Tere õhtust, kell on kuus. Päevakaja võtab kokku pühapäeva, teise juuni stuudios on toimetaja Reet Weidebaum. Laulupeotuli jõudis Saaremaale. Tänaseks on meil läbitud kuus kihelkonda, tulekandmise mõte oligi selline, et me jõuaksime läbi kihelkondade igale poole ka pisemat külla ja nii on see, täna on meil ka õnnestunud. Toomas Sildam räägib oma nädalakommentaaris reedel eelseisvatest valimistest, kus otsustatakse, kas ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks saab Eesti või Rumeenia. Oletagem nüüd meie võidame ja Rumeenia saab hõbemedali. See tähendab, et Eesti satub maailma poliitika keskmesse ja peab ka ilma vetoõiguseta hakkama osalema otsustamistes kuhu meil enne pole asja olnud. Haapsalus asuv Evald Okase muuseum alustab oma seitsmeteistkümnendat hooaega. Saksamaa sotsiaaldemokraatide esinaine Andreanaales astus tagasi. Soome uus valitsus avalikustas oma tegevuskava. Uus nädal tuleb kuiv ja pakub tõelist suvesooja. Alustame välisuudistega täna teatas oma tagasiastumisest Saksa koalitsioonierakonna Sotsiaaldemokraatliku partei esinaine Andreanaales. Tema otsus on kutsunud esile vastakaid reaktsioone. Näiteks leiab Euroopa asjade minister SPD poliitik Mihhail Root, et viis, kuidas SPD ja avalikus käitusid Naalesega on kahetsusväärne ning osades teelased peaksid sügavalt häbenema. Ka partei asejuhtu. Olaf Schultz leiab, et SPD onaalasele pigem tänu võlgu. Schwartzi sõnul võttis Naales vastutuse partei juhtimise eest üle väga rasketel aegadel ja tänu temale on alanud partei uuenemisprotsess. Lüüasaamine Euroopa Parlamendi valimistel ei olnud SPD jaoks esimene tagasilöök, vaid pikema protsessi tagajärg. Viimastel nädalatel kostis SPD ridadest hääli, nagu ei saaks Naales partei uuendamise juhtimisega hakkama, mispeale too teatas täna oma tagasiastumisest nii parteijuhi kui ka fraktsiooni juhi kohalt, et anda võimalus uuele inimesele. Varem noorsots ehk kiusasid juhtinud Andreanaales valiti esimese naisena SPD eesistujaks eelmise aasta aprillis. Soome uue valitsuskoalitsiooni. Täna avalikustatud tegevuskava lubab aktsiisitõuse ja tulumaksu alandamist madalapalgalistele. Kuigi nädala algul teatas Soome vastuseks Eesti alkoholiaktsiisi langetamisele, et peavad järgima sama eeskuju, on siiski plaanis aktsiisitõus. Antti Rinne juhitav valitsuskoalitsioon soovib koguda alkoholiaktsiisi 50 miljoni võrra rohkem suhkrurikaste karastusjookide maksu 25 miljonit rohkem ja tubakaaktsiisi hakatakse tõstma sammhaaval. Alla 25 aastased saavad maksusoodustusi madala ja keskmise sissetulekuga töötajatele alandatakse tulumaksu, pensionäridele ja ettevõtjatele kompenseeritakse kaudseid makse. Soome valitsus tahab vastu võtta seaduse, mis võimaldaks linnapiirkondades kehtestada teemaksu. Samuti lubab valitsused, juurde tuleb 1000 arsti ja 300 politseinikku. Venemaal asuv sihtasutuse ajalooline mälu avaldab esimest korda venekeelse originaaldokumendi Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel 1939. aastal sõlmitud mittekallaletungi lepingust ehk Molotov-Ribbentropi pakti, st varem on ajaloolaste käsutuses olnud pakti saksakeelne versioon. Lepingu tekst avaldatakse teadusväljaandes Hitleri-vastane koalitsioon 1939 veavalem, kus teadlased analüüsivad üksikasjalikult, miks luhtus Nõukogude Liidu võitlus natsimeelsete riikide liidu vastu kui 1939. aastal. Sihtasutus avaldab ka lepingu salajase lisaprotokolli, milles riigid leppisid kokkualade poliitilise jaotusega Ida-Euroopas. Just sellega said Balti riigid, aga ka Poola, Ukraina ja Moldova Nõukogude Liidu mõjusfääri. Ja tuleme Eestisse. Tartus süüdatud laulupeotuli jõudis täna Saaremaale, praeguseks on tuli jõudnud esimesse ööbimispaika Kuressaares, kus tund aega tagasi algas tule tervituseks suur kontsert ja simman. Uurime tule teekonna Saaremaa kuraatorilt