, kändu linde hundi või, või noh, nüüd ilmselt me kuuleme rohket männi ja yours ongi ja ja tema teisi hitte nagu tihedamini, aga noh, põhimõtteliselt noh, ta. Ta ta nagu on, on nii osa sellest kultuuriloost, et on nagu justkui võib-olla tundub nagu osa sellest kultuuri tapeedist ja, ja seetõttu ma väga soovitaksingi seda film, et kui on vähegi huvi Elton Johni vastu, sest see nagu tõmmata välja sellest ta, ta avab teda nii palju rohkem, et ta muutub jälle noh, vähemalt minu jaoks muutus nii niivõrd huvitavaks. Et ma nüüd tõesti tahan nagu avada jälle enda jaoks tema tema albumeid, tahan mõelda, kuidas, milles ta kirjutas ja, ja kuidas need lood on teatud mõttesse nüüd keeru. Sest me oleme siin varem rääkinud sellest, kuidas kuidas see, kui sa saad artisti kohta teada mingisuguse halva asja, et ta on, ta on teinud mingit kuritegu või, või ta on lihtsalt kohutav inimene või, või, või teinud kellelegi väga liiga, et siis see muudab tema kuulamise keeruliseks, aga, aga minul on sama asi natukene selle selle vaimse piinaga, et kui ma saan teada, kui raske oli ühe artisti elu mingil perioodil, siis mul on raskem ka neid laule kuulata, noh, et ühest küljest, see on võib-olla positiivne, sa saad nende nende laulude tõelise kaalu kätte, aga teisalt jällegi olles ka võidelnud teatud mõttes raskustega vaimse tervise osas, siis, siis see teeb nagu selles, et see toob nagu mingeid lisaemotsioone kaasa, mis, mis, mis teevad selle kuulamise raskemaks näiteks kõrt Cobain on inimene, kelle elulugu Ma olen püüdnud enda jaoks vähem avada. Sellepärast, et noh, niipalju kui makrodka peenist nagu täna tean on juba muutnud mul Nirvana kuulamise raskemaks, eriti kuna tema just ka oma seda, seda väga toorest emotsiooni oma lugudesse väga palju ka pani ja seetõttu noh, mul on kuidagi niisugune tunne, et ma kardan, et mida rohkem ma tema kohta teada saan, tema elu ja, ja kannatuste, seda keerukam on mul näiteks nirvanat kuulata. Ja see on huvitav näide, sest et minu jaoks on täiesti eristamatud Kreutkubeini ütleme nagu ma ei tea, mentaliteet ja ja erinevad seisundid ja, ja tema looming need on algusest peale olnud minu jaoks nii seotud. Ja ma isegi ei taha neid näha kuidagi lahus, sest et see on vaata kobeini puhul see kõik ei ole ka ju kuidagi peidetud. Ma mõtlen, et kui seda muusiku nirvaana kuulata, siis ei pea ju tohutult nüüd koorima mingeid kihte maha sellelt muusikalt, et jõuda siis mingi päris valuni, et aa, näe, tal oli tegelikult ka halb. Nirvaana kuulates on selge, et meil on väga halb Nendel noortel vihastel meestel oli väga halb. Ja jaa, Elton John'i puhul võib-olla on noh, et, et see, see on natuke nagu teine žanr ikkagi natuke teine, siis on natuke natuke teine žanr kui Nirvana selles mõttes, et seal see äng või või see tegelik valu on ikkagi rohkem peidetud minu meelest, noh jällegi Elton Johni fännid saavad nüüd, et mind parandada, kindlasti on tal palju laule, kus see kõik ei ole sugugi peidetud, vaid on vägagi esiplaanil, aga mina jällegi siukse pealiskaudse kuulajana kes ma tean ainult hitte, need ei ole isegi kand, lindu end, eks ole, mis on põhimõtteliselt niisugune nagu hüvastijätt sõbraga, eks ole, või niisugune nagu leinalaul mingil mingil kujul. Siis kuidagi noh, et