Ei tea, iial, jookseb alla mööda külge, pere on tõesti siililegi selge. Tere, head sõbrad, siilipoissi täna ei ole ja kui teda ei ole, siis saadata mõtte kiire Martinile ja Martin tuleb meile appi. Meie ees on siin täna palju raamatuid ja alustamegi vast kõigepealt sellest raamatust, mille Martin kaasavad. Ma võtsin kaasa ühe Soome raamatu. Keedan Hauschka, sellel ma võtsin kohe lahke jutt ühest hästi suurest kina Saurealistmisel samas hoogu kahe istmega lennuk, sellest võime rääkida, millal ta on olnud ja tema kiibades suurusest. See on kõige suurem kunagi maakeral elanud, lendab loom-dinosaurus, tal on väga keeruline nimi, tal eestikeelset nime ladinakeelne nimi on tal väga keeruline. Kuuetsal Guatlus noort troppi on tema ladinakeelne nimi keele sõlme, kui seda välja ütlema. Ja ta elas siin maakeral 65 miljonit aastat tagasi, seal päris pikka aega tagasi, nii suurt lendavat olendit ei suuda päris hästi ette kujutada, tema tiibade siruulatus oli 12 meetrit, see tähendab siis. Ta ei mahu tavalisse Lasnamäe korterisse ära. Majja ei mahu ära teha, et on umbes sama lai kui suured üheksa ja 12 kordsed. Majad on ühest otsast teise, on tema tiibade siruulatus, nii et see on ikka päris aukartust äratav tegelane ja kui siis selline ringil endast, ma ei kujuta ette, mida ta sõi, ilmselt teisi sauruseid, sest tal on suur pikk nokk hambaid tihedalt täis, uhke pikk saba ja siis nahkjad tiivad. Millega ta siis lendasime? Siuke sisalik ilmselt pidi vajama päris pikka stardirada, et see lendu saaks tõusta vaevata maa peal, täitsa õhku sai, teenilt võis elada kusagil kaljude peale sisse alla kukutades, saida lennuhoo sisse. Ka tema maandumine võis olla kaunikesti kohmakas, vaevalt osav maandaja oli ja see võis välja näha, kaunis niimoodi hirmuäratav. Alla tuleb. Meenutad rohkem sihukest kukkumist kui maandumist. Mis mõtteid Marttil sinusse tegelane tekitab, kui sa seda pilti siin vaatad? Siin on võrreldud seda dinosauruseid, ühte mingit äikest lindu, Linden sama suur kui tema saba küljes ole tükike. Kummaline, kuidas sätlinsab üldse selle kõrval olla, kui on nii suur? Kuigi temaga sõita ei saanud, aga ta lennuki moodi natukene. Tema ei lähe nii modi. Tema pead jooksma, kui saak on maa peal, sileda maa peal, mitte kaljuv. Ihkab jooksma sealt ilmselt rota ei ole. Jookseb kuhugi jälle uut eakat otsima. Mulle tundub, et selline tiibadega inimene paistab ka natukene selle dinosauruse moodi see inimene, kes endale tiivad külge sättis Nojah, inimene, kes põeb endale tiivad külge, siis see läheb ilmselt sama kohmakas välja nagu dinosaurused ja ma usun Vergi kohma kamis. Dinosaurus on ikkagi päris miljonite aastate evolutsiooni produkt ja viletsat variandid on kõik välja tõrjutud. Inimene on ise need tiivad teinud oma mõistuse järgi. Ega loodus pole teda valinud tiibade järgi ja ma usun tema kohmakus ja sobivus lendamis tunduvalt väiksem kui sellel dinosaurus. Aga ega päris ilmaasjata need lennukid, helikopterid ei ole siia selle dinosauruse ka ühe lehekülje peale sattunud. No ei ole jah, siin räägitakse üldse kõikvõimalikest lendavatest esemetest ja sellest, kuidas siis üldse lennata saab, mida selleks vaja on siin õhupalle ja vanaaegsed, lennukite mudelid ja helikopterid