See saade oli eetris 26. juunil. See on vikerraadio selle suve esimene pühapäeva seda, kui olime Viinistul, et praegu on august, siis osa saate teisest tunnist ehk suvelavastuse osaleme aia kohastanud. Kõik muu on sama ja läkisisviinistule on 26. juuni. Tere pühapäeva keskpäevast. Tere tulemast teenistele, olgu siis lausa ise kohale või, või sellesama vikerraadio saate kaudu. Mina olen Riina Eentalu, seisan siin veepiiril ja meri ütleb teile ka. Tere, kui te kuulete, loodetuul käib nimelt selle ranna peale ja lööb siis ka laine üles ja, ja laine lööb randa, nii et see lainesid teile terega ütleb. Ja kui natuke tuul puhub mikrofoni, siis ei ole midagi teha, need rannad siin on lihtsalt tuulised. Tegelikult oleks pidanud vist kingad näppu võtma, sellepärast et selle rannakivide vahel ei ole linnakingist kõige tervislikum jalanõu. Aga olgu peale, ma katsun hakkama saada. Igal juhul see kivine rand on minu jaoks alati olnud palju, palju huvitavam kui liivarand. Kividel nimelt on oma kordumatu nägu ja iseloom. Ja, ja neid vaadates ei ole mitte ilmaski igav, sest alati on sealt midagi huvitavat leida. Pärast tormi on kivide vahel huvitav käia, siis ei tea iialgi, mis sinna kõik tulnud on. Selles rannas jagub. Ja palju on ka hiidrahne, mis on riikliku kaitse all. Üks neist on kohe otse ulatuses otse minu ees. See on mustkivi, mille alt teatavasti kõik Viinistu küla lapsed on toodud. Siinkandis pole seda tähtsat asja kure hooleks jäetud. Neist rühmadest räägime pärastpoole eraldi veel. Teenistusse alustab siis vikerraadio oma suviseid väljasõidusaateid, pühapäevaseid tuul lööb mikrofoni ja need pühapäeva südamed viivad teid Eesti eri paikadesse. Täna siis viinistule. Meie välisstuudio on üles seatud Viinistu kunstimuuseumi terrassil, kes vinistele juba on, see seda näeb. Ja tere tulemast. Me oleme siin kella kaheni. Ilman täna imeilus päikeseline selgest taevast, kuigi eile 100. vihma ja oli väike hirm, et mis nüüd saab. Meri on natukene valgejänesed, jooksevad mööda merd, laineharjad on valged, sest tuul käib peale külalistemaja terrassile kogunevad juba inimesed niisama ka sinna, kus meie stuudio üles seatud on. Otse mu selja taha jääb Tore klaaslabürint, inimesed proovivad alati seda läbi käia ja on seal praegugi uudistamas. Täna me siis räägime vinist rahvaga, laulame maha küla hümni, räägime suvelavastustest, mida sel suvel Viinistul näha saab. Ja eraldi teemana võtame jutuks Mohni saare väga erinevate inimeste pilgu kaudu. Aga teid, armsad kuulajad, tahan väga saate osaliseks ja sestap esitan ma teile kohe ühe küsimuse. Pange see nüüd tähele ja kirjutage telefoninumber ka üles. Teie teate, et juba möödunud suvel tehti Viinistul suveteatrit, mängiti külmetava kunstniku portreed ja siinsamas tünnide taga vaba. Ja seda tükki mängitakse sel suvel ka 29. juunil on esimene etendus, nii et kel nägemata jäi, on veel võimalus. Aga selleks suveks on seesama autor kirjutanud Viinistu jaoks uue tüki. Selle proovid siis praegu käivad ja esietendus on üheksandal juulil katlamajas. Ja nüüd see küsimus olete valmis? Mis on selle uue tüki nimi ja kes selle kirjutas? Mis on Viinistu selle suvelavastuse nimi ja kes selle tüki kirjutas? Vastata saate telefonil? Kuus null kaheksa kuus neli kaks kaks kuus null kaheksa kuus neli kaks kaks ja selle tunni lõpus loosime õigesti vastanute vahel välja auhinnad. Kaks pääset sellele lavastuse etendusele ja vikerraadio noolemängu on niisugune mõnus suvine mäng ja auhinna kätepiletid Viinistu kunstimuuseumist ja noolemängu Eesti raadiovalvelauast alates homsest, aga võib-olla siis ka kohe siit kohapealt, kui see inimene, kes võidab, siin peaks olema. Niisiis küsimus on, mis on Viinistu selle suvelavastuse nimi ja kes selle näidendi kirjutas. Aga nüüd ma katsun siit kivide vahelt natuke ülespoole ronida. Lavastajaga proovime täna ka juttu rääkida, sest proovid praegusel katlamajas käivad ja teise tunni alguses loodan ma sinna jõuda. Aga nüüd on aeg rääkida külast, kuhu ma õieti küll oleme tulnud. Kõigepealt. Missugune on selle küla keel? Sellest annab aimu katalil hein. Katad pole enam ammu meie seas, aga tema lugu räägib sellest, kuidas võrgud olid meres. Aga ilm pööras äkki