Tere õhtust, kell on kuus ja ERR-i uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva juba 28. mai olulisemad sündmused. Valitsus andis ministeeriumitele ülesande kärpida järgmise nelja aasta jooksul nii tegevuskulusid, investeeringuid kui tööjõukulusid. Kultuuriminister Tõnis Lukase sõnul tuleb kokku kärpida 1,2 miljardit. Eelarvetingimused on muutunud. Tõepoolest viimastel aastatel on kulutatud rohkem kui nii-öelda eelarve teoreetiline baas, lubas. Ja targad inimesed on kokku otsustanud, et Eesti majandust tuleb jahutama hakata. Eksrahandusministri Reformierakonda kuuluv Aivar Sõerdi hinnangul jääbki riigieelarvesse tekkinud 700 miljoni euro suurune miinus tule vastavaks eelarve ülejäägiga katmata. Sõerdi hinnangul on tegemist lubamatu pettusega see miinusega aastat, need on tekitamas juba siin suurusjärgus 700 miljonit. Seda miinust. Brüsselis kogunevad Euroopa Liidu riikide liidrid mitteametlikule õhtusöögile panna paika liidu institutsioonide uued juhid. Tulenevalt Eesti valitsuse otsusest alkoholiaktsiisi langetada plaanib sama teha ka Läti valitsus. Kaitseministeerium soovib sõnajalgade käest ära võtta Aidu tuulepargi hoonestusõiguse. Kui sõnajalad nõus ei ole ja tuulikuid nelja kuuga ei lammuta, läheb ministeerium arendaja vastu kohtusse. Homme on muutliku pilvisusega ilm, ennelõunal habeme mitmel pool vihma, Ida-Eestis on kohati äikest. Õhutemperatuur on 12 kuni 18, rannikul kohati üheksa kraadi. Valitsuskabinetis heaks kiidetud eelarvestrateegia esialgsed numbrid näevad ette kärpeid pea kõikides valdkondades. Kultuuriminister Tõnis Lukas tunnistas Madis Hindrale antud intervjuus, et kärpekirves tabab ka kultuurivaldkonda. Mitmed suurehitused tuleb edasi lükata näiteks Rahvusraamatukogu hoone renoveerimine või ERR-ile uue telemaja ehitus. Ka pole enam võimalik senises tempos tõsta. Kultuuritöötajate miinimumpalku. Seda ma ei usu, et praegustes tingimustes kultuuritöötajate miinimumpalk samas tempos tõuseb. Siin on kaks põhjust, üks, et eelarvetingimused on muutunud. Tõepoolest viimastel aastatel on kulutatud rohkem kui nii-öelda eelarve teoreetiline baas lubas ja nüüd tuleb see ära klattida, nii et praegune valitsus seda võib võtta ka huumorinäoga. Aga tõenäoliselt me pingutame selle nimel, et järgmine valitsus saaks alustada juba korras korras eelarvega ja korras rahandusega. Nii et olukord on muutunud ja sellist tõusu ei saa kindlasti ette näha. Teine on see, et kui eelarve, kui palgafondi tõus tuleb, siis ma arvan, et see tuleb anda ikkagi organisatsioonide ja asutuste juhtide otsustada, kuidas ta töötajate vahel jaguneb suuremal määral, kui praegu seni oli rõhk ainult miinimum yle ja teised astmed ei saanud riigilt erilist rahalist toetust, siis nüüd võib-olla me ei keskendu ainult miinimum-ile, vaid katsume üldse kultuuritöötajate palku ka üldisemalt tõsta. Aga jällegi väga optimistlik, et järgmisel aastal toimub mingit palgahüpet. Ei saa praeguse rahandusseisu juures olla, missugune kärbedeid ennast kõige rohkem kurvastama paneb? Praegu ongi see, et me oleme teinud selle teoreetilise mudeli järgi kärpetegevuskuludes, aga me ei ole kahtlemata otsustanud, kas sellel rohkem majanduskulusid palgafondi või mida see täpselt tähendab, sest kulutusi on palju erinevaid liike. Praegu on tehtud need need sammud, struktuursed kärped ikkagi konkreetsete suurte ridade pealt. Mina