ja lennukid lennuki mootorist väike joonis veel antud ja, ja õhupalli isegi, mis on õhku täis puhutud ja kui ta lahti lasta, siis ta väga omapärase trajektooriga liigub, niiet see on nagu väike reaktiivmootor, mis töötab tegelikult samal printsiibil liigub see õhupall, kui reaktiivmootori töö on siin ongi kohe Kõrbutise õhupall ja siis päris reaktiivmootori läbilõige seened päris hullusti keeruline välja, et seda nüüd seletama hakata, selleks peab joonis ees olema, sest muidu ei saa udutuhkagi aru sellest, mis moodi see mootor töötab ja, ja mismoodi ta üldse väljagi Mida me siis järgmisena uudistame? Uudistame teist lehekülge, kus on kirjas, mis asi, mingit asja liigutav. Kuidas nool liigub, kuidas magnet võtab ja. Siin on igasugused võimalikud liikumised, mis jõudis midagi liikuma, paneb näiteks siin on räägitud, kuidas ujuvad esemed püsivad veepinnal, miks nad ujuvad, et seal mõjub see vee üleslükkejõud, siis on esemed, millel on seal magnetism juurest tõmbejõud toimub. Mõnede esemete liikuma panemiseks on vaja rakendada suuremat jõudu, näiteks väänamiseks väände jõudu vaja või pindpinevusjõud, mis hoiab higipiisad meie keha pinnal ja siin on, räägib hõõrdumisest, mis pärast näiteks rattaga pehmel maapinnal raskem sõita, kui näiteks asfaldit möödapõhises kasvõi elektriliselt tõmbejõud, kude, kammit, pead plastmasskammiga ja panete paberitükikesed siis sinna laua peale, siis te näete, kuidas kam elektriseerunud kamm need paberitükikesed külge tõmbab ja, ja siin on siis üks huvitav teadmine. Vanad sõjalaevad, kuus, sõjalaevad, mis vajas sind ringi, liikusid nende ikka kunagi võinud kõiki kahurid eestest korraga vastu, muidu tuleb nii kõva nõuded. Lükkab selle laeva lihtsalt pikali. Siin on pilt ka, kuidas laseb, kõikide kahuritega. Laev läheb pikali. Andsin pojale veel päris pikalt, vaid siin on minek, vaja. Läheb. Seda ei tohtinud teha siis niimoodi ühe pardakahureid üheaegselt vaid ühe pardakahuritest üheaegselt tulistada, vaid pidi siis kahele poole korraga tulistama või siis mitte kõigiga vähemalt üheaegselt, vaid järgimööda nendest laskmast, muidu kõik korraga oleksid seal tulistanud, tõesti oleks sündinud nii tugev jõud, mis oleks laeva pikali paisanud, nii et nõudis ka omaette teadmisi ja kunsti, et vanaajal sõda pidada. Kui seal väga hasarti ohvitserid sattusid, siis võis oma tegevusega laevale rohkem kahju teha, kui, kui vaenlane oleks seda teha saanud. Aga siin on näha ka, kuidas mitmesugused tegelased ujuvad sinuni inimene kala. Siin on see meid uus, millest üks saade juba rääkisime. See ujuksid väga hästi. Ja pole üldsegi nišilk. Ujubeczpyraya selleks inimesest küll nagu välkpostist. Inimene ujub kõige aeglasemalt. Siin on üks kala, kellel haises uim peas, uksel tegi järelgisin, ujub meesterahvas ujumismaskiga, vaata. Siin raamatus on tegelikult tõsisest asjast väike pildid tehtud, karikatuuride natuke naljakad, et pilt on päris tore vaadata, kui oleks kõik noolte ja selliste Tõsiste valemitega see jutt ära räägitud, ma arvan, lapsed ei vaataks raamatupoolegi, aga kuna siin sellised naljakad pildid siis hakkad uurima, mis ja pildi peal toimub ja siis natuke loelise tõsist juttugemisse pildi juurde räägitud on ja need on päris