Crystalemberilt. Kuidas teekonna esimene päev kulgenud on? Õli on kulgenud meil väga hästi algusega kella 10-st Kuivastu jahisadamas. Muulased võtsid muulastele väärikalt vastu meie maakonda tuleva tule hästi kirevalt lauldes ja tantsides ja siis ongi nii, et tuli kulgenud mööda kihelkondi. Tänaseks on meil läbitud kuus kihelkonda ja tulekandmise mõte oligi selline, et me jõuaksime läbi kihelkondade igale poole ka pisemasse külla ja nii on see täna meil ka õnnestunud, et iga vastuvõtmine iga pisikene kontsertpaiga peal iga pisikene näitemäng on etendatud, on esitatud täpselt nii, nagu see kihelkonna rahvas seda tahtnud. Ja see on olnud selle kihelkonna nägu. Mis nüüd edasi saab? Ma saan aru, et praegu on kogunenud suur hulk rahvast Kuressaare keskväljakule ja peetakse seal üks korralik simman maha. Kuressaare keskväljakul on tohutu tohutu rahvamass, praegu ja praegu on laval 200 pealine koor ja 200 rahvatantsijat, kes esitavad tuljakut ja meil ongi tunniajane kontsertpeol olevatest lauludest ja tantsudest ja seejärel on simman rahvale. No tuli magab täna öösel raekojas ja mis siis homme hommikul saab? Logega läheme siit linnast, siis on see kena kihelkonda, siis sealt edasi jama jala ja muidugi Anseküla kihelkonnas on meil ka oluline vaikus, siis toimus esimene Saaremaa laulupüha ehk siis 1863. aastal ja sealt läheb meie tuli lepi, istutame sinna ka tamme esis lähemegi mööda Lääne-Saaremaa kihelkondi jõudes lõpuks Gigust astun iiu inglipaati ja viin tule isiklikult Hiiumaale. No jõudu teile ja praegu siis mõnusat simmanimeeleolu. Sel nädalal Sillamäel toimunud juhtum, kus täiskasvanud mees üritas koolipäeva eel lahendada koolikiusamise juhtumit tõi politsei sõnul esile selle, et kuigi koolivägivalla ennetamise kohta on infot palju, proovitakse ikkagi juhtumeid omaenese tarkusest lahendada. See võib aga viia pahuksisse seadusega, jätkab Rene Kundla. Haridusasutustes on vägivalla ennetamise programmi igasuguseid ja nendega alustatakse juba lasteaias. Politsei tõdes, et kahjuks on koolikiusamise juhtumid ennetustöödest hoolimata pigem sagenenud. Peapõhjuseks see, et täiskasvanud leiavad lasteaia ukse aina vähem aega. Ida prefektuuri ennetustöö koordinaator Kirsti Hindreos ütles, et oluline on, et laps ei jääks oma murega üksi ega kardaks oma probleemidest rääkida. Kõige esimene asi, kui sa oled laps ja sa tunned, et sul on mure, siis leia endale, palun üks usaldusväärne inimene, kelle poole pöörduda. Räägi talle oma murest ja ma usun, et koos leiate lahenduse. Kui sul sellist inimest ei ole, siis on selline telefoninumber nagu üks, üks, kuus, üks üks üks või siis lasteabi poee, pöördu sinna, helista sinna kindlasti sa leiad selle inimese, kes sind kuulab ja annab sulle nõu, kuidas edasi toimetada. Kas see inimene, kelle poole pöörduda, peaks olema täiskasvanu? Ta võib olla ka teine, mõni sinu sõber võib olla ka laps ja siis te kahekesti kindlasti leiate ka mingisuguse ühise vaatenurga ja siis ma usun, et siis on õige pöörduda täiskasvanu poole, kes suudaks siis edasi toimetada selle juhtumiga. Selliseid Sillamäe kooli sarnaseid juhtumeid, kus täiskasvanu tuleb kooli ja hakkab relvataolise esemega ähvardades korda looma, pole Ida-Virumaal varem juhtunud. Siiski on politseinikud koolides sagedased külalised, sest koolid pöörduvad tihti koolikiusamise lahendamiseks politsei poole. Noorsoopolitseinike soov on see, et haridusasutused suudaks ilma mundrikandjate abita koolis õhkkonna korras hoida. Kristi hind reous. Ja me võime täheldada, et tihtipeale kutsutakse meid kooli just sellepärast, et me tuleksime oma vormi näitama aga hirmutamine ei ole lahendus, ehk siis me loodame ikkagi selle peale, et koostöös õpetajaga koostöös lapsevanemaga saab see olukord muutuma ja õpetaja saab ise seal klassis tunda ennast hästi ja