Head isu. Kust te selle jäätise saite? Belgia 40 teatab raekülas ja sealt üle tee koha minna. Sul on kõik linnaliinibussile? Kuhu te nüüd lähete, kolmekesi koju. Kilomeeter umbes nii kaugele peate käima ja seejärel siia, panin poisiga tagasi, lähme jala. Lihtsalt ilusaks. Nüüd on meil küll minna. Kas sa oskad öelda, mis teeristi on või mis, mis teese nüüd on, mis siiapoole läheb sinu selja taga ja mis sinu ees on? See teine tee. Ees on Riia maantee selja tagant singid. Kas te olete kõik kolm, siis tähendab kaks venda ja üks õde või ei ole? Minu õde on see, aga see on minu tädipoeg. Aga kas sinu õde võiks lugeda meile ära ühe kirja, mis on siin kivi peal üle tee ja oota, lähme üle tee siis, kui see mootorratas ära läinud. 1941. Aastal mõrvati, siin. Fašistide poolt noored hävituspataljoni võitlejad, õelson Jõeveer, korm. Ja siingi teeotsast tulijaks autosindi kolt. Sindi töölised olid seal punased, kindad olid neil ümber, käib see kõik siis aeti sinna mängusse. Nüüd pandi kuulipilduja tuli peale. Sindi tööliste terve autotäis laste Mahased, mis teeb pingi tagant või töötelgede tagant veetud kohe ja autosse ja palutud mingisugust, ma ei mäleta enam, missugust asutust asutuse valvekorda. Nähtavasti niisugune nii võltsis, ärritas meid autost välja ja männikusse, jätkasid männikusse minimeni, pani kohe kuulipildujaid, tulid jääle, laosid. Mõni hingas veel pisut. Sakslased kontrollisid järele ja lihtsalt siia panin. Nad olid jah, ikkagi tööpinge tagant telgede tagant tulnud, sest mõnel olid inglased kannavad tööliga tuhvli, need on ka väga kuulsad, omatehtud tuhvlid oli jänesele inimeste lõõtstuhvlid, isegi elasendad. Nägin isiklikult. Jah, see oli kaheksandal juulil minast meestega Paikuse vallas läksime vilja ja toidu toidupoolist oma vabrikutöölistele. Ja kui käskjalg tuli meile järgi kiires korras Pärnu minema, kuna Barnast helistati, et Illimar, kell kaks. Me oleme Pärnu maakonna hävituspataljoni staabis, auto oli juba valmis. Istusime autosse, noored hulljulged ja meil on inglise püsidel kraati, meil ei olnud padrun kaasa võtnud kutsuma, kõik saame Pärnu maakonna hävituspataljoni staabist, me ei teadnud. Rinne nii-nii lähedal on ja istusin peale, sõidame kõigile, aga meil varrukatele oli küll punased lindid. Pataljon, pataljon, hävituspataljon oli, oli ingliga vasaku käe varrukatele ja kui ma sõidan, jõuame sinna Sindi Reiu sillani. Reiu jõgi seal on. Seal oli. Punaarmee valvepost oli kaks punaarmee sõdureid, oli seal sillal, et kontrollist meie dokumentisid lasksid sõja ajal kõik sillad olid valve alla võetud ju kontoris meedikuna punase lindi peal oli dokumentidega õiged, olid, laskis meid läbi Sindi Riia maanteeristile raekoja kolmeta, seal palju maad ei olegi. Me istusime kõik nii-ütelda selga pidi vastu selle autojuhikabiini, tõusen püsti, vaatame saks vanem sõdurite kolonn, mehhaniseeritud üksus, märkame sakslased. Ja kohe piirata mind ümberpiiramise vaja, kuna meie auto oli, nende masinate vahel oli ja kohe saksa ohvitser kamandas Alt alt kohe käed üles tõstma, klass mahlpataliski, püssid kraavi, tõmbas sinna