tore tõesti, see ujumise pilt on näidanud erinevate olendite ujumist, aga tegelikult jutt on sellest, et igal jõul ka vastumõju, nii et kui näiteks ujuja vett tahab poole, lükkab seda ise liigub selle jõu mõjul edasi, nii et kaks jõudnud nagu mõjuvad, üks, mis lükkab ette ju, mis siis seda ujujat liigutab ja sedasama kalmaar v8 jalgu ei kesta, siin siin on võimed, uus, seda on väga raske joodis järgi öelda, see ajab vett välja ja tekitab siukse reaktiivjõu, mille tõttu Ta ise vastassuunas edasi liigub. Ja siin on ka räägitud sellest, et mida kõvemini kiiremini seda vett tahab poole lükatakse, suurema jõuga, seda kiiremini see ka edasi lükkas. Sellepärast, kui te vaatasite olümpiamänge, siis seal ujujad, esimene olümpiamängude pooljuht, praktiliselt ujumist, ainult näitaski, sest nägite, kui võimsate lihastega need ujujad kõik olid tugevad, võimsate käelihastega suure jõuga seda vett suruda ja siis samaaegselt sama tugevasti liiguvad nad ise edasi ka. Ma keerasin ehte siin pildi peal kiht, mida sööd, nii palju nool, siin mõned nooled, päris kummalised indeks, inimesed kallab jäämeest kapsas mingit väikest lindu, rebane sööb jänest, ennesse kapsas, seal Buil, kes sedasama väikest lindu ja sööb jänest ja kala. Ja ma arvan, kui see juba kala sööb, sisend kala, kunn. See joonis siis näitab tõesti, kes keda sööb ja selliseid jooniseid kutsutaks siis toitumisahelatega selliseid skeem. Ja siin on siis toitumisahelad ja kõik nooled näitavad siis kokkudega selle vaese kapsapea poole, sest tegelikult on nii, et kõik toitumisahelad saavad alguse taimedest, ma sellest, me oleme rääkinud ka nii, et kõik söövad nagu alustuseks kapsast ja siis sealt läheb see ahel nagu laiali igale poole. Siin need noored on tõesti suunatud nii et just see söja poolt söögi poole, need noored ei ole mitte päris siukse noole moodi, nagu tavaliselt raamatutes ammuli suudekujulised tegelased nagu kapsaussid või suud pärani, silmad peas ja kõik ahmivad seda vaest kapsakest. Ja tema siis on see tegelikult, kes seda energiat NAGU koondab siia maad teiste organismidega, sest kapsas ja teised rohelised taimed saavad kasutada päikeseenergiat ja fotosünteesivad Sis orgaanilist ainet, see on siis sellist ainet, mida saavad kasutada loomad näiteks. Ja siin ongi need erinevad loomad siis näiteks kapsustiku või siis ka mõned linnud võivad kapsataimi süüa või jänesed või inimesed ja sealt siis saab nagu toitumisahela alguse siis tavaliselt väiksemad taimesööjad ja siis nendest väiksematest taimesööjatest toituvad juba loomadest toituvad organismid kapsussides näiteks väikesed linnukesed ja siis juba nendest lindudest omakorda võib toituda väga erinevaid organismi. Näiteks kui võtame meie metsa siin, ütleme kuusemetsa, seal on mitmesuguseid raskeid, neid Jüraskid söövad kõikvõimalikud väikesed laululinnud tihased, sabatihane või tutt-tihane või siis Et sealt nokkida nii, siis nende vaenlasi on juba õige palju, näiteks tihastest võib toituda orav. Kui ta tihase pesa leiab ja saab pojad maha, murrab, tuvastavad toituda, väiksed röövlinnud, siis nendest omakorda võivad toituda nendest teise astmesööjatest, oravatest ja varastest võivad toituda juba suuremat röövlinnud kotkad ja kullid ja kullid või