ma ei tea midagi, midagi on selles, et on ainult popmuusik ja, ja ongi, et see popielement kuidagi ei lase tema muusikal langeda justkui mingisugusesse nagu tõelisesse avali sellisesse melanhooliat ja valus, mis on nirvanas nagu põhikvaliteet, ütleme. Seal on ka see vahe, et Elton John ei olnud ise oma, võib-olla tal on laule, kus ta ise sõnad kirjutas, aga tegelikult suur osa tema karjäärist ja Suur-Sadama hittidest on kõik kirjutatud koos sellise. Aga nüüd on, need sõnad on kirjutatud Bourne'i Chopini poolt, kes mängib ka filmis olulist rolli või noh, ta ongi olnud nagu tema kõige lähedasem sõber võib-olla läbi kogu tema karjääri ja olnudki see inimene, kes neid sõnu kirjutab rändlinde hundi, kaks versiooni, üks mis on siis kirjutatud Merilin man rohule pärast tema surma ja, ja teine, mis on siis kütt, paingland, Rous siis ta oli äkki see see nimi minu teada on ka kirjutatud Bronid ooperipoolt ja, ja siis noh, Elton John kuidagi nii hästi, nende sõnadega on alati ühildunud, et, et noh, tema siis kirjutab selle selle meloodia seda võimalikult hästi siis edasi kandma. Aga ma arvan, et noh, siin on ka nagu see pool, et noh, tõesti Nirvana puhul. Ma ütleks ka ise, et see on võib-olla isegi täiesti vale viis asjale läheneda, et kord veini nagu isiksusena püüda eristada nende loomingust ja sõnumitest, aga, aga noh, ma tean, et minul on, on seda raskem seda muusikat kuulata, et mida rohkem ma mõtlen terve selle aja selle peale, kui väga üks inimene kannatas, kui ta seda loomapidi, et noh, lihtsalt see on ka see põhjus, võib olla, miks, miks ma seda eristaksin? Kui miks ma nagu vähemalt ise püüan nagu teatud mõttes asju natukene eraldi hoida. Ja minu jaoks nagu viimastest aastatest parim näide kuidas eluloost või kannatustest teadlikuks saamine mõjutab muusika kuulamise kogemust on Amy Winehouse, kelle puhul kui ta veel elus oli ja raadiolaineid vallutas. Mul polnud õrna aimugi, et seal muusikas on sees nii suur valu. Mulle tundus, et ta on kelmikas ja selline väga. Kuidas öelda, väga sensuaalne, kelmikas naisartist, eks ole, kes nagu mängib noh, et ta mängib mingisugust siukest provokaatori rolli ja, ja üleüldse, et mängid ka selles nagu sõna teises tähenduses, et see on niisugune nagu mänguline pigem nagu lustlik, sihuke sensuaalne nagu moodne muusika. Ja, ja, ja näiteks, kui mõelda palavee hääb peale, eks ole, mis on nagu see on nagu lõbus lugu, tegelikult on ju isegi. Okei, kui sa ei kuula sõnu, siis on eriti lõbus lugu või niisugune, nagu et mingi sihuke veidi mingi paheline sihuke vaip on seal on ju, et sa tahad, Ma läheksin nagu võõrutusravil, aga ma ütlen, et ei lähe, ei lähe, ei lähe, on ju, et juba hakkan neid sõnuga, kuulame siis see nagu ei muuda seda kõike kuidagi nagu süngemaks otseselt, vaid see läheb veel veel nagu mängulisemaks või, või noh, et see on nagu see nagu vahva. See on nagu mingisugune nagu nali. Ja vaadates siis, kuidas lugu on pandud nii-öelda nagu autobiograafiliste tõdede konteksti noh, see lugu muutub väga süngeks, lugu muutub väga halva endaliseks. Viitan siin just sellele Amy Winehouse'i elust rääkiva dokumentaalfilmile, eks ole, mis, millal see kinodesse oli, ma ei tea, võib-olla kolm aastat tagasi vä? Noh, ühesõnaga, et vaat, see on nagu