Siile puistavad. Tere, kõik head inimesed, kes te olete oma raadiod nüüd sättinud vikerraadio lainele pärast keskpäeva ja tere ka teile, kes ta meid öösel kuulata, kuna saate kordus on eetris vikerraadios öötundidel. Selle suve viimane pühapäeva sõda on alanud ja stuudios on täna teiega. Maian Kärmas. Meelis Kompus ja Liivi Salumäe on ikka helipuldi taga, nii et me oleme siin rõõmsas sellises heas meeleolus, nagu ikka, me kolmekesi oleme. Ja see on pidulik saade, sellepärast et nagu öeldud, viimane pühapäeva süda sel suvel, siis tuleb juba sügisprogramm peale oma saadetega, aga esimene laulsin saates juhataski meid tegelikult ju sujuvalt sisse. Tänase saate teemasse, kuivõrd õhtu rannal oli selle pealkiri rannaaladele, viime teid küll täna. Nii et Lääne-Eestis võivad kõike inimesed kõrvad kikki hoida, nendest me räägime ja, ja need inimesed, kes võib-olla selleks selle suve viimaseks nädalavahetuseks ei ole oma plaane paika pannud, no mõtlevad siin praegu, pühapäevasel päeval, mida teha, istuge autosse, asuge teele, me anname teile nõu, kus peatuda ja kui sellestki neist vihjetest ei piisa, siis Eestimaa teed on palistatud ilusti kõiksuguste siltidega märkidega mis osutavad erinevate mõisate kaevude, puude, kivide, kändude, kõikide juurde, nii et neid kohti on Lääne-Eestis päris palju. Nii et me viime teid täna Lääne-Eestis, mis ei tähenda, et Ida-Eesti kuidagi halvem piirkond oleks, igaks saateks peab jätkuma neid piirkondi ja teemasid ja kuidas tegelikult meie selle Pärnumaa piirkonna või siis Tõstamaa valla ja selle naabervaldade piirkonnad enda jaoks avastasime, see on tegelikult üks päris lõbus lugu ses mõttes, et nagu ikka ja head plaanid sünnivad minu meelest niimoodi, et ei tehta pikki plaane ette, et vot nüüd kolme nädala pärast pühapäeval lähme sinna, sõidame sinna, teeme seda, seda ja kolmandat, et hea plaan sünnib niimoodi, et hommikul tuleb mõte, paned autole hääled sisse, hakkad sõitma ja tegelikult sihitult hakkad sõitma. Niis avastati kõige rohkem. Ja nõnda ka täpselt kaks kuud tagasi jaanipäeva paiku, kui kõik ülejäänud inimesed tahtsid teha suuri lõkkeid meiega, mõtlesime, et me ei taha kisa ja kära avastasime enda jaoks tõstama tõeliselt ilus kant. See on tõeliselt ilus kant ja nii me siis sõitsimegi mööda Jaanipäist, Jaanipäist, Eestit. Ja nüüd, kaks kuud hiljem me võtsime tegelikult selle rännak uuest ette, kuna see piirkond ja need inimesed jätsid meile sedavõrd sügava mulje, et tahtsime ka teieni head kuulajad natukene killukesi tuua sealt Pärnumaalt. Vahele kuulame natukene muusikat ja hakkame kuskilt otsast seda Pärnumaad lahti harutama. Mustangi soni VII. Ja vastu viis jäädud maantee viid. Naeratus näos, päikse Priniilegis, täi et läänega viimäbensu. Linnasõit, kus on elu, seal on siis? Oli hoian kätt ning sinu kütkestav piht. Suunda näitan siis mööda autode eestikeelse ja 110 upik. Tule välja ja muretu õelu ära usu, lähedas suurel minna. Sõidame ajalehes oli jahe ja olen, aga ta on ka sadamaga. Viide vioon, Minnenna poolajane, too, Poole teel, sest kõik meil ka muurinaloog Avamata Rein ja toodud viisi, nagu selles ei saa keegi olla süüa ei anna. Varju piiria lõua otsas olla. Sõbranna jõu, et selles peitubki. Naudingut saada. Tule ja muretu õelu. Lähedas Sulel minna. Töine ame, aja või sojajahu olen, aga ta on ka samaga. Kella muret mu elu elada suu lähedal suurel, minna oma südamega jälle sõjale. Ja. Sama. Mure. Sirge tee see nüüd küll ei ole, mis sinna Pärnumaale viib, see on selline paras käänuline maantee, mis sealt läbi Tõstamaa valla pärlselja endise pioneerilaagri, praeguse pärlselja puhkelaagrini viib. Umbes 160 kilomeetrit on seda teed Tallinnast minna ja tuuleklaas loomulikult peegeldab ikkagi olenemata sellest, kui pikk see teie sinna minna on, eriti sellel päikeselisel päeval, kui meie sattusime sinna pärlselja endise pioneerilaagri värava taha. Maien, ütle, kas sina üldse oled kunagi käinud pioneeri laul? Samal ajal ühe korraga see ei olnud päris pioneerilaagris, ei olnud üldse Eestis. Kuna perega olen natukene seotud Poola maaga, siis loomulikult saadeti mind kunagi ka Poolasse ühte väga kaunisse kohta, milleni me nimi oli, kui ma õigesti mäletan Traskupumorske. Ja see oli tõeliselt mure, selline värvilaike, minu mälu pildiseks nende laagritega on ikka niimoodi, et nad jätavad sellise väga toreda mulje. Loomulikult lipu all rivistamist ei olnud punaseid rätikuid meil ümber kaela ja olnud, aga kõik see muu oli täpselt sama, see suhtlemine üheskoos ettevõtmised ja mulle tundub, et sinu jaoks pärlselja oli täpselt samamoodi selline värvilaik, sest niipea, kui meelisime jõudis, suunurgad tõusid kõrvuni ja silmad hakkasid rõõmsalt Vilama, sest see mälestus oli nagu tõeliselt mõnus ja käisime sobrama sealsetes arhiivides. Loomulikult, ja kui need kroonika raamatuid seal lehvitasime, vaatasime, tabasime minugi nii põlvepikkuse poisikesena paari pildi peal ära, aga aeg oli loomulikult juba sel ajal selline, et punaseid kaelarätte keegi ei nõudnud ja sinimustvalge lipp tõmmati ka juba 89. aastal sinna masti, aga proua virgega, kes on selle laagri perenaine praegu, mina tundsin kõige rohkem muret selle pärast, et millist elu see laager tänapäeval elab, kas lapsed sinna ikka satuvad ja ja kas ikka sellised pasteerimise kombed näiteks on elus proua virgega saime jutule. Ega siis pasteerimine ära ei kao, see on ajast aega. Aga mis meil siis veel on? Melon pärlipärliks valimine, mis on aastast aastasse, mis Miss ja mister kooli minna, sest siis on vaat piirivalve poolt tegelikult kaatriga viiakse lapsed merele mis neile hirmsasti meeldib. Häire, mis käib ajast aega ja mis noh, on väga niisugune. Vahel päris õudukas. Vanasti varastati lipu, mida või keda siis nüüd pihta pannakse? Ja noh, Seegoldoli Kravitz tuli mööda merd ja, ja noh, täitsa kihvt. Lapsed selle üle ei olnud nukker, päris kontsert jäi nägemata. Noh, aga need kasvatajad laulsid päris kihvt. Tänapäeval on tegelikult palju vaja tuua sisse näiteks kinobuss oli see aasta, lapsed said ise filme teha ja nüüd on see neti võimalus, siis on nad kõik saavad netis teda vaadata, nii et seal nagu kus oma filme, mis nad tegid samamoodi matkaekspert käib meil siin teeb igasuguseid ronimisseinu võistlused, võistlused, diskod, stiili, õhtut nagu ikka selline aktiivne. Ega enne tegelikult vaba aega ei ole, vaba aeg on peale lõunasööki tund aega. Lisaks tavapärasele mandrielule, kus lapsed käivad, siin toimub ka teisi erinevaid sündmusi, segasumma suvilalaager on sees, neid on üks 360 last. Nüüd neli aastat on olnud, tantsijad on siin, praegu on ka sees linavastiku peotantsijad teevad trenni, siis on ujujaid, siis on Erki Noole spordiga pool, kes seal neid mitu aastat käinud. Pärnu SS võrkpalliklubi noored. Pott oleks hoida muidugi seda laagrit lihtsalt seismas, kuna kogu see vajalikud hooned vajalikud spordiväljakud, soolik on olemas selleks. Jah, on küll, et andsid, tahaks muidugi rohkem, aga ühe grupi ainult korraga sest neile meeldib väga see saali põrand, sest see on niisugune veidi vetruv, noh, liiga palju. Ei, ta siiamaani on vastu pidanud, nii et ei ole hullu. Me mõtlesime siin kroonika raamatutest, no mina olin 89. aasta suvel siin ja tabasin ära mitmeid tuttavaid nägusid nende piltide pealt, teie ütlesite, et need inimesed käivad siin regulaarselt, nad tulevad siia tagasi järgult, selle paigaga, siiski seob mingisugune selline eriline paiga vaim nende inimeste jaoks, kes, Jah, mõni ütleb, et ta tuleb nagu koju. Kui ta käib aastast aastasse siin, siis, siis ta täiesti nostalgitseda. Kuidas see nostalgitsemist siis välja näeb, no Maian ütles mulle, et minul silmad Narva kolledžisse tuli tavavoodi umbes samamoodi, sest nad ikka tulevad siis. No ma tean juhust, kui tuleb väravast sisse täiesti põlvini, ta ütleb, et lihtsalt on täpselt samad all. Fantastiline, et olete suutnud aidata selliseid ära lagunenud, et ta moodul samu värvi katused on sama tervis on kõik hea, ärge muutke. Me püüame, me leiame, sest tegelikult on veel üks maja, mis on väga selline vanas stiilis, selles suhtes, et on meil niinimetatud, kuidas meie