kakud tegelikult nii nagu neid nimetatakse. Jõutakse välja siis sellise tasemeni, ütleme kotkaste ja suurte kaku puhul, et neid enam keegi ei söö, nemad on sisseahela lõpp ja nemad ainult surevad iseloomulikult maha ja kus nemad ära surevad, siis need lagunevad jällegi bakterite, usside ja kõikvõimalike tegelaste toimel. Nii et nendest saab uuesti mineraalne aine, millest taimedele toitu saavad ja need sest toitumisahelast tegelikult kujuneb aineringe välja ja kunagi ei ole metsas ükski toitumisahel üksinda. Ahelad lähevad tseki, tulevad toitumise võrgud lausa need põimuvad igatpidi ja lõpptulemus on niisugune ringet. Taimede toit läheb loomadesse lõpuks tagasi nii taimedest kui loomadest, kõikidest astmete loomadest jõuab jälle toitu sinna mulda tagasi. Mineraalainena taimedesse taimed jälle otsast peale ja panevad selle aine ringlema, niimoodi seal kogu aeg seal metsas toimub seal ringlemine, nii et see on üks väga keeruline süsteem ja samasugune asi toimub seal meres ka, nii et me siin vahepeal tõime ju kalad ka siis selle mereaineringe veel ja noh, muidugi seal osa ainet jälle merest tuleb välja siis jõgedega kantakse jälle merre tagasi ja see kõik see maakera elu on tegelikult väga keeruline. Aga meil on siin veel raamatuid ja ma mõtlen, et Martin, kui me järgmine kord sinuga kokku saame, võtad sa jälle oma vahva raamatu kaenlasse, oled nõus? Jah, ma olen nõus küll, ükskõik millal seda ka söötma. Vaatame, mis raamatut siin veel on? Nüüd on üks teine raamat käsilasi ja igasuguseid loom ja päris selgelt ei oska seletada, mis siin näha on. Numbritega tulp keskele, selle ümber on ninapidi joonistatud kõikvõimalikke loomi. Ja selle suurest keemi eesmärk on seletada, kui palju erinevatel loomadel on poegi. Siin on siis väga huvitavalt need andmed toodud, nii et on näidatud ära, palju on keskmiselt ühel või teisel elukal, aga siin kõrval on siis näidatud, kui palju võib-olla hästi palju, poeg ühel või teisel loomal. Mis sa arvad, kellel loomadest võiks olla hästi palju poegi? Uuril agara, uuri, sa, ütle, sa arva ma arved näiteks kitsedel põtradele, võib-olla neid, mis sa arvad, kas jänesel võiks olla palju poegi? Ma arvan, jänesel väga palju. Poegi ei saa olla väga väike, aga hiirel. See paistab küll nii, et mida suurem loom siis selleks ka rohkem poegi olema, tegelikkus on täpselt risti vastupidi. Et mida väiksem loom, seda rohkem poegi, need pojad, pisikesed armetud ja mida suuremad loomad on, seda vähem neid poegi on ja pojad on tavaliselt hästi arenenud näiteks põdral tavaliselt sünnib üks kaks vasikat, väga harva on kolm tükki, võib neil olla need ja keskmiselt ja harrastatakse poolteist sihukest ühte poolt poega ei saa kuidagi olla. Mõnel on üks ja mõnel on kaks kõikide hirvede pojad, Vaiv, põtrade pojad liidetakse kokku ja jagatakse see emade arvuga, siis vahel saadaks tõesti imelikud numbrid 1,5 või 1,7, aga aga noh, tegelikult tähendab see seda, et ühel on kaks, ühel on üks, ühel on kolm, aga kui me vaatame edasi näiteks pruunkaru kahe kolme pojaga loomsin keskeltläbi pruunkarul kolm poega, ka võib olla kuni viis merisiga keskmiselt kolm poolpoega, aga võib olla ka kuni kuus poega aga näiteks hamster juba, kes on hästi tuttav, keskmiselt