Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku reedes, et 31. mai päeva sündmused mina olen Uku Toom. Reformierakond annab siseminister Mart Helme umbusaldusavalduse sisse järgmise nädala alguses. Opositsioonipartner, sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski ei usu, et see läbi läheb. Valitsused lihtsalt lagunevad sisemiselt, mitte välise surve all, son, lihtsalt üldine loogika, aga noh, kindlasti on asjakohane küsimus, et kui kaua Jüri Ratas seda alandust talub, mis talle osaks igapäevaselt saab? Eesti sisemajanduse koguprodukt suurenes tänavu esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,5 protsenti. Analüütikute jaoks oli see positiivne üllatus, eelarvepoliitika tuleks aga sellegipoolest üle vaadata. Pigem peaks tagasi hoidma sellist investeeringut ja võib-olla suuremate projektide tegemisega kui, et minna siis palkade ja selliste igapäevakulutuste kärpimisele. Mehhiko vastab USA presidendi Donald Trumpi imporditariifidega läbirääkimiste sooviga ja selgitustega, teatas Mehhiko president. Euroopa Komisjon pigistab Tšehhi peaministrit Andrei Paabishit. Huvide konflikti. Skandaal ähvardab Tšehhi ilma jätta paljudest Euroopa liidu toetustest. Alexela ostab õhtulehes 50 protsendilise osaluse. Suvisele tantsupeole saabuvad välisrühmad peavad tasuma osalemismaksu ja otsima ise majutuskohad. Eesti rühmadele on pakutud majutus ja siis välisrühmad, kes tulevad kaugelt, et nelja isegi pakuti seda koolimaja kohta. Meil on ka ikkagi tuleb 33 inimest, tuleb, kõigil ei ole sugulasi või kuna meil on hästi palju ka rahvusvahelisi inimesi. Kaia Kanepi pääses Prantsusmaa lahtise lahtistel tennisemeistrivõistlustel neljandasse ringi. Ott Tänak on autorallile MM-sarja etapil Portugalis pärast viiendat kiiruskatset liider. Ilm püsib homme õhtuni sademeteta, temperatuur öösel nullist kuni pluss 10 kraadini, homme on sooja 12 kuni 20 kraadi. Alustame poliitikaga. Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles, et siseminister Mart Helme vastu koostatud umbusaldusavaldus antakse sisse järgmise nädala alguses. Sellest jaga majandusest Erle Loonurm. Reformierakond valmistus Mart Helme umbusaldamiseks juba sel nädalal, kuid otsustas siiski selle edasi lükata. Ja umbusaldusavaldus on meil valmis ja meil on allkirjad sellele all. Me ei tahtnud seda sisse anta sel nädalal, kui tuli nüüd teadusrahastuse ja, ja sellised teemad veel päevakorda, mis vajas ikka rohkem tähelepanu, nii et järgmise nädala alguses me kindlasti selle sisse hädaga. Opositsioonipartner, sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski aga ei usu, et umbusaldamine läbi läheb. Valitsused lihtsalt lagunevad sisemiselt, mitte välise surve all, see on lihtsalt üldine loogika ja lagunevad siis, kui kui sisemiselt on koostöövaim on otsas ja alternatiivid leitud. Selles mõttes selle valitsuse koostöövaim kindlasti ei ole lõppenud. Aga noh, kindlasti on asjakohane küsimus, et kui kaua Jüri Ratas seda alandust talub, mis talle osaks igapäevaselt Lisaks Mart Helme tegevusele siseministrina on opositsioon kriitiline ka rahandusministri tegevuse suhtes. Kaja Kallas. Kui me vaatame seda, et majandus on kasvanud, et siis rohkem kui kunagi varem täna tuli just uus uudis selle kohta, et majanduskasv on üle nelja protsendi, nii kõrget majanduskasvu ei mäletagi. Küsimus on selles, et eelmine valitsus tahtis enne valimisi osta hääli ja kulutas, et raha ära ja nüüd istuvad nad lõhkise küna ees, et kuidas seda olukorda lahendada. Tulud, blufid ülesse, kulut, blufid alla sisuliselt