naerame, kirst, voodit. Need allkorrusel, see on mänguplats, aga üleval on voodid, need on kastid. Ja kui meil on käinud tegelikult on ju niimoodi, et lastelaager ära elaks, on meil ikkagi augustikuus hirmud sees et raha saada. Ja siis nad ütlesid ka, et ärge seda tuba või seda maja seal. Vaat seal see pioneerilaager. Aga need inimesed, ma tulen tagasi veel, kes siin käivad iga-aastaselt, ütlesite, et jaanipäeval nad tulevad, oled rohkem need laagriasukad, kes siin olnud ikka kasvatajad tulevad siia tagasi. Kasvatajad, personal, aga muidugi käivad siin vaatamas, tihti on nelised, oi, ma olen siin laagris olnud ja noh, neid on hästi palju, kes tulevad lihtsalt toime, sõitsime, mõtlesime, et me tuleme värsile, vaatame, milline ta välja näeb. Ma mõtlesin 10 aastat tagasi, ma olen olnud 15 aastat tagasi ja veel rohkem ja tegelikult on veel see, et nende lapsed on siin laagris, nüüd olevat teadnud, kuhu, noh, see ka muidugi jah, sega. On teil on need ka näiteks selle kohta, et kes on selline pärlseljarekordiomanik, vanasti vist olijad kuueaastaselt sai tulla ja see ülemine piir oli 13 aastat, on ka mõni selline laager, ta ei olnud, kes on käinud kõik need aastad, siis mis sa siis teed peaaegu? Kohad Suhatustus, ma ei julge nüüd öelda mustadel vaatama viis, kuus vahetust kindlasti. On küll, on küll hästi vanad näod, asjast tulevad nad tegelikult seitse, kaheksa ja lahkuvad nad. 16. Ta ütleb, et ta tuleb, et kas ma saalne helistab, kas ma võin teil tulla, ma saan 16. No kuidas ma keelan, millel olnud abikasvatajaks. Sest abikasvataja võib ta ju olla. Nii, et siis kõik raadiokuulajad värisevad juba. Et Meelis Kompus võtabki, pakivad asjad kokku Eesti raadiouudistes vikerraadios ning tuleb siia siis abikaasa luges The püütakse küll. Aga miks mitte? Laagritants on ainult väheneb kasvatalitsentensiini vaja. Siin pean mina Maieni käest jälle abi paluma, kuna Maien on meil rohkem sellised pedagoogilise haridusega. Millist elu see laager elab, talliti talvel vist päris vaikseks? Jah, talvel on vaikne, sest suvised majad ja, ja ei ole praegu sellist võimalust nagu ette näha, et saaks mingigi maja talviseks, et aga, aga noh, ta hakkab, ütleme, kui ilmad ilusat maikuust võiks ta hakata juba pihta, hakkabki vaheteval mingite üritustega, mõni tahab teha oma üritusi. Teile ei hakka siin igal talvel, kui kogu see vägi on ära läinud ja tõesti väljas paugub. No natuke ikka paar kuud on ikka hästi sihuke nukker olla, sest kui sa oled harjunud olema noorte keskel laste keskel ja siis järsku ei ole see vaikus. Teadetetahvel Saulat ei, poes ostan kolm meetrit küttepuid, hind kuni 200 krooni, tihumeeter, telefoninumber. Samas kutsutakse ka ratsutama hobused ja ponid ootavad teid Varblas ja soovi korral isegi tullakse inimeste juurde laagrisse Vi muudele suurematele üritustele. Aeg palutakse kokku leppida vähemalt üks päev varem Sirje põldaru. Ja 27. augustil kell 20 48. Soolati kiigeplatsi kombaini kuuris suvelõpupidu tantsuks mängib Reinhold. See on avatud sissepääs 15 krooni, võta kaasa teeküünal võib-olla siis just sellepärast 20 48, et äkki päike loojub, siis selle peab järgi vaatama. Müüa Eve Arusalu ostsin praegu siit ühe pudeli kokakoolat, mis maksis üheksa krooni ja 30 senti. Kuidas, kuidas tellisin sooleppi poes pandipakendi süsteem vahendama. Raivo balti ees on 50 senti, seal on nagu näha eraldi pantia eraldi pudelis positiivselt ei meeldi tegelikult. Ja kui ma nüüd selle pudeli praegu tühjaks ja pool on joodud, kui ma seal käinud ja siinsamas poes on, aga see on hästi korraldatud, kuna päris suured poed teinekord ei ole võimaldanud seda veel. Jah, eks mina olen mingist raskem ka, ma arvan, et neil käib ju rohkem rahvast ja linemist, automaadid on nagu kergem. Aga meie võtame siin vastu kõiki asju ja meil on olemas kõik pakendid, kuhu panna, viiakse ära ja kõik toimib. Üleüldse tundub, et te olete väga edumeelne, väikene kauplus, küsin seda kirjeldada, siis ahi seisab nurgas, ruum on üsna väikene, aga tundub, et kõike on, kui Tallinnas või kuskil suuremas linnas peab käima tubli kilomeetri maha, et ühte toodet üles leida, siis siin on selle väikse pinna peal enam-vähem kõike, mis selle toidu ja naelte vahepeale ulatab. Kas on ka midagi sellist, mida e-posti saab? Kindlasti see on eriti suvel, kui tuleb palju võõrast rahvast, siis on, siis on ikka neid asju, mida just tahetakse, neile veel just ei ole. Et eks me püüame, me oleme nagu ainuke kauplust siin lähipiirkonnas rannas ei ole ühtegi ühtegi kauplust, et siis me nagu püüame suveks on meil kindlasti on kaks korda rohkem kaupa sees kui talveperioodil, talle tulevad hästi vaikne, meil siin ainult oma inimesed tingib suve sellise kaubaartiklite tellimise, teie jookseb mingeid asju talvel üldse võetakse? Loomulikult suvel on vaesus vaja, on kaks korda rohkem kaupa ja täpselt seda, mida köetakse taga, tellime üks n sellest tingitud et sellesse sellepärast on ka praegu veel suvehoo, lõpuna, kisa meil nagu kaupa palju sees. Talvele kindlasti siin niisugune hulka nukram pilt. Kujutan ette, et kas te siin istute õnnetut ja kõlgutate jalgu ja midagi väga teha ei ole lahendada ristsõnu ja mis on nüüd nii õnnetult istun aga, aga rahvastki tõesti vähe ja hästi vähe. No suviti on siin üsna ligidal ka laagrid ja kas lapsi tuleb ka siis rohkem suviti siia? Jah, pere, seal laagris, seal lapsed sees, aga neil on seal oma puhvet ja nemad nagu eriti niimoodi poe vahet ei käi, aga varem orus on sellised suured suvepäevad on sees nädalavahetust siis kui on 1000 1500 inimest, siis mõjub kohalikega hästi. Üldiselt selline maa poots vist tasub tegelikult päris hästi ära, et selline kindel klientuur vähemalt suveperioodiks on neile küll garanteeritud. Jah, ja tänu sellele ilusale rannale, kui ta käitus emotsionaalselt, siis on ka lihtsalt niisama suvitavad rannas väga palju, et mära äran telke täis, suva läbi, kui nüüd jälle pragmaatilisemalt poole pealt siin jälgida, vaadata ümberringi neid ilusti väga täpselt kirjutatud hinnasilte, kus on tõepoolest kõik need pandipakendihinnad eraldi välja arvutatud ja kogused siis kui kuidas see hinnatase, kas see ka kõigub vastavalt hooajale, kuidas ta võrreldes suuremate linnadega teil siin on? Osa asju on meil kindlasti kallimad, kuna transport tuleb juurde hinnale, aga ma arvan, et on ka asju, mis seal niimoodi soodsamalt. Õunad, kurgid, vedelikke, kohalikud osa asju on kohalikud, jah, tulevad virtsust, kurgid ja ameti, kui hooaeg hakkab, aga aga enamus tuleb ikka välismaalt, nagu nad igal pool on. Et kohaliku kipub olema kallim kui kuskilt poola õun. Rääkides sellest rahvast, kui hästi te seda kohalik sinisest elu kuulete ja näete, kõik ju käivad ikka kaupluses jäävad jutuga rääkima vahetevahel Sännaga vanastavast tõenäoliselt kaupluse küla kesktee, kus kõik kokku tulevad ja kas alati kuulekas küla peal juhtub ja oma inimesi kuskil meil siin piirkonnas on üheksa küla, kuskil 200 ringis on siin juba inimesi. Et poes käib loomulikult neid hulka vähem, ka kauplusauto käib meil kolmapäeviti siit läbi tiiruga. Et aga jah, pood on ikka see koht, kus, kus alati teab mis, mis toimub. No mis sellised viimased kõige kõmulisemale avaldused või uudised? Tänavu löödi ajakirjanik, kuulata, oleme siis räägitakse suhteliselt kiire olnud. Et ma nüüd moment ei oskagi öelda, mis kõige värskem uudis on. Mere peal oli tuul ja kala tuleb kaua ikka on, kala ikka liigub ja nüüd hakkab rohkem tulema. Nüüd ei pääse mere sildik päeval lubatud. Nooriminevate kohalik, täiesti kohalik, siin sündinud, siin kasvanud üdini kohalik. Ei kisu näiteks Pärnus, Pärnu on, mis ta on, see 50 60 kilomeetrit. 