kurjaks, katalil hein. Tuul on kielten merele ja hirmud, torme. Muudkui juuakse teooria väärtiga rannale. Pääses rannast välja, enne kui laine suureks tegema ja hüppasin paati ja. Ja hakkasime me vennashauda, ma veel Hubule. Ja läksime siis ja siis vaata, mul ei jõua meile siis Jädalvata ja laske ligidalt mööda ja vuras ärgem endagi enam vett ei ole enam teha midagi, et meie oma kubu Keldisime üles vad, heinad ei jaksanud vasta pidada ja pääsul saasta merre tagasi. Timmegi saamateesijalt kohe tagasi randa tulema ja onu laine oli, siis jõuab Beritsioone ja siis tulid, paat sai lastud ranna liigidel. Mirei ele pähab, ei paadi, paadi küünla juua miisu ja, ja nii, et hüppasid meresse kohe ja Suomi suu tuli juua ja mina hüppasin ka merele ja tulin siis viiest siinne Joamisele. Muld, Talts meie solgi, Scen oligi umami Reinelia, ärge minu käest kinni ja minu Tiitsin kivile saada, eks ma isegi veel pead taga. Aga siis noh, et nemad kaardid, et või tuleb jälle see laine tagasilangemine. Meie oma paadiga ei olnud suurt viras aegne kenast taanda tuleb jälle aga iidoli viiel toidi paati üle veel üks, vaat tuli siit linna vähe maad meist toidab pooleni moodsa poole ja vahetasime teedia tuuli, tuli sai ranna libi tallele Jaba lainele õidu lillasembaadi. See oli kättalil hein viinistult. Selle loo salvestasid 1961. aastal Salme Channing ja Helmi viires. See on Kirde-Eesti rannikumurre. Palusin keeleteadlasel mari mustal panna see asi pisut raamidesse, et kui suur selle murdeleviala on ja mis sellest tänaseks järele on jäänud. No selles on ka mitmesuguseid arvamusi keeleteadlaste vahel, aga ma olen küll ikkagi veendunud, nii nagu ka mitmed teisedki. Parem, et see on Tallinnast alates kuni Narvani ja kuni Peipsi järveni läheb ta seal siin alguses on ta üsna kitsas rada mööda rannaääri ja, ja neid tee mesid aga Haljalas edasi Viru-Nigula juurest läheb see murde piir maa sisse ja siis ta läheb peaaegu Peipsini välja, nii et seal ida pool on, ta tähendab, varem oli. Kas seal enam praegu seda murret kuuleb, sellest ma ei ole enam kindel, näiteks Vaivara juures seal Narva jõe ääres, seal on küll need vanad murded on kadunud, sõda tegi seal selle puhta töö. Aga tõenäoliselt on paikkonnitise sama murre ka vägagi erinev, tähendab ühes külas räägitakse ühtemoodi keelt ja võib-olla teises, kas natuke teistmoodi? Päris kindlasti kihelkonniti omal ajal murdeinimesed ja ka näiteks etnograafid ja ikkagi arvestavad oma piirkondade jaotuses vanad vana seda kihelkondliku jaotust. No vinistra olete teie küll palju käinud, et mis eripära on siis jällegi sellel keelel, mis just seal nendes külades räägitakse? Kuusalus maha külades räägitakse hoopis Põhja-Eesti keskmurret maa murret, aga just nendes randades seal oli ikkagi just see väga vanamoeline soomepärane Kirde-Eesti rannikumurre ja Viinistu on üks nendest, kus see murret nagu kõige kauem veel püsis, kõige kauem andis seda veel sealt kohapealt kuulata, et suur pärispea Viinistu seal oli ikka, need olid päris rannad, see oli see päris ehtne ranna murdne turbu neemes oli juba natuke lahjem mure Kazis palja vihasos Tammis pääl öeldi, et oli räägu või säuh, säuh rannamurre. See ei olnud enam õige rannamurre, et nüüd on siis kõik meie ehtne keel ainult uurijate varasalves ja no tore on, kui on ta ole olemas need muidugi Eesti keele Instituudi, selles murdearhiivis on ikka teda omajagu ikkagi olemas jahi hästi heliülesvõtetel kui ka siis. Kirjapaneku nii praegu oleme me siis oma puhta keele rääkijatest ilma. Kuni viimase ajani oli meil siin veel Nelli Mikiver. Hiljaaegu läks temagi manalateele. Minister on veel mõned, kes keelt enam-vähem kasutavad. Meie teised oleme siis kas poolkeelsed või päris oskamatud. Proovin seda keelte nende peal, kellele see päris oma keel ei ole. Nii et ma küsin ühelt muuseumi külastajal, mida ma siis sealt poest ostma peaksin, kui mul kästi tuua laul laulu ja veergu Paulu ja suure silmaga sügan jõulumis? Ma pean poemüüja käest küsima. No seda ma ei oska öelda. Tähendab, rootsi keel tundus mulle praegu võrdlemisi võõras, aga mis mureks oli siis? See on Kirde-Eesti rannikumurre ja siis ma pidin tooma poest naelu ja võrgupaela ja suure silmaga sukanõelu. Ma tänan teid väga. Aga nüüd ma lähen tagasi õue, seal on mul juba järgmised esinejad valmis ja hakkama rääkima nendega siis edasi sellest Viinistu külast. Ja nende inimestest evinist loss. Ja selle laua taga istuvad siin juba õde ja vend Urve Toompuu, kes on Loksal Angela õpetaja ja Ivar Adler, kes on Viinistu külavanem. Ja räägime siis Viinistu ajaloo natukene lahti tuletama jälle meelde, Urve teab seda paremini. 