Jalgu muusikat hoia kardinate pragudest köögilaua tagant ja põlve pealt. Folgialbum tere tulemast Tartu stuudiosse, Janne sõitse Kristi kool, tere, tere. Meil on plaan rääkida teie duo albumist Kasesalu tantsud, mis on siin 2019 alguses välja tulnud? Teil on tuues sellised pillid nagu nikkel Harpaja eesti lõõtspill. Rääkige natukene oma koostööst nendest pillidest, palun. No meil on nüüd üle nelja aasta koos tööd tehtud. Ja sai just valitud need kaks pilli ja just seepärast, et nad nii hästi kokku kõlavad ja ja kui siin üle nelja aasta tagasi ma Kristite kohtasin Viljandis Viljandi folgil. Ja siis ütlesin talle, et, et me hakkame sügisest koos mängima ja siis tollal Kristi oli selline hästi nõus kõigega. Ja siis ta ütles, et okei ja siis hakkasimegi septembrist koos koos käima ja mängima ja harjutama. Et sellise koostöö algus, mis siis tähelepanu tõmbas. Kristi puhul endale see mõte, et et võiks need kaks pilli koos kõlama panna ja et kuidagi mulle tundus, et klappisime aga inimeste naiste. Et, et minu jaoks on see alati nagu olnud oluline, et see, kellel ikka mängida, peab nagu olema ka hea koos mängida. Et võib-olla sealt sai selline kõiki pille õige inimene ja, ja niimoodi. Aga mille poolest siis nikkel Harpa ja eesti lõõtspill omavahel nii hästi kokku klapivad? Noh, minu meelest juba see kõla, et vahepeal ongi segane, et kas ma nüüd kuulen Janne pilli või ma kuulen ennast, et need tämbrid kuidagi hästi sulanduvad kokku ja nuppu klõbin, on see teine asi, mis mõlemal pillil on kuulda mõnusasti? Alguses mõtlesingi, et mis selle koosluse nimeks siis panna, siis olid ka siuksed. Alguses, kui me hakkasime esinemas käime, siis me sattusime alati viimasena esinema, siis mõtlesin, et parema ankrunaised, aga seal tundus niuke väga imelik nimi. Siis mõtlesime, et meil on ikka need nupud, paneme mingi nupukad või midagi sellist. Aga siis lõpuks jäid need perekonnanimed ikkagi. Mida võiks veel kuulaja nikkel Harpast näiteks teada ja tegelikult eesti lõõtspillid ka, ega need kumbki ei ole sellised klassikalised instrumendid või mida igaüks tunneks nii hästi kõlapildi poolest. Mida peaks teadma, et, et võib-olla ütleme selline tavakõrv, võib-olla eristagi teda nagu viiulist võib olla. Aga kui nüüd natukene teada selle pillikonstruktsiooni ja, ja sellist tausta, et siis siis, siis võib-olla hakkab, läheb see nagu teadmisest läheb, nagu see kuulmine ka teravamaks, et et kuna sellel pillil on lisaks meloodia keeltele ka sellised veidrad keeled nagu resonantskeeled, neid on lausa 12 tükki iga noodi jaoks siis see tekitab sellist eraldi, sellist suurt kõla tekitab sellise, nagu mängiks suures ruumis või et mida näiteks viiulil ei ole nagu endal kohe pilli küljes olemas. Et, et see on võib-olla see, mis nagu eristab teda viiulikõlast. Ja noh, muidugi siis see nuppu klõbin juurde muidugi teravam kõrv kuuleb ka selle alati ära, et seda lõppu klõbin tuleb. Sellepärast et see ongi nagu pudega pill. Et kui viiulil vajutan sõrmega keele alla vastu kaela, siis sealt nagu mingit kolinat ei tule. Aga nüüd nõkkel Harpol on sedasi, et, et nende nootide vajutamiseks ma pean vajutama puu ja siis see nupp läheb vastu keelt ja vajutab seal õige noodi alla, siis sealt tuleb see klõbin, puidust nupud. Ja mida