see tähendab seda, et maksutulu laekub rohkem kui kunagi varem. Aga kui tuua paralleeli siis tavainimese maailmast, siis on umbes selline olukord, kus sinu palk tõuseb, aga sa oled kõik oma tuleviku palgatõusud, et juba ära lubanud ette SMS-laenude, krediitkaardimaksete ja muu sellise tarbeks, nii et kui laps küsib raha teadusringis osalemiseks, siis selleks enam raha ei jätku. Kuidas teie silmis valitsus peaks käituma, kas peaks praegu kokku hoidma olukorras, kus maksutulu laekub rohkem kui kunagi varem? Üldiselt on see reegel, et valitsus peaks kulutama raha siis, kui kõik muud seda sektorid seda ei tee, et noh, näiteks kui me räägime ehitamisest investeeringutest, siis valitsus peaks justkui tsükli vastu tegema investeeringuid selleks, et hoida majandust toimimas, et kui keegi teine et siis võiks valitsusehitada, esiteks sellepärast, et hoida siis inimesi tööl ja teiseks, siis sellepärast, et siis on ka hinnad teistsugused. Majandusteadlased peavad 4,5 protsendist majanduskasvu, üllatad tahaks. Eesti pank on öelnud, et optimaalne majanduskasv Eestis oleks umbes 3,5 protsenti. Heido Vitsuri sõnul aga ei tähenda see, et majandus võiks üle kuumeneda, kuna majandusnäitajate puhul on alati oma osa ka juhusliku. Seal eriti, mis puudutab kasvu vedava töötleva tööstuse ekspordi. Eelarve kokkupanemine tuleks aga kriitiliselt üle vaadata. On viimane aeg hakata rääkima null baasilistest eelarvest ja vaadata, kas me teeme õigeid asju ja vajalikus ulatuses, nii et eelarve ja eelarve koostamise põhimõtteid tuleks natuke raputada, kindlasti, aga kui palju kärpima, peab lihtsalt sellist kärpimist. Ma arvan, teha ei tohi, aga eelarve läbivaatamine ja selle järgi siis kärpimine oleks vist õiged asjad. Sama meelt on ka LHV majandusanalüütik Kristo Aab, kes leiab, et tagasi peaks hoidma mitte palkade, vaid investeeringute koha pealt. Tegelikult oleme ju pikalt rääkinud seda, et sellise kiire majanduskasvu tingimustes peabki valitsus oma kulutusi tagasi hoidma et mitte seda majandusbuumi tagant kütta ja olgu need siis, nimetame neid siis kärbeteks või, või kuidas iganes. Et kui selliseid plaanitud kulutusi ära jätta või, või vähendada, siis tegelikult ühest küljest on see samm õiges suunas, pigem loomulikult peab valitsus olema väga, ütleme läbi mõtlema mis on need kulutused, mida siis ära jätta, et pigem peaks tagasi hoidma selliste investeeringute ja võib-olla suuremate projektide tegemisega. Kui, et minna siis palkade ja selliste igapäevakulutuste kärpimisele. President Kersti Kaljulaid kohtus täna pärastlõunal Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee Eestit esindama hakkava delegatsiooni liikmetega ja samuti selle juhi Maria Jufereva Scurata Dovskiga. Viimast on oluline märkida seetõttu, et teatavasti hoidus delegatsiooni juht nädala eest avaldamast oma seisukohta, kuidas peaksid eesti saadikud assamblees hääletama, kui juunist tõuseb päevakorda Venemaale hääleõiguse tagasiandmine. Vene delegatsioon jäeti aprillis 2014 hääleõigusest ilma krimisündmuste. Pärast. Hiljem kõrvaldati venelased ka juhtorganitest ja missioonidest. Teema tõudisest tõusis uuesti üles seetõttu, et Euroopa nõukogu ministrite komitee soovitas eelmisel nädalal assambleel astuda samme Venemaa delegatsiooni tagasivõtmiseks. Ja pärast kohtumist tegi president pressiavalduse. Eesti arvates ja rääkisime täna meie parlamendiliikmetega kõikidest fraktsioonidest, kes delegatsiooni kuuluma hakkavad. Me oleme kõik nõus, et meil on vaja strateegilist kannatust, sest et see on olukord, kus põrkuvad