seal taga ka olukorra, et kõik lapsed on seal rahulolevad. Kui te ütlete, et see asi on öelda, kasvav on, järelikult on kuskil probleemi algajat, mis on see lahendus? Ma arvan, et sellist ühte kuldvõtmekest lahendust ei ole, aga kindlasti aitab see, kui me täiskasvanutena lastevanematena pöörame oma lastele rohkem tähelepanu, oleme nendega rohkem koos, räägime neile väärtushinnangutest ja sellest, kuidas teiste inimestega, kuidas oma lähedastega käituda. Sillamäe vanalinna koolis koolikiusamist lahendama läinud 38 aastane mees on mõeldud kuuks ajaks vahi alla Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla. Haapsalus asuv Evald Okase muuseum avas oma suvehooaja näituste trioga. Muuseumi kolmel korrusel saab tutvuda Evald Okase akvarell idega, uudistada ülevaade taime kuulbushis skulptuuri loomingust ja näha Jaan Elkeni suure formaadilisimaale koondavat näitust, kohad ja paigad. Juhan Hepner jätkab. Kolme uue väljapaneku season mai levini kureeritud näitus akvarell Evald Okase loomingus okas kombineeris akvarell iga teiste tehnikatega quashi tempera ja dušiga. Mai levini sõnul valdas okas akvarelli suurepäraselt. Käepärane vahend, kui õliga oli raske või võimatu maalida, noh ütleme sõja ajal välitingimustes ja, ja ka reisidel. Põgusat muljete fikseerimiseks oli aparell väga hea. Kunstnik Jaan Elkeni näitus kohad ja paigad sobitub Elkeni sõnul muuseumi, katusekorruse, Ruraalse õhustiku ja lubjatud puiduga. Elken ütles, et linnakultuuri maalimine on tema loomingust taandunud. Kui jäänud on mentaliteet, et nii linnad kui maa on meie planeedi aksessuaarid. Ja viimasel ajal tõesti tõmbab selline arhetüüpne loodus, pigem sellised tühermaad, kivikõrbed, pigem selline voolav vesi või siis nii-öelda koopa selline suursugusus, nii et kõigil, millel on niuke igavikuline mõõde, see kõlab küll nii-öelda veidi kulunud, need sõnad ja veidike isegi nagu, nagu puhvitud, aga, aga nii ta on. Muuseumi esimesel korrusel asuv Maran Yuki kureeritud näitus viib aga teekonnale läbi skulptor Aime kuulbushi Loomingu. Jätka, paine, kuulbus. Siin on väljas minu algusaastate teed kuni viimase aasta teedeni kõige see, et 2019. Nii et see on niisugune täielik ülevaade. Tänavune suvehooaeg on Evald Okase muuseumi jaoks juba seitsmeteistkümnes rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Haapsalu. Nädal enne hääletust, kas Eestist saab ÜRO Julgeolekunõukogu ajutine liige, küsib Toomas Sildam. Kas meie edu korral jõuavad maailmaorganisatsiooni meie erakondlikud väärtuskonfliktid? Hoidkem järgmisel reedel Eestile pöialt. Nimelt hakkab seitsmendal juunil ÜRO peaassamblee hääletama, kas kaheks aastaks saab ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks Eesti või Rumeenia. Maailmaorganisatsiooni ÜRO enamus moodustub väikeriikidest. Eesti-sugune maa peaks neile mõistetav olema. President Kersti Kaljulaidi veetud Eesti kampaania on meid tutvustanud kõigil mandritel ning paljudele riigijuhtidele, pea- ja välisministritele oleme saanud nähtavaks. Võib-olla on keegi neist meelde jätnud ka Eesti ja Eesti pühendumise sellele ÜRO kampaaniale. Oletagem nüüd, et meie võidame ja Rumeenia saab hõbemedali. See tähendab, et Eesti satub maailma poliitika keskmesse ja peab ka ilma vetoõiguseta hakkama osalema otsustamistes kuhu meil enne pole asja olnud. Kuidas sobituvad kõik meie rahvuslikud huvid suurde maailmapoliitikasse ja kui palju mõjutab seda Eesti konkreetne valitsus? Kaks keerulist küsimust, millele raske vastata. Näiteks neil päevil kirjutasid Poolas töötavad välisriikide suursaadikud ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad alla Suurbritannia algatatud avalikule kirjale millega avaldati toetust seksuaalvähemuste õiguste kaitsmisele, mis on Poola praegusele valitsusele valus teema. Kokku 53 allkirja alates USAst