teine käsi teeb. Teine käsi muudkui tõmbab jah, poognaga heegeldab ja, ja see poogen on muidugi poole lühem kui näiteks riiuli omad, et kuna kuna see pill asetseb sellesse edasi nagu võib-olla kõige selgem võrdlus oleks kitarriasendis, ehk siis tantsin süles sedasi et siis, kui mul oleks pikk poogen, siis ma siis ma kuidagi ei saaks hästi mängida paralleelselt. Et, et, et sellepärast on poole lühem poogen ka. Aga eesti lõõts ja minul on heina tartus valmistatud eesti lõõts 2010. Aasta, see on tema 20. pill. Nüüd viimati, kui me nägime, siis tal oli vist umbes 116 pilli, nii et peaaegu 100 pilli rohkem. Ja võib-olla ma räägin siis eesti lõõtsa juba, päris paljud ikkagi tänapäeval juba teavad, et kui mina hakkasin, ma hakkasin 2009 suvel mängima siis minu, minu vanuses mängijaid oli kaks-kolm-neli tükki veel. Aga siis paar aastat hiljem, siis hakkas järjest noori tulema peale, et need on ikkagi Eestile väga populaarne Eestis. Ja mina hakkasin seda mängima nõnda, et jäin üksi koju, elekter läks ära ja kuna minu ema mängib lõõtsa ja vanaisa mängis ka, siis ma olin praktiliselt kogu elu ikkagi kuulnud, kuidas lõõtsamäng kõlama peab. Teadsin seda repertuaari ja siis lihtsalt võtsingi selle lõõtsa, kui elekter ära läks ja proovisid mängida ja alates sellest peale siis olen mänginud. Aga räägime nüüd sellest albumist, Kasesalu tantsud, kuidas te selle albumi juurde jõudsite ja mis need Kasesalu tantsud on? Kuna meil repertuaaris on hästi palju lõõtsalugusid, viiulilugusid ja ka kandlelugusid siis mingi hetk, kui me hakkasime enda repertuaari valima Erni Kasesalu lugusid koorastest pärit kandlemängija ja mida rohkem me siis veel kuulasime, tema mängitud repertuaari, siis üha rohkem sealt hakkas meile meeldima ja lõpuks oligi neid lugusid kogunenud, nii palju tekkis mõte, et ometi oleme juba tükk aega koos mänginud, et võiks ka salvestada. Ja tegelikult eelmine suvi 2018 Viljandi folgil siis me tulimegi sellise toreda kavaga välja nagu Kasesalu tantsud, kus siis meie mängisime Erni Kasesalu poolt mängitud lugusid ja toredad tantsijad Viljandi kultuuriakadeemiast, siis tantsisid selle muusika järgi, et sealt sai see algne mõte ja siis kuidagi läks loogiliselt, et see sai ka plaadi nimeks. Ja me selles Viljandi folgi kavas kutsusime meiega koos paari lugu tegema ka Heino sõna kandlemängija, kes on ka siis saanud oma inspiratsiooni kandlemänguks Sterni kassas olnud, tema on peadesse Skyernitiat selles mõttes koos temaga laval mängida, oli veel omakorda selline tunne, et, et nii on ka meiega või kuidagi selline hästi mõnus siuke vaimne tunneli. Mille poolest need Erni Kasesalu tantsud, systeid paelusid kui need lood, mis lood seal on, seal on osad lood, mis on lihtsalt Ernie mänginud nende rahvalikud, aga siis osad pooled isegi meie plaadi pealt on siis sellised, mis on Erni enda poolt loodud ja minu meelest enamus olid ikkagi valsiloodmizerni ise teinud. Ahah, et tundus, et teda tõmbas Valtside poole. Aga tema mäng ise, see on hästi selline Virtoosne ja vaba ja kaasahaarav, ma ütleks. Üks oluline asi on, et see on hästi täpne, et see, see akordimäng, mis tal on ta hästi täpne. Et mõnes mõttes ma arvan, et võib-olla üks osa, miks me nagu selle Erni muusikast nii vaimustuses olema, et üks on