näide sellest, kuidas, nagu pealispind petab ära ja kui sa saad midagi teada, siis see muudab kõik nagu minu arust nirvaana, nagu puudub see pealispind. Või vähemalt see sisu ongi, nagu see äng ongi see pealispind ja tuum mõlemat korraga. Ja Elton John'i puhul ma tunnen, et on nagu mingisugune nagu popkultuuriline maskott, põhimõtteliselt nagu on artist, kes nagu tuleb ja teeb nagu show'd. Aga Ma peale vaadates mul pole õrna aimugi, et mis ta sees toimub või, või võib kesta, ise on nii-öelda, ma lihtsalt näen kedagi, kes nagu sätendav laval ja kes on olnud aastakümneid tohutult populaarne meelelahutaja, et ta ongi nagu ta käib nagu sihukse meelelahutusliku šõu juurde. Niisugune särav inimene, keda kõik tahavad laval kallistada, olgu ta Eminem või, või printsess Diana. Ma ei tea, aga kuulame. Kuulame rokitmanni, näiteks. Kas sa tahad midagi veel öelda selle kohta, enne kui me seda kuulame, või veel kuulame, ja siis räägime. Kuulame siis räägime. See oli Elton John looga I think it's scovintse Piia la Angla CAM. Ja ei, see ju kohe viis mõtted näiteks David povile ka. Sest et ega see meloodia ja ütleme, arranžeerinud kogu selle loo kõla ja üldine selline meeleolu polnud väga kaugel sellest, mida võib kohata David Bowie Speys Oditist. Ja kui ma siin kiirelt guugeldasin, siis ma sain teada kahte asja. Esiteks Elton John, kes tundus olevat seal albumi kaanel meievanune on seal tegelikult 20 viiene, võib-olla 20 neljane, ehk siis peaaegu 10 aastat noorem, kui me oleme hetkel. Nii et oli ikkagi väga noor ja teiseks rokid männi- ja põu Is Peissoditi lahutabki kolm aastat, ainult et see on niisugune kosmoseromantika ja kosmoses üksinda hõljumine oli väga teema. Jah, ja, ja ütleme, kui povi meie meie kultuuris on kuidagi teistmoodi olnud relevantne ja, ja noh, ma ei usu, et on konteksti, kus, kus paljud hakkaksid rääkima David Bowist kui lihtsalt ühest popmuusikust võrreldes Elton Johniga, mille puhul ka sa ise tõid selle sisse, noh ta on alati tundunud, kui lihtsalt üks selline popmuusik, siis mis see film nagu toob ka selle jube hästi esile? Ta ei ole nagu kunagi olnud lihtsalt üks popmuusik, et ta on olnud algusest peale ikkagi väga sügava sisuga, väga läbimõeldud Arranžeeringutega ta on olnud pigem noh, kui võtta see dualism, et pop ja rock siis tema on olnud alati kardan algusest peale tulnud, nagu seda teed pidi ja, ja selles maailmas rohkem sees olnud. Et, et et noh, ka see pool, et demoned, šõud, see, kuidas ta tuleb lavale mingites kriisides kostüümides ja, ja teeb seda show'd, et see on alati selline keeruline pool meenutab mulle seda, kui siin mõned aastad tagasi Robin Williams suri läbi enesetapu. Et seda õiele kuidagi välja selle, kuidas inimesed, kes nagu välja peegeldavad sellist väga nagu rõõmsat ja, ja naljakad ja, ja ülevoolavat nagu noh, sellist enesekindlust võivad tegelikult sees olla sellest hoolimata vägagi murtud inimesed. Ja. Ma mõtlen, kui palju ma nagu selles filmis spetsiifikat räägin, sest ühest küljest ma alguses oleks võib-olla võinud öelda ka, et kui ei taha nagu seda filmi ära rikutakse, siis, siis võib-olla kuulaks, kes seda saadet pärast seda, kui te olete seda filmi näinud, aga ma ei ole kindel, kui palju on võimalik ühte ühte eluloofilmi