Maailmas kustus suur nimi. See oli meie epohhi kõige populaarsem nimi. See oli Itaalia kuulsus, sõnas Verdi. Pidades Rossini mälestuse austamist iga muusiku aukohuseks tegi Verdi ettepaneku luua suurele kompunistile kõige tuntumate itaalia heliloojate osavõtul kollektiivne reekviem. Ent Verdi kavatsused jooksid karile. Muusikaline avalikkus jäi ühise reekviemi suhtes passiivseks. 1873. aasta maikuus tabas Verdituus raske kaotus. Varises maamulda. Suur itaalia kirjanik-patrioot Alessandro Mansoni. Inimene, keda Verdi oma noorpõlvest alates piiritult hinda seadvustas. Malaskuksindajate põlvili, kui seda inimeste ees teha tohiks soovinud Verdi. Ja siis polnud enam kirjanikku, kellega koosid Dahlia kõige üllam kuulsus, looja läks, jäi järele. Alessandro Mansoni elutöö jäi järele tema mälestustele pühendatud Josep Verdi reekviem. Reekviemi ettekanne toimus 22. mail 1874. aastal Milanos Püha Markuse kirikus autori juhatusel. Sellest on möödunud 100 aastat. Nädal pärast esiettekandmist kõlas Reekviem erakordse eduga juba Pariisis Londonis, Berliinis ja Viinis ning on jäänud vokaalsümfoonilise tippteoste hulka tänapäevani. Televisiooni ja raadio segakoori peadirigent, Eesti NSV teeneline kunstitegelane Ants Üleoja Vokaalsümfoonilised suurvormid on minu arvates kõige täiuslikum muusika üldse, siin on ühendatud kolm üksust, solistid, koor ja orkester kokku peaksid moodustama ikka väga täieliku instrumendi millel musitseeritakse, et seetõttu on vokaalsümfoonilised suurvormid raadiokoorile alati huvi pakkunud ja ei ole vist ühtegi hooaega möödunud, kus neid ei ole laulnud. Verdi reekviem sattus kavasseni, ma ütleksin peaaegu juhuslikult viimati reda laulja 60.-te aastate alguses ja ükskord Eri Klasiga rahulikult aru pidades, et midagi võiks nagu koos teha, jäi nagu Verdi reekviem väga keele peale ja ja nii ta siis plaani pandigi. Ja nii me olime seda tööd koos alustasime 60.-te aastate ettekanne oli. Ma mäletan, ma olin sisust värskelt konservatooriumi lõpetanud ja mäletan hästi neid proove ja neid kontserte. Seekord oli ühendatud teatrikoor ja raadio koor, eelmise aasta ettekanne oli ainult raadiokoori jõududega. Alguses mõtlesime küll, et võib-olla võib-olla jääb natuke väheseks, sest seal teatavasti on väga suuri kõlam asja kasutatud ja oli nagu tunne, et võib-olla ei jätkumeid. Aga tegelikult saime hakkama küll. Verdi muusika on meil üldiselt väga populaarne tänu sellele, et meie teater nii palju tema oopereid on mänginud. Ja eks see reekviem Geon aga ooperlikum, olemuselt kõik need meloodiliselt joonised väga tuttavlik harmoonia sageli. Eks see omamoodi soodustas seda, et preek võime, õppimine iseendast läks suhteliselt väga kerge vaevaga. Nii et minu arust nagu ei saa võrrelda kuidagi näiteks seda haposbachi või või isegi Beethoveni suurteost, õppimine kastme väga sageli näeme tohutut vaeva Bachi kallal tänu sellele väga instrumentaalse lähenen muusikale, mida tuleb välistada, manuaalselt laulda, see nõuab muidugi kohutavalt kaua aega ja väga peent tööd. Need probleemid nagu Verdi puhul langevad ära. Need põhiline osa on ikka väga voolav meloodia, väga kantilleeenne, kusjuures väga selgesti tajutav harmoonia. Väga selge, vormiline struktuurne, et need on kõik niuksed komponendid, mis ühe suure teose õppimist vägagi soodustavad. Ja mulle tundus, et need kontserdid, mis möödunud aasta tehtud sai, nad läksid kõik täismajale. Ja ma arvan, et kui filharmoonia oleks jätkunud tahtmist veel mõned kontserdid teha, siis arunat publikut oleks ka jätkunud. Sest tundus, et nõudmine asja järel oli siiski väga suur ja mõned inimesed käisid kõikidel kontsertidel, sest see muusika pakub talle huvi. Suurvormide laulmise juures on minule tähtis see, et ma olen nagu rohkem selle muusika sees kui näiteks ooperilaval. Ja see on minu arust üks pluss, sellepärast et see harmoonia, see ümbritseb sind nagu sulle. Meie eriti Estonia ooperilaval on tihti see häda, et ei kuule orkestrit, kui sa oled laval liiga kaugele või seal seda muret kunagi ei ole. Ja see niisugune enda ühtesulatamine selle suure koori ja orkestri, dirigendi, teiste lauljatega, see on, on väga suur nauding kui rääkida nüüd ütleme nii, Verdi reekviemi seisukohalt, et missugune erinevus temal on teiste suurvormidega, siis minule kui ooperilauljale on Verdi reekviem kõige lähedasem. Tema nõuab niisugust tehnilist taset, nagu üldse näritakse Verdi joobes. Eesti NSV rahvakunstnik Urve Tauts Verdi reekviem valmistas mulle ka väga suurt rõõmu, olgugi et ta on hoopis teistlaadi kui ooperis, aga eks ta aitab väga palju kaasa läheda ooperiosadele näiteks seal reeglimise Agnus Dei, minu meelest. Ooperis ei olegi niisugust võimalust anda selliselt häält nagu luks, et Erna täpselt samuti jälle, mis seal, minul oli niisugune nagu pähkliks. Seepärast, et see on nagu hästi kantileelne peale ahnus, teid, mis on hästi madalas registris, jäänuks tärnese, läheb kõrgemast registrisse, ealiad siin nagu kantidendil toidab minu meelest see on niisugune raskem osa minule isiklikult. Ja, ja üldiselt ma peaks ütlema, et Verdi reekviem teist korda õnnestus paremini muidugi mis ma peaks ütlema omalt poolt, et reekviemi peaks laulma hästi palju kordi. See suurvormi äraõppimine ja, ja see paar korda ainult laulda, minu meelest see on väga vähe. Ja kui meil nüüd õnnestub laulda 23. mail siis võiks veel laulda. Mai lõpus on Verdi reekviemi 100 aasta juubel. Eesti NSV teeneline kunstnik Teo Maiste Mulle meeldib laulda suurvorme see on ooperilaulmisest pisut erinev ja nagu vaheldust selle sõna heas mõttes suurvormides esineb palju ansambleid, mulle meeldib ansambli laul, ooperis on pisut seda vähem. Ja see on nüüd niisugune žanr ütleme, kammerlaulu ja ooperivahepealne peaaegu et võiks öelda. Kuigi sopranite laulmine alati ei tasu ennast ära, aga kui nii võib öelda, sest et see nõuab väga suurt tööd. Ja ettekandele tuleb võib-olla mõnikord ükskord paremal juhul kaks korda, kuid Verdi reekviem on selleks siiski erand. Solist Mare Jõgeva. Verdi reekviem oli minule teiseks ütlemiseks üldse Verne'i loominguga juurde ja ma pean ütlema, et ma nägin selle partii õppimisega küllaltki vaeva, teistel on sel alal suuremat Verdi kogemused. Aga mina olin kõige võlglikum selles asjas ja mis minul oli. Miinuseks oli see ka, et mina ei ole varem seda kunagi laulnud, teised olid seda varem juba laulnud, nii et nendel oli see nagu vana asi varnast võtta, aga mina hakkasin seda ABS peale. Ta ei ole kerge partii, eriti VII osa, mis on oma ulatuselt väga suur ja nõuab igal ooperilaulja kogemusi ja eriti Vergi laulmise kogemusi. Paistab nii, nagu kriitika mainis, et see asi õnnestus. Muidugi kahju oli sellest, et seda ainult kolm korda sai teha. Minu arvates läks iga korraga järjest paremaks. Meil kõigil samuti koorile, kes mulje jättis Võimsa mulje, eriti mis puutus teise osasse Tiies, hiire ja Sactus. Mis puutub viimasesse osasse liider armee, siis see oli mulle küll tõesti pähkliks, kuna see nõuab taga head tooni andmist peale selle väga puhast laulmist, kuna see oli a cappella ja koos kooriga. Kui üks vääratus seal on, siis on koor ka juba madal või siis kõrgem, olenevalt kuidas kunagi juhtub. Nii et seal pidi küll väga-väga ettevaatlik olema tooni andmisest. Ja ikka peab olema tõesti Verdi laulja kogemusi. Väga suurt abi andis meile dirigent Eri Klas kellega sai ka tõhusalt tööd tehtud ja kes oma emotsionaalsusega jättis väga hea mulje kogu meie muusikaperele. See oli minu meelest ka tema üks niisugune suurem ja kõige parem väljaastumine suurvormides. Reekviemi mehiselt, traagilises lõppmuusikas pole igavese rahu helistamist ega leppimist paratamatusega. Hävimatu inimvaimu uhke väljakutse saatusele seab kahe vastandlik kokkupõrke kunstilise täis valgusse.