jah, need toodud kaunid meloodiad, tohutu suure ulatusega ja virtuaalsed, aga teine asi just see täpsus. Ja kuna me ise oleme mõlemad nagu loomult sellised, kuidas ütelda täpsed ja siuksed, korraarmastajad, inimesed, et võib-olla sealt on ka täitsa nagu isiksusepõhiselt selline klik käinud. Ja võib-olla see, et see on nagu naiselik muusikat, natuke tundub, kuigi nüüd, kui pilte vaadata, siis herne on ikka väga sarmikas. Mehelik mees oli aga et kui nüüd rääkida rahvamuusikast, siis see valdavalt on ikkagi väga raske, nagu naisterahvastel seal sellist sobilikku nii-ütelda repertuaari leida, siis see minu arust tundub just Erni muusika hästi sihuke naiselike selline. Mulle vähemalt tundub nii. Kuigi need akordid on tõesti uus, jõulised asja täpsed, et seal on võib-olla lase mehelik pool, siis hakkabki kohe põnev seda kuulata, et mis seal siis lõppude lõpuks on. Kas Erni Kasesalu mängis nyyd oma lugusid ainult kandle peal või ta laulis ka neid samu lugusid? Nii palju, kui mina olen lugenud ja kuulnud, siis ta ikkagi pidemeid mängis, ta selline väga suur laulumees ei olnud, aga mine sa tea, olenes võib-olla peost? Jah, et salvestuse küll me ei leinud, kust oleks laulnud? Peaks üldse, mis häält ta tegi? Et, et jah, et instrumentaalmuusika põhiliselt sellepärast, et noh, me ka oleme keskendunud rohkem instrumentaalmuusikale võib väga see sai nagu Errni vaimusse plaat. Aga siis võiks kuulata lugude kaupa, kui te olete nõus natukene rääkima iga luu juurde, koht, mis ta valss, nii palju, kui ma lugesin Erni Kasesalu kohta, siis see oli selline pala, mis oli tema jaoks tõuge kirjutada veel või noh, mis mõttes kirjutada? Tega Erni oma muusikat ise kirja ei pannud, ehk siis luua, luua veel ise muusikat, ei olnud sina pealkirjaga? Jaa, aga Tõniste Vall sees, ta sai ka võistumängimisel kunagi siis eripreemia. Ja see siis oligi tõuget, et luua veel oma loomingut, väga-väga ilus valss. Ja miks üldse Erni Kasesalu hakkas siis ise muusikat kandlel veel välja mõtlema, et kuna ja igasugu erinevate pillide peal on seda tehtud Jan niuke pilli spetsiifiline repertuaar siis talle tundus, et kandlevõimalusi pole justkui veel kõike ära kasutatud, et ta tahtis kandlastel võtta viimast välja, mis võtta annab. Lisaks muusika väljamõtlemisele ta siis arendustehnik enne mängutehnikat hästi palju jäse. Mõnede piltide peal on näha, et ta mängib püsti. Et siis see oli ka nagu üks Tatset pil võimalik kõvasti kõlaks. Et seal oli seal mingi kõlapildi nüanss talvel, et ta kogu aeg otsise täiustas omast mängustiil selles mõttes hästi põhjalik püsti seistes vist oli veel see ka, et et siis käed väsisid vähem, kui nad on rippuva Solarise asendused, see ei ole muidugi. Ja randmed ei väsi ära ja kohtumiste palsay plaadi algus lookse kala oma nime järgi ma arvan, natukene kohtume ja saame kokku, vaatame, räägime, tantsime ja plaadi nimi ka, Kasesalu tantsud. Mitmetähenduslik natukene, et üks üks tähendus on siis Erni perekonnanimi, ärni lood seal peal on aga et siis samamoodi, et tantsimine ja seal seal olnud ikka sihuke noorte noorte tegevus, noorte kohtumispaigad, kasesalud. Mitmetähenduslik. Ta on sellel lool siis alguses ongi kohtumiste, valis. Teiseks looks on polka algselt Me isegi õppisime salvestise järgi, siis