63 kilomeetrit jah? Ei, ei kisu. Mulle meeldib siin, ma olen käinud korra Tallinnas natuke töötamas, aga aga siin on ikka varem. Kas me ei saagi täid pikemalt kinni hoideks, klient ootab balleti juures? Jah, siin üks vanamees on. Lapsepõlvest saadik, sündimisest saadik, kellel väike raamatuke lihtsalt ikka leti all on, et kui tuleb hea ja öeldakse, et no tõesti ei ole palgapäev, on veel nädalatagune. Neutraalne naine 10 senti võlgu, siis ma tõesti koju sellepärast ei saada, et siis ta võib tulla sellega järgneva väravaks. Nii hull ei ole. Me. Võtame ka kaasa. Ja ära unusta ära. Jätta niisiis Eesti saab loomulikult need või ka. Velide. Väel ja elu ja üldse menu sünnipäevale. Sa ütled, et varsti saad tuule betooni, on see? Kui silmad bella et siin poole Siis ikkagi usun ja loodan, et oled veel tee. Tee katsendu. Sein ostma õeldes mu sööda helisev muusika. Igatsen su järele. Ja mu isa sinust mõeldes mu söödamees Eliise muusika. Vajutan silmata siiski nii et veel kord siin. Et tuult, su puudutust kuulda, suusaametist? Ja ei ta. Kui te ikkagi usun ja loodan et viise teie Igatsen su järele. Mõeldes sööda heli Se muusika. Igatsen su järele ma. Ja seda ei saa sinust mõeldes mu sööda veel helisev muusika. Igatsed äärele? Ja muuta veeda aita. Sinust mõeldes mu söödaheli. Muusika. Igatsen su järele. Ja see ta Sinust mõeldes mu söödamees, tellib muusika. Sinust mõeldes mu söödav mees Helm, see muusika. Veel kord suurimad tänud proua virgele pärsele laagris ja proua Evele Saulepi poes nende intervjuude eest ja ega seal pikemat pidu olnudki, kui mõlemal limonaad joodud sai, siis tuli autole jälle hääled sisse panna ja Pärnu poole kihutama hakata ei kihutanud. Sõitsime küllalt rahulikult, et näha seda kaunist loodust mõlemal pool tee ääres. Ja jõudsimegi tõstama südamesse mõtlesime rääkida vallavanem aga, aga mida ei ole tõstama, seda ei ole vallavanemad härra Toomas Rõhu nimelt asjalik mees, kes ka samuti tiirutab asju ajades ringi ja tundub, et tema töö on üsna usinasti tehtud, sest et Tõstamaa silmaga vaadates väga-väga ilus Imekaunis koht on, Tõstamaamajad on värvitud, murud on kuni asfaltteeni ära niidetud, see on midagi erilist. Eestisse heakord ja kodukaunistamine tegelikult vajaks hoopis suuremat tõuget, nii et kõik, kes tahavad häid ideid saada. Meie soovitame küll Tõstamaa rahva käest minna küsima, kuidas nad seda kõike kevadet tegelikult väga lihtsate vahenditega on kodukant imekauniks muudetud, aga tõepoolest, Pärnu kesklinnas saime vallavanema Toomas Rõhu kätte seal Tõstamaapiirkonnas ringi sõites meile ja selline mulje, et selline õnnelik vald on, need kõik on vuntsitud, kõik näeb hea välja, kuidas vallavanema pilgu läbi need asjad on. Me oleme ära kasutanud sellist eestlaslikku kadedust, et võib-olla me enam vallaga sa ise natuke taga torkinud, et et hakanud mõnda kohta tegema, et siis on väga paljud inimesed, on tulnud Kaale ja terved külad. Kus me vaatasime, et ei olegi selliseid heakorrastatud objekte või noh, suhteliselt vähe siis nüüd valda mööda ringi käies ja meil on igal aastal üks heakorrakonkurss ja ma tänavu aasta sõitsin ka ise selle komisjoniga kaasa, siis mitmel pool tabab täiesti üllatus, et mis suve jooksul on juhtunud ja paljud kohad on läinud kenamaks, eks inimestel ole jõukust ka natuke juurde tulnud, eks see annab ka võimaluse rohkem. Ma olin elanikke teie valla piires maha. No alles on kuskil 1700 elanikku, ega me seda väga täpselt tänapäeval ei tea, sellepärast et üks on elanike register, teine on siis need, kes tegelikult elavad nii, et mõned inimesed, võib-olla töö tõttu on kuskil väljaspool ja vastu. Kui paljudega teie olete isiklikult pidanud kokku puutuma selle aja jooksul, mil te olete vallavanem olnud? No ma ei oska seda arvu öelda, ma tahaks uskuda, et ma olen ehk ikka kõigi valla inimestega kohtunud. Kui palju üldse tõsta, maade ähvardab selline ääremaastumise probleem, millest palju räägitakse, tegelikult Tõstamaa geograafiliselt tajun ääremaa, aga sellist muljet ei jäta mulje kohta ma ei oska öelda, eks meil on ka omad probleemid, aga tundub, et võib-olla selline kõige suurem probleemide aeg on ehk läbi ja läheb nagu tasapisi paremaks, sellepärast et kui olid sellised suured tööhõiveprobleemid ja nii edasi, siis tundub tänaseks on ikka väga paljud endale tegevuse leidnud ja iseasi on muidugi see, kas see on sellist sissetulekut võimaldav ja just sellist nii-öelda rahuldustpakkuv töö, aga, aga need, kes ikka tööd teha tahavad, need on endale mingi tegevuse leidma. Näiteks täna hommikul tegeleme konkreetselt, tegelesime projektiga Manija rannaniitude hooldamiseks, tuua üks traktor ja kuidas, kuidas seda saaks tehtud ja Manija probleemidega üldse Manija sadamakuuri ehitusse, mis tormis kokku kukkus, nii et väga palju siukseid. Mõni probleem oli näiteks täna hommikul konkreetselt valla elanikud meile mitmel pool mainisid seda üheksanda jaanuari tormi, et see on selline tont, mis ikka kummitab sealt minevikust, et need kahjud päriselt veel likvideeritud ei ole. Piirkond? Nojah, eks siin-seal ole ikka näha, aga, aga samas oli riigiabi ka nagu ikka, päris suur ja ma olen kunagise Hiiumaal tormi üle elanud, ma ei mäleta, et seal sellist abi nagu oli, aga nüüd ikka päris mitmel juhul saadi abi ja, ja inimesed on ise ka tublid olnud. Mismõttes muidugi, sest noh, sellest pole nagu iseenesest muidu turism oluline sissetuleku allikas. Maaelanikel on järjest kasvav ja täna on ikka kuskil kümme-viisteist sellist tõsist turismiga tegelejad juba ja, ja see on selline täiesti arenev lugu ja kui ma ise nii viis aastat tagasi oli meie piirkonna suhtes ka suhteliselt pessimistliku, mis täna on täitumine nagu suuremas ületanud kõik lood. Kui tõepoolest sellest turismist rääkida, need inimesed, kes nüüd veel viimasel augustikuu nädalal näiteks tahavad teha turismi Lääne-Eestis just Tõstamaal, mis on teie meelest kõige toredamad ja just vaatamist väärt paigad. Ja kontrollida, kas me midagi oleme vahele jätnud oma päeva jooksul. Võib-olla üks selline uus asi, et kust alustada oleks kõigepealt see, et minna bossi keskusesse, kus me tänavu aasta tegime sellise turismiinfopunkti ja sealt saab nagu päris hea info tõsta oma võimalustest ja võib-olla ka internetist natuke vaadata, et igalühel, aga meil on selline mitmekesine loodussaared, järved, rannad ja eks igaüks leiab sealt midagi oma ja kindlasti võiks külastada mõisad, seal on ühteteist. Kuidas nende rannaaladega on, kas on selline ärimeeste karvane käsi ka juba, et tahetakse nii väga neid maju sinna mere äärde ehitada nagu põhjarannikul on tegelikult küllalt palju juhtunud? Võib-olla meie, me oleme nagu vahepeal, et meil nagu oleme kuulnud, et siin, naabervaldades Audrus ja, ja Varblas on probleemid teravamad, meil on ka, aga ütleme, et nii väga teravad ei ole ja need me oleme suutnud ära lahendada siiamaani ründistite sõrme, tugev. Kuidas teie enda suvi on möödunud, teil on seal palju kaunist loodust randa ja olete saanud ise ka nautida seda ilu, mis teie vallas on. Noh, nii see on, et võib-olla tuleb vahel natuke kaugemale sõita ja vallavanema töö juba selline on, et nautimiseks jääb nagu võib-olla natuke vähem aega, et kui sa kuskil liigud, siis näed ikka, et midagi tuleks teistmoodi teha ja võib-olla mõni inimene tuleb, ütleb, et vot seda seda vaja, nii et võib-olla ise natuke kasulikum vahel kaugemalt vaadata ka sel suvel ma ei ole jõudnud. No muidugi, see suvi on ka selline natuke erandlik, võib-olla et meil on valimised tulemas, tuleb natuke võib-olla see energia kuhugi mujale suunata. Noh, ei, suvel ei ole valimistega tegeldataks, nüüd hakkab see aeg. Mis te arvate, kuidas valla elanikud teie tegevusega rahule, kuidas hindate siis oma võidušansse? Noh, ma arvan, et seda näeb 16. oktoobril, ennustada ei ole midagi iseenesest oleksite valmis jätkama sellel kohal? Ma ütleksin ka siis, eks ole, võtame üks päev korraga. Linnulaulukaare libiseb ainult sinna. Ei ma pannud pilliroomassteele, eks, seega Boona võimlekesi purje tugev mootor toksu nagu süüdaa lained, temal mürisevad vaata v ja ta endas kannab kolme kanget meest, kes on. Ega noorik randa maha ja igaühel kallis paadi vastas käin, aga harva näen ma oma päiksekiir, tema on ju tähtis karjabrigadir. Küll aga son imena koos. Ares värvi. TR ja. Siis suvine. Lõi helkimaal laatade vee, kui see vast Pärnust Mil kutsusid kaugele Teed Mil kutsusid Angele tee, jäi saatma Mil kõikjal. Kajaka ruutu. Taastasin etapp, kõrgus. Ja suvi on säravas öös uuesti Pärnu. Tõlgiga ka siin igatsus tagasi, nüüd käin jälle alleele. Bussiga. Et. Siis siia ma ootangi siin et päikese hõikest. Veel heledam tundub