näiteks arvan, et me oleme ka sellist, kui me jääme nende numbrite juurde, nagu praegu on nende mõneprotsendiliste kokkuhoiunumbrite juurde järgmise aasta eelarves võrreldes selle aastaga, siis palku see miinus ei peaks näiteks üldse puudub aga võib-olla mõnda valdkonda rohkem, nii et reaalsed ja, ja detailsed otsused on veel ees. Nende juurde tuleme tõsisemalt augustis-septembris alles. Haridus ja teadusminister Mailis Reps tunnistas, et teaduse rahastamist ei suudeta tagada isegi protsentuaalselt senises mahus rääkimata selle tõstmisest ühe protsendini SKP-st nagu võimuliidu osalised aprillis kokku leppisid. Reps ütles, et talle on arusaamatu, miks peab majanduskasvu tingimustes tegelema eelarvekärbetega. Teadlased on lubanud valitsusliidu otsusele vastata streigiga. Haridus ja teadusminister Mailis Reps tunnistas Madis Hindrale antud intervjuus, et teadvus rahad pääsesid üle noatera otsestest kärbetest. Võib-olla see riigieelarvestrateegia tegemine ei ole olnud selline tavaline tavaliselt ikkagi majanduskasvu tingimustes räägivad erakonnad läbi võimalikke kulutusi ja räägivad, kuhu võiks erinevaid positiivseid uudiseid saata, siis meie viimased kolm nädalat on olnud ümber juttu, et kuidas ja mis valdkondades peab kärpima, selleks majandust jahutada, kuna siis targad inimesed on kokku otsustanud, et Eesti majandust tuleb jahutama hakata, nii et tegelikult kõige esimene, mida ka teadlastele on, on oluline, teada on, on siis selline majanduspoliitiline, et kas tõesti on nii masendav stsenaarium nagu praegult on meile valitsusele lauale pandud ja peamine asi, mida siis haridus- ja teadusministrina ma pidin tegema, on see, et võimalikult säästa meie sellist investeeringuvaldkonda, mida teadus ja haridus loomulikult on. Suurtest kärbet räägiti juba 20 protsendilisest kärbetest kõikides valdkondades. Kas valitsuskabinetis oli siis ka neid inimesi, kes ütlesid, et tõmbame teadus-arendusraha vähemaks? Ja mitte niivõrd üksikuid inimesi, vaid ettepanek, kust leida kärpele kate, oli see, et kõik valdkonnad peavad kärpima ilma ühegi eranditeta mille sees oli nii teaduse valdkond, haridusvaldkond kui ka kaitsekulud mingi kompromissini. Ühel hetkel siis otsustati, et, et võiks siiski teatud valdkondi säästa kärbetest. Järgmine ringisid eile korduvalt ja korduvalt oli, et kui kärpimisest säästame teadusvaldkonda kas järgmine samm on ka võimalik, et meil nullpunkt jääks vähemalt see 0,71. Nii et järgmine samm oli siis, mis loomulikult jälle teadlaste ambitsiooni ei rahulda see, et hoida 0,71 majanduskasvu tingimustes vajab ka see lisaraha, nii et loomulikult on see, ütleme veerand sammu sellest, kuhu me tahtsime jõuda, sest ta tõepoolest on justkui paigal, aga paigalolek nõuab ka lisaraha. Mis valdkond kõige rohkem kaotas riigieelarvestrateegia aruteludel, kui teadusel jäi samaks, see tähendab, et kuskilt pidi kärpima oluliselt rohkem. Kärped puudutavad kõiki ja kõike ja usun, et sa midagi, milleks täname tegelikult ühiskonnas valmis ei ole, et mismoodi see kõik laheneb ja mida need kärped reaalselt tähendavad, tähendavat koondamisi, palgakokkuvõtmisi. Eks need stsenaariumid tuleb siis nüüd lähipäevadel igas valdkonnas läbi arutada. Valitsuskabinet otsustas eile ka, et riigibaaseelarve seadus läheb muutmisele. See võimaldada loobuda kohustusest, et riigieelarvet võib lasta miinusesse ainult siis, kui see kaetakse tulevaste aastate ülejäägiga. Valitsus hakkab alates 2021.