Tallinna reid see vaade, mida me kõik imetlenud oleme. Mida me oma külalistele ja sõpradele näitame? Tallinna siluett on see meremehele erilise tähendusega. Usutles kapten Tõnissoo Aga kas ta on mul kolm minutit vees? Tallinna vahepeal on huvitav sellepärast et ta ei ole ühetasase pinna peal on palju linde Simson ühetasase pinna peal, siis ta ei ole huvitav, aga aga Toompea on kõrgem, Jani eraldab teises Lasnamägi on jälle kõrgem. Nii et niuke silmale lõbu pakub. Kell üheksa õhtul jäi Tallinna inimtühjaks. Kitsastel tänavatel kõmasid valjusti patrullijate sammud. Öösel oli linna ähvardab oht veel tajutavam. Tundus, et linna kattev pimedus on ise täis ohtu ja surma oli selgesti kuulda suurtükimürinat. Lahingud käisid lõunas-kagus ja idas. Linn oli maa poolt juba ära lõigatud. Sakslased olid tunginud Kunda lähedal mereni välja, lõigates Eesti kaitsjate jõud pooleks. 26. ma öösel oli nii palju tulesid. Et kogu linn oli põles meelisustut tulemeri oli. Et nüüd jää mitte üks pajaja talija terveks, puhas tulemeri oli kolm ja pool kilomeetrit eemal seistes kolm ja pool miili, see on kuus kilomeetrit. Ja nii valge oli, tekkides võis lehte lugeda. Tule valguse komaal, augustis on ameti juba pimedad ajad jäävad siis tulekahjukuma, oli nii suur, see oli nii jube, seda on raske kirjeldada. Julgi koosta seda kohta, kus illugi narkoviib minema kuni siia, Rocca al Mares välja, kõik oli üks tulemeri. Aga ära ei võinud minna, sellepärast et valitsus ei olnud kõikjal tervelt koolter koosnes laevas. Ootasin, millal käit viimased ära tulid ja siis, kui videvik oli, siis hakkasid inimeste peale tulema. Siis ma tundsin mõned ära sealt ja tulime reidile. Me olime Jörg Krierovi kaitse all kiirovoli, meie siis kaitse ja meie sõitsime põlluga ees ja kiirudori meile järele. Suur karavan hakkas ju minema kell 12 päeval. Seal ma lugesin 128 laeva, mis mina nägin, aga no neid võib olla rohkem oli. Aga me hakkasime liikuma alles kell kolm, meie kiirus oli kolmteistkümne sõlme, suur karavan liikus viie sõlme kiiruse kõigist. Nii et lennukit, pillustumad, pommid nendele peal läksid tagasi vaid stuudeetuid uuesti järje peale. See ei olnud paugutamine, vaid see oli üks üldine kärini, et paugus, säramise, Naruli. Ja muidugi laevu läks põhja ka palju väikelood, millest meil jutt oli? Sellel oli lubatud Tallinna reidil sõita 250 inimest peale võtta, et ma vaatasin, et noh, nüüd on kõik kohad täis. Võib-olla laevas ohtlikuks, juba asi korjas veest ära, 540 inimest mahtus teha. 500 440 korjas veest välja ja enamlaste ju ikka midagi leiab ikka, mis kaenla alla saab võtta, kui just ujumise peale ei maksa. Kindel olla, aga. Aga ikka päästmise tuju on ikka sees, mina ei ole seda tunda, küll saan malm. Selle juures õnne, lapsed õnnetust ei juhtunud. Aga siis oli küljega inimesi Olidgis neljandama laevaga pääset Kroonlinna. Ta kolm tükki läks põhja ja neljas alles siis kohale. Muidugimõista see oli väga kurb see asi, et pikkamisi sõitsid ta need, paljudel olid praamid järgi, saan kiiremalt minna. Lennukil oli neil hea tabada postide laev. See piir sai ju pihta, nii et mõni räägib, et 3000 haiged olid seal või ütelda