siin veel. Kuuldavasti suvepealinna lipp langetati Pärnus eile õhtul, nii et pealinna tagasi Tallinnas ja Pärnu Me jõudsimegi pärast vallavanemaga kohtumist selja taha, et sõita jälle tagasi sinna tõstama poole. Sest seal oli nii mõndagi avastada ja loomulikult on ka kauneid ehitisi seal näiteks selliste puukirik, ilus punane ja samuti on veel palju kirikuid seal. Sellised ilusad väiksed maakirikud ja tasub ka tähelepanu pöörata kahelt poolt, kusjuures kui teil hakkavad silma vene kirikud teada on ju see ajalooski, et Lääne-Eestis ja saartel mindi omal ajal küllalt jõudsalt vene usku, nii et need kirikud on ka seal alles, aga kohaliku kirikuõpetajaga Tõstamaa kirikuõpetaja, kes ka tegelikult on, kas ma sain õigesti aru, et põhjakohaga Audru kirikuõpetaja Jah, mõlemas kirikus on tal hinge karjalisi ja mõlemas kirikus aitab ta elu edasi viia. Teie hoole kanda on kaks kirikut, eks Audru kirik ja teine on tõstama kirik. Kui tihti te peate seal jumalateenistusi inimestele tegema? See sõna peab, ei ole vist päris õige, kirikuõpetajal on natukene õigust ka selle üle otsustada, aga ideaalolukord oleks see, kui jumalateenistus toimuks igal pühapäeval vähemalt. Aga Audru kodus on minu põhikogudus, seal ma pean igal pühapäeval teenistust ja Tõstamaal läheb sellise Vano rütmi järgi veel kord kuus, see on jäänuk nendest aegadest, kui seda kogudust on teenitud kaugemalt. Ja kui õpetajaid oli vähe. Aga ma väga loodan ja tahan, et see asi ei saa mitte nii olema, et need jumalateenistused muutuvad sagedasemaks, näiteks kaks korda kuus ja siis võib-olla vaatame edasi. Paljudel on seal inimesi, kellede hinge karjaseks olete vähe, on siin hästi väike kogudus, nii-öelda hingi, neid loetakse ristimise järgi on kuskil 100, aga aktiivseid liikmeid 33. Ühesõnaga te elate üsna vaikset elu siin, kas lisaks nendele jumalateenistustele veel ettevõtmisi nende kirikute juures? Jah, on ikka, kui te nüüd tõsta mulle lähedaseks, aitäh, et see kirikuhoone ei ole sugugi mitte heas olukorras katus on katki ja vana kiriku on selline ilmselt üks Eestis vähestest kirikutest, millel ei ole tornikiivrit. Sellel on pikk lugu taga, aga nüüd astume praegu samme selles suunas, et saaks selle kiriku korda. Kas see on seotud selle kurikuulsa looga 70.-test aastatest, kui seal tehti mingisuguseid kaevetöid ja põhimõtteliselt lihtsalt varisesid? Jah, see on see kurikuulus, kuhu küll jah, aga tegelikult need probleemid algasid juba 18. sajandil, kui see kirik ehitati umbes kolm aastat pärast kiriku valmimist on juba esimene märge sellest, et torni küljest on midagi ära varisenud ja kiriku seinas on praod. Valesti ei, pinnas on selline, et ta ei ole ehitamiseks sobilikke, ilmselt ei ole ka piisavalt kindlustatud. Ja selle tõttu on siis ka Tõstamaa kiriku ehitatud ümbert täis selliseid tugipiilarid. Seda hoonet toestavad, aga jah, see kurikuulus lugu on pärit siis 1972. aastal jaanilaupäevast kirikutorn koos ajaloolisi ja, ja muuseas, kuulu järgi väga hea kvaliteediga oreliga kukkus lihtsalt kokku, aga Sul on kavatsus teha üks reis teatri- ja muusikamuuseumis. Ma olen kuulnud, et Hugo Lepnorm on jõudnud sellel orelil midagi salvestada. Aga nüüd mitte ainult torn, vaid ka osa kiriku pikihoonest, mis kokku kukkus. Seda hakati restaureerima juba 80.-te aastate alguses, siis kui Brežnev oli surnud. Ma ei teagi, milline vanahärrasid parajasti valitsusega siis jah, pandi algus, nii et kui te sinna lähete, näete, siis siin on üsna palju betooni paigutatud. Selles mõttes. On taastunud, et need liikmed, kellega ta sellelt aktiivselt läbikäitlejad, kui aktiivsed koguduse liikmed on. Nad on hästi motiveeritud, nii nagu väikestes kogudustes ikka. Et tegelikult on nii, et kui kogudust teenitakse kõrvalt, siis on see kogudus määratud hääbumisele. Aga tasapisi on need kogudused, mida on pikka, väga kaugelt teenitud, on määratud hääbumisele. Aga samal ajal see väike inimeste ring, kes seal kohapeal on, nemad nagu tunnetavad seda, et nad peavad olema hästi tugevad ja hästi otsustusvõimelised, hästi motiveeritud. Tavaliselt taoliste väikeste koguduste tuumik on ka hästi tugev tõstama rahvas on rannarahvas, ma arvan. Kui te sealt edasi mõtlete, siis nad on hästi avameelsed. Hästi vitaalsed, toredad inimesed, mulle nad väga meeldis. Vanemat sorti inimesed, juuniorid, noori ka, eks nad on läinud sealt kaugemale, ju see vald ei asu ju kuskil Eestimaa väga rahvastatud punktis. Ta on siiski ääreala ja noored lähevad mujale, neid ei näe eriti. Just on ühele poole saanud üks huvitav konverents valgerannas, kus said kokku Põhjamaade naisdioloogitajaste, sellest üritusest osa võtsid? Jah, võtsin küll, aga kus teie sellest üritusest kuulsite-lugesite poiti? Muidugi see artikkel, see konkreetne artikkel tekitas väga vastakaid. Jagasid ja lasi ikka. Keele päris val, kuidas muidu? Tunnete teinekord ka seda, et Eesti ühiskond vähemalt ei ole selleks nii väga valmis, et naine just seal kirikuredelil nii jõudsalt tõuseb või tuleb. See ei ole mingi rede ja see on tegelikult üks igavene rist ja enesekoomale tõmbamine, sest see on ikkagi väga ränk valik. Kirikusse ei lähe kõrgepalgalisele ja ühiskondlikult väga kõrgelt hinnatud tööle. Mina ütlen niiviisi, et kui sa teed oma tööd, normaalne inimene, sul ei ole kompleks. Ja sa ei süvene väga igasugustesse hoovustest, mida keegi kuskil nii väga ütleb või midagigi kommenteerib, siis ei ole mingit probleemi. Mina isiklikult olen küll tundnud, et vahetevahel, kui koputad, siis mõni uks läheb lahti, et minule tuli see küll õigel ajal. Ja ma ei ole oma töös sellist tugevat vastuseisu koguduse poolt absoluutselt tundnud. Pigem positiivsed vastukajad ja ilmselt oli, oli siis õige aeg ja koht ja, ja oligi kutsumus. Ma ei oska seda teisiti seletada, aga muidugi ei ole nii roosiline, et loomulikult on igas töös probleemiks ja naiste meeste vahel tuleb ikka jage jalast tuleb igal pinnal ka töisel pinnal, et noh, aga ma ei teeks nendest mingisuguseid kaugeleulatuvaid väga dramaatilisi järeldusi. Minorani seda asja kuidagi kogenud oma oma töös. Sinihallil jahil leidub ruumi kahele, kuid kaasas polnud eriti lahele. Seal eemal liugleb teine jahmil sõitjat, variat mass ligemale, töörisin ja nägin tütarlast, taoline näegi. Juutseptuulajatele. Armaalne geene. Tabanud linna. Käega viipas valges eetris merekajakas ja pilkma poole loitsu klientide nagu majaga naerunäoga tervituse peale vastasin nukralt jahi teise ilmakaarde pööradyndaali reede. Tuulearva geene. Tavalnud sinna. Lüpsan paadis, aga täitsa naerdes meelitab, nii kaua tal hiljem küsisin ta õigutatised ja tunnistas, et merel kaasas oli tal vaid venda, veed. Äkiline tuule. Harva. Kärge. Esimese saatetunni jagu Pärnumaa kohtumisi hakkab selja taha saama näki neidusid me ju ka seal nägime, aga ärme nendest pikemalt räägi, igaüks peab nad iseenda jaoks sealt Pärnumaalt avastama. Järgmises saatetunnis avastamegi nii mõningaid üllatusi, mis meid seal ees ootasid ja needki pole sugugi vähem meeleolu. Sugugi mitte sellepärast, et kui meie esimest päeva olime Pärnumaa tiiru lõpetanud, siis hakkas levima see uudis siin Eesti Raadio töötajate hulgas, et Meelis Kompuse, Maian Kärmas on Pärnumaal ja me võime teile niipalju vihjeks öelda, et palju rohkem siit maja rahvast ühines meiega aga sellest kuulata ja teise saatetunni lõpuosas, nii et kuulake uudised ära ja siis meie retk mööda Pärnumaa rannikut jätkub. Sina sai uue elu, mina elan vanasti, siin on, eks, ehk enne tüdruk kelle pärast ma muretsen. Tema silmis on päeviti huvi, kui mällu Romek kohviku tema silmis öösiti kiha, kui juhus meid kohtama viib temana kalev, väsimus, vagu, elu elamist näitamast, tema huulilt aastatetagust ehk vahel seegi Unt rüüs. Sina sai uue elu, mina kui vanasti tulen hommikul päeviti magan rohkem riides kui alasti. Kõnnin ringi, mu sõbrad on sama, raha jätkub, et raisata olevana, kuid kombed on vanad laupäev raisata. Siin on üks väikene tüdruk, kes ei lase mul magada, kui ta minuga pole ja kardan temata raisata. Noh, sinule räägi kuisust puuga. Unista Kuima õhtuti linnale joostes oma sõrmuseid. Kuimatu õhtuti linale joostes oma sõrmuseid