Mõte ehitada Naissaarele kirik algatas tollane Soome konsul Gustav von pööning ehk pööningu härra, nagu teda naissaarel kutsuti. Nurgakivi pandi kirikule paika 1853. aasta maarjapäeval. Kuid ehitustööd venisid, sest alanud oli Krimmi sõda ja naissaarele saabusid inglise ja prantsuse sõjalaevad. Kirik valmis 1008 156. aastal ja suurejooneline sisseõnnistus. Jumalateenistus toimus sama aasta viiendal juulil. Suure osa kiriku ehitamiseks vajaminevast rahast andsid naissaarlased ja ka enamik ehitustöödest tehti ise. Puidust kirik hävis esimese maailmasõja käigus ning paarkümmend aastat oli Naissaar taas kirikuta. Kuni aastani 1934 muil valmis praegune restaureeritav kirik. Et Naissaare Maarja kirik kuulub Rootsi-Mihkli koguduse hulka, palusin koguduse pastorile Patrik Göransson rääkida kiriku taastamise lugu. See on olnud alles sellest, kui Eesti sai uuesti vabaks ja ja 94. aastal ju lahkus Vene sõjaväe naissaarelt ja sellest ajast saadik on olnud see soov ja tahtmine seda kirikut taastada. Et esiteks selleks, et näidata, et saarel on olnud vanasti elanik ja et kirik oleks Nende mälestusmärk ja samuti olen täiesti kindel, et tulevikus hakkavad inimesed uuesti naissaarel elama suviti põhiliselt, aga kindlasti ka aastaringselt. Sest igaüks, kes on Stockholmi või Helsingi sõitnud, onju näinud, et need saared seal pealinna lähedal ei ole tavalised tühjad. Millal sai see kiriku taastamise idee reaalsemaks ja tundus käega katsutav? See on olnud ju pikaajaline protsess, et alguses on kõik paberid saanud korda ajatud ja hästi suur töö on ära teinud Margit, roossen Norlein, kes põgenes Rootsi, aga nii kiiresti, kui oli see see võimalus, kas tihti Eestis käima ja on siin hästi palju tööd teinud, selleks et tema kodukirik saaks uuesti korda. Ja siis sai see arhitekti projekt, istud ja kolm aastat tagasi sai, nagu see, see töö, nagu konkreetselt alustatud. Ja selle taastamisprotsessi juures ei lugenud teile see, et 98. aastal saarel käinud restaureerimiskomisjon tunnistas kiriku restaureerimiskõlbmatuks. Meil on olnud ka teised eksperdid, kes on nagu, nagu vastupidi, arvanud ja, ja minu meelest, et kuna see on ainuke hoone, mis on sellel saarel säilinud siis kui keegi tahab midagi säilitada, siis see ei ole ka eriti suurt valikut. Mida te arvate, millal see kirik võiks valmis saada, et olgu siinkohal öeldud, et praegu on kirikul katus peal ja nüüd pühapäeval, siis toimub kiriku torniristipanek, millal võiks see kirik päris valmis saada? See on nagu, nagu kõik asjad siin maailmas, et sõltub hästi palju rahastamisest, aga eile tuli üks selline tõesti heatahtlik inimene ja annetas selle kiriku taastamise jätkamiseks 100000 krooni. Et see on ka suur panus ja me loodame selle rahaga, et me saaksime ka järgmisel aastal jätkata ja ja siis minu meelest, et paari-kolme aastaga kirik oleks selline, et ta oleks võimalik kasutada. Aga plaanis on ta niimoodi taastada, kui Sube kirik, et suviti kasutada ja lõplikult välja ehitada, et ta oleks võimalik aastaringselt kasutada alles siis, kui aastaringselt on elanikkond naissaarel. Selleks aastaks, nagu ma aru saan, on tööd ühel pool. On on, et see on nüüd enam-vähem lõpuni viidud, see, mis, mis jääb, on see torniristi paigaldamine ja väga-väga tänulikud, et peapiiskop emeritus Kuno Pajula on nõus tulla meiega pühapäeval saarele ja ta pühitseb seda risti, ja siis Kilumets Juhan Kilumets, kes on seda töö juhtinud ja teinud, siis on lubanud hoolitseda selle eest, et rist saaks ka kohe pühapäeval paigaldatud, et enne, kui inimesed lähevad saarelt ära, siis nad saavad seda risti näha. Ja see on ka hästi sümboolne, sellepärast et kui naissaarlased pidid saarelt lahkuma siis nad saagisid tornierist maha, sest oli teada, mida Nõukogude sõjaväe hakkab seal kirikus tegema ja et see ei ole sobilik teha risti all. Rääkisite enne rahast, kes on olnud peamised rahaeraldajad või annetajad. Et suurim osa minu meelest umbes pool miljon krooni on, on korjatud Rootsis vanade naissaarlaste poolt ja muinsuskaitseamet on sellel aastal eraldanud 200000 ja, ja nüüd eile saime ühe ära aletaja poolt 100000 krooni, et see on olnud selline selline koostöö, et, et annetatud raha ja ja siis riik on nüüd ka kaasa tulnud. Ja Viimsi vald on ka iga aasta oma panus teinud. Ega neid summasid ei oska öelda. Et Viimsi valla poolt oleme saanud eelmise aasta oli 30000 ja sellel aastal oli 20000. Muidugi Eesti riigi poolt on ju see see muinsuskaitseametiraha, aga, aga otseselt ei ole tulnud, aga see, see, see on muidugi suur panus Eesti riigi poolt ja oleme iga krooni eest tänulikud, mida on, on võimalik saada selle selle projekti jaoks. Nüüd, kes pühapäeval tulevad seda ristipanekut vaatama ja tekib huvi ehk isegi oma panusele kiriku taastamisse anda, siis kuidas inimesed seda teha saavad? See oleks siis võimalik teha, meil on eraldi arve Naissaare kiriku jaoks. Honka kontonumber on selline pikk, nagu nad ikka on 10 22. Null null, 37 67 70 ja 14. Aitäh teile ja edu pühapäevaseks ürituseks. Suur suur tänu kõigile teile ka.