huvid ja väärtused ja väikeriigil on selles olukorras hästi lihtne oma valikuid teha. Me saame olla alati ainult väärtuste poole huvid saavad muutuda ja pöörduda, aga väärtuskompass tegelikult ei saa. Ja lahendus sellele patiseisule ja probleemidele ja tegelikult ei saa olla lahendatav mingite poliitiliste kompromisside ja hääletustega seal saalides, et see lahendus saab olla ainult Venemaa käitumise muutumine Ukrainas ja Gruusias ja ta saab tulla niimoodi, et rahvusvaheline õigus hakkab taas kehtima ja siis me saame arutada, kas või kuidas kanduvad nende käikude tulemused üle Euroopa nõukogu parlamentaarses assamblees ja teistesse Euroopa nõukogu konventsiooni süsteemiga seotud kehamitesse. See oli ka meie arutelu põhisisu täna ja me teame ju, et ettepanek, resolutsioon ja see, mille üle hakatakse arutama, ei ole otsesõnu Venemaa hääleõiguse taastamine. Probleemist üritatakse ümber minna protseduuriliste muudatustega ja, ja tänase arutelu sisu oli ka see, kuidas me taktikaliselt saaksime tagada seda, et kõik fraktsioonid seal sarnased siis Euroopa Parlamendi fraktsioonidele oleksid Eesti positsioonist teadlikud, oleksid teadlikud, vaatamata sellele, et ette pandavates tekstides räägitakse justkui protseduurikast, aga noh, tegelikult käib kõik jutt ümber selle elemendi, kes toas on ehk Venemaa. Tõnu Karjatse võtab nüüd kokku tänased välisuudised. Euroopa komisjon süüdistab Tšehhi peaministri tantsee Paabishid huvide konfliktis, sest mees on oma äriimpeeriumi ehitanud üles usaldusfondidele ja selle tagajärjel võib riik kaotada osa Euroopa Liidu rahastusest. Tšehhi võib kaotada rahastust majandusele, toidutööstusele, meediale ja tervishoiuettevõtetele, selleks ka poliitiline tagasilöök Paabishile, kes eitab igasuguseid rikkumisi. Mehhiko vastab USA presidendiga Donald Trumpi imporditariifide läbirääkimiste ja selgitab tõstega, teatas Mehhiko president Andres Manuel Opesobrador. Riigipea sõnul pole mehhiklased sellist kohtlemist ära teeninud. Trump teatas, et kehtestab Mehhiko kaupadele viie protsendilise tollimaksu, et karistada riiki ebaseaduslikku immigratsiooni eest. Juulist tõusevad tollimaksud 10 protsendini ja seejärel igal kuul veel viie protsendi võrra. Lopez labrador teatas, et saadab Washingtoni välisminister Marcello ebrardi, kes selgitaks Trumpi administratsioonile, kuidas Mehhiko ebaseaduslikku immigratsiooni Omalt poolt vähendada püüab. Mehhiko riigipea tuletas meelde, et suurem osa läbi Mehhiko USA-s jõudvatest immigrantidest on teistest Kesk-Ameerika riikidest, kes otsivad tööd ja turvalist elukohta. Ta rõhutas, et Mehhiko inimõigusi ei riku. Rahvusvahelise tuumaenergia agentuuri hinnangul on Iraan püsinud tuumaleppe piirides. ÜRO järelevalveagentuuri raport, mis on saadetud agentuuri liikmesmaadele, tõdeb, et Iraan pole rikkunud pese ette nähtud piiranguid uraani rikastamise leia rikastatud uraani ladustamisele. USA on väitnud, et Teheran on lepet rikkunud ning seetõttu otsustas Donald Trumpi administratsioon ka leppest ühepoolselt taganeda. Põhja-Korea stalinistlikud võimud hakkasid riigi ja USA suhete eriesindaja, kuna Kim Jong-uni ja USA presidendi tippkohtumine lõppes läbikukkumisega. Lõuna-Korea ajakirjanduse andmetel vaadati Hanoi kohtumist ette valmistanud Kim Yong Jolg kõrgeima juhi reetmise eest. Koos temaga tapsid stalinistliku režiimi timukad veel neli välisministeeriumi tippametniku. Kim Jong Uni tõlkija, riigi välisminister saadeti vangilaagrisse. Ungaris juhtunud traagilise laevaõnnetuse üks osalisi väiksemale alusele otsa sõitnud kruiisilaeva kapten lükkab tagasi süüdistused reeglite rikkumises. 