kuni Uus-Meremaa või Uruguai Euroopa Liidust jätsid alla kirjutamata kolmeri Slovakkia ja Ungari ja Eesti. Nii valis Eesti poole, kellega olla ja kellele vastanduda. Kas see olnuks mõeldav kaks kuud tagasi, kui siin oli võimul Keskerakonna Sotsiaaldemokraatide ja Isamaa valitsus ning välisminister oli sots Sven Mikser? Vaevalt aga nüüd, kui meil on senisest konservatiivsem KEI valitsus ehk Keskerakonna EKRE ja Isamaa koalitsioon, mille kaks osapoolt ei toeta kooseluseadust ning välisminister Urmas Reinsalu Isamaast. Nüüd tundub Eesti allkirja puudumine 50 kolmekirjal loogiline. Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikmestaatuse saavutamise kampaania kohta on öeldud, et meie välisministeeriumi koduleheküljel, et Eesti on kindlalt veendunud inimesel, on õigus lugupidamisele ja väärikusele. Aga inimõiguste küsimuses jätame enda toetusi andmata, nagu Poola kirjaga juhtus. Ei saa aru. Kuigi ka ekre paljukiidetud USA president Donald Trump säutsus twitteris seksuaalvähemuste diskrimineerimise vastu. Kas Eesti valitsuserakonnad on vastupidisel arvamusel? Igatahes on see oluline suunamuutus meie senises poliitikas. Pole teada, et seda oleks arutlenud riigikogu väliskomisjon on vabariigi valitsus. Kui Eesti peaks saama ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks siis oleks kurb, kui siinsed erakondlikud väärtuskonflikti küsimused maailmaorganisatsiooni jõuavad. Ja me peame lõpetama kurva teatega. Täna hommikul lahkus ootamatult terviserikke tõttu meie seast Eesti poliitik, ajaloolane ja Eesti staažikam. Riigikogu liige Mart NUT. Mart nutt oli konservatiiv selle sõna parimas tähenduses. Ta toetas läbimõeldud ja järjepidevat poliitikat ning oli kümnete aastate jooksul üks juhtivaid esindusdemokraatia toetajaid. Tõuskus inimeste vabadusse ning inimõiguste instituudi ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu panustas inimõiguste edendamisse ka rahvusvahelisel tasandil. Mart nutt kuulus alates Eesti taasiseseisvumisest kõikidesse riigikogu koosseisudes. Panuse eest Eesti rahvusriigi arengusse, demokraatiasse ja Eesti julgeolekusse on vabariigi presidendi tunnustanud teda riigivapi viienda klassi teenetemärgiga 2001. aastal ja riigivapi teise klassi teenetemärgiga eelmisel aastal. Mart nutt oli 1989. aastal üks sõltumatu noorteühenduse Res Publica asutajatest. Viimast võib pidada Eesti esimeseks parempoolseks mõttekojaks. 1990. aastal asutas ta koos mõttekaaslastega vabariiklaste Koonderakonna, mis koos teiste paremerakondadega ühines valimisliiduks Isamaa. Mart nutt oli erakond Isamaa liige selle asutamisest saadik. Mart nutt oli filosoofiadoktor Toliga reservohvitser ja kuulus kaitseväe ridadesse. Ja ilmast räägib nüüd Merike Merilain. Päeval on kõrgrõhuala kese Pihkva lähistel. Samal ajal on Fääri saartele jõudnud madalrõhualaservas suvesoe vallutanud Kesk-Euroopa ja Lõuna-Skandinaavia Novia ning meilgi on õhtu eelsooja saabumist oodata. Kohati toob soe front ka veidi vihma. Päeva maksimum jääb veel tagasihoidlikult 16 21 kraadi piiresse. Kagutuul tugevneb õhtul rannikul kuni 14 meetrini sekundis. Alates teisipäevast satume täielikult sooja õhumassi. Ilmakaardil kujuneb tüüpiline kuuma suveolukord, kus Venemaal on püsiv kõrgrõhuala, Lääne-Euroopas aga ridamisi tsüklonid Vahemere järjest kuni Norra mereni valitsev õhuvool kagust ja lõunast. Öösiti on sooja valdavalt üle 15 kraadi, mõnel ööl lausa 20 kraadi lähedal. Päevamaksimumid tõusevad aga 24 29 ning kohati ka 30-ni ning üle selle vaid kagutuulele avatud mererannik Gulon väheke jahedam. Kuna niiskust on palju nii juba möödunud liikmetest kui ka aeg-ajalt madalrõhualade äärealadel siia kandumas, siis nädala teisel poolel suureneb hoovihma ja äikese tõenäosus. Selline sai Päevakaja pühapäeval, teisel juunil. Soovin teile ilusat õhtut.