unustan oma sõrmuse. Selle suve viimane pühapäeva süda viipeid Pärnumaale endiselt muljeid pakkumas Maian Kärmas ja Meelis Kompus meie äsja värskelt Pärnumaalt saabunud täna muljetest pakatamas siin stuudios praegu aga me arutasime Maian selle üle seal Pärnumaalt, kui palju üldse Eestis mõisaid, võib-olla me vist ei jõudnudki päris täpselt seda arvu välja mõelda. Selle suve jooksul juu olid ka mõisate avatud uste päevad ja ka Tõstamaa mõis, kuhu me ka hiljem selle saate jooksul läheme. Täpselt samamoodi avas need uksed külastajatele ja seal oli, mida avastada. Ja kõik need intervjuud ja muljed, mis me noppisime, mõningad toome ka teieni, kuigi seal võiks tõesti eraldi saate teha sellest. Täiesti kindlasti, aga teine küsimus loomulikult on see, et kui palju nendest eestima endistest mõisamajadest, kui paljud nendest on nii ilusasti korda tehtud, et sul tekib tahtmine sinna minna ja ma arvan, et kõik, kes on Tõstamaal käinud ja ka meie ise ühtima selle arvamusega, et Tõstamaa mõis küll kutsub meid kõiki Tüdrukute. Ma olen Väga. Pidu täies hoos, üks Pärnumaa pärit inimene, samuti Marko Matvere ja põllumulla Källu Saulata nimel. Nüüd kutsume teid kaasa Tõstamaa mõisa ja kuulake kohaldavat muusikate, kujutage ette sellist vanaaegset mõisapidu vahepeal ka. Faktina nii palju, et umbkaudu 1300 mõisa on olnud 19. sajandi lõpul mõisate hiilgeajal, samuti pool nendest on säilinud ja 50 kuni 60 on neist ilusti korras. Head abimehed helistasid neile vahepeal. Ning kohe-kohe hakkame rääkima Tõstamaa mõisakooli direktori Toomas Mitiga. Palju on üldse õpilasi veel hingekirjas selles koolis? Õpilasi on 250, neli-viis aastat tagasi oli kolm, kooli vallas oli Tõhela lasteaed-algkool ja Pootsi põhikool. 94.-st teisest aastast hakkas pearaha süsteem meid pigistama. Kuna vaatasime sündinud on, on sellised, et esimesse klassi tulevad umbes 18 õpilast, siis ei ole mõttekas 18 õpilast jagada tooli peal ära ja nii siis Tõhela algkool kahjuks läks kinni ja ka Tootsi põhikool muutus algkooliks ja siis lõpuks ka see kool sai kinni pandud. Nii et vanuse poolest on ta siin igas vanuses noori. Jah, esimesest klassist kuni 12.-ni välja ja võib öelda tegelikult, et selle kooliuuendust reformi käigus see kool on võitnud? Jah, on küll võitnud, et ma olen ise ka väikeste koolide pooldaja ja ma olen ka väikesest koolist pihta hakanud kunagi oma ameti poolest, aga mis teha, raha paneb asjad paika. See kool on nüüd väga palju ja see mõisust on väga palju uuendusi läbi teinud või ta on väga ilusa uue näo saanud ja kogu aeg areneb ja liigub ja just praegu tulime üle huvi seal ka noored ilusti roosidele kandsid mulda laiali ja kogu aeg toimub midagi ja see maja on väga-väga heas korras, nii et te olete vist lähiminevikus päris palju tööd siin ära teinud. Pihta sai hakatud umbes seitse kaheksa aastat tagasi, kui alustasime konstruktsioonina avamisega ja kuna rahvas teadis, mis siin peidus, nii et kunagi ju mõisahäärberis oli väga uhked lae ja seinamaalingud, mis kahjuks küll 1921, kui mõisahäärberisse tuli kool sisse antide meestele käsk kätte, et olgu kõik need uhked Rollingud kinni kaetud, siis mina ise nagu pean sellist väikest mõtet, et ju see seitsmesajaaastane orjapõli oli nii sügaval sees, et ei saanud lihtsalt lubada seda mõisa toredast, siin pealegi veel kasvatusasutus. Aga samas võis ka olla selline funktsionalism, et haridusasutus, kõik peab olema ele selge ja, ja võib-olla ka sellest tingitult, aga noh, näiteks hea näide jooksiski pähe läbi ja see kogu see ilus kena festivalil halli oli jagatud kolmeks ruumiks, Need avarad läbikäigud, siin olid kinni, oli väiksed uksed. Kujutate ette, kui pime ja keegi ei, peaaegu peauksest ei käinud, aga sellise koolimis praegu asub mõisahoones üks ja mõte on ju see, et ikkagi tuleb kasutada peaust. Kui sa siis päeva jooksul kõnnid ükskõik millistest ustest välja, aga vähemalt tuled kooli peauksest. Ma ei ole pilli. Ja nüüd alane varas mõisa köögis. Et siit algab ka uhke maantee kohta ja põrandal näha kollaseid kohalikke Tõstamaal tehtud telliskive, mis kaasneb tavaliselt tellisepõletamisel, liialdada tellis, põletata, läheb punaseks, aga siinkandis on see saviliiva koostis selline, et tellis põletades läheb hoopis kollaseks. Aga siin on ka põnev teed legi, kui köök just ehitati juba üks pliit, kuidas siis, kas tuli hiilima ja tahtis pliidi pealt ühte lihatüki ära vinnata, aga selge see pliidiraud oli kuum ja ta oli sunnitud hüppava pliidi pealt maha. Käpp läks kuumaks, hüppas sellesama kollase tellise peale ja tellise sisse tekkis kassi käpajälg ja lööma neile näitangi, seda 200 aastast kassi käpajälge. Pisikesi-pisikesi kassipoegi. Siin lausa teiega miljonimängu mängida ja küsida, milleks kool ruumi kasutamist arvata? Sauna lõhn on, see on igatahes saunarattaga tegelikult saal hoopis teises majas. Aga kui te nüüd vaatate? Mustaplaadiga tehtud seinad on mustad ja valgusteid on ainult üks missise üle prožektorid ja on siin ainult toolid, siis tegelikult on see black box eksis teatristuudio ja see tähendab, et siin ei pea ainult näitetrupp käima. Kuna ma eelmisel aastal andsin lugu kaheksandale klassile ja kevadeks sai just õpik läbi käsitlesime esimest maailmasõda, siis ühe tunni teema on oma, võtsin remargi läänerindel muutusteta, võtsin raamatu kaasa, õpilased panin siia istuma ja lugesin neile siin all ette kõiki neid sõjakoledusi. Kui näiteks esimeses maailmasõjas hakati gaasi kasutama, siis kaasnev teatavasti õhust raskem ja kui praegu väljas ka säilib, las ta siis ta hakkab valguma siia keldrisse sisse, alguses hirmutasin lausa ära, et mis siis saab, et siis varsti vöögime oma sisikonna välja. Kui nad olid kuulnud, nägi kirjeldusi sõjakoleduse kohta, nad sai palju parema ettekujutuse kui mõnda Hollywoodi filmi vaadata, kus mees peale plahvatusi tõuseb püstile pükste pealt tolmu ära ja jookseb edasi. Eks see asi ikkagi ei käi. Aga teie mõlemad lapsed, kuna nad õpivad siin, et siis kuidas, kuidas nad tunnevad oma isa käe all olla koolis? No ma vaatan, et nad on uskumatult tublid, et ma pean tunnistama, et ma olen halb isava, ei tea nende koduste õppimisi üldse ja, ja ei tea, mis nad üldse kodus teevad, kas õpivad või mitte, ma näen, et üht-teist on ikka, küsivad vahel, aga, aga mina nagu ei ei sekku nende tegemistesse. Nad saavad hakkama ja hästi. Muide, meile tegelikult praegu suures Katsiooni, kas suvel võtate siin vastu ka inimesi, kes satuvad siit lihtsalt mööda sõitma, toovad selle ilusa maja sisemust kane. Ma olen siin üsna palju ringi käinud erinevate gruppidega ja mul on selline katkise plaadi tunne juba ja selles mõttes ma olen taktikaliselt õigesti käitunud, et Tõstamaa koolis on koostöös Pärnu Kolledžiga turismiõppe ja koolitame enda giidid välja nii et sellel suvel unustatud mõisate projekt, siis meie omad õpilased käisid inimestega sina peal ja tegid selle ringi ära ning rääkisid sedasama juttu, mis mina teile praegu. Tulevik, kuidas ta paistab, et kuivõrd siin on ümbertringi, need koolid on ära kadunud ja on see Tõstamaa mõisakool alles jäänud. Et kui palju lapsi on juurde tulemas, siia kooli? Vallas tervikuna on üle 1700 elaniku. Sündide arv on näidanud seda, et me oleme selle põhja juba kätte saanud. See on stabiilsed kuskil esimesse klassi igal aastal. Tulevik 18 19 õpilasnii ka sellel sügisel, kus esimeses klassis alustab 19 õpilast oma vastset kooliteed. Pikk ja sirgemäe Hampikal sirgel teel ta sammu Peeda sei. Ja pere vajab meest ja pere ootab meest. Mees laata tagasi. Ta tuule tõstab käe ja hüüa. Töö on tolmune ja mees on väsinud. Me shamperest väsinud. Kuid pere vajab meest, mees tuleb tagasi. Kuid enne tahab näha ta, mis algab seal, kus lõpeb, kui üldse seal midagi on veel. Kuid enne tahab näha ta, mis algab seal, kus lõpeb tee, kui see seal midagi on v? Ta suule tõstab käe ja hüüa. Töö on tolmune ja mees on siin umbes. Me samperest väsinud. Kuid vajab meest. Mees tuleb tagasi, kui ta tahab näha ta, mis algab seal, kus lõpeb tee, kui seal midagi on v. Kuid enne tahab näha ta, mis algab seal, kus lõpeb tee, kui see seal midagi Veel kord suur aitäh Tõstamaa mõisakooli direktorile