135 meetrise kruiisilaeva ukrainlasest kapten on võetud vahi alla. Kruiisilaev sõitis otsa väiksemale lõbusõidualusele, mis kaup. Bussiõnnetuses hukkus vähemalt seitse Lõuna-Koreast pärit turisti. Kelle süül kokkupõrge juhtus. Veel uuritakse. Tihele suurosalusega Alexela Grupp omandab viiekümneprotsendilise osaluse aktsiaseltsist Õhtuleht, Kirjastus siseneb tehinguga niimoodi Eesti meediamaastikule. Poolte kokkuleppel osapooled tehingu hinda ei avalikusta, aga osapooled on konkurentsiametile esitanud ka vastava taotluse. Alexela grupi juhatuse esimees, mehe Andreas Laane sõnul on päevalehe osaluse omandamisel. Tegemist oleks selle jaoks uue tegevussuunaga, mis toob kaasa huvitavad väljakutsed. Laane ütles, et Alexela soov on tagada sõltumatu ajakirjanduse püsimajäämine. Siis, et me ostsime ära 50 protsenti ettevõttest, ehk siis ju ettevõtte teine osanik jätkab rõõmsalt edasi, et Ekspress Grupp teine pool on siis sellest, et Meil ei ole plaanis kindlasti seal olla nii-öelda aktiivne osanik selles osas, mis puudutab ajakirjandustegevust. Jah, me oleme kindlasti nõukogu tasandile omanikena aktiivset strateegia sättimisel aga kui me räägime näiteks ajakirjanduslikust poolest, siis see on ikka täitsa iseseisev. Järgmise probleemiga polegi täpselt teada, kas ta puudutab kultuuri, majandust või liiklust. Igal juhul on Laagna tee võimalik sulgemine. Eile ja täna kirgi kütnud ja seda kommenteerides leiab Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, et mitte ükski film väärt seda, et kuuks ajaks sulgeda pealinna üks olulisemaid liiklusartereid. Teatavasti tahetakse seda sulgeda Christopher Nolani filmivõtete jaoks. Kõlvart ütleb, et ollakse valmis kaaluma Magistrali osalist sulgemist palju lühemaks ajaks, kuid täielik sulgemine terveks kuuks ei ole mõeldav. On mõistetav, et filmiprojekti positiivne mõju Tallinnale ja kogu riigi imidžit on olemas. Samuti režissöör Christopher Nolani austajate emotsioonid, kuid ei saa lasta tekkida pealinnas liiklus kaosel, kui ei toimi ühistransport. Arstiabivajajateni ei jõua operatiivteenuseid, mis tähendaks tallinlaste eel eeskätt Lasnamäe ja Pirita elanikke tavaliselt keerulisemaks muutmist, ütles Kõlvart. Linnale tehtud ettepanekuid filmivõtete ajaks Laagna tee sulgemise kohta analüüsib praegu Tallinna transpordiamet. Ja otsus võetakse vastu järgmisel nädalal. Millistel tingimustel ja kui pikaks ajaks on võimalik Laagna tee sulgemine. Aga siia juurde võib ka märkida, et sulgemise ja liiklus ümberkorraldamise eest võtab endiselt Tallinna linn raha, teede ja tänavate sulgemise maksud. Linnavolikogu poolt ja Laagna tee on jagatud viieks lõiguks. Iga lõigu sulgemise eest tuleks maksta neli lõiku kuuluvad esimese klassi ideede hulka, nende sulgemine maksab 100 eurot tund ja üks lõik kolmandasse klassi, mille sulgemine maksab 10 eurot tund. Seega maksaks kogu Laagna tee sulgemine ööpäev lisaks umbes 10000 eurot ja linnavolikogust veel 10. Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikut esitasid Tallinna linnavolikogus eelnõu, millega tehakse linnavalitsusele ülesandeks leida Tallinnas väärika sobiva asukohaga plats, millele anda 2015. aastal mõrvata tuntud vene opositsioonipoliitiku Boriss Nemtsovi nimi. Eelnõu volikogus tutvustanud Eerik-Niiles Krossi sõnul pakkus ta linnavalitsusele ühe variandina välja, et Boriss Nemtsovi nime võiks anda püha vaimu kiriku ees asuvale platsile. Kui see sobi, ollakse avatud arutama ka teisi kohti. Ja nagu öeldud, on eelnõu esitajaks siiski Me opositsioonierakondade saadikut. Suvel on laulu ja tantsupidu ja kui eesti rühmade osalemise eest panustavad tantsu ja laulupeol ka kohalikud omavalitsused, siis välisrühmad peavad näiteks peol osalemise eest oma taskust kinni maksma ja seda veidi üle paarikümne euro, siis näo eest ja sel teemal jätkab Jane Saluorg. Maadismik Remmet on tulihingeline rahvatantsija, noormees on osalenud tantsupidudel alates 2002.