633 aastat on küla vana. Aga missugused versioonid selle küla tekkega on? No legendi järgi, mida ajaloolased küll mitte sugugi ei toeta, olevat olnud Soomes suursaarest meile kaks venda. Need olid Heiki Aadu. Ja siis nad leidsid, et, et siin oleks paras koht, kuhu oma talud rajada, oma majad rajada ja et nad ei tahtnud väga lähestikku elada, siis siis Heiki tegi oma majapidamise, rajas ühte külaotsa ja Aadu teise ja seetõttu ongi nimistu küla jaotatud kaheks nimetataksegi Heigi otsaksi Aadu otsaks. Ja siis olevat tulnud ka kolmas vend hääle nendele, see oli olnud vendaksel vend Akseli oli oma oma maja siis teinud keset küla ja meil on tegelikult siiamaani ministri külas sellised talud nagu Heigi talu ja Aadu talu ja ja Axl talu. Aga noh, on mitmesuguseid versioone. On arvatud, et, et see on tulnud ladinakeelsest sõnast siinitas, et selle meie küla neemena merre tungiva otsa tõttu või eta tuleb hoopis soomekeelsest sõnast Vii nagu nooletupp, sest Viinistu neem on niisuguse nooletupekujuline ja arvatakse kaeta võiks olla tulnud sõnadest finish tor. Ehk Soome külasest, et siin on elanud mitmest rahvusest inimesi peale eestlaste veel ja sealhulgas siis soomlasi. No Viinistu ei ole mitte pärispea poolsaare vanim küla ega ju ei pärispea poolsaare kõige vanem küla on, on pärispea küla. Nii et me oleme ikkagi nooremad, ehkki me loeme oma oma küla sünniaastat aastaga 1372, sest Tallinna linnaarhiivis olemas üürik kus on kirjas, et sellel aastal tuli Tallinna vines Fischer ehk siis kalur Viinistul. Et, kes need või õieti, millal see Viinistu nimi juba enam-vähem sel kujul olemas. Viinistu nimi on on siis 19. sajandi keskpaigast enam-vähem alguses w ei iga ja siis selle järel selle järel juba Viinistu, nii nagu ta praegu on. Kes selle esimesed asukad olid? Ei oskagi ütelda, on teada, et taanlaste aegu olid siin kanda kinnitanud mungad aga et selles külas on elanud soomlasi ja rootslasi ja venelasi, higi ja ja kõige rohkem muidugi viimastel aegadel. Heigi otsaste Aado rääkisime. Aga Levna linn on meil ka ja see on adu otsa kõige viimane pool säält naase on ilmsesti seotud siis nende suurte vägevate lahingutega, mis klemme all kunagi Türgi ja Türgi sõja ajal peeti. Kas nüüd meie lõunalinnas on mingisuguseid selliseid lahinguid on peetud raske uskuda, aga ta on niisuguselt kõrgemal kohal ja ka täiesti mere ääres. Nii et senini teda nimetatakse ka niimodi. Ja ja Valdo rääkis sellest niimoodi, et no vanasti oli seal hoopis karjamaa ja just selle türgi sõja ajal hakati sinna vabadiku kohti jagama ja kuna plemina kindlus just parasjagu sel ajal ära võeti ja see see Neeme Ots on ka kõrgema koha peal, siis hakati seda Kaplevnaks kutsuma maad. Niisugune see on. No meri on siin seda toitu andnud vist? Siin pole põldu olnudki. Ja ei, siin on ikka niimoodi, et kui sa labida lööd maasse, siis tuleb ükski viia siis kui selle välja kangutad, siis tuleb teine kivi, siis tuleb kolmaski, nii et ega meil ei ole siin põllupidamisega no eriti jaksu ja jõukust antud ja ja noh, eks selle meregagi on niisugused asjad, et nii nagu meie meie oma vanasõna ütleb siin, et meri andab ja meri Ottab. Ja ometigi ei saa sellele merele mitte vastu panna, siis on ka niimoodi, et meri on loomulikult andnud leiva kõrvase ja, ja igal leiva, aa aga ta ei ole kedagi jõukaks teinud, seetõttu on meil küla ajaloos see aeg, kui, kui nimistu mehed tahtsid natukene jõukamaks saada hoopis muul viisil kui kalapüügiga, nimelt piirituseveoga Soome. Just just selle piirituseveoga vann Viinistu omamoodi kuulsaks saanud, aga selle piirituseveoga on siin külas mõnigi hea asi ka tehtud vist. Viinistu küla jõukamate meeste rahaga ehitati ministrile kõigepealt Viinistu rahvamaja. Ja tegelikult piirituseveorahadega ehitati siis meie suur ja ilus ja uhke koolimaja, mis nüüd juba 70.