-st aastast järgima vaid nõuet, et jooksva aasta eelarve peab olema tasakaalus. Eksrahandusminister. Reformierakonna fraktsiooni liige, liige Aivar Sõerd ütles Indrek Kiislerile, et tegemist on lubamatu pettusega. Unustada. Sära, see, et miinusesse minek varasemate ülejääkide arvelt, et see miinusesse minek tuleb järgmistel aastatel kompenseerida, kui me vaatame seda asja aegreal, siis nüüd aastatel 2017 2018 2019 on eelarve miinuses ja see miinus miinusega aastat, need on tekitamas juba siin suurusjärgus 700 miljonit seda miinust. Et sellest sellest nüüd see varasem reegel nagu seisneski. Peale tasakaalu saavutamist oleks tulnud see vahepealne miinusesse minek kompenseerida ülejääkidega parandamise samm on 0,5 protsenti aastas, siis oleks pidanud 2022 ülejäägis 0,5 protsenti ja 2023 ka ülejäägis 0,5 protsenti ja, ja nii edasi, kuni see vahepealne miinus on ära kaetud, aga vot see nüüd see teine pool, sellesama Ratase valitsuse tehtud eelarvereegli lõdvendamise, teine pool, et varasem puudujääk tuleb kompenseerida. See nüüd uue lahjendamise reegliga unustatakse ära, see on, selles mõttes on see pettus, sest et noh, ma mäletan selgelt, et kui seda esimene eelarve lõdvendamine ette võeti 2017 siis räägiti, et jah, me lähme ajutiselt tuursesse miinusesse varasemate ülejääkide arvel, aga hiljem see vahepealne miinusesse minek, see kompenseeritakse. Niimoodi serveeriti meile esimest eelarvereegli lahjendamist ja nüüd siis selle järjekordse eelarve reegi lahjendamisega. See teine pool unustatakse ära. Kui nüüd valitsusliit on otsustanud, et me ei tee seda ülejääki, me järgime seda, et 2021 on lihtsalt eelarve tasakaalus. Et mis saab sellest august, mis on praegustel aastatel tekkinud riigieelarvesse. See jääbki katmata, ehk ehk jääbki miinus? Aga seda, seda me katame siis laenurahaga. See on kaetud juba see. Tud osaliselt laenurahaga, sest et me ka tänavu võtsime 200 miljonit jo aprillis võeti ju sisuliselt likviidsuslaenu son kaetud laenudega ja see on kaetud varem kogutud reservidega. Välisteemadest teeb ülevaate Evelyn Villers. Tulenevalt Eesti valitsuse otsusest alkoholiaktsiisi langetada, plaanib sama teha ka Läti valitsus. Läti läheb kaasa Eesti otsusega langetada alkoholiaktsiisi ning on järgmiseks nädalaks kokku kutsunud vastava töörühma, ütles Läti rahandusminister Jānis Reier BNSile. Reeris põhjendas plaani vajadusega säilitada konkurentsivõime regionaalsel tasandil, lisades täpset langetuse protsenti pole veel teada. Ta ütles ka, et aktsiisilangetus võib sündida juba käesoleval aastal, kuid see oleneb sellest, kui kiiresti valitsus ja koalitsioonipartnerid kokkuleppele jõuavad. Riigikogu võttis täna menetlusse Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsiooni poolt esmaspäeval algatatud eelnõu, mille alusel langeb alates esimesest juulist õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiis 25 protsenti. Teen eelnõu seletuskirjas märgitakse, et alkoholiaktsiisimäärade langetamise eesmärk on ohjata 2015.