Toomas Schmidtile selle eest, et ta meid juhatas seal mööda mõisamaja ringi ja näitas ilusat hoonet, sellepärast et ega see koolieelne aeg on ju ka direktorile üks kibekiire aeg, nii et külaliste vastuvõtmiseks alati ju aega ei olegi. Aga muide, kui meil peaks kuuluma praegu mõni töötu ajalooõpetaja, siis kiirustage endast teatama Toomas Schmidtile, kuna Tõstamaa mõisakoolis läheb ajalooõpetajat vaja ja peale ainetundide eeldatakse tõlkes ja et te hakkate kokku panema kooli muuseumit, sellepärast et nagu te kuulsite, suured taastamistööd on seal majas olnud ja koolil on väga palju sellist inventari, mis on väärt väljapanemiseks ka teistele näitamiseks. Nii et koolimuuseum on loomisel ruumid esialgu tühjad, nii et ajaloo õpetaja võiks sellega tegelema hakata. Mida veel ei ole. Praegu on ajalooõpetaja. Ja sellel ajalooõpetajal oleks, mida seal vaadata tõepoolest, lisaks sellele töökeskkonnale, mis on seal imeheas korras, oli seal tõepoolest suurepäraseid laemaalinguid ja igas ruumis avanes uus imekaunis vaade. Lisaks sellele olid ka kõik need mõisahärrad, kes läbi sajandite selle mõisaomanikud olid ka erinevate vaadetega, kes oli seal suisa budist. Tänu sellele ka see hoone mõningaid üksikuid väga põnevaid muudatusi läbi tegi. Mäletad, ühes klassis oli ka suisa mingisugune sümbol laes mingi väga hea hea aura. Aga kas see oli selline symbol energiaring, selle kohta ütles ka ju Toomas, mitte et ei tea, kuidas see siis õpilastele mõjub, et sinna on mõnikord mõeldud teha ka selline noh, ei taha ju panna sinna kooli sellised kõige rohkem krutskeid täis õpilasi, et vaadata, kuidas siis see energiaring nendele mõjuma. Viisi saama järsku ja hästi käituma iga klass praegu selles ruumis igalühel tõepoolest seal oli, mida vaadata, ja. Ja just, ja tegelikult kui ka see ajaloo õpetaja potentsiaal, ajalooõpetaja, kes sinna tõstamale võiks suunduda, mõtleb, et mis see präänik oleks siis, et sinna maakooli väiksesse kooli minna siis tõepoolest õpikeskkond on vähemalt selle kooli puhul küll üks väga oluline näitaja plaane tulevikuks väga palju, vägagi palju huvitavaid väljakutseid sellise väiksema kooli kohta, aga järgmine laul, mille pealkiri on muide vihma kodu juhatab meid sujuvalt edasi järgmise teemani. Me käisime ka kohalikul põllumehel külas ja mai on sinu käsutuses, oli see lits statistikat, kui palju see vihme, millises piirkonnas kõige rohkem on sel suvel kahju teinud? No väidetavalt on Lääne-Eesti just olnud see õnnetu Eestimaa osa, mis on saanud kõige kõige rohkem vihma selle suve jooksul, kui need suured vihmad ladina meilt siit üle käisid. Igal juhul põllumees Madis Mordsonil käisime ka külas, aga kuulame enne selle laulu ära. Vihmasadu. Vihmasadu. Aga kus on vihmakodu? Seal kõrge ilves. Õie hoopis maa. Õues kuudis elab tuks. Kus on piima kaks? Kus on tema? Ei maakodumaa. Õues koodi sõnatuks. Kus on viimane koht? Kus anda ema? Ei maakoduks. Vihmasadu. Vihmasadu. Vahel sabin, vahel palun. Kui te nüüd sealt Tõstamaalt sõidate edasi mööda selliste vahvalt tolmavad kruusateed, siis te jõuate välja ühel hetkel Madis martsoni, talunik. Ja palusimegi, temal natukene lähemalt rääkida oma elust, töödest ja tegemistest, sellel päeval oli väga ilus päikeseline päev ja oli suur viljategemine. Isa ja vend on põhiliselt kombaini peol ja poistega nagu siin teeme üks naabripoiss ka abis. Nii et otseselt selliseid sulaseid ei palka, et nii uhke talunik ei ole siin suurt äri püsti jääks ikka ise. Palkaks küll, kui ei oleks, lihtsalt ei ole sulast võtta. Lihtsalt inimesi ei ole siin ümbruskonnas, kes siis oskaks seda tööd teha? Tuleb tahab oma pudeli õlut kätte saada. No minul teensiusegani ei saa teda lasta sinna ülesehituse peale, kui ta sealt alla kukub. Anna andeks, seda täpselt sedasama juttu räägivad ka see lihtsalt väikefirmade juhid, et tegelikult nagu inimesi maal on, aga ei ole selliseid inimesi, keda usaldada saaksid. Teie kinnitate seda teest. Need on siis viljalikus pooleli, kuhu see kõik rivi läheb ja mis, mis temaga peale hakatakse? Loo enamalt jaolt tuleb maha müüa, tõsin ehitate endale hoidlad ja, ja kõik on nii suure kibe töö. Käib. Näed, see kibe töö on praegu seisab, et noh, oma jõududega seda asja teeme ja jõud on ikkagi viljalõikuse peale, et kui nüüd sadama hakkab, et siis läheb edasi jälle. On ilmatargad rääkinud, et tänavune, et pikalt vihmad on eriti Lääne-Eesti kätte endale saanud, kuidas siin on olnud ja kas on juulikuus heinad õigel ajal saanud ikka tehtud? Mu no aga heinaaeg oli ju ilus, kui oskasid selle ära tabada, tuligi kolm nädalat, selle ajaga suutsid heina ära teha, siis on asi korras, varastatakse täitsa koerailmaks kätte. Nojah, see oligi vist isegi kolm nädalat ja see oli ikka päris jube, mis ta oli. Millised saadused siis kõige rohkem selle all kannatavad, praegu olid heinad vedamata küüni ja julgen neid vaadata, et mis need rullid seal põllu peal täpselt on, kui nad on kile sees, ei juhtu nendega midagi. Aga Eina ei panda kile, siis silo, silon, kile siis ja nende rullidega ei juhtu midagi, need on seal nii nagu nad Allani. Aga heinarull, mis ikka, Valmis jääb põllu peale nii kauaks kui ära küüni vead, aga noh, siin ehitus ja need asjad nagu võtsid oma aja, et ei, ei saanud selle kuivaga veetud. Nii et see hakkas seal vist nüüd oma elu elama, varsti võtab jalad alla, ise kõnnib. Aga teil, kui suured on teie talu 200 hektarit, see on tegelikult väga suur talu ju, asjamehed ütlevad, et viljakasvatustalu hakkab ikkagi 500-st hektarist viljapinnast. Et vaadataksegi niimoodi, et noh, mis mees oled, tuled siin oma 110-ga. Aga lähme vaatame kõvemini natukene põllu serva peale, kui võib, see kaugel ei ole autoga äkki peaks siis autokoopas sõitma? Selline kuiv pehme põhjad, kui siia üks väike tulesäde praegu lendaks, selle tuulega vist päris palju pahandust tuleb. Eile oli vili nii kuiv, et ei olnud vaja kuivatada. Näed, maha kukkunud viljapea on nüüd ka ikkagi see vihmakahjustus. Ta peksab lihtsalt ära viljakõrre pooleks ja ikkagi päris palju oletis arvestanud kokku ka, et kui suur see kadu võib-olla teil kokku? No aga mille järgi ma seda arvestada? Ja ei ole mõtet hakata ju rääkinud mingit hirmsat jõkke, pool saaki on hukas ja käika? Jama on ju, see tekitab nagu sihukest masendust. Ja see ei anna talle midagi. Te rääkisite, te esitate ka endale seda viljakuivatit ja Soomet ainult endale oleta teenindab ka siin ümberkaudseid põllumehi, vähesel määral tall siin naabruses on neil seniseid viljalõikustöid praegu käimas, näed, üks naabrimees siin kõrval temale ainult see põld oli ja tal on lõpetatud juba. Aga palju sellisest põllupidamisest loobutud on ümberkaudu, järelikult siis nii palju on ikka loobutud, et mina olen 200 hektarit kokku saanud. Vahepeal oli siin niisugune päris tühi, siiski põllud seisid täiesti niisama tahtnud keegi neid siin möödunud aasta kippusid põllumaade pärast päris kismaks minema, kes siis saab ja kuidas saab? Jutust mulje tegelikult, et ega see taluniku elu ei ole nüüd nii tumedates toonides nagu see on võib-olla maalitud nende inimeste jaoks, kes ise pole talupidamisega kokku puutunud. Aga mis ma sellest paremaks muutun, kui mädaldan, et näed, ilm on kehva ja kõik on raske. Kas see viib mõele, vedas? Paljud põllumehed teevad, et ainult seda nagu kuuleme, meie, kes me linnas elame. Võib-olla nendel ongi raske. Aga miks nad siis seda teevad? Jääb nagu küsimus, tehku midagi, mis neile meeldib, võib-olla pigem sedasi. Minule see töö meeldib, mina teen seda. Kerged ei ole. Teil on endal kolm last, on nendest sele ülevõtjad pärijat kunagi oodata mida nad praegu räägivad, kas neist tuleb seda või ei tule, seda otsustavad nemad ise. Ma ei saa neile seda peale suruda. See asi meeldib, siis tehku. Praegu löövad hea meelega Kaasa poiss tuli põllu peale kaasa. Väiksed poisid küll. Suurem poiss kipub vist linna poole. Aga väikeseks poisid küll jah, on tarvis viljaplaadi pealt maha ajada või, või remondi juures, nad on ikka tihtilugu mul abis ka ehituse peal, no laua otsas nad ikka kinni hoiavad. Ja ma tean, ma võin neid usaldada, noh tead, kus üks või teine tööriist on, nad