-te algusest ei ole kasutusel ja nüüdseks on ta ka kellelegi vinistust väljaspool elavale inimesele müüdud. Aga ta ehitati jah, ta sai valmis aastaga ehitati ja ta sai valmis aastal 1928. Ja tõepoolest, suurema osa sellest rahast, mis koolimaja ehitamiseks läks, andsid Viinistu külamehed. No on teada, et piiritusekuningas andi Juss ehk Johannes Piive mann andis siis lõviosa sellest summast. Jaa jaa. Suure summa annetas ka Toomas Kain ja mitmed teised külamehed Kaie külameeste ühiste jõududega. Seda koolimaja siis püsti pandi. Siin on alati kultuurne rahvas olnud, ütleme siis niimoodi. Et vähemasti on see haridusejanu ja, ja kultuurist osasaamise tahtmine. Ka olnud jah aastast 1910 hakatakse rääkima juba Viinistul toimuvast isetegevusest küll laulu laulukoorides ja küll näitemängu tegemisest ja nimelt sellel aastal loodi Viinistu vabatahtlik tuletõrje selts ja selle tuletõrjeseltsi ettevõtmisena ehitati ka Viinistu rahvamaja. Ja no meie küla on selles mõttes ehk natukene erandlik teiste külade sealsed meie külas on antud isegi välja oma ajalehterannateataja esimene number ja viimane number, sest ta eluiga ei olnud väga pikk. Oli aastal 1932 ja selliseid ärksamaid inimesi on siin aegade vältel olnud üsna palju ja ega neist siis tänapäevalgi puudu ei ole. Noh, ei ole õieti, millal see küla on olnud kõige suurem ja, ja kuidas temaga praegu Selle külarahvaarv oli kõige suurem siis viimase suure sõja ajal. On teada, et, et neljakümnendatel aastatel oli nimistu külas 500 inimest. Et rannakülad olid üldse suured, ka pärispea küla oli umbes 500 inimesega. Aga kui tuli aasta 1944, siis on teada, et, et kui kõik viimased inimesed, kes Sid ära läksid, üle mere vahepeal oli olnud küüditamise aeg, vahepeal oli sõtta minemise aeg ja õigemini sõtta võtmise aeg nii Saksa sõjaväkke kui, kui olekesis. Viinistu küla elanikkond kahanes laega suurel väga suur. Hästi on teada, et, et külla jäi umbes 150 inimest, praegu on meie külas pisut alla 200 inimese. No kogu aeg on see olnud kaluriküla ja nagu öeldud, Põldasin pole õieti olnudki, aga Ivar Mihkel aseminister nüüd on või milleks ta nüüd kujunema hakanud? No kaluriküla ta on olnud ja selleks ta eeldatavasti jääb, olgugi et kalurite kalurite tööd ja tegemised on siin üsna kokku kuivanud. Küll küll seadusloome poole poole pealt, kus kus nagu Eesti, Eesti vabariigi poolt tehti meile üllatus selle aasta kalalubade jagamisel, kus praktiliselt kõik kõik sellest ilma jäid. Ja mis kalurikülas ja siis nüüd on, kui kala püüda ei saa. Aga kuna meri on meil ukse all ja võrgud on igalühel kuuris, siis siis nii või teisiti minnakse kasvõi salaja. See oli nüüd küll tore ülestunnis kalakaitsele. Aga mis, mis külada veel on? Praegu Eestimaal on väga levinud igasuguste pealinnade nimetamine et noh paljud on kindlasti siin Viinistul käinud ja tulevad siia seda kunsti nautlema, siis ma ütleksin, et vist on kujunemas Eesti kunstipealinnaks. Me ei ole, me ei ole seda taotustel nagu valitsusele sisse andnud, aga aga ta võiks nagu ajapikku niimodi tulla. Just just no merel vist käiaksegi veel antama lõbu pärast viibi, käiakse. Tõepoolest, ka veel ei, ameti poolest. Kui nüüd niimoodi vaadata, siis Viinistu külas on järgi jäänud kolm ametlikku kalurit. Kes on noh, kellel on sellised volitused, et nad võivad mõrraga angerjat ja muud kala püüda. Ja ülejäänud on niuksed harrastuskalurid ehk ütleme rannaelanikud, kes, kellel on lubatud siis merre panna üks võrk või kaks võrku, aga noh, see on niisugune ütleme, iseenda narrimine ka selle, selle tööga nagu rikkaks ei saa ja isegi isegi leivakõrvast selle kahevõrguga kätte ei saa, aga võib-olla paljudele pakub see lihtsalt huvi ja hobi hobi korras käiakse. Mida siis õieti tehakse, no väikeettevõtlust esindajad vist sina üksi siin külastajad. Paraku on jah väike külakõrts, on küll. Aga see ei pruugi nii jääda, see, ma usun, et et elu läheb edasi ja nagu siin nagu siin ringi vaadates kõik areneb ja ehituset aina laienevad. Et seda väikeettevõtlust kindlasti lähitulevikus saab olema rohkem. Nii et sa mõtled, et, et inimesed on juba ära tajunud, et kõik see, mis juba ehitatud, on, et, et see annab ka võimaluse neil olla pisut