-st aastast hoogustunud alkoholi piirikaubandust Läti suunalt. Hiina lõpetas pärast USA Iraani-vastaste sanktsioonide jõustumist Iraani nafta ostmise, kirjutas ajaleht Wall Street Journal, viidates allikatele Iraani naftatööstuses. See juhtus pärast USA otsust pikendada erandeid, mis lubasid osta naftat sanktsioone eirates, kuid väidetavalt loodab Iraan endiselt Hiina naftaostude taastamisele. Hiina on ostnud koos India, Türgi, Taiwani, Itaalia, Jaapani ja Lõuna-Koreaga keskmiselt 1,6 miljonit barrelit Iraani naftat ööpäevas. Austria president saatis ametlikult laiali kantsler Sebastian kurtsi juhitava valitsuse, mis kaotas esmaspäeval parlamendis usaldushääletuse. Usaldus hääletus järgnes niinimetatud ibiitsageidi skandaalile, mille tõttu paremäärmusliku Vabaduspartei juht asekantsler Heinz-Christian strahe ameti maha pani. See sundis kurtsi lõpetama oma konservatiivse Rahvapartei koalitsioonivabadust parteiga ja paluma president Alexander van der Ellenil välja kuulutada uued valimised, mis peetakse septembris. Rahvapartei saavutas pühapäeval peetud Euroopa Parlamendi valimistel Austrias kindla võidu ja erakonna leeris valitseb umbusaldamisest hoolimata rõõmus meeleolu. Kaitseministeerium tegi vendadele sõnajalgadele ettepaneku loobuge Aidu hoonestusõigusest ja lammutage nelja kuuga oma tuulikud, vastasel korral läheb riik hoonestusõigust kohtu kaudu ära võtma. Andres Sõnajalg lubas seepeale. Tuulikud ehitatakse lõpuni. Madis Hindre räägib lähemalt. Pilt Aidu tuulepargi ümber pole suurt muutunud, politsei valvab kahte poolikut tuulikut. Riik ütleb, et edasi seal ehitada ei tohi ning vennad Sõnajalad kurdavad riigi pahatahtlikkust. Sõnajalgade pahameel on läinud nõnda suureks, et hiljuti palusin kaitseministeeriumi asekantsleri Meelis Oidsalu taandamist. Kõige taustal käib mitu arutelu alates sellest, missugune ehitusluba kehtib, kuni selleni, kas arendaja peab riigile tuulikute projekte näitama. Aga nüüd on algamas vaidlus, mille tulemus käib kõigist senistest vaidlustest üle. Selle mõistmiseks on oluline teada, et maa, millele tuuleparki plaanitakse, kuulub riigile. 2015. aastal müüs Lüganuse valdmaa hoonestusõiguse osaühingule Aidu tuulepark ning loa selleks oli vallale andnud riik, räägib kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prii. Sellesse hoonestusõiguse edasiandmise lepingus oli selline punkt, mis nägi ette, et kui arendaja rikub korduvalt erinevaid lepingulisi kohustusi või ei ehita ehitisi nii-öelda korrektselt valmis ettenähtud ajaks, siis on õigus hoonestusõigus maaomanikule aitäh ja sidurit me siis praegu oleme olukorras, kus me teeme ettepaneku seesama maa hoonestusõigus tagasi anda, sellepärast et tegemist on olnud korduvate lepingu rikkumistega. Juhul, kui arendajad riigiettepanekuga nõustuvad, peavad nelja kuu jooksul tuulikud lammutama. Andres Sõnajalg vaatab asjalaga hoopis teisiti, tema hinnangul pole nad ühtegi reeglit rikkunud. Kogu ehitus on käinud vastavalt senistele kokkulepetele ning hoonestusõigust soovib riik tagasi hoopis Eesti Energia tarvis. See näitab veel kord, et kaitseministeeriumil on riigikaitselised argumendid otsa saanud ja nüüd otsitakse lihtsalt võimalust hoonestusõigused kuidagi ümber nurga siiski endale saada. See ongi olnud tegelikult kaitseministeeriumi ja selle taga olevate huvigruppide tegelik huvi. Andres Sõnajalg rõhub sellele, et aprilli lõpus said need Tartu halduskohtus olulise võidu, kui tuulepargile mõeldud ehitusluba sisuliselt ennistati. Loomulikult justiitsministeerium vaidlustab kõik nii palju kui võimalik, load on riigikohtu lahend jõustunud lahend kindlasti sihukeseks käes. Ja siis loodavad