lähevad, on tööriistakära või? Nendest on väga palju abi. Vaatame sigu siis ka. Kusjuures seal on kõik toas, personal on hästi, pisikesel paljusid põrsaid seal sees on, siis peaks ikka paariga. Lõunauinak nendel, muidu nad käivad seal taga põllu peal tuv liivad kõik koos ja me lihtsalt olime väga valel ajal ilmselt. Aga mis loomidel veel on peale sigade poisseli niitmise juures kaasas ja räägib, et üks linn noh, läksimegi vaatanud partima, peata pardiema, pea tuli niidumasina tõttu otsast ära. Pesas munad sees. Tõime munad koju ja kahe päeva pärast olid meil pardipojad. Ma ei tea, mis sinule siiani meie Pärnumaareisil kõige rohkem meeldinud naeranikest pärslane ligidal matsirand, tõeliselt elusa valgerannas käisime tagajärjeks käänas, tegelikult on üks ilus koht veel ja nagu te kuulete praegu veel taustaks meie head kolleegid Eesti raadiost avastasid enda jaoks kullimänniku puhkeküla möödunud nädalavahetusel ehk siis veel sellel kestval nädalavahetusel. Tegelikult ütleme teile ausalt välja, et Eesti Raadio pidas seal oma suvepäevi ja mõningaid muljeid sellest teilegi. Vabastage teie ilusat Pärnumaad, Eesti raadio siis esimees Margus Allikmaa. See üritus nüüd siin Eesti Raadio suvepäevad, on see teie jaoks selline esimene suurem üritus selle aasta jooksul on aastas umbes, kui te olete Eesti raadiomajas liikunud raadio juhina kindlasti on, suvepäevad on alati suur ja tähtis üritus, aga ka Eesti raadio taasta päeval langeb aasta lõpuga kokku ja kindlasti oli päris suur ja esinduslik üritus ka Eesti Raadio aastapäev eelmise detsembri lõpus, nii et just et see nüüd kõige suurem. Eks te olete eesti rooli inimestega kõigiga jõudnud personaalselt tutvuda selle aasta jooksul. No ma loodan, et ma olen kõigiga jõudnud tutvuda, võib-olla kõigiga just ei ole jõudnud nelja silma all rääkida, aga enam-vähem nii nimed ja näod juba kokku seal ei tekita segadust, kui nägu kusagil koridori peal vastu tuleb. Ma ei julge sajaprotsendilise kindlusega nüüd öelda, et alati ja kohe, aga ma siiski loodan jah, et enam-vähem tunnen ära. Uue vastutusrikka ameti peale tulles kindlasti olid teil omad lootused ja ootused ja kindlasti ka plaanid, millised neist on teostunud ja millised veel on ees. See plaan on tegelikult olnud üsna lihtne. Eesti raadioprogrammid on täna kõik välja kujunenud ja hästi tugevalt, ma julgen küll arvata, et siin ei ole vaja mingit revolutsioonilist muutust, meil oli ju üks suur revolutsiooniline muutus küll, eks ole, raadio kahes, mis oli juba avaldatud ennem seda, kui mina tulin Eesti raadiosse ehk teisisõnu, seal pidi reklaam välja minema ja ta pidi muutuma palju noortepärasemaks ja nii edasi ja nii edasi. See on tänaseks päevaks mingil moel toimunud. Kui hästi või halvasti ma ei arvagi aasta jooksul, see peab kõik toimuma, et, et see on niisugune paari-kolme aasta protsess. Muude programmide osas on, tuleb hoida staatus, kood vaikselt niimoodi uusi ideid korjata ja kui mõni jaam ei tee, on küll see siis ka käiku läheb. Laevadel raadio kahe inimese vähemalt esialgu näha ei ole olnud, see ei ole kuidagi seotud sellega, et nad kardaksid teie silmale ilmuda. Oh oh ei, et küllap ikka veel tulevad ka, ma arvan, et nad on lihtsalt hilisema jätkamisega ja võib-olla harjunud natuke hiljem õhtul ennast käivitama. Kuidagi õhtu on veel noor, just. Kui teie tööle jõuate igal hommikul, kuna Eesti Raadio hõlmab ikkagi niivõrd palju erinevaid kanaleid, milliseid näiteks teie kõige meelsamini keerate oma raadiosageduse Seoses sellega, et me muutsime raadio kaht päris päris olulisel määral, siis ma julgen vist öelda küll, et hästi palju olen püüdnud raadio kahte kuulata, mis seal toimub ja kuidas need muutused on nagu õnnestunud või mitte õnnestunud, aga ei, ma ikka jõudumööda püüan kõiki programme kuulata, et ei, ei saa just öelda päris nii, et oleks mingi lemmik või vaatselt nupp käsi vajutab, ma ei tea, kas siis raadio nelja alla või klassikaraadio alla, aga kui olulised on teie jaoks Eesti Raadi suvepäevad ja mis te nendelt ootate? Eks need suve kevad on alati võib ju öelda moodsas keeles, et see koht, kus korjatakse organisatsiooni sotsiaalset kapitali, see kõlab hästi kasumlikult, hästi paraatlikkalt, aga nüüd on ju tegelikult. Aga täpselt nii on, et, et üks asi on need ametlikud suhted ja ametlikud suhtevõrgustikud, mis alati iga organisatsiooni sees on. Aga tohutult tähtsam veel on see, milline on see mitteametlik võrgustik ehk kuidas inimesed omavahel suhtlevad ja kuidas nad suudavad üldse suhelda. Sest tegelikult meil on ju neli programmi suhteliselt iseseisvad ju kogu aeg olnud. Aga, aga mina arvan jälle, et Eesti raadio võiks olla üks tervik, üks üks selline endast kõikidest programmidest hästi lugupidav organisatsioon, aga, aga organisatsioonist lugupidamine alati tähendab ka organisatsiooni inimestest lugupidamist ja vastastikust lugupidamist. See jutt on nüüd küll natuke niuke keeruline ja võib-olla ametlik, aga aga noh, nii ta paratamatult on, eks ole. Sellest tööõhkkonnas või töökeskkonnas on ametlikud töösuhted kohvikus võib-olla ka vahel suitsunurgas kuskil tekivad natuke sellised, mitte ametlikumat suhted aga ikkagi minnakse kas oma toimetuse või oma väikesesse seltskonnaga sinna kohvikusse või suitsunurka. Aga selleks, et kõik saaksid omavahel suhelda, siis tuleb selliseid suvepäevasid ja juubeliüritusi ja asju korraldada. Olete heitnud pilgu ka sellele nimekirjale nendest inimestest, kes siinkohal on, mina vaatasin seda paar päeva tagasi ja mis seal oli vist 46 47 inimeste mõnedel küsimärkidega, et valitsus tahab see teile kui raadiojuhile natukene pettumust, et inimesed pisut on passiivsed, sest neil on ikkagi ju palgal, kui palju neid inimesi on? Jah, palgal on muidugi siin ikka üle 200 inimese ja veel töötajaid ka, kes, kes otseselt nagu ei ole koosseisus, aga noh, eks raadio On ju natuke ka see, et osa inimesi on paratamatult tööl, kas siis täna õhtul või homme hommikul vara ja, ja juba see, eks ole, natukene võtab kohel seda osalejate ringi väiksemaks. Aga, ja nagu ma Eesti raadio ei ole tükil tükil ajal sellist suvepäevi korraldanud, eks ta võib-olla vajab natuke sellist hoogu ja traditsiooni tekkimist. Loodan, et järgmine kord on rohkem, aga ma arvan, et tegelikult võiks vist minu luure andmetel täna siia kokku tulla ligi 70 inimest. Muidugi ilm kahjuks on täna meile korrektiivi näinud ja võib-olla mõni jätab selle tõttu tulemata, nii et samal ajal jälle muidugi siin on neli vahvat jalgrattureid, kes tulid ratastega Riisiperes, täna me katsume ka nemad mikrofoni ette saada, nii et see ilm ei tohiks olla vabandus, me peaksime võib-olla rohkem seda loomima raadi inimeste sees ja, ja kui nüüd seekord läheb hästi ja räägime, et oli vahva ja oli äge, siis ehk tuleks järgmine aasta ka just et ega see ongi selline, et kui siit minnakse tagasi positiivse tundega ja natuke tekib reaalselt kapitali, et siis võib-olla järgmisel aastal on baas nii-öelda uue tekkimiseks nii-öelda. Et, et ei rohkem. Loodame seda, aitäh teile, Margus Allikmaa ja Nautica ise neid suvepäevi, aitäh. Olge head, ütelge oma nimed ja ametid Eesti raadios, et kõik kuulajad teaksid kellegi juttudele. Piisab äkki Harre ja ma olen ise. Meil on Lembit ja sate osakonna juhataja Viljar ja lihtsalt insener. Mina olen Heiki ja insener. Nii et ühesõnaga kõik need keerulised arvutinupud ja kõik muud ametid, mis lihtsalt saatejuhtidel võib-olla liiga keeruliseks osutuvad, need, siis jäävad teie organiseerida alati. Täpselt nii, seda me üritame teha ja päästame, kus pääst annab kõige, kas mõte tulla nüüd rattaga siia Pärnu kanti, oli see natukene ennatlik ses mõttes, et ilmateade näitas eilseks väga ilusat ilma, täna saite vist päris korralikult vihma kaela või? Otsus juba kerkis võib-olla paar nädalat tagasi ja mis on otsustatud, ega selles ära lükata ümber enam? Mõte oli kindel, vihm ei loe, ilmateade oli teada. Mis peab olema, see oli kilekott, mõtlesime kaasa, asjad kilekottidesse pannud. Seal teeb ja. Kui kaua te siia väntasid, kui mitu kilomeetrit kilometraaž oli? Siin kar luges, hukkus ja 32 juures tuli. Muidugi puhas sõiduaeg oli? Ei vaadanud. Aga