haavatuid oli seal ruumis, läksidki täiega. Puhkavad võib-olla praegu? See on ikka julm niisugune märklauaks võtmine. No aga sõda on üldse julmemad asja ollagi, kui sõda. Üks daam päästis enese ära, ronis miini otsa. Kas te siis aru ei saanud, et see oli miin või? Akus ta teab maalaps, kas ta miinium näin üldse, ronis sinna peale ja hoiab sarvedest kinni, istub seal peal. Muidugi mõistan, sõjakaater läks leia ja tahtsid nii kalanced olevat käega ta topitud ära ja puutus vastu kaatri äärt sarvega ja kaaterist ja sellest daamist ei jää, on muutunud natuke tolmu järgi. Sõjaasjanduses nalja ei ka tuleb ja kui hakkas juba videvikus minema siis käis maailmatu murakas. Pauk käis jamas, noh nüüd Suur Tõll sai pihta. Ma tulin roolikambrist välja, sest ma pidin jälgima sa kurssi. Miinis oli nii palju, et nagu ube oli meri täis. Traalerid olid eestraaler, tegid meil tee sisse ja siis tralitati. Sõitsime. Mina tulin kaardiga roolikambrist välja, vaatan. Ei olegi toll, Pizza, saan oli ups Jakov Sverdlovski pihta. Jakov Sverlovil sõitis Johannes Lauristin. Päeval oli ta laevale saabunud valvekorra ohvitser palus ta alla kajutisse. Seal teda plahvatus tabaski. See oli viis minutit pärast üheksat. 28. augustil 1941. Ja siis tuli mul ka niisugune tunne, et kas ma pean ka korgivestis natukese kajaka ujuma varsti vä? Aasist seesmine tunne, mul pole sul midagi vaja. Bee läheb ikka õieti läbi. Meremehed ikka räägivad, et igal laeval on oma saatus ja oma elulugu nagu meremeestel endilgi. Eks ta ole isemoodi laev küll, kui teised laeval on. Aga see töö seal peal on väga raske. Kui üksinda sõita, siis on lõbuasi, aga kui võtta karavani järgivast tihtipeale ainult juuni 10 laeva järgi siis on nii, kui ema väikse lastega niukse väikse lastega, mis rinnalapsed tahavad süüa, juua, saada veel ühel reisiotsas, teisel sööda otsas, kolmandal ei tea, mis häda ja kõik. Nii et see teeb selle elu raskeks. No ja selles gara vannis, mis siit 41. aasta augustis läks oli tegemist ju mitte võitlusega jääsupis miinide ja lausa pommidega. Kuidas niisugune suur laev ka manöövritele allub, kuidas ta kuulasti kätt? Jäämurdja on väga sõnakuulelik laev, selles peab ütlema, et ta kui meid Torpideeriti üks kord siis suure Tõllu kiire manööverdades pääseme torpeedoteest ära. Ta nina propeller aitab seda liiga kiiresti pööratud kõvera pruste mera kursi pealt, kui üks harilik väike bokser väga kiiresti ja Taani oma suuruse kohta väga lai supikauss vees mereomadust ei kõlba talle mitte kuhugi. Ta ainult jää, siis võib sõita ja vaikses vees, aga tormis ilmaga aja käte ja jalgadega hammastega kinni paigal seisad. Ja kui nüüd lennuk nägi, et sihuke laev sõidab, siis tekivad rinnalained laevanina ette tekivad rinnalained. Meremehed kutsuvad need vuntsid. Nüüd lennuki juht näeb ülevalt a-, sellel laeval on nii suured vuntsid, küll see kiiresti läheb. Ja loopis pommid kaugele ettepoole, et me media pommide eest ära ei lipsa. Mina ei näinud, et lennuk seda laskis, tüürimees tuleb Murk juure, küsib, et katusele pikeerisid, meie peale. Mõtlesin, mis asja. Siis tuli välja, et need, mis nina plahvatasid, mis mina mõtlesin, et miinid