Sõnajalad tuulikuid edasi ehitada. Kaitseministeeriumil on Christian Bricki sõnul siiski teine plaan ehk hoonestusõiguse äravõtmisest. Nemad ei loobu. Hoonestusõiguse osas oleme me valmis nüüd pöörduma kohtu poole, kui arendaja seda hoonestusõigus vabatahtlikult vastavalt meie tehtud ettepanekule tagasi ei anna. Ja veel kord Andres Sõnajalg. No see ei ole esimene kord kohtusse minna, tema taktika ongi ainult lämmatada, ainult venitada, ainult kohtuid käia. Kõik kohtu case'id on ta siiani kaotanud. Aasta alguses konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringust selgus, et vanem põlvkond on Eestist pärit toidu lojaalne tarbija. Noorema põlvkonna jaoks pole eesti toit aga niivõrd oluline. Noorte tarbijate vähene huvi on Eesti Toiduliidu juhi Sirje Potissepa sõnul suur murekoht sest kes tulevikus peaks Eesti toidu ära sööma, kui mitte-eestlane ise. Jane Saluorg otsib sellele küsimusele vastust. Toiduliidu juht Sirje Potissepp ütleb, et kui praegu ei mõelda, kuidas kodumaised toidutootjad leiaksid tagasitee Eesti noorte inimeste südamesse siis mõne aja pärast võime leida end olukorrast, kus Eesti toitu tarbivad, hindavad ja väärtustavad ainult välismaalased, et see kõik on väga suur probleemistik, see on tulnud meile peale muutustena. Ma julgen öelda, et suhteliselt kiiresti, nii et kui me täna ei tekita ühiskonnas diskussiooni, kui me täna ei püüa kasvõi omavahel sellest rääkida, siis homme võib-olla see juba lootusetult hilja. Tegureid, mis noorte toiduvalikuid ja tarbimist mõjutavad, on potissepa sõnul mitmeid. Nii näiteks tuleb Eesti toidutootjatel konkureerida sotsiaalmeedia mõjuisikutega, noorte endi kogetud maitseelamust ega välisriikides, aga ka nii-öelda moevoolude nagu näiteks veganlusega. Samas ei saa toidutööstus üksinda noorte tarbijate harjumusi muuta. Oma roll on ka perekonnal ja haridussüsteemil, et tõsta noorte teadlikkust täisväärtuslikust toidust, kui me suudaksime lastele noortele need põhilised toitumisalustalad selgeks teha ja selleks on mul täiesti kindel veendumus, et toitumine ja toitumisõpetus peab olema kooliprogrammides, õppeprogrammides ühe kohustusliku tunnina. Mina tean ka seda, et uuringute järgi on eraldi toitumisõpetus ainult kolmes protsendis koolidest, millest me räägime. Toidutootjatega on väga lihtne. Toidutootjad saavad toota neid tooteid, mida ostetakse. Eesti maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli lektor Annemari Polikarpus ütleb, et noorte toiduvalikute ja teadlikkuse tõstmisele aitab kaasa ka näiteks see, kui noor inimene näeb, kuidas ja millest toidutoodet valmistatakse. Ma arvan, et see käimasolev toiduainetööstuse nädal on kindlasti väga hea näide, kus noored tarbijad saavad külastada ettevõtteid. Võib-olla oleks hea idee seda nädalat pikendada veel teise nädala võrra, mis selleks spetsiaalselt mõeldud koolidele, et koolid saaksid käia ja näidata oma õpilastele juba suhteliselt noores eas hetke, kuidas valmib eesti toit? Ilmast räägib meile täna sünoptik Kertu Sild. Ööl vastu kolmapäeval liigub väheke madal kond Poolast üle Eesti põhja. Ilm on pilves selgimistega ning paljudes kohtades sajab vihma, ida pool võib olla ka äikest. Tuul pöördub idakaarest hommikuks läänekaarde kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 12, Ida-Eestis kuni 15 kraadi. Homme päeval sirutub Läänemerelt Eesti poole