-st aastast ja selle aja jooksul on vahele jäänud ainult üks pidu. Eelmisel korral. Praeguseks hetkeks on Remmet Eestist ära kolinud ja elab juba kolmandat aastat oma kaasaga Londonis, kus juhendavad ka rahvatantsurühmasid. Sel aastal on esimene kord, kui noormees tuleb tantsupeole, veidi muutunud rollis kahe välisrühma juhendajana. Remmet ise ütleb, et rõõm peole saamise pärast on väga suur, sest konkurents oli sel aastal tugev. Ainuke asi, mis veidi hinge kraabib, on Remeti sõnul see, et välisrihmad Peavad peol osalemiseks ka raha maksma. Noormees ütleb, et kahe rühma kohta esitati neile 1200 euro suurune arve ehk kusagil 35 eurot inimese kohta. Selle tasu eest saavad välisrühma liikmed näiteks käepaela, mis tagab sissepääsu Kalevi staadionile ja lõunasöögi. Erinevalt eestirühmadest tuleb aga majutus välisrühmadel Remmeti sõnul ise otsida. Eesti rühmadele on pakutud majutus ja siis välisrühmad, kes tulevad kaugelt nelja isegi ei pakuta seda koolimaja kohta, meil on ka ikkagi tuleb 33 inimest tuleb, kõigil ei ole sugulasi või kuna meil on hästi palju ka rahvusvahelise inimesi selle osalustasu vastase vastu pole midagi, et rõõmuga oleme nõus seda maksma, aga lihtsalt ise oleks hästi tore, kui seal osalustasu eest nii Eesti rühmad kui valimisemad saaksid samu asju. Ave sopp laulupeo muusikatoimetaja ütleb, et tõepoolest tuleb välisrühmadel ja külaliskollektiividel peol osalemise eest tasuda ning majutust neile ei pakuta. Zopp toob põhjenduseks, et välisrühma tantsijad ei ole alati Eesti kodanikud ja maksumaksjad ning majutuse koha pealt lihtsalt koolidesse enam ei mahu. Samas toob välja, et tegelikult pole pidu tasuta ka eesti rühmadele järgmiselt. Nädalast hakkame maakondade kaupa lugema üle igat üksikut tantsijat, lauljat, saatjaid, rändajaid ja ma tean tõesti seda, et omavalitsustele läheb siis transpordikompensatsioon ja neil on omakorda tekib ju tuhandeid lepinguid toitlustajatega koolimajades. Niimoodi siis koolimajadele tasutakse. Et see ei ole selles mõttes kuidagi nagu tasuta, vaid ikkagi samamoodi. Me lihtsalt tasume selle siis ära iga osaleja eest. Selle tasuks sihtasutus riigi rest pluss tegelikult oma teenimise. See protsent kohustus on päris päris suur. Rahvusooper Estonia nõukogu koosolekul kinnitati Estonia loominguliseks juhiks ja peadirigendiks Arvo Volmer, kes asub senise juhi Vello Pähn-i asemele. Nõukogu koosolekul kinnitati lisaks loomingulisele juhile ka Estonia teatri 2018. aasta majandusaasta aruanne ja selle tulemusi posid tiivne. Arvo Volmeri teatakse ja hinnatakse dirigendina maailma paljudel kontserdilavadel ja muusikateatrites. Volmer on maailmas tunnustust leidnud Sibeliuse loomingu suurepärase tõlgendajana. Samavõrd hinnatud on ka tema vene heliloojad, et loomingu ja nüüdismuusika esitused oma dirigendikarjääri alustas ta 1985. aastal. Ta oli just Estonia teatris ja alates 1987.-st aastast oli ta seotud ka Eesti riikliku sümfooniaorkestriga, mille peadirigent ja kunstiline juht olid aastatel 1993 kuni 2001. Tallinnas paistab hetkel päike ja 14 kraadi sooja, aga mis edasi juhtub, nii meil kui mujal Eestis räägid, Kertu sild? Ööl vastu laupäeva tuleb kõrgelt kannapõhjaservas selge või vähese pilvisusega ning sajuta, kuid paiguti tekib udu. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa ja öö hakul põhjarannikul läänetuul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaks kuni seitse, saartel kuni 10, maapinnal kohati null kuni miinus kaks kraadi. Homme läheneb Skandinaaviast madalrõhulohk, hommikupoolikul on veel pilvi vähe, kuid kohati püsib udu. Pärastlõunal pilvisus tiheneb ja õhtul hakkab saartelt alates vihma sadama. Puhub edela ja lõunatuul kolm kuni üheksa, õhtul saartel puhanguti 14 meetrit sekundis. Sooja tuleb 15 kuni 20, rannikul kohati 12 kraadi. Pühapäeval liigub madalrõhulohk üle Eesti itta. Ilm on pilves selgimistega ning mitmel pool sajab vihma. Pärastlõunal tugevneb Baltimaade kohal kõrgrõhkkond ning lääne poolt alates sajuhood harvenevad ja pilvisus hõreneb. Puhub lõuna ja edela tuul, hommikul pöördub tuul läände ja loodesse viis kuni 10, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel kaheksa kuni 13, päeval 12 kuni 17 kraadi. Esmaspäev tuleb olulise sajuta. Läänekaare tuul, mõõdukas, päeval lõunakaare tuul, saartel aga puhanguline. Õhutemperatuur on öösel neli kuni 10, maapinnal kohati null kraadi. Päeval tuleb sooja 17 kuni 21, rannikul kohati 14 kraadi. Spordiuudiseid on täna mitmeid ja reeglina nad positiivsed, aga Ragnar Kaasik toob nad teieni. Just nii, Ott Tänak ja Martin Järveoja asuvad autoralli MM-sarja etapil Portugalis pärast kuuendat kiiruskatset esimesel kohal. Rallit asus juhtima Hyundai sõitja Dani Sordo, kes edestas esimesel kiiruskatsel teiseks tulnud Tänakut 4,2 sekundiga. Teise katse võitis Tänak, kuid üldarvestuses säilitas liidripositsiooni Sordo. Kolmandal kiiruskatsel jäi Sordo autoga seisma ja Tänak tõusis teise järjestikuse katsevõiduga ralli liidriks. Sarnaselt Sordoga jäi auto seisma ka tema meeskonnakaaslasele Sebastian lööbil. Neljandal ja viiendal katsel tuli ta naq vastavalt viiendale eak kolmandale kohale. Viimati peetud kuuendal katsel jäi Tänak teiseks. Üldarvestuses edestab Tänak teisel ja kolmandal kohal olevaid Toyota meeskonnakaaslaseid Jari-Matti Latvalat ja Krismiki vastavalt 15,2 ja 21,7 sekundiga. Tänaku suurimad konkurendid hooaja arvestuses Thierry Neuville, Sebastien Ogier on vastavalt neljandal ja viiendal kohal ning kaotavad Tänakule ligi 25 sekundiga. Täna on kavas veel ka lühike publikukatse, mis algab Eesti aja järgi kell 21. Null kolm. Kaia Kanepi pääses Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel neljandasse ringi ehk 16 parema hulka. Täna peetud kolmanda ringi mängus võitis Kanepi WTA tabeli 60 kaheksandat reketit, venelannad Veronica kudermeetod kolmes setis. Esimese seti kaotas Kanepi neli. Kuus, kuid võitis järgmise Kuuscolm. Otsustavas kolmandas setis ei olnud venelanna kanepile enam midagi vastu panna ja maailma edetabeli 88. Kaia Kanepi võitis selle geimidega kuus. Null. Pääsu neljandasse ringi tagasi. Lätlanna Anastasija Seewastova, kes kaotas belglanna Elise Mertensi vastu esimese seti küll kuus. Seitse, kuid võitis järgmise kuus. Neli. Otsustava ülitasavägise seti võitis lätlanna geimidega 11, üheksa. Konkurentsist langes aga maailma teine reket tšehhitar Karolina Pliškova, kes jäi kolm. Kuus, kolm, kuus alla Petra Martikile Horvaatiast. Meeste üksikmängus pääses edasi neljandasse ringi Roger Federer, kes alistas kuus. Kolm, kuus. Üks, seitse. Kuus norralase Casper rüüdi. Ja ongi tänased Päevakaja uudised kuulatud kuulmiseni.