aktiivsem oma elu seadmisel. Seda kindlasti lihtsalt inimesed peavad selle nagu omaks võtma. Noh siinsamas selle muuseumi taga või on, on veel üks tööstus või kasvatus mille toodang vist ka väga nõuded on seenekasvatus. Jah, meil on siin vanades kalatööstuse ruumides on üles pandud seenevabrik või seenetehas, kui ta teda need nimetatud. Ja me siis kasvatame küllaltki nõutud seeneliike nagu osseservik ja enda teada me oleme Eestimaal oma mahult ja kasvatamise pinnalt kõige suurem. Nii et meie projektvõimsus nagu võimaldaks kolm tonni ja natuke rohkemgi kuus. Ja paraku see kõik, mis me toodame, seega ära läheb, nii et nõudlust on ja arenguruumi. Sani taustal servikagaksinel plaanis mingid muud seent ka veel kasvatada. Ja me oleme teinud ta laboratoorsetes tingimustes oli teine seinale Siitake seen. No tema puhul on see, et tema kasuaeg on hästi pikk ja, ja tänu sellele tema hind on ta hoopis teine ja ta on maailmaturul hästi nõutud. Ja noh, me oleme teda neljandal praegugi kasvamas, aga ta küllaltki väiksel pinnal, nii et me oleme üritanud teda Eesti Eesti turul nagu natukene noh, lihtsalt tutvustamise mõttes nagu nagu müüa, ja tundub, et asi, asi nagu areneb, selles suhtes küll Need on tekkimas, praeguse on Loksa vald. Kus me oleme, aga on tekkimas suur vald, üks üks suuremaid Eestis, kui Kuusalu ja Loksa on on plaaninud ühineda, on tekkimas siis Kuusalu suur vald enda siinkandis sellest asjast arvataks. No kui vaadata nüüd selle referendumi tulemusi, siis vinnistus üks valimisjaoskond number üks siis meie valimisjaoskonnas oli hääletamise tulemused näitasid seda, et 86 protsenti hääletanutest oli selle ühinemise vastu. Miks see nii oli? Ma usun, et siin on üks, üks väike konks on sealjuures et ühineda. Jah, aga siia jääb sisse veel üks, üks kohalik omavalitsus, mille staatus jääks sel juhul väga kummalisse seisu. See on Loksa linn. Et kui te, kui te nüüd küsite minu käest, et mida mina asjast arvan, siis ma arvan, et see ühinemine on, on tore asi, aga sellisel juhul peaks sinna sellesse valda liitma ka Loksa linnasest. Vastasel juhul tulevad üsna üsna kummalised situatsioonid, sest ütleme, tervishoid, kooliharidus, kõik tuleb Loksa linnalt ja ja, ja elanikud on Loksa vallas või nüüd tulevases Kuusalu vallas. Et seal tekib, tekivad väiksed käärid ja ma usun, et see ei tule mitte kasuks, ei Loksa linnale, vallale, tulevasele suure vallale. Noh, seda nüüd ei teagi, mispärast nad Loksa linn ja vald enne kuidagi kokkuleppele jõudnud või, aga ma olen ka aru saanud, et Loksa linnas on endal kogu aeg probleeme, nii palju on selle võimuga, et et võib-olla ka ehk sellepärast, aga seda ei oska meil siin ära arvutada. No igal külal ei ole mitte oma hümni Viinistu külal, küll on tõsi, ei ole siin veel neid, kes, kes mulle selle täna eetrisse peaksid laulma. Aga 52 oli see, kui tekki, tehtise laule Ei selle hümni sõnade all on aastaarvuks 1947. Ja siis, kui need mehed solid külla veel jäänud, need olid tagasi tulnud sõjateedelt. Ja, ja tõepoolest, meie hümni is on on terve suur stroofide jada ja, ja meie hümni räägib ainult Viinistu meestest sulaselge välirästi, jaga ja miks see nii on, küllap see on meeste tehtud sellepärast. Ja nad ei ole sinna tahtnud mais sisse panna. Nii et tegelikult algselt käidi läbi kõik pered ja iga pere siis pere peas petise laul, eks ja peaaegu see nii ongi. Laen on sinna neid asju juurde tekkinud, aga, aga loodetavasti kuuleme seda varianti, mida, mida noormehed meile ette valmistavad. Kuna neid praegu pole, siis lähen ma jutuga edasi sedapidi et Ivar, ehk läheb otsinine semini lauljad üles ja toob nad kohe siia. Aga meie räägiksime edasi Viinistu kividest, millest ma lubasin rääkida. Nendest ma lubasin eraldi rääkida, seda enam, et siinkandis on märkimisväärne hulk hiidrahne, mis on kaitse all ja veel enam, et mul oli lausa omast külast võtta geograaf, kelle uurimisvaldkond on olnud pinnavormide, nende kujunemine. Osama uurimistööst on ta ka raamatuna avaldanud Ellinglus. Ja ma küsisin talt, et kuidas need poolsaared siin tekkinud on, jätame varasema aja kõrvale ja alustame sealt, et kui see paik siin merest kerkima hakkas, Ellega, ma salvestasin intervjuu varem, sest ta ei ole