nagu spoilerdada, aga, aga noh, ma toon nagu mõned mõned näited võib-olla ikkagi välja, et seal filmis oli hetk, kus ta väga vihasena, noh, nagu ühele sõbrale ütles, et, et inimesed ei tulnud siia, et kuulata Rochinalt baiti, mis oli tema sünninimi vaid nad tulid siia kuulata Elton Johni. Eks ole, et noh, et, et tema, tema kohus seal laval olla, see meelelahutaja, tema kohus on olla see, see ülevoolav inimene, kes, kes kes nagu pakub sellist noh, täiesti mingit kreisid show'd ja, ja näitabki ennast nagu sellist meedia klouni või näitabki ennast sellise, sellise nagu meelelahutajana suure M-iga, eks ole. Ja vähe oli liiga liiga cheesy väljenda. Ei okei, natukene võib-olla ja, ja seal ka filmi filmi Iisraelile vabandust. Alguse poole. Kui suure ähmiga siis ikkagi ma sain seda filmi alguses teada või lõpus või. Seal on filmis on üks väidetavalt ja, ja ma ei, ma ei uskunud, et see nii on, aga tuleb välja, et Vikipeedia sõnul vähemalt, et see on tõsi, et filmis on esimene suures sellises suures produktsioonis suures Hollywoodi produktsioonis olev gei armastusstseen, see on ka väga-väga maitseks. Ja armastusse Key armastust, seene me oleme näinud armastsemised, seen, armast seminare. Armatsemine, ma ei oska sõnu kasutada. Ühesõnaga, et see Sergei Sonverdus ei Sammerdamine, kas seal Key Sammerda lummer toimumas? Ma ei tea, mis hooaeg siis oli, kogu see film tundub väga nagu soe suvine mis on võib-olla hea, et ta tuli nüüd siin vahetult enne suve algust. Aga, aga et noh, see see filmi nagu üks läbiv teema on ka see, et sa pead nagu see, et kuidas sa nagu lood ennast ja, ja kuidas sa leiad ennast ja kuidas sa väljendad ennast ja kes seal siis üldse oled ja, ja minu jaoks oli seda selles suhtes ka huvitav vaadata, et ka mina mõtlesin, et et nagu miks Ta nii palju oma oma iseloomu noh, ütleme kuidagi ühiskondlik üldine raamistik justkui nõuaks seda, et sa nagu tõmbad tagasi oled, oled rohkem see kett, keda oodatakse, et on selline mõistlik ja rahulik inimene, aga, aga ometi me kõik oleme mingit viisi friigid ja, ja see film võib-olla ka vägagi tugevalt nagu rõhus sõnumile. Ikkagi sa pead lõpuks olema see, kes sa oled, mitte see, kelleks sa sündisid või kelleks ühiskond ootab, et sa oled või, või mida iganes, et see lõpptulemusena pead nagu leidma ennast ja looma ennast seal filmi alguses oli ikka väga huvitav hetk, enne kui Elton Johnist sai Elton John, kui ta oli veel pritsinud vait. Et üx, souli muusik ütles talle, et, et selleks, et saada selleks, kes sa tahad olla, pead sa kõigepealt tapma see, selle, kelle, kelleks sa sündisid või kuidagi nagu selline siin nagu filmis on väga huvitavalt seda, seda käsitletud, seda isiksuse teemat ja seda, et noh, et kuidas nagu lõpuks jõuda selleni, et sa tunned ennast sellena, kes oled, oled sellega, tunned ennast sellega hästi ja, ja ei peida seda maailma eest, et see, see mul kuidagi film filmis olles filmi filmi vaadates kinos olles tekkis küll selline tunne, et palju rohkem või palju tihedamini peaks laskma oma friigilipul lehvida, nagu, nagu öeldakse. Öeldakse Latcher, friik, bläkk play on selline väljend inglise keeles. Ma ei tea, kuhu ma tahtsin kogu selle jutuga jõuda, ausalt öeldes Ena. Sa ajasid oma suure m jutuga mind sassi. Sa