seal oli papiljani polka asemel jälle segadused, mis ta nüüd on. Lõpuks veel mängisin isegi heina tartlasele seda ette ja küsisin, kas tema teab sellist lugu. Siis ta ütleski Kathaatsenerni repertuaarist, et selles mõttes ta teadis, aga ütles ka, et ta ei, ta ei teaksid papineni polka on siis, lõpuks otsustasin, et paneme siis lihtsalt paika. Mälestused Viljandist jällegi yks Erni Kasesalu enda lugu. Kas me selle tausta teame nii palju, kust me seda lugude infot üldse oleme saanud? Mälestustest kokku pandud raamat, mille Malle ranna välja andnud, sealt sai mingil määral ja siis ERR-i arhiivist oleme need saated risti-põiki läbi vaadanud ja kuulanud aga mälestused viljanst sealt selle kohta ei tea. Viljandi sõna nagu ühendab meid, et me mõlemad oleme õppinud Viljandis, et see nagu ühendab meid jälle nagu selle kolmnurga kokku nii-ütelda, see on ka siuke, kui me kuskil esinema siis tihti on hea esimene alguslugu meil selle looga ka algul me teadsime, me õppisime ärant kaks osa muidu on see kolme aasaga lugu, õppisime ära kaks osa, kumbki kolmandast osast väga aru ei saanud. Ei kuulnud seda meloodiat välja või mis seal täpselt toimub ja ja siis siis mängisime teda pikalt kaheosalisena ka, kui hakkasime plaatidega, mis tekkis ka mõtet, võtame uuesti kolmanda osa veel ette ja siis sai lisatud ka kolmas osa. Ainult et kuna me oleme harjunud sellega kaasa seal mängima ja siis mitu korda mängid läbilistes iga kord, siis, siis kuna mina olen selline natukene võib-olla mitte nii tehke mulle märku, et ma alati kas silmadega või siis ma mõtlesin, et oot, mis ta nüüd siis täpselt selleks hetkeks, kui see kolmas osa sai järje. Et seda jah, tagantjärgi ümberõppimine on alati raskem kui kohe. Koolikaaslased sellest ta rääkis seal ERR-i filmis ja kõndis seal oma vanadel kooliradadel ja meie panime koolikaaslased, mõnel pool vanad koolikaaslased nimeks sellel lool nagu pealkiri ütleb, ühenduseks oma koolikaaslastele kirjutas. Ja see on niisugune mõnus hoogne, sihuke marsilaadne lugu, et seda sellega ka tihtipeale aktustel tore mängida ja kas meil on kolded? Mõtlesime ka, et kas ta siis polka või marss, et kui saab ist kui üht, kui teistpidi mängida, et oleneb sellest saate saate faktuuristes, et kuidas seda kujundada mõlemana, nii palka kui marsina. Järgmine valss heale sõbrale. Jällegi väga, väga kaunis, pikka aega isegi oli minu minu lemmikvalss Errnilt selle taustast ei anud ka, ei ole teada. Veski Tiiu, veskitiiva sellega oli tore jälle lugu, et et ta on küll siis rahvalikaga, et kas ta siis on eesti rahvalik või kuskilt ma leidsin, et ta on Ukrainast kuskil 70 on Valgevenest siis autorikaitsega ka arutasime, siis siis öeldi, kui ei tea täpselt, kus on siis lihtsalt rahvalik. Aga jah, need lugude taustad on alati igal pool erinevalt üles üles märgitud, et siis mis see õige info on, ei teagi? Jaa, Veski, Tiiu, sellises selline mittevalss talipolka ja Reilendri vahepealne tempo ja kuna me siis vaatasime, et ühtegi Reilendrid meil veel ei ole, et siis oleks, oleks tore seda siis mängida, Reilendrina Ernie repertuaaris aga ei olnud Reiletasid, et olidki polkad ja valsid ja. Me oleme mugandanud neid temposid siis vastavalt. Plaadi terviku mõttes sobib väga hästi minu meelest Reilendrina jah, et