praegu Viinistul. Lõppesse viimane jääaeg umbes Põhja-Eestis 11000 aastat tagasi ja jääajal on olnud ääretult suur roll poolsaarte kujundamisel. Poolsaarte kohale kujunesid omamoodi siit voored on, need on vormita mandrijää, hasart, Kohjas, leivapätsilaadsed vormid lahemaal ja põhjarannikul üldse on need hitt, voorida aga silmatorkavat vormit, kui arvesse võtta ka nende vearlused osad. Antud juhul me räägime pärispea poolsaarest. Kui päris-pärispea poolsaare praegune pikkus on põhjast lõunasse kuskil 10 12 kilomeetrit, siis seesama foorser jätkub mere all veel üheksa kilomeetri ulatuses ja selle kõrguseks suhteliseks kõrguseks. Ma pean silmas 80 100 meetrit. Sest poolsaart ümbritsevad lähed, mille, mille sügavus on, on suur. Laeva lahtede sügavus suutmis ulatub 60 90 meetrini ja nad tulidki. Need poolsaared tulid alguses välja, nagu sa ütlesid Saartena ja need polssaret tuli tarkusest välja välja Saartena ja olenevalt poolsaare kõrgusest eri aegadel. Nendest lähema poolsaartest on kõige kõrgem Juminda Juminda poolsaare kohale tekkisid väikesed saared juba 8000 aastat tagasi. Pärispea Käsmu on mõnevõrra madalamad, päris pea Käsmu tulid Sartena mere alt välja kuskil 6000 aastat tagasi. Pärispea Käsmu poolsaar on mandriga liitunud üsna üsna hiljaaegu on kuskil kaks ja pool 3000 aastat tagasi, kui neist said sait poolsaared. Rannad on meil kivised ja uhked. Me võime olla ka tõeliselt suurte kivide üle, mida siinkandis on ikka tähelepanuväärselt. Palju kivide poolest on lähema tõesti unikaalne hiidrahnu rähnute osas, eriti kiitrasnuteks kutsutakse kive, mille ümber mõt on vähemalt 30 meetrit. Eestis on neid Hitrasnev 50 ringis, nendest 50-st kaheksa jääb jääb lähemale ja mille poolest need hiidrahnud on veel oluliselt juba 19. sajandi teisel poolelt. Kui õieti kujunes jäätumis teooria, siis tänu paljuski nende lehitratud rahnudel, sest see tekitas küsimuse, kust need rahnud pärit on. Tuntumad väätumis teooriaga seotud mehed, Schmitt, Helmersen, tegelesite, Rahnu rahnudega juba toona Gregor Helmerson. Oma ühel esinemisel tõstatas ka nende rahnude kaitse kaitse küsimuse. Ta kutsus üles mõisnike neid rahn oma maadel hoidma ja kaitsma, mitte hävitada laskma. Eks nad kõik ongi meil nüüd kaitse all, peaaegu kõik kaitse all, võib-olla mõni nendest tuleks isegi juurde võtta, ütleme veenistur, ma arvan, et vääriks, minu meelest ta kaitsealuste rahnude nimekirjas ei ole, kuigi kaartidel ta välja tuuakse, vääriks kaitseks Vana-Antsu suur kivi mis on nähtav ja imetletud neile, kes, kes lähevad neeme värskele poolsaarel on teatavasti riikliku kaitse all 12 rahnu ja V8-line grupp turbu neemes. Kui me nüüd oleme Viinistul, et loeme, siis kohe üles, inimesed võivad natuke ringi käia ja leiavad siit kohe päris mitu niisugust suurt rahnu, mida oma silmaga võiks siis ka imetleda. Kui nüüd poolsaare põhjaotsast tulla, seal on joove Purekkari neeme rand, tra seal on vähe loo kivid. Suurte Ta kivi Viinistul jooma kivi, Launitu kivi, must kivi, tiirukivi jaanimardi, suur kivi ja paljud pärispea poolsaarerahnud ju seotud kultuurilooga valguse painuvatiivi, olgu see oda, odakivi Olpu, olgu see tiirukivi, neid on seostatud Kalevipoja lugudega. No kes Kalevipoega lugenud, see mäletab, odagivil osutaja painovale paiskas ja need kivid leiate siit ka. Aga nüüd, kui meil on Henn, siis tuleb see ka ära laulda. Ja siin on mul väike üllatus, koosseis on hoopis suurem, kui ma arvasin ja mis on väga hea. Nii et hakkame otsast, tal ütleme nimed ka ära. Siin on vennad. Aivar, see on siis nii halb. Ivor neurokolmer ja Irjaadler, kes ütles, et jumal, siis ma pean otsima akordioni, kuskilt üles tolmu, ära Pealt puhuma, nüüd on ta natuke aega harjutanud ja näpud liikuma saanud ja nüüd võite minna. Piinad laadi kinni ja ka võrke ja ei saa ka kinni ei pea. Joosep püüab kala, ei ta raisa leivakaalukat või kraami ja kui veel koka teenib seal raada ja loona leiba käia. Aia, loomade relvi, nii ka käia veerel. Poole tiigri ja ta ei ta öösi saanud oma ja seega andnud ja terve liine Tsirka, kuid joade piina poodud hirmsasti ära kraadida ära Lana tuure põlema linnalt viinale. Aga nii see jää jonni loetakse, ega maakondi. Tihelegaa näegokaadijeni