on, need olid kõik lennukipommid tulid. Mõni tuli nii lähedal, vet, Plartsatas tekile juba. Ja mina iga kord antse esimese masinale väiksema käigu, et natuke kaugel ma mõtlesin, et ma liiga ligidalt trall läks. Sest mind hoiatati, et ligemale ei maksa minna traalil kui 50 meetrit, sest miin plaadav sõid laeva vigastada. Siis mul tuli pilt selgeks. Miin oli väga palju rooli, mis läks reast ära. Hoiab kurssi ja ma pidin jälgima, ta mitte kõrvale ei lähe. Järsku ta hakkab karjuma, näitan, sarved paistavad seal. Mis sul sarvedega tegemist, saajad, kurss õige on, aga läks õnnelikud, sest väga ei või ju selle ujuva miinium juurest võib üsna ligidalt levimine, aga teda karta ei maksa, ta kallale ei tule, ise. Teelt kõrvale ei maksa minna. Suurel põllul on üks hädada, triivib kaks ja pool kraadi, triivib koera. Käiku teeb lina, propeller kisub nina vasakule, rool kisub paremale ja selle kae jõu tõttu. Laev läheb poolviltu. Merejõudude juhataja triibus oli v ta järel tuli Kiirovi peal. See annab olla raadiogrammi. Hoidke vasakul ja ma ei sae vasakul hoida, sellepärast et troll tee lõpeb seal otsa. Ei kuuluta sõna, mitu korda andis, saad ära, hoiti koidki vasakule, hoidke vasakule. Aga kui jõudsime kroonia, siis andis ikka tänu mulle. Laeva juhtimise eest. Küll ta sõna ei kuulnud, aga aga õigesti tegite. Tegin õiguste loomise äärmise kohal, maal sain oma elu kaotada, aga 1000 inimest päästad. Te räägite suurest elust nii, nagu ta oleks praegu meil siin. Praegu lähete talle peale, ta teeb oma koera käiku, on see laevik alles? Laev on alles, laev tuleb, võib-olla Kalinini on niuke, jutud liiguvad Tallinna meremuuseumi käsutusse tuleb. Millal see tuleb, seda ei tea. Aga praegu on ta küll. Ilma tööta, seisab Leningradis. Suurtel ehitati Saksamaal statiinberke vulkaan. Seal on praegugi suured laevatehased, just seal tehti kaks tükki, ehitati niisuguse, üks oli siis. Tarbijal Fjodor siin ma ei tea, mis seal teisime, kaks taevaheidet Tallinna Sadama jaoks. Aga esimese ilmasõja aegas Hollandi saarde juurest läks põhja, suurtel jäi ujuma. Sestsaadik tooli Tallinn sadamasse jäämurdjaga. Vahepeal Taali aasta või Buaaral soomlastega. Soomlastelt kole vihaselt meie peale nende jäämurdja äravat. Kus ta siis nende oli, kui ta oli Tallinna Sadama jaoks ehitatud? Kurb. Kütuse kombel nad võtsid selle üle, millal ta siis Tallinna sadamale tagasi tuli, Tartu rahuga ja rõõmuga. Ja siis oli ta Tallinna sadamas kuni 41. aasta augustini. Teil ikka on tema vastu head tunded. No natukene ikka on seal tükk elu ja ma sõitsin mitu talveta peal tüürimi, eks enne. Meil oli üks niuke jonnakas kajalood oli, mis osteti kahe laeva peal loodi peale, mis suvel oli, siis talvel läks suure möllu peale. Aga ta oli nii kiusakas ta mees, olemegi sellega toime, tuleb. Teie, mina olin siis talvel, sõitsin seal tüürimeheks pea. Võib-olla sellepärast mind pandi ka sinna peale kapteniks. See reis ei unune surma surres ka ära, mittesoni. Närvide sisse põle. Meil oli selles suhtes saatus, oli meie poolt õnnelikult pääseme. Me saime kuulda sakslased, tiristavat kuulipildujast siis veel, kui pommid ei ole otsas, on nad tahavad, et