jõudsidki, väga uhke üleskutse, nii et kui mõelda, et see on meie hooaja lõpusaade ja me läheme nüüd suvepuhkusele, kallid kuulajad siis üks meie suveprojektidest kindlasti on lastanud friigilipul lehvida uhkemalt ja, ja kõrgemalt kui, kui varem. Aga selline ootamatu või suvaline ääremärkus veel sellele arutelule siin, et kas seal Elton Johni filmis muidu kosmoseteemat üldse puudutati või ei puudutatud, sest et plokid Männaine, ta on kantud ka sellisest Kosmoseunistusest onju, ja 69. aastal, kui kui põuyamas Besoditi kuuldavale tõi, toimuski ju Apollo 11 missioon, kuule, kus siis inimesed, inimesed astusid Kuu pinnale esmakordselt, nii et see oli väga täpselt ajastatud pala ja vaevalt et see kõik oli nüüd täiesti juhuslik ja, ja mitteseotud, et siis ma kujutan ette, et Elton John samuti Sai osa sellest kosmoseromantikast ja kosmoseunistustest, mis siis ikka nagu täiega lõkkele lõid. Ühesõnaga, oli seal natuke seda ka või, või see oli täiesti mis on mõttetu küsimus. Seda seal filmis niimoodi olnud käsitletud. Ilmselt noh, seda seda lugu kasutati seal filmis võib-olla sellises rohkem ülekantud tähenduses. Ta oli küll osa nagu loost, aga, aga natuke teistsugune osa ja, ja, ja teistsugusel hetkel seal filmis tuli see esile. Aga põhimõtteliselt ma saan aru, et produtsent Space Oddity-il ja sellel lool oli sama. Samas inspiratsioon tuli. Ma arvan, et Ma ma vaatasin, üritan leida üles Youtube'i video. Ma ma nägin ühte Youtube'i video, mis, mis lahkas seda Elton Johni, Rocket männilaulu tausta. Nii palju kui ma aru sain, on see kirjutas, on on see inspireeritud ühest lühiloost nimega illustreutid, männ, mille kirjutas Ray Bradbury. Bradbury näed jälle Kosmose teema. Bernitoopinid, kes selle loo sõnade autor oli, tol hetkel see teema väga huvitas. Mul on nii kahju, et mul ei tule sellest videost, et mitte midagi meelde, see näitab seda, kui kasulik on nende jutt, klipid, videode vaatamine haridusliku eesmärgil, et õudselt põnev on küll, ei mäleta mitte midagi. Et ma mäletasin, et jah, see on inspireeritud mingisugusest lühiloost ja, ja sellel oli mingi sügavam teema ja kuidagi mingi seos. Ja noh, kindlasti see, see nii-öelda ajastu ajastu temaatika kanakosmos oli tol hetkel väga oluline ja ilmselt see kõik nagu väga oluliselt mängis kaasa selle selle loo sünnile ja inspiratsioonile. Kui sa leiad üles läbida, siis igal juhul lisame selle oma koduleheküljele popkulturistid punkt com. Kust saab kuulata meid igatsedes suvel Sammerdades ja neid igatseda saab kuulata ka kõiki meie varasemaid saateid kuni alguseni välja. Aga, ja mul ei jäänudki midagi muud öelda, kuidagi tõstsin selle üles niimoodi. See staari kuidagi lavaline sära ja, ja eraeluline tumedus on jah, mõnes mõttes nii harjumuspärane teema, et see ei ole isegi, see on, see on omamoodi, see on üks nendest klišeedest, eks ole, see on üks nendest kultuurilistest või popkultuurilistest klišeedest ja ja me oleme juba harjunud kuidagi ootama seda igalt staarilt, justkui, et kui tuleb mingisuguse staari eluloofilm sest me tahame näha, kuidas ta seal kannatab ja nutab ja on enesetapu äärel. Ja siis viis minutit hiljem keegi lohistab teda lavale, kus ta siis annab oma elu parima kontserti on ju, et me tahame nagu veenduda