kraavi pikuti. Rita kohelejat saksa ohvitseriga, oli temaga kaasas eestlane Pärnu tuletõrjevormis sõimas igasuguste võimad lõikude võimetute sõnadega partei kommunistid saateid maha lastud, siin kohe otsemat teed. Siis ta kontrollis isiklikult kohe meie külgesid, kas meil ei ole mitte taskuralli midagi muud? Relvelil kellelgi taskus just ei ole midagi laskeasendist taskus olema veel. Ja mul oli inglispüssi, nii tak oli puusa pääl, täkk on ju inglite plekid terav tupe sees, tupe spektis selle täägi ära, viskas maha, nii tuppa jäi mul ainult vasakule puusa peale rippuma. Siis noh, paar sammu astus tagasi, siis näidates meie varrukatele, kommunistan, kommunistan, komistan siis andis komando sõduritele laskmiseks kuue, seitsme sammu kauguselt surmahirmu, peab ütlema, kui ei saanud alles, et kõik see toimus, nii äkitselt midagi mõtelda ei saanud. Endal käis kord mõte läbi, peaks novell kord nägema last ja naist, see mõte. Ega ma Veli surele ja nagu andis Saksa ohvitser kamandu sõduritele laskmiseks ja endal ega kellelegi kokkulepet ei olnud, et kes pidi kellegi laskma, võib-olla oli minu peale suunatud kaks, kolm toru otsa. Või ei olnud ühtegi, seda ei tea. Nii, kui esimene kõlava kuulsin ja mina kukkusin maha kohe ei hakanud, lihtsalt olles taganenud tagant püsti, siis ma kindlasti tuleb nüüd tagantjärgi mõtlen, pime õnn oli, ühesõnaga minu suhtes ükski kuul mulle pihta ei tulnud, kuulilt üks kuul läks pea juurest maa sisse. Üks läks jalgade juurest maa sisse, ükski kuul teistkordselt mulle pihta ei tulnud, kui kuigi ma olin, olin nende teiste surnute keskel, samal ajal kui see teistkordne laskmine lõppes siis oli vaikus. Sõdurid läksid, Macindurte käivitati mootorit, kolonn liikus linna sisse. Maaslamaja rauays alasti. Maaslamajat ei löödud vanasti. Aga äkki on jäänud terveks üks suuremaid kusagil. Äkki on mustalt kaldalt jäänud ellu üks sild. Ma ei liigutakse, võtsin lindi pealt ära, siis panin mättasse, kraapisin seal seal nagu lohukoht, seal on Malisistele lahu kohas ümar, siis võtsin taskust rahakoti, võtsin välja, olin muuseas märkimata. Ma olin Sindis ka. Nopri, Sindi linna mopri komitee esimees, poliitiliste vangide abistamise ühing oli, panin Sindi linna mopikomitee esimees, kes selle doktor või kõik need täiesti dokument, millega ma seotud olidki. Ravisin puru, ainult unustasin selle Nopri märgi, unustasin rinda. Manin märg, tundsin kogu aeg, ootasin, et kas nüüd keegi laseb mind maha või torkab läbida, et ega ise tead, et ma veel veel pääsen sellest. Sellest olukorrast. Mõtlesin, kaotan jälge küünarnukke varal, pidasin edasi kahest sõbrast, seltsimees Andres, läksin edasi ja vaatan Sindi poole, suunaga vaatan tee peal kaks meest, üks pikema kasvuga, teine lühema kasvuga. Ja nähes neid, tahtsin teada, kas need meie omad pataljon, mehed, keegi lähedal tulnud selle asemele või nüüd mõned valged omale läks väga palju metsa, kes sellisest meie meie vastased olid. Andke mulle külma vett, näete, ma sain. Sain avatud, et üks meestest ütlesite. Pagan, see kommunistril elab, see kommunist veel elab. Aga äkitselt nägime, tekkis