jah, aga see oli niisugune ja 20 kilomeetrit tunnis umbes. Palju sellest siis vihmapaid, meie tulime autoga siin enne Pärnut oli täiesti vihmasein meile ees ja autori, kelle raske sõita, kuidas rattaga oli? Kuskil viimane 25, siis võttis viht tõsiselt vastu. Tõesti vihma seinud ees tugev tuul. Esialgu on ebamugav, pärast seda mõnus, ja pärast on see, et oled läbimärg, ei ole midagi teha. Inimene harjub kõigega, isegi poomisega pidi harjuma, nii. Alguses sipled natukene rahulik. Selliste katkijätmise tunnet ei olnud, et ah, et lähme hääletama mingisuguse suurema bussi peale. Aga me oleme niisuguses kohas, kus isegi töödelda, kus me oleme, aga eesmärk oli teada, kuhu peab jõudma, nii et ei olnud võimalust. Mehed omavahel, selline kerge konkurents küll, et kes esimesena üle finišijoone siin ületab või ei, seda ei allunud. Ei olnud kordamööda kõik vedasid ja selles mõttes, et käest kinni peaks lõpetama tegelikult sihukse ürituse. No see on muidugi selles mõttes jälle keerulisem, et kui Tartu maratonil on võimalus sul nendes kontrollpunktides maha tulles ega siin erilist võimalust ei olnud, lihtsalt distants oli ees. Lõppjäreldus. Telk oli olemas natuke pudruga kaasas, et me olime Kivi-Vigalas, sild, vajatakse kohaliku seatalitajad, mõtlesime, et üks võimalus on sinna jääda. Pakkusime jah, et kes ei taha edasi sõita või kes ei jaksa sõita, et siis on vaba töökoht olemas, et ta jääda sinna, aga millegipärast tahtsid kõik edasi sõita. Nagu härra Allikmaa ütles, et need Eesti raadio suvepäevad on mõeldud ikka selleks, et natukene luua sellist sotsiaalsemat kapitali Eesti raadiotöötajate seas. Kuidas teile tundub, kuidas on see sotsiaalne kapital meil siis Eesti raadis? Teiste raadio kohta nagu keeruline, kas tõesti on, nagu suvepäev ei ole olnud, aga meie nagu oma osakonna siseselt oleme jooksja aastas paar üritust, sihukest teeme nagu läbi, et meie osakonnas on sotsiaalkapital täiesti olemas meie osakonna samamoodi uudistetoimetuses on meil ka selliseid omavahelisi üritusi päris korralikult, aga kahjuks meie inimesi siin nii palju ei olegi täna, et ilmselt see vajab jällegi sellist harjumise ja sissetöötamisaega kindlasti ja ma arvan, et tuleb lihtsalt rohkem inimesi kaasata. Alati. Ma arvan, et kõik saavad siit väga positiivse elamuse ja paneme juurde ka natukene. Kuidas järgmine aasta tulete ratastega või siis juba mootorrattad või mis plaanid? Kuna nakatu rattaga sõitmas ilmsed mootorrattad, Need on juba jäänud taha plaanide mootorratas on stiilne, aga jalgratas on tervislik. Nii et ühesõnaga, sportides tulite sportides siin jätkame lähedane sportmängudele ka. Kindlasti täname. Sina, Maian jooksid kohe esimestena võrkpalliplatsile, millegipärast seal ei tahetud. Milles asi oli, sellepärast tikime kõik agaralt, raadiotöötajad olid kõik kohad võtnud, neljased meeskonnad hakati ülisuure punase palliga võrkpalli mängima ja loomulikult muidugi kaasaelamise sport jäi mulle ja seda ma tegin väga edukalt kaasa ka ju kummivenitamise võistlusele ütlemises. Et Sirje ja vitu autos on Eesti Raadio kõige paremat kummi venitama, tsensisse, pensi, hüppe kummis ühte otsa pidi seotakse puu külge ja teist otsa pidi on see vedajal ümber kõhu ja ta peab saama puus nii kaugele kui võimalik, kuni selle hetkeni, kui see kumm ühel hetkel vastupanu hakkab osutama, ehk et kas siis läheb keskelt pooleks, mida meil ei juhtunud või siis tõmbab selle mauhti vedaja ja vastu puud tagasi, mida ka juhtunud, olgem siis ausad, igal juhul Sirje või taotlusega me ju rääkisime ja mida nemad ütlesid, nemad ütlesid, et see istumine iseenesest oli niivõrd põnev, et seda on raske ju sõnadesse panna kuidagi. Tõepoolest oleks tahtnud ise ka minna müüdist valed riided natukene, aga saadi, saadi ikka nõusse, kõik inimesed olid seal kõik meie juhatus, kõik meie tehniline meeskond, kõik meie saatejuhid ka mõned võtsid osa, nii et lõpuks ikka olid osalejad kõik tublid sportlased. Igal juhul parimat kummivedaja Sirje ja autos on mikrofoni ees tegudemehed, et mitte sõnade mehed, et, et sellepärast on raske rääkida. Me tahtsime seda, et kõik said nagu enam-vähem ühele maale selle köiega, et kas mingisugune raske hetk saabub ühel hetkel või Sirje. See on, kui sa nii kaugelt tuled, oleneb, kuidas hoogu võtta, et ilmselt peab kaugemalt hoogu võtma ka. Et lendaks, võib-olla pärast libiseb nende lastepuud tagasi, ma ei tea, võib-olla võrdsed võimalused kõigil mõrvasid kohamal plätud jalast ära, et palju lihtsam seda ma vaatasin, need Tiina ennem juba tegi seda jääplätudega, libiseb rohkem ja ma mõtlesin küll, et peab podcastis panema, käi palli all oli võib-olla küll, aga kuigi päris raske oli, jah, algus on, tuled nagoogaga, aga pärast on ikka mis tehnikat hinedasutasid, vitajate amatöörtehnika Tederit ei ole, nüüd mõtlen selle peale, et ikka ristiga prooviks hakata, et kuna võit oli mäekõrgune teistes, ütleme ausalt välja. Henrik peab otsima, nüüd peab treeneri otsima ja siis õiged mosseerijad ja ja et ega, ega muidu profiliigasse edasi minna on väga raske. Mõlemad olete selliseid hästi sportlikud, võtsite osa ka just toimunud võrkpallivõistlusest, kumb pool võitis? Meie jälle? Meie pool võitis. Ja siin on samad sõnad, et siin olid ka arstist oli puudus, on vahepeal lõi kramp jalga, et oleks peaaegu mängi pooleli jäänud. Taotlus krompleb, jalg on ikkagi tõestus sellest, et ei ole see nii sportlik inimene, ma räägingi, et ma Süüria on vaja just liiga äkki peale, sellepärast ei jõudnud ennem ja meile jõudnud oma treener kohale, ta oli kuskil vihmavihmas kinnib. Otsige treener, siis ülesalasid, on meil veel ees, sest nüüd on päike, paistab, siin meil spordipoiss on, kes jalgrattaga tulid kohale. Ehk saab sealt kellelegi treeneriks, kes oskab õigeid võtteid. Vaatame. Sinu Anne Erm proovisid esimeste hulgas seda kummi seal vedada, kuidas tundus, oli see väga raske, sinu jaoks. Ei olnud yldse hullu, et tegelikult peab olema õige taktika kaugele ja otsisime tegelikult leida seda õiget taktikat ja Sirje vitt autos rääkisime küllaltki erinevat juttu, et kirjutas, et asja või edu pant on see, kui jalanõud ära võtta. Kaugelt tuleb hoogu võtta, kuidas sina seda kommentaarina, ma ütleksin, et õige nurk peab olema maa suhtes. Et see aitab ka väga palju kaasa ja ma arvan, et natukene kui raske keegi on. Ikkagi kõige olulisem on osavõtt, see tulemus ei ole nii oluline. Rõhutan, et ma olin väga õnnelik, et kui ma olin kohati kolmandal kohal raadiomaja peal, käivad jutud, et siin on tegelikult väga sportlik inimene enne Vikerhommikut algust, sina viskad jalga laeni ja teed kätekõverdusi, mida kõike veel, kas vastab see tõele? Ennem Vikerhommikut kindlasti mitte, vahetevahel ma ikka joogat natukene teen, jah, eks midagi peab inimene tegema, sest ma istun nagu 10 tundi laua taga, et siis ma ikka vahetevahel hommikul proovin vähemalt natukenegi teha midagi. Anne, kus selliseid suuri suvepäevi üldse on varem korraldatud, absoluutselt mitte, täitsa esimene kord. Sina ei kõhelnud hetkegi, kui sa tulid, ei kahelnud, kes tahab, see leiab aega ikka. Kiire on kõigil tänapäeval ju aga oleneb, et kuidas keegi tahab, kui me siia tulime, sest ladistab vihma ja sina lootusrikkalt astusid keskele, ütlesid, et kella üheksaks ennustatakse päikese, kus sa seda teadsid? Väga head ilmaportaalid ja Enn oli ka meiega, nii et päike on väljas ja tõesti hea praegu vaadata. Ja hea on teada ka seda, et saade hakkab lõppema lihtsalt seetõttu, et meie lähme nüüd taas täna Pärnumaale, ma arvan, et ei sõida küll, küll me mingid muud kohad leiame, sest et Eestimaa on tegelikult vaatamata sellele, et kaardi peal pisike ikkagi seest suur, me soovitame teil minna avastada ise oma silmaga neid kohti, see on hästi pisikene valik, mille me teile kahe tunni jooksul pakkusime nendest muljetest, mille osaliseks meie oleme viimase paari päeva jooksul saanud ja loodame, et ka need Eesti raadio vaevaliselt nüüd tänaseks on kõik ilusasti koju tagasi jõudnud Omalt poolt igal juhul. Salumäe, Meelis Kompus, Maian Kärmas, täname teid kuulamast ja ikka seda suve natukene järel. Need, kes seda väga meeldivalt jämedas kuulmiseni.