lobby ei näe, selgelt mõtleb sellega, ta sai vahekorda ja, ja jutti teab Andy jabur ora jahti hooletöödega räivad mahti moodus maa joo ja trassi ja luukoti saiti. Nii see oli ainult üks osa kogu sellest laulust, sellepärast kui me oleksime kogu küla ette võtnud, selleks meil õhtuni välja vedanud. Aga nüüd me teeme nii, et paneme meie Omalt poolt plaadi pealt ühe laulu, siis saame näha, et et sellest kandistan laule teinud teisedki. Kui siit kandis rahvas ise. Aga ta ema, laps. Ela. Andis meile paeva ja tuulesoolo setu paraedas. Ja loen ka elu eta vega. Jaa. Ka siia lumi, seti, võidki, soni, mõnegi pil. Iidan madalaid pilvedelli peale, meil on meri. Ei no Norra on ka. Veel. Ja mu naine on ikka nii. Eks. Ülepäeva jagu soolaseid pani idas. Sõlmer sillo kõlatiividel põhja. Laulus hooli kaarjumuskonna. Maavi emal lapsel on arvu ela, kuna oli. Ja rannikukaader. See oli Boriss kõrveri laul, põhjarannikuvallis laulis Illar värav koos ansambliga kollaaž. Ma vahepeal ütlen veel, et meil oli ju ometigi küsimus esitatud, et me küsisime. Mis on Viinistu selle suvelavastuse pealkiri ja kes selle näidendi on kirjutanud ja vastata saatetelefonile kuus null kaheksa, kuus. Neli, kaks, kaks, veel natuke aega saab vastata. Ja nüüd on mul uus vestlus, kaaslane, sellest külast on mindud. Aga siia on vähem tagasi tuldud. Üks tulija on Jaan Manitski, kelle tulemise jälg on üle Eesti paista nüüd vähemasti kõik, kes tulevad viinistele, saavad selle jälje siit üle Eesti viia. Jaan, sa läksid perega ära, kui olid päris pisike poolteist või. No aastane või poolteist ja nii et ega ma sellest midagi ise ei mäleta. Ma arvan, et vanemad kindlasti rääkisid selle viinistust. No kindlasti rääkisid, missugune see pilt oli, mida, mida sa siis kujutasid ette, kui sa veel ei olnud siin käinud? No mul võttis 46 aastat enne kui ma jälle tagasi jõudsin, esimest korda hil detsembris 89. Ja muidugi pilt oli selline, nagu vanemad olid mulle rääkinud ja vanemad sugulased, kas ka siit külas lahkusid, sest külale nüüd, kui mitte päris tühjaks, siis kaks kolmandikku nendest 500-st inimesest, kes siin enne enne sõda elasid, olid sunnitud lahkuma ühes või teises suunas. Ja muidugi üllatusi ta pakkus, näiteks see kalurikolhoosi, Kiirovi. Kompleksne, kus me nüüd istume, seda muidugi vanemad ei olnud näinud, oskanud kirjeldada. Kuidas sulle mõjus, kui sa tulid esimest korda nägid seda siin ranna ees? No muidugi, kui isa maja nägi esimest korda ema kodu nägi esimest korda. Tundeid oli. Aga ega see õieti on, väga suurt üllatust ei olnud, sest mul oli selline ettekujutus ja see vastas kaunis hästi tõele. Kas sinu plaanid seostasid kohe algul ka kuidagimoodi viinistuga või tuli see alles pärast? Praole tuli pärastpoole, sest kui ma esimest korda tagasi tulin, ütleme 91. või noh pikemaks ajaks, 91. 92. aastal, siis mul oli. Teenisin riigiametnikuna linnas mõned aastad ja ega siis viinistuga ei olnud tee midagi muud, kui vahetevahel käisin sugulaste juures siin külas. Aga kui riigiametist lahkusin 95. kuuendal aastal, siis külamehed rääkisid augu pähe mulle, et Jaan, tore, nüüd teeme midagi koos ja ja siis käivitasimegi uuesti selle kalatööstuse siin. No tuletame meelde, võib-olla on inimestel meelest läinud, Jaan Manitski oli ka Eesti vabariigi välisminister kui ta pidas seda riigiametit. Aga mulle näib, et nüüd need asjad nagu siin Viinistul iseenesest juba teevad ise üksteise otsast või, või kuidas sul need plaanid Käivad no kui kalatööstus lõpetas oma tegevuse lõplikult 98. aastal, siis siis oligi häda nagu käes jälle. Töökohad kadusid, küla ainuke väike pood sulges sidekontor oli sulgemisel ja bussiliiklus kahenes linnaga ja ja tuligi leida midagi uut ja siis saigi esimese alguse tehtud selles külmhoones meile, kus eest me istume, mis nüüd on siis kunstimuuseum ja peale seda nii samm-sammult laiendatud ja nüüd on meil kaks diaatril ava üks väljas, üks on siis vanas katlamajas, kus saab ka kontserte anda ja, ja siis on külalistemaja hotell 100 voodikohaga ja toitlustamine teisi näituseruumi, nii et pisitasa on ikkagi arenenud. Ja mida me nüüd veel tahaksime saada, sest ühtemoodi absurd muidugi, et kui teatriõhtut siin meil on, siis on võib-olla neli 500 autud tulevad ja tuleb küla vahel ära paigutada. Aga ühtegi alust siit mere pool ei saa vastu võtta, nii et sadama oleks vaja ja see projekt on meil pooleli. Loodetavasti juba see suvi saab midagi ära tehtud. Ja siin juba muulid lähevad merre ja, ja tõepoolest hiiglama uhke, kui siin rannaeetikapaadid või jahid seisaksid, et seal oleks ikka teine pilt selles külas hoopiski mulgauneb. Ja mulle tundub, et Mohni saare valvuri amet näikse olevat üks hästi ihaldatud amet. Hiljaaegu tuli vist neid kandideerijaid sulle, kui palju. No üks sadakond vist, oh sa heldene oleks võimalik. Saar on omaette muidugi väga huvitav koht ja eriti saarlased väikesaar, kus tuletorn on ja kus seda ajalugu on nii palju ja neil Tigende nii palju, et see muidugi, et see pakuks, ma läheks ise hea meelega, kui oleks võimalik, siis nad ikka pikemaks ajaks, aga just nüüd nüüd ei ole aega selleks. Ja kui me kõik, need, kes huvi näitanud ja taotlenud, et tahaksid minna sinna vastu võtaks, no siis oleks tõesti üks ütleme, Ida-Harjumaa suurenud külasina tekkimas. Aga kuidas sa arvad, et sa selekteerib nende 100 hulgast selle õige välja? Mitmed on juba käinud ja on päeva või paar päeva seal viibinud ja no ei oskagi, ongi raske ülesanne, et leida need õiged inimesed, sest mitmed oleks kindlasti väga sobivad ja, ja tuleks hästi toime. Aga küll tuleb, tuleb ära otsustada ja keegi, et keegi läheb siis nüüd siin suve jooksul ja siis kindlasti jääb vähemalt aastaks mõneks aastaks. Nii et kui palju sa seda plaani pead, et see tasakaal oleks paigas, sellepärast et küla on ju ikka küla ja ühel külal on oma taluvuspiir, et kas need mõtted ka vahel peast läbi käivad. No on nagu oli juttu siin, et mõnel õhtul on tõesti liiga palju liiklust küla vahel, et ja mullu me ei olnud nagu hästi ette valmistanud, see tuli meile ka üllatusena, et õhtuti 400 ahutud tuli ära paigutada ja külatänav muidugi ummikus, aga selleks suveks oleme nii ettevalmi vestlusi teinud, et loodetavasti tuleme toime, paigutame kõik autod siin oma territooriumil ära. Ja kui veel siis osa autu mehed jätavad autod koju ja tulevad üle mere, siis ei peaks probleeme tekkima. No ma väga tänan selle intervjuu eest, mulle tundub, et, et sul on täna tihe päev ja Viinistu on üldse üks meediakeskus, sellepärast et lisaks Eesti raadiole on siin ka Deutsche Welle, ma kiskusin teid sind vist nende käte vahelt lausa ära praegu. No millal dogmad huvi tunnevad? No väga tore, et, et nii kaugelt ka tuntakse huvi ja, ja tõepoolest meil käib päris palju väliskülalisi ja eriti palju üllatavalt palju Saksamaad, nii et eks nad sellepärast siia täna on tulnud. Suur tänu sulle ja lasen sind jällegi vabaks. Ja nüüd me peame lõpetama nende küsimustele vastamise sellepärast, et tund läheneb pule. Uudised tulevad täistunnil ja ma tulen nüüd siis vaatan, palju neid tuli kirve, palju neid sai, 25 vastajat olid ja need, kes õigeid vastuseid. Me peame selle tunni sees ilmselt ka veel ära loosima neid, aga, aga praegu ma, võib-olla me paneme ühe loo muusikat. Et, et siis me saame selle loosimise asjaga ära pärast seda teha. Mitte. Niiviisi, ja nüüd on meil käes see aeg, et me loosime välja need auhinnad, mis me lubasime, nagu Virve ütles, kes telefonikõnesid vastu võttis, et 25 inimest teadis, mis on Viinistu selle suvelavastuse pealkiri ja kes selle kirjutanud on. Ja nüüd me loosime välja siis kaks piletit sellele suveetendusele ja ühe vikerraadio noolemängu, alustame vikerraadio. Kuule mängust ja fortuuna on meil muuseumi perenaine Tiia, liikman jäeti ja võtab siitkandist ICO pealt ühe lipiku, me oleme kõik nimed. See on Haldi teras ja viimased numbrid on kaheksa, kolm nulli. Me helistame teile ja siis ütleme, kust oma auhinna kätte saate. Kõige noolemängu saab kätte raadiovalvelauast alates homsest. Nii, ja nüüd me võtame välja esimese pileti selle suvelavastusele. Mari oja kaheksa kuus, neli viimased numbrid Maria ja palju õnne ja teine pilet. Helena Pass kolm, üheksa, seitse. Helena Pass, teie olete oodatud ka selle suveetendusele teile sobival päeval me helistame teile ja, ja lepime selles asjas kokku. Aga nüüd läheneb tund lõpule ja me lõpetame selle muusikaga pärast uudiseid uuesti ministrilt eetris.