mingisugused sõnad on ka sellele ka, et võib-olla nad ei ole nagu preilidele sobilikku sobiliku sisuga. Mehelikumat sõnad. Palka viis polka viis oli ühe Erni plaadi peal märgitud tali seitsmes lugu ja siis me algusest peale kutsusime teda polka viis, number seitse ja juhuslikult siin plaadil ta siis sai ka seitsmendaks looks märgitud. Tjah, et vanal vanasti ka siin taru piin lugudel ja ja hiiulugudel, et nendel on ainult numeratsioon. Kuidas tundub, et tal siis ka kuidagi oli, muud väga ei teagi sellest loost, aga neljaosaline polka esimene kolmas osa on üsna nagu sarnased, oleneb jälle, et kuidas seda faktuurikas mängida tihedamalt või hõredamalt. Aga jah, põhimõtteliselt neli osa, viimane osa jällegi sihuke natuke tuttavam kuskilt mujalt loost meenutab erinevaid pulkasid kokku. Kaheksas lugu meremees kuival maal, mis on ka tegelikult, lõpuks me avastasime, et laululugu, mina hakkasin selle tausta jällegi uurima, kuna mul tekkis kahtlus, kuna arhiivis oli meremees kuival maal ja meremehevalss, siis mingi hetk ma hakkasin mõtlema, et kas need võivad üks ja sama lugu olla ja siis jällegi küsisin autorikaitsest järgi, kui trükiti sisse meremehevaist, oli sealt igasugu variante, trükiti siis meremees kuival maal siis välditi jo targama, otsisin ise internetist üles ja, ja võtangi. Ja minu meelest üks siis salvestis oli kustutatud Artur Rinne, äkki laulis seda nii et meie teadsime kogu aeg, et rahvalik kuni siis üsna viimse hetkeni tuli välja, et on täitsa autori lugu, Tiiu targama. Väike kingsepp on vist ka kõige kauem mänginud algusest peale, üsnagi need olid esimesed lood, mis Mernilt saime. Pidasime ise seda nagu algul täitsa nagu selliseks. Noh, see on tuntud estraadilugu ka, eksju noh, me mõtlesime, et kuna me Erni järgi õppisime, et siis see on ikkagi nagu rahvalik aga siis ka jälle otsingute tulemusena ikkagi selgus, et miski lausa prantsuse lugu ja täiesti Youtube'is olemas ägeda ägeda sellise kitarrisaatega, eks. Prantslane laulab. Seda lugu siia plaadi peale sai ta instrumentaalloona ja ma arvan, et meil on natukene mugandunud ka seda meloodiat võib olla, kuna nii kaua on seda mängitud, siis hakkavad mingid omad variandid ikkagi lõpuks tekkima. Aga minu meelest ja väga-väga lustlik ja tore, tore lugu. Helise kannel ja see oli meil küll kõige esimene, see oli kõige esimene. Seda mängitakse siin Tallinnas kannelde seltskonnas tuule kanni eestvõttel ja et see on ühe plaadi peale Viljandi festivali kogumikplaadi peal, siis seda ma mäletan juba kooli algusest, kus ma mõtlesin, et see on ikka nii lahe, valis testi, et ilus valss, alles hiljem mu teadvusesse jõudis. Verni Valls siis otsisin, kuulsime originaalsalvestuse ja siis õppisime selle nagu meie ansambli jaoks. Kaera osalesime konkursil Moostes Mooste Elohelü, et seal saime ka eriauhinna just selle loo esitamise eest. Paljudele ikka meeldib see Erni. Mängi ärni. Erni lood. Selline oli tänane saade folgialbum, stuudios olid külas Janne suits, Kristi kool, kuulesime tuua suits ja kool, albumit Kasesalu tantsud, Janne suits mängis nikkel Harpati Kristi kool eesti lõõtspilli. Ja albumilt on jäänud kuulata veel viimane lugu ja plaadi lõppu lisasime pala õhtu mererannas ERR-ist saadud salvestis. Erni ise mängib siin stiilinäide.