Pruuk hõngu käitumisetapita. Andrus peale eelmist saadet ütlesite te, järgmise saate võiks teha baskidest, kuna see rahvas on teile väga südamelähedane. Miks just baskid? Baskid on? Tänases Lääne-Euroopas kindlasti kõige rohkem kannatab rahvas ja, ja ilmselt mitte ainult Eesti kuulajatele, aga ilmselt üldse Euroopas laiemalt ka kõige tuntum oma riikluseta rahvas ja see, nende selline keeruline ajalugu, keeruline hetkeolukord ja võib-olla selline mehisus oma ürituse nimel edasi tegutseda, see on nendest teinud minu jaoks kindlasti ühe lemmikrahva terves maailmas. Ja paljud inimesed seostavad pask eelkõige Hispaaniaga aga tegelikult elavad ju baskika Prantsusmaal. Jah, baskid on rahvas, kes elavad Biskaia lahe ääres Pürenee poolsaarel. Suurem osa Baske elab Hispaanias, aga natukene vaskidest elaka Prantsusmaal. Baskide ajaloolise koduma suurus on natukene üle 20000 ruutkilomeetri ehk siis ligikaudu sama suur ala nagu Sloveenia või sama suuralad nagu veis või siis teistpidi võrdluses natukene vähem kui pool Eestit. Samas see baskide ajalooline kodumaa, mida baskid ise nimetavad Eusgal Herria ei kuulu tänasel päeval kaugeltki ühtse territooriumina vei, Hispaaniat ega Prantsusmaa koosseisu vaid on jagatud väga mitmeks erinevaks osaks. Haanjas on Neusgal herra jagatud kahe piirkonna vahel. See on siis baski autonoomne piirkond, kuhu kuuluvad kolm Baski provintsi Biskaia kipursko ja raba. Lisaks on siis eraldi Navarra autonoomne piirkond. Ja Prantsusmaal on pask, jalad jällegi jaotatud kolme haldusüksuse vahel. Ja, ja kokkuvõttes nartsiss kuuluvad atlantiliste Püreneede departemangu. Kusjuures siis nendest seitsmest territooriumist. Selline formant reaalne autonoomia on tänasel päeval olemas ainult baski autonoomsel piirkonnal, mis hõlmab natukene üle 8000 ruutkilomeetri ehk siis natukene suuremat ala kui kolm Saaremaad. Ehk hõlmab siis umbes 40 protsenti tegelikult sellest baskide ajaloolisest kodumaast. Ja, ja seegi autonoomia, mis on olemas sellel baski autonoomsel piirkonnal on tegelikult suuresti nimeline reaalse autonoomia, aga on seal väga vähe pistmist. Ma pärast kindlasti toon mitmesuguseid näitajaid, ma etteruttavalt võib öelda, et ENSV autonoomia NSV Liidu koosseisus oli tegelikult suurem kui tänase baskib autonoomse provintsi autonoomia Hispaania kuningriigi koosseisus. Väga paljud inimesed, et ilmselt ei ole seda nime jõusgal herr kuulnud, küll on aga kuulnud hoopis teist nime, milleks on Euskadi. Euskadi on siis täna selle Baski autonoomse piirkonna nii-öelda lühendnimetus, see on see nimi, mis tähistab seda kitsast maa-ala, seda natukene rohkem kui kaheksat tuhandet ruutkilomeetrit. Ja see, kuidas öelda, mõnes mõttes on selline koloniaaltermin mis, nagu juba enne ütlesin, hõlmab vaid väikest osa tegelikust Baskimaast. Sõna jõuskadi on tuttav ka seeder. Et see sisaldub Organisatsiooni ETA nimes Euskadi ta Askata suuna mida võiks siis tõlkida isamaa ja vabadus. Kusjuures sõna Isamaa, see Euskadi on rohkem selline ülekantud tähenduses mitte võib-olla selline otse tõlgitud terminina ei tähindada isamaad. Baskide puhul nagu paljude teiste huma riikluseta rahvaste puhul on eestikeelsed nimetused, mis puudutavad piirkondi, erinevad tegelikult baskikeelsetest nimedest. Et me võtame nimekujusid, mis on pärit hispaania keelest. No väga lihtne näide on näiteks toosama Navarra mis hispaania keeles on Navarra, eesti keeles on Navarra. Aga baski keeles on tegelikult hoopis nahwar loa või näiteks suhteliselt tuntud Baskimaalinn San Sebastian, aga tegelik linna baskikeelne nimetus on sootuks erinev ja selleks on hoopis Donostja. Ka Bilbao, mida me eesti keeles jällegi kasutab, võtame hispaaniakeelset nimekuju on baski keeles erineva kujuga ja see, see nimi on tegelikult hoopis Bilbo. Ja, ja nagu siin sai ennegi mainitud, isegi see sõna pask on tulnud meile hispaania keele vahendusel sõnast Vascoones. Ja sellele mitte midagi pistmist baskikeelse nimetusega baski kohta. Nüüd Euskav heria, mida ma siin nimetasin Baskimaa tegelikuks baskikeelseks nimeks tuleneb kahest sõnast, esimene neist Neuscara, mis baski keeles tähendab baski keelt. Ja teine sõna on herr i mis tähendab maad, millele on siis lisatud lõpuartikkel. Nii et Eusgal heria on piirkond, mille nime võiks tõlkida kui baski keelemaa või baski keelepiirkond. Ja, ja selline oma maa sidumine oma keelega on vaskidele selles mõttes tõepoolest väga omane. Et baskid on üks väheseid rahvaid maailmas, kes peavad oma rahvaesindajateks ainult neid, kes oskavad baski keelt. Kui inimene baski keelt ei oska, tema vanemad võivad küll olla baskid, siis baskid ei nimeta teda baskiks ja mis on veel huvitav, baski keeles puudub termin etnilise vaski kohta, kes ei oska baski keelt. Et neid inimesi nimetatakse siis ingliskeelsete või hispaaniakeelsete terminitega. Baski keeles sellist nime ei ole. Selles mõttes on see baski keele jaa baskiks olemise vahekord. Huvitav, et näit eks keldi rahvaste juures kohtame sootuks vastupidist olukorda. Kui me teame iirlastest räägib iiri keelt vähem kui 20 protsenti siis sellest hoolimata ka neid, kes ei räägi iiri keelt, nimetame iirlasteks. Iirlased ise nimetavad iirlasteks, et see keeleoskus ei ole selle rahvuse hulka kuulumise selline absoluutne tingimus. Samasugune olukord on näiteks kõmridel Kornidel mängsidel aga baskid siis jah, peavad seda keelt väga-väga oluliseks. Samas, kui me nüüd räägime Baskimaast, siis sellel ligikaudu 20-l koma üheksal 1000-l ruutkilomeetril, mis on Neusgal herra, elab umbes 2,9 miljonit inimest ja nendest ainult 650000 on baskikeelsed sellest