justkui selles, et, et see looming on, on ehe, et seal kantud tõelistest läbielamistest tõelistest emotsioonidest, tõelisest valust, tõelisest kirest, tõelisest kaotusvalust ning see imelik kuidagi toidab justkui seda imelikku perverssed ja natuke satistliku sellist kihku tegelikult, mis on, mis iseloomustab fänne. Me oleme fännikultuurist ka rääkinud mänglusest siin saates ja ja nagu juba mainitud, et siis sa Queeni osa näiteks meil ja, ja ega seal rändlusosa, et me saame neid ka panna oma kodukal üles suvekuulamiseks inimestele, aga aga see on veider asi, et. Kuulasin hiljuti jälle projekti 104 pood käest, nagu ma ikka kogu aeg teen. Ja, ja viimati viimati selles osas, kus tal oli külas arvitsevana selline kultuurikriitik või kultuuriajakirjanik. Sind arutasid, kuidas homokruus on väga erandlik Hollywoodi staar, sest et siiamaani teatakse tema eraelust tegelikult väga-väga vähe. Kõik spekuleerivad ja on alati seda teinud ja, ja püüavad ära arvata, kesta tegelikult on nii-öelda üritavad haarata kinni mingitest vihjetest, eks ole, sellest, kuidas ta mingit erinevat suhted, nagu, kui kuidas ta neid esitleb avalikkuse ees kuidas ta on seotud sajantoloogiaga ja nii edasi, et, et inimestel on justkui materjali, mille pinnalt hakata nagu arvama jubedalt onju, aga, aga sisuliselt ikkagi nagu noh, ei teata. Ei teata, kes ta on väljaspool ekraani ja see oli kuidagi lahe. See oli lahe, kuidas saatekülaline Arritsevana ütles, et talle see tohutult meeldib tegelikult. Et on üks kuulsus, kelle looming on väga isikupärane, kui nii võib öelda, väga, nad on tom, kruus, ainult üks don kruus on maailmas olemas, eks ole, ja, ja, ja kui, kui sind vähegi filmid huvitavad, siis sa tead, et Nathan, kruus on ikkagi nagu, nagu omaette omaette sihuke. Olend, eks ole, et, et ei ole teist sellist näitlejat tegelikult, kes seal, kes on nagu eatu, justkui kogu aeg on siukse nagu tohutult hea välimusega ja kogu aeg saab siukseid nagu suuri rolle ja ta on nagu omamoodi niisugune omaette klass on ju. Et, et tänapäeva maailmas see on, see on nagu aina see on aina ebaharilikku, meie aina nagu veidram, kui me ei tea mida, mis elu, see inimene nagu päriselt elab selle loomingu taga ja, ja ma olen nõus, et see on tegelikult omamoodi, nagu värskendav on, on mitte teada tegelikult nagu need, sest et mõnes mõttes on, see on ju üleliigne ka see on üleliigne käest, et need, need muusikud või need kirjanikud, näitlejad, kes tahavad teha oma eraelust, oma loomingu osa, neil on vabadus seda teha. Teevadki seda, on, on väga palju muusikuid, kes kirjutavad otse oma elust ja ja on kirjanikke, kes ma ei tea kelle, kelle blogisid sa võid lugeda, kes räägivad kõik sul ära, kuidas, kuidas nende vanaemadel läheb ja mida nad lastele süüa tegid hommikul ja mida nad tunnevad. Et see, see vabadus on kõigil justkui olemas. Et ühesõnaga sihuke nagu teadmatuse või tundmatuse müstika on justkui selline nagu aina aina haruldasem kvaliteet erinevate Autorite erinevate staaride juures. Jah, ja teatud mõttes on ka võib-olla õige eeldada, et looming räägibki enda eest, et sinna ei olegi vaja nii väga juurde midagi, aga aga, aga noh, mõtlen, et et teisalt jälle teist teiselt poolt jällegi minule, minul on väga tihti tekkinud olukord, kus