on tal kaheksa ja poolpoega, aga võib-olla erakordsel juhul isegi kuni 14 ja kõige suuremat rekordiomanikud on opossum, kes on kukkurloom, pojad, kes sünnivad imetillukesed, veidi suuremad kui rotipoja. Peab ime, imetillukesed, temal võib olla kuni 18 poega, aga sihukeste suurte. Kuulub kindlasti kodu küülikule TEMA lükol neid 18 küülikupoega Possume pojaga võrreldes juba märkimisväärselt suurem, väga hästi arenenud küülikurekord, ema, temal võiks olla korraga kuni 18 järglast. Nimetate maailmas, aga kui me lähme nüüd kuhugi teiste loomade maailma, siis imetajad ei saa ligilähedalegi järglaste arvu poolest, näiteks kas või madudele või krokodilli telekes munevad mune ja munadest, siis tulevad need pojad välja ja noh, ühel suurel püütonil võib-olla seal 60 järeltulijad krokodillid ka 40 kuni 60 järeltulijad muneb nii palju mune. Nendest tulevad sibulad välja elus sünnitavatel, madudel, Liiwipaarsed maad, neil, võib-olla siis natukene vähem paarikümne ringis neid järeltulijaid kalade maailma ja konde maailma veelgi rikk konnadel, võib-olla nüüd järeltulijaid kullast näol kolme 4000 ringis ja kalade hulgas on mõned, kellel on kuni miljon, Maria terane nendest kõigist muidugi ei tule järglasi, aga neid võib väga palju olla. Ja kõige suurem rekordiomanik lausa on siis rõõnes karp, kellel võib olla kuni miljard marja terava miljalt poega, see on ikka hirmus suur kogus küll. Täname teid rohkem arvudega, vaeva sellepärast, et saite isegi neid numbreid siin kuulda juba päris palju, aga hiljaaegu ilmus raamatukauplustesse müügile üks uus põnev raamat. Raamatu. Tema raamatutest me oleme rääkinud ja lugenud neide, naernud selle jutu peale, mis ta on kirjutanud, sest ma usun, te mäletate kõik tema raamatuid, minu pere ja muud loomad, mis on väga tore või siis joobnud mets ja sahisema, mis oli ühiste kaante vahel ja nii edasi, edasi, neid on päris palju olnud. Selle uus raamat ja see on siis selleks reisiraamat, kust jalalt rel kirjeldab oma looma püüdmisretke Lõuna-Ameerikas Guyana vihmametsades ja jõgede ja järvede kallastel ja seda on päris mõnus lugeda, sest nende loomade iseloomustusi, keda ta seal siis jälle püüdnud on näiteks ma olin seni lugenud laiskloomast hoopis teistmoodi, mul läks loost hoopis teine ettekujutus. Kui ma nüüd siit raamatust sain siis tõesti teda igale saamatus kirjeldatud tahaks, umbes sellisena, et on uimane ja puu otsas vaevu-vaevu rippu vaevu liikuv tegelane, aga ta võib-olla väle ja väga pahatahtliku iseloomuga. Seda ma sain siit raamatust teada. Ja mul ei ole mingit põhjust selles jutus kahelda, sest inimene on ise neid püüdnud ise nendega tegutsenud. Sa oled rääkinud sellest, et ta on väga välevees. Ja tõmbele vees, aga tuleb välja, et ta võib olla ka vähemalt kaks varas. Laisik võib olla väga häälega maismaal, mitte liikuma ka näiteks oma pikale teravate küüntega varustatud jäsemetega vehkima lööma. Ja siin on paar huvitavat kirjeldust, kuidas siis laiskloom peaaegu et oleks püksid jalga ära lõhkunud tarrelil, kui see pahaaimamatult temast mööda läks ja kuidas ta puurist välja tuli, osavalt selle puuri ära lõhkus. Need siin on väga huvitavaid ja Häid esmaseid teadasaamis. Loeksin ühe väikese katkendi sellest klassikust, siin