nendel kohkunud ilme näkku, mõlematel astusid tee äärest tee keskele ja seda nägi ja naad arvasid killased, tulistan neid Indrek ei olnud ja mina kasutan seda momenti kohe ära. Tõusin kiiresti ülesse ja panin nii kiiresti võsa sisse seal. Ja, ja pean ütlema, et samast momendist kui ma üles tõusin, sain sisse minna võsasse, tekkis mul eluinstinkt, tekkis hirm juba surma vastu. Paljud paiku on üle Eestimaarikkaid juulikuul leinaviisidest. Ja see kirjutamata reekviem alles heliseb suveöös. Männid seisavad tuule orelis, männik õhtuti kõike mäletab. Lossis heliseb pisar, selgena lõika lõputu leinamask. Aga neid laipu ja seda laskmist nägin kõigepealt. Ja siis ta tõusis püsti ja jooksis vähemaadiste, laskis jälle maha ja kuidagi niimoodi. Kui ta veeretas ennast edasi tükk maad ja siis viidi lilled vaat-vaat, üks sai, pääses minema. No mõned kohalikud elanikud hüüdsid või ma ei tea, kes, kes need olid. No ja siis, aga seal oli rukkipõld või midagi, oli seal lähedal ja siis ta sai, pages sinna. Tuli hiljem, kuulsin, tun pääsenud. Seda ma nägin ka, jah. Andke andeks, et me kinni pidasime, tulite sendi poolt, mis asju te ajate? Ma tulin oma suvila ehitusplatsil. Suvila on lodjas i kilomeeter-poolteist kaks. Aitäh, et te mootori seisma, kvaliteeti. Me teeme siin ühte saadet seoses nende sündmustega, mis 30 aastat tagasi olid selle paigaga seotud. Vasakut kätt on kohe langenute ühishaud mis siin 41. aastal mõrvati. Ma sõidan siit pidevalt mööda ja tean seda ise Vana-Pärnu elanike juba sellepärast ma tean ka. Täna. Praegu on suvetule õpilasi ainult ekskursioonid, muutmine tähendab ekskursioonidel, öömaja? Jah, seda küll selle jaoks praegu siin olen. Meil on väga paljud käivad 25.-st maist alates on iga öösel, vahel on isegi 800-ks ekskursioonil. Teil on väga rahutu tööd siis mehaanilist sinna ikka teha, aga kui olete kõik kätte jaganud ja pikali pannud ja öörahu algab, siis magatise rahulikult. Ei tea, kuidas selle rahuga ongi, ma ei ole nüüd kindlalt öelnud põlevat siia ikka Nad tulevad ja siis nad lähevad õhtul veel linnapeale ja siis, kui nad ükskord õhtul tulevad, ma ei ole kindlalt kellelegi öelnud, kes, kellel peavad olema. Tulge siis jõuad. Ja siis, kui kõik kohal on, siis muidugi veerand tõlgib suve läbisin kas siis niisugune elav elu elav elu ja ei tea, millal selle remondiga saab, tahetakse ikka remonti teha, aga rahvast täiskogu aeg ei saagi. Tallinna spordikool pidi tulema veel 20.-ks kuuks ajaks 120 inimest. Ja Viljandisse tulema, nii et ei tea tõesti suvele vist. Jah, see on nüüd ümarsõduritest, buss jäi seisma. Meil on ette teada, et Jõgeva jah, on küll. Kas meie saame, sine maja? Palun. Miks te siia sattusite? No neil on klassidel kindel plaan ja on siis vastavalt sellele klassida, neid ei lähe, Eesti. See on nüüd esimene suurem punkt, esimene. Jah, esimene ja veel kahepäevane tants ongi ja Viljandis oli meil siis nii suurem peatus siis vahepeal Abja Kilingi-Nõmme ja nüüd on siis söötmine Pärnusse ja tagasi Vändra ja sealt. Ilm on ilus ja tuju on hea ja kui tahaks helistada praegu näiteks, kust ma saaks