alles siis, kui ma mõistan palju rohkem artisti kohta, alles siis tekib mul tema vastu ja tema loomingu vastu palju suurem huvi, antud juhul Rocketman seda, seda mul jälle võimaldas teha ühe ühe väga legendaarse artistiga, kelle, kellele ma olin ilmselgelt liiga vähe tähelepanu varem pööranud. Summerdamise plaan niisiis friigilipp lehvima rokitmanni vaatama mida veel, mida me veel enne Somerdama minemist oma kuulajatele lubame, ütleme soovitame. Me peaksime ikkagi oma kolmanda sünnipäeva kuidagi tähistama, aga kuidas ma seda täpselt teeme, ma ei tea. Jälgige sotsiaalmeedia kanaleid või meil, meil on ikka veel mingi kaks inimest puudu. 800-st laikis Facebook'is, jääm õudselt ootan neid. Ja ma ei tea, kas me peame maksma kellelegi, et saada need kaks laike või milles asi on? Meil on jah, Facebooki leht popkulturistid nimeline Facebooki lehte ja kuidagi on tõesti puudu nagu need kaks sealt, et ma tea, pange need ligidalt ära. Sünnipäeva sünnipäevakink. Et tõesti ja siis võib-olla tähistame seda kuidagi suvel ka suvel, meil kolmas sünnipäev tuleb. Esimest sünnipäeva tähistasime Von Krahlis avaliku salvestusega, Jarek Kasar esines seal veel siukse peaaegu tunnise või pikema siukse nagu komöödia ja muusikasetiga ja see oli väga lõbus. Teinekord. Me olime teisel aastal. Me olime Mick pedaja angeelia. Vääna-Jõe su koduhoovis hoovi kontserdil Voice ning Station ja naerutasime publikut, et noh, nii nagu oskasime, onju, et mõned inimesed naersid, mõned naersid. Et nüüd ongi küsimus, et kuidas see kolmas pidulikult vastu võtta. See number kolm, nii et kõigepealtkuulajad, kallid ligid teie poolt ja siis võib-olla uued peo mõtted meie poolt sihukse tehingu püüad, püüame mõelda selle peale natukene ja, ja like'd ootuses ma siis Soomerdades ka vaatan ilmselt Marveli filme nüüd järjest, sest et mul on kõik olnud vaatamata ja ma olen nagu väga palju siin nagu nüüd, kuulanud arvamusi vasakult-paremalt, et alt ja ülevalt ja, ja üritan nüüd moodustada oma arvamust lõpuks nagu päris kogemuse põhjal ja pean ütlema, et esimene Ironman tõesti nagu Andrei Liimets, kes meil külas käis kinovärgiga mandariin just nagu tema seda kiitis, siis, siis niigi võin ka mina seda kiita, et näiteks on nagu üllatavalt lahe ja jabur ja stiilne film. Jah, ma ei tea, kui palju seda nüüd uskuda, aga ma olen ka kuulnud palju sellest, et see esimene Ironmani film oli suuresti improviseeritud, et seal on väga palju stseene, kus Robert Downey juunior ise dialoog improviseerin koha peal ja see oli nagu kuidagi sihuke väga veider. Veider filmi filmiproduktsioon. Oleks olnud huvitav, kui nad oleks eriefekte ka improviseeritud, et nii hakanud jooksma selle kokku keevitatud raud kolakaga, mis endale selga tegid vaatlemis hakkalist tulistama ja me reageerime vastavalt siis lenda kuskile üllatameid. Lähme, aitäh, kallid kuulajad, et neid kuulata. Te, ja me lähme nüüd Sammerdama ehk suvepuhkusele. Me kohtume teiega siis, kui on ilmad jälle rõvedad või siis, kui nad on endiselt rõvedad. Me ei tea, millised need, milline suvi meid ees ootab. Kui meie seas on kuulajate seas on meteoroloogia, kes kunagi pole eksinud, siis andke märku, kuidas selle asjaga on. Aga üldiselt kuulame veel Elton Johni. Ja aitäh teile. Joossong.