kõrgrõhuhari on muutliku pilvisusega ilm. Ennelõunal sajab mitmel pool vihma ja Ida-Eestis on kohati äikest, millega võib kaasneda tugevaid sajuhooge. Pärastlõunal lääne poolt alates selgineb ja sadu taandub Peipsi taha. Puhub lääne läänekaare tuul neli kuni üheksa, puhanguti 12, rannikul valdavalt lääne-edelatuul kuni 15 meetrit sekundis õhutemperatuur on 12 kuni 18, rannikul kohati üheksa kraadi. Neljapäeval tugevneb Baltimaade kohal kõrgrõhuhari, on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Öösel puhub edela ja läänetuul neli kuni üheksa, rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Hommikuks tuul nõrgeneb ja kohati tekib udu. Õhutemperatuur on kolm kuni üheksa kraadi, maapinnal on paiguti öökülmaoht. Päeval puhub läänekaare tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, õhtul pöördub tuul lõunasse ja tugevneb saartel puhanguti 15 meetrini sekundis. Sooja tuleb 14 kuni 18 kraadi. Reedel laieneb saartel algav vihmasadu üle Eesti. Õhtupoolikul lääne poolt alates selgineb ja sajud lõppevad. Lõuna ja edelatuul tugevneb viie kuni 10 rannikul puhanguti 16 meetrini sekundis, õhtuks juba nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel kuus kuni 12, päeval 11 kuni 17 kraadi. Spordipäevast teeb ülevaate Johannes vedru. Pariisis jätkuvatel Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel langes Eesti esireket Anett Kontaveit naiste üksikmängus konkurentsist juba avaringis. Kontaveit jäi numbritega kuus. Kolm, kaks. Kuus kaks. Kuus alla tšehhitarile Karoliina Muhavale. Eestlanna paikneb jooksas naistennisistide maailma edetabelis seitsmeteistkümnendal kohal, Muhava on 73. real. Kontaveit tegi tänases kohtumises koguni 38 lihtviga. Esimese servi. Õnnestumisprotsent oli eestlannal 56. Kontaveidi pallingu suutis muhobaa murda koguni kaheksa korda. Kohtumine kestis kolm minutit vähem kui kaks tundi. Anett Kontaveit. Servisin jagati vahvanest võitlus paremini kui mina, ma ei tea, ma tundsin ennast kuidagi. Nagu mul ei olnud nagu jõudu või, või nagu sellist nii-öelda ma ei oska muud moodi kirjeldada, et vastane mängis. Ma arvan, teise ja kolmanda seti muidugi paremini, kui ta esines, mängis, aga jah, ma või on sellist nagu head sellist energiat, energiat alguses pealses. Naiste turniiril langes avaringis konkurentsist Prantsusmaa lahtiste kahe aasta tagune võitja lätlanna Jelena Ostapenko. Ostapenko jäi neli, kuus kuus-seitse alla tugevale Valgevenel Annale ja endisele maailma esinumbrile Victoria Azarenka. Alemeeste turniiril pääses viiesetilises lahinguga edasi Saksamaad esindav Alexander streeriv. Neljapäeval Stockholmis peetaval kergejõustiku teemantliiga etapil teeb lisaks Rasmus Mägile kaasa ka teine Eesti 400 meetri tõkkejooksja Jaak-Heinrich Jagor. Bee jooksus võistleva Jagor jaoks on tegemist hooaja avastardiga. Tänavune MM-norm 49 30 on sportlase isiklikust rekordist seitse sajandikku parem kui Rootsis. Nii head aega veel oodata pole, siis tänavusel suvel küll Jaak-Heinrich Jagor. See on ainuke asi, mis tegelikult motiveerib, ongi see Doha MM-üle-eelmine aasta tegelikult sai joostud sajandiku kaugusele enda isiklikust ja Londoni MM-il ma oleks tõenäoliselt pidanud ka alla 49 sekundi võib-olla napilt tulema, kahjuks seal hotelli kõhuviiruse asjad tahtsid natuke teistsuguseid plaane. 28. mai Päevakaja sai sellega läbi aitäh kuulamast ja ilusat õhtut.