helistada ülevalt teise korrapealt veel saab siin all, meil telefoni ei ole. Olin lõpetanud sanitar kursust koolimajas, olin siis. Ja sanitar postist, kas kaitsekraave ehitati? Ja siis seal oli sanitarpunkt, oli koolijuhataja ja juhataja abi Kasodid keldrisse läinud, palusid keldrisse tulla, aga ma mõtlesin, no mis siis ikka juhtub? Nullisse ja ja sakslased olid siis sinna lasteruumi sisse. Peale ja ma siiski võtsin telefonitoru ja küsiti, et kuidas elate ja terve, kuidas elati ja ja siis ma sain ainult niipalju öelda, et kõik olin vaikse häälega ja mul oli mulje, et keegi midagi ei tea. Pärnu linn siis ei teadnudki veel, et äärelinnas on juba sakslased see seadnud, siis? No ja siis ma sain ainult niipalju öelda, et sakslased on siin ja hakkavad maja läbi otsima ja nii kohe kiiresti pandi. Ütle juudi visa sakslased ja pannid toru ära kohe majja, siis sakslane küsis, kes helistas, natsid, omakseid otsiti kraadi, töölist otsid omakseid? No ikka palju verisest küll. Ja siis mul on siis otsisime läbi, jah, kas pool tundi või tund aegagi, kui nad edasi tulema hakkasid, aga neid oli palju. Ma ei oska ju ründa haaratud, aga need olid lihtsalt nalja pärast, kutsuti mind välja, ei, küsiti, et et kas ma olen teatanud ja aidanud täitevkomitee ja valitsesid kohaliku põgenema. Hästi ilus niisugune hommik oli, päike paistis rõõmus, rõõmus kõik, aga siis, kui oli tunda mängust ärevuses, eelmisel päeval me olime juba saanud eelnevalt, et meie osakonna juhataja also juhataldi Munak tema kuidagi ütles niimoodi, et võib-olla meil tuleb siiski ära aga sõita ja et olge valmis ja mina siis ka läksin koju, pakkisin oma asjad kõik sisse, mis ma siis arvasin, mis mul tarvis on. Ja need siilid siis seal kuskil all ja meie töötasime siis ka edasi ja kust praegugi valge maja seal laseb jõe ääres. Ja seal hoovi peal oli meil söökla, kus me käisime söömas. Ja kell 12 tundi siis. Me läksime sööklasse. Ja oli väga maitsev roog, seal ma mäletan, meil oli hästi meeldi Porss, tuli oli just poole peal söökvanti Munak tuliiani otsivalt, vaatas ringi ja ütles, et oleks hea, kui ta sinna jutustaks, vaid kiiremini sööksite. Aga juba nägu tundus talle väga niisugune tõsine. Nähtavasti ta oli saanud juba mingisugust hoiatusi ja siis teine pool taldrikut kadus õige kiiresti ja teine roogi söömata. Ja, ja siis ma läksin ja ma helistasin kohe vennale. Ja teie vend oli komsomoli Pärnumaa komsomolisekretär Voldemar kivi ja helistasin temale ja tema ütles, et tal on veel tööd ja ei ole põhjust mingisuguseks rahutusteks. Ja mina kohe panin telefonitoru ära nagu veidi nägestusin, et kuidas neid siis hoiatati, juba küsisin juhataja käest temasse, et ei, et valmis, tuleb olla, ema, kohe helistasin talle uuesti ja ütlesin, et aga meie hakkame tõesti minema, et juba ma näen, et vaatasin sinna hoovile, et autod olid juba väljas ja ütles, et mul on isegi, valid seljas juba ja, ja rätik peas, et me hakkame kohe sõitma. Tema ütles ikkagi, et ei ole mingit põhjust rahutusteks ja tema ütles, et et sa saad aru, et mul on ka kiire. Et mul on ka kiired, ma pean kiiresti tegemata. Tahate