laeva juhtkond reast välja lüüa kohe lennud kilt, lennuki kaptenisillale sillale kohe et nad seda karutüki seda teha, mida siis meie soomustasime omal kaardi kamraad roolikamber ära võime raudplaadid ja Telliskivi eliive kõik niisugust asja, aga selle tõttu juhtimises pilu läks mul nii kitsaks, ma nägin kõigest kolm 40 kraadi ettepoole külge, peale ta pole, ei saa näidata. Aga farvaater sõidu veto pidin jälgima, sellepärast tee liiga kitsas. Oli küll vihis traalerid ees, siis Olikti laia 13 sõlme kiirusega sõites traali aierit katkesid. Ja tihtipeale oli üksainus Darallees, siis on tee nii kitsas, vaevalt vaevalt ma Baud läbi eest sõitsime, niikaua kui pimedani sisse öösse olime ankrus. Öösse ankru panime, ma käisin tekki läbi ja mitte ühte hingema tekile ei läinud, tähendab, kõik pugesid ära kajutitesse, koridoridesse ja ühiskajutis ja nii edasi. Pärast reisijate käest ma kuulsiat tolm, nii kui raudtee närvidega, mees, kapten seisab sillal ja ei, mitte ei pane tähelegi, et ümberringi ka erinev lärin on. Soome poolt Kulit kuulid. Eesti poolt küljest tulid kuulid veealased, paadid, miinid, lennukid. See oli üks üldine. Ja kui küsitakse, et kas paanika tuli või kas hirm oli? Töö oli nii raske, nii pingeline, olisi, laeva juhtimine. Lihtsalt mul ei olnud aega, ei olnud seepeale üldse aega mõtet tullagi. Leppisime kokku, et kodus naistele ei räägi, et meid torpedeerima, nad mõtlevad, ei tea, mis hull asi see on. Aga laeva juhtimine on nii nii palju tööd ja mõte on nii pingal, et hirmugu Niukest üldse ei tulnud. Nii suure põllu peal ka absoluutselt paanikat ei olnud, kõige vähemalt nii palju oli toitsid silla alla ja sildade alla. Meil oli taga paaditeki all oli suur silt, seal olid all inimest. Justkui see kaitseks puu, Tequid, pomm läbi tuleb siia käsipuutekki kaitse ka. Aga suure talule lihtsalt diaania. Ja mingisugust paanikat ei olnud, nii rahulikult. Aga kas nende tundide jooksul Miste teel olite saitide sillalt ka ära tulla ja puhata? Kui me laeva ankrus mul ei olnud muud kui rohkem kui kaardilaud. Panin Sekstoni kastiline raamatu peale ja mõtlesid, aga ma niikuinii magama jää. Ma nägin und, tegin ema õde, nägin unes, nii et ma ikka uinusin siis natukene. Aga inimesed puhkasid ikka kolm või neli tundi. Raidlik. Heino said rohkem üle viie tunni magada. Noh, järgmine päev sõitmine, see oli rohkem lõbuasi enamikel hästi siis leekkuulidega, see on huvitav vaadata, kui lee kuul lendab, lastakse Albrurgist, ronib, ronib ja ronib nii, pikkamisi läheb kuulmine lennuki our pik, kauguse, lennuki tee, Jul ligidal sõjalaeval ei julge tulla. Kui me sõitsime nüüd Kiirovi ees 18 ahju põlevat kivi sütega ja käske tähendab mitte suitsu teha, no katsub 200 seitsmekivis kivisöeahjuga. Ta niimoodi, et suitsu ei tule, aga meeste mehaanik slikeselegi tööga toimida natuke teraavalt viskas iga ahju. Ma mõtlesin, et neelas suitsu ise alla kui ta suitsumees oli raske. Aga oli kõva meeskond ikka laeval peal, kui nii hästi toime tulite. Igaüks teadis, mis tal teha on. Igaüks teadis oma töö ära ja mis seal ana vilunud mehed olid, kõik seal noori mehi ei olnud. Ja hommiku hakkasime jälle Tomi järgmise lõunaks saime Kroonlinna. Siis õhtuks läksime Leningradi ja reisijad olid veel ühe öö laevas ja siis järgmise maale. Nii kui jõudsime koolinalendi reidile, meie teadlikkus kohta minna, kus koda nende inimestega maal saab, pääseb. Ja kohe ilmusid head näitlejad, ei tea kuskohast välja laulud ja tantsud ja käisid, nii et justkui me ei ole kusagil sõjakäigul, vaid oleme kusagil lõbusõidul. Tantsis puu otsa Teie reisijad või meerisenikesterbial reis sõitsid, sest naisoli seal ju palju hulgas noori on vanuri kiusuks, laev ei saanud kriimustustega inimest, kahjumite kriimustust, midagi. Vernad ei näingi. No siis ei tohtinud teile see Danske südamesse minna. Te pidite selle neile andeks andma. Ei, minul südameks midagi. Ma ütlesin. Aga inimeste Just, pääses ära ja juba juba tants lahti, kohe. See on inimlik. Kas see peab nii olema? Minu meelest. Armsa. Meeles. Muidugi oma kodust ei teadnud söödaga päeval, mis seal on või mis seal mitte ei ole. Aga maja oli alles, nagu me praegu kõik tunneme siin teie katuse all. Maja oli nii õnnelikult alles, üksainuke kuulikild on katusel jaka augu sisse ja sellegi veel klaasaknas. Väike aken on seal seal selleni. Ameetmite üks kriips kaamete. Tähendab maja oli niisama õnnelik nagu suurkõlla mõtlegi. Kuulid 100. nagu rahet tuli, aga mitte üks inimene seal mitte kriipsu laev ei saanud ka mitte ühtegi kriipsu pihta. Õnneseenel olime hallis. Kui te Tallinnasse tagasi jõudsite, kas tegite siis ka kohe käigu sadamasse? Aga kui ma hakkas seal sadama kontoris tööle siis oli merekooli tarvis tunniandjaid maagilise tunde andma ja niimoodi läksingi merekoolile. Üheksat ainet õpetasin. Üheksat ained, kõik mereametid. Navigaator loodus ja merepraktika ohutustehnika, vaeva, teooria, teooria, vead ja nii edasi. Aga seda õnne ka õpetasite mis peab olema, et alati koju tagasi jõuda. Anne, ma õpetan, aga ma õpetasin korralikkusele. Kõige rohkem ju noored on tobedad viina järel. Ja ma ütlesin kolm asja pead meeles pidama. Millal juua. Nii et paljud minu õpilased on praegu väga heade kohtade peal. Merelaevanduse juhataja abi on minu kooliõpilane andmanni kapten ka mitte mõni või mõnisada on kaptenist. Oh, vabandust, ma nüüd tegin teile liiga jumala eest, teadmatusest. Minu meelest on kapten ikka midagi niisugust nii suurt ja nii tähtsat, et selleks ikka naljalt inimene ei saa. Tal peab olema närvi niuke. Sai selle kangelase märgi rinda ja majandus, millest sa said. Ja vat vaistu järele. Ma võtan kinni, kui kalad seisavad. Sõidan, sõidan, hea vaist ütleb mulle, et vot siin on kavad. Lasedraal sisse tulebki võlu. Nii et see on ka asi inimesel. Aga kas saad kal vaistu järgi õigesse sadamasse tulla? Reinu vaistu järele ei tule sadamasse kunagi, sellepärast seal on ikka instrumendid ja peab oskama nendega ringi käia. Noh, aga kui te olete, ütleme Tallinnast 50 60 kilomeetrit või ütleme, 30 miili nüüd nii meremehekeeles Ja siis kodune tunne, see ajab ruumist mehe välja juba enneaegu habet ajama ja korda panema. Aga siis merel igaviku habet ei viitsi ajaga. Ja ma ütleks, et see on kodutunne, mis koduigatsus mis paneb tiib meremehe meelel päris segamini, ajab.