on juba laisik kinni püütud, on toodud tuppa ja ta on juba ära jõudnud, lõhkuda ka selle autori pidžaamapüksid. Ja siis jätkub jutt selle koha pealt, et siinkohal tuleks selgitada, et maas on laisk, enam-vähem sama abitu kui vastsündinud kassipoeg. Jäsemed on tal kohastunud rippumise, mitte kõndimisega. Seega on maas tema ainsaks edasiliikumise võimaluseks oma pikad jäsemed välja sirutada küünised millegi taha haakida, ennast edasi tõmmata. Iga ühelegi seda vaevarikast roomamist esmakordselt juhtub pealt nägema, võib andeks anda, kui ta arvab loomu olevat halvatud või seljast vigaselt. Tasub aga küünistele hammastele liiga ligidale minna, kui õige pea saab selgeks, et loom polegi nii abitu, nagu esiotsa paistis. Ta isik lebas maas, silmadest tühi vaade üritas küüniseid huupi millegi taha kuid siledat põrandalaudadele leidnud selleks midagi sobivat, pidades teda hetkel ohutuks, keskendusin oma tähelepanupuurile. Mind huvitas, kuidas ta sealt välja ei pääsenud. Avastasin puuri küljed löödud puuliistudest oli kaks koos naeltega lahti kistud ja sinna oli tekkinud piisavalt suur ava, kust loom ennast välja pressis. Raske öelda, kuidas laisikuma vägitükkidega just toime tuli, kuid oletatavasti väänas ta liistud küünisega nagu murdvaras kangiga lahti. Kui mõnda puuri uurisin, lendas laginal kohale kutt Bert siin ma pean vahet pidama, selgitama, et see on üks lind, kes oli peaaegu taltsas ja võimatu iseloomuga ja sealjuures selle kirjelduse järgi otsustades kauni juht. Ja kui ma puuri lahti uurisin endast laginal kohale Kutbert, kes üritas end mu õlale, aitäh, küllap talle tundus olevat seal ainus turvaline paik terves toas. Kutperti nördimusega tõukasin ta maha, läksin haamrit ja naelu otsima. Puuri parandamise ajaks seadis Kutberdenud katusele istuma, kus ta siis ägedalt biititades mulle mureliku näoga otsa vaatas. Lärm äratas peagi Popi, kes majesteetlik sammul tuppa astus, et vaadata, mis põrgut ometi öösel kell neli siin haamriga taon. Vaata ette, laisik, hoiatasin poppinud, sest seisma otse ukse juures poole minu lause pealt keeras elukasinud selline sähvas bobi suunas käpaga, lüües märgist vaid tollimurdosa võrra mööda. Harukordse hääletusega oli popp, toa kaugemas nurgas pöördus alles seal ümber loomu põrnitseb, kuidas elukas välja pääses, kühista kirist, istud eest ära, ma saan puuri kohe parandati, sa võid aidata mul teda kinni püüda. Pean tunnistama, et sa teed tõepoolest kõik, et mu see reis mulle eluks ajaks meelde jääks. Märgis pop meelegibedusega vita ainsatki igavat hetke, nagu lõbustuspargis kõigepealt anakonda tsispiraajad, nüüd veel laisikud kah. No ma arvan, et selle koha peal jätame pooleli, igaüks võib ise edasi lugeda ja ja selliseid sündmusi kohtasin iga paari lehekülje järel, nii et see on tõesti põnev, juturaamat ja naljakas raamat ja samal ajal väga südamlik raamat, sest loomadest on räägitud väga suure südamesoojusega isegi sellistest loomadest nagu näiteks krokodillid, maod, kellest tavaliselt väga põlglikult muidu mööda minna. Nii et kui veel kusagil on seda raamatut müügil, siis ma soovitaksin teil osta küll Te saate praegusesse sellisesse närvilist õhkkonda, päris mõnusa vahelduse. See on üks küsimus, miks on sebra kriibust naeran, sebratriibud on selle jaoks ta põõsast okstesse äramaskeeriuks lõvi juures elav, nii et ära maskeerima. Seal põõsastik, kus tõesti need triibud aitaksid tal maskeerunud, aga häda on selles, et ega need põõsaid seal ei ole palju, kus sebrad elavad seal suured tasandikud ja ta peab nende triipudega saama seal maskeerunud tasandiku peal ka. Ja tegelikkuses on nii, et ta maskeerunud Nendest röövlitest kaugel sebrakari tasandiku peal muutuda täiesti nähtamatuks, sellepärast et seal on kahte värvi triibud, seal on mustad ja valged ja seal kuumas päikeses soojenevad erinevad must tume asi neelab paremini, soojuskiirgust soojeneb kiiremini, kui see valge asi, valge peegeldub seal soojuskiirgust taga ja selle tagajärjel erineva soojenemise tõttu tekib selle sebra kohal kõhu virvendamine. Nii et see sebra seal siis nagu kaoks selles õhuvirvendus täielikult ära ja niimoodi ta siis maskeerubki, et ta on küll tahandikkuse maa peal, aga kaugelt ta jätab ähmase muljed, piirjooned nagu kaovad ära ja kui asjad ei ole piir, joonis röövel ei oska sellel nagu erilist tähelepanu pöörata, ta vaatab, tea, mis ähmane asi on, ei hakka seda väga tähelepanelikult uurima, et üks põhjus kindlasti on see ka, et see aitab ta tõesti maskeerunud, aga tasandiku peal, aga kindlasti võib seal olla veel tuhandeid põhjusi, mida me praegusel hetkel veel ei tea, aga mida võib-olla tulevikus teada saab. Ja järgmine küsimus. Missugune on kõige suurem loom täpselt ja see mingisugune vanaaegne kino sauru, kes oli see Aheviku esivanem, isegi kaelkirjak? Elevant oli tema kõrval, teise käisid sääsid, see nii suur. Nii hirmus suur, ta ei olnud kaelkirjak element, temakad, sääsed oleks aga näiteks suured dinosaurused, kunagi elasid maa peal need Bronto saurused ja prahiusaurudeli palju neid suuri dinosaurus. Aga tegelikult need dinosaurused ei olegi kõige suuremad loomad, kes kunagi maakeral elanud on. Nad olid küll pikad, aga nad ei olnud nii väga rasked, sellepärast et neil oli hästi pikk peenike saba ja suhteliselt pikk kael ka, nii et 28 meetrit pikk agaalused kolme-neljakümne tonni ringis. No see on küll umbes 10 elevandikaal, aga ikkagi ei olnud piisavalt palju, sellepärast et praegusel hetkel elab maakeral palju suuremad loomad, kui need dinosaurused kunagi just raskuse poolest pikkused on väga palju suuremad neist dinosauruste st ei ole, aga raskuse poolest on küll need vaalad ja muidugi maailma suurimad vaalad on sinivaalad, kellede arv on väga väheseks jäänud, aga neid siiski veel maakeral olemas on. Nemad ongi üldse vist kõik kõikide aegade kõige suuremad loomad kunagi üldse maakeral elanud, on, nad elavad praegu need, kellel on õnne võimalik merd sõita. Kunagi satub sinivaala nägema, siis teab, et see on maailma kõige suurem loom. Tema võib kaaluda kuni 100 120 tonni ja kasvada 32 33 meetri pikkuseks on 120 tonni, ütleme 100 tonni. Ja kui me võtame elevandi keskmises kaalus neli tonni, arvutage ise mitu elevanti umbes 20 elevanti teeb, et ühe kaalu peale võime panna 20 25 elevanti, teised kaalu poole veel ühe sinivaala, siis saame teada, kui võimas homse sinivaalal Ja jutuga sellest võimsast loomast täna lõpetamegi. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.