midagi öelda ja laseme kohe, sõidame välja ja nii keegi tõmbaski mind, et tule kiiresti, ma ei mäletagi, kas oli, tule kiiresti, nii nagu see natukese telefoni torugi veel mäletan, just nii kuidagi läks. Ja ma ütlesin, et me sõidame kohe-kohe ära, et kohe-kohe ma mäletan just, et ma karjusin, et kohe. Me sõidame ära, et sa saad aru sellest. Ja, ja tema ütles. Nojah, et viisis emale tervis, ütles Kaarel. Kohe keegi seal karjus midagi, jäta autodesse autodesse ja me istusime autodesse, nagu ei mäletagi, kes mind sinna lükkas ja midagi nii nagu ma oma tahtil sinna ei läinudki. Ja olingi juba autos ja juba sõitsime ja siis oli juba, ei olnud enam sõitmine, vaid see oli juba kihutamine, oli kohe näha, et kellelgil olid siiski olukorrast õige ettekujutus, kui kaugele sakslane oli ja mis metsis ootas. Ja, ja siis hakkasime kihutama siis Tallinna pole piki Tallinna maanteed, ei olnud asfalti, tolm, tolm, palavus. Eks lennuk tuli pikeerides, nii, just laskus õige madalale meie ešeloni pääle. Ja siis oli niisugune äkiline pidurdus ja see kaastöötaja, kes minu kõrval istus, tema mini lükkasid, mina kukkusin otse kraavi ja minu kraavis just oli hulga maasikaid, nüüd kui nagu ninapidi, kukkusin maasikatesse ja nägin, kuidas siis kõik jooksid metsa poole ja mul natuke põlv sai ka haiged ja mina vaatasin neid maasikaid ja ja nii, mõtlesin, et ah ei minema küll ei jookse kuskile ja seal oli küll isegi minu pakis oli niimoodi läinud läbisel pluusidesse oli läinud üks kuul läbi ja neid oli küll tulistatud. Ja komsomolikomitee jäi avatööpostile kuni viimase minutini, jah, nähtavasti võib-olla veel rohk auemakski, kui ta oleks pidanud seal olema, oleks võinud ikka varem selle asja lõpetada. Sellepärast et minu arvates minu vend tegi ikka. No nisust tööd ja, ja ta oleks võinud ikka mõtelda natuke enda peale ka, nähtavasti noorus ei mõtle nii palju. Teie teda enam rohkem ei näinud. Ei. Ja nüüd on sellest 30 aastat väetanud. Aga meeles on see ikka isegi maasikad. Mis on praegu Pärnu rajoonikomitee aadres? Küll hommikul võiks teate kaua seal siin olnud, te olete nii noor inimene? Ei, kahjuks ma seda küll ei öeldud. Ega te ei pea selle maja varasemat aadressi evolutsiooni üks. Vanasti komsomolikomitee millega praegu teie tegelete siin komsomoli rajooni, siis tuleb see struktuur praegusel momendil. Praegu võtsin novembri alguses suudavad nimekirju vastu. Millal teie suvepäevad algavad? 30. juunil ja kestavad kolmandaid juulini. Kui palju osavõtjaid on, tulevad kenad suvega tuleb circa 150. Teile tuleb palju tööd sellega. Seda muidugi. Istute komsomolikomitees ööd otsa. No kuidas nüüd seetõttu tuleb, aga eks ta teatud määral muidugi pikendab. Mu noorim õde mängis liivakastis, kodust alustasin sõjateed. Ta liivast kooke tegi, müüs ja ostis ja kaelas kandis rannarohust keed. Ta kebi loomadele jutte, vestis lapsikuid nii rumalaid ja häid. Ja väike kääki virgalt liiva tõstis. Või vahel tõrjus tõrkijaid käharaid. Ent koduväravas kindlas kaares ja vanker veeres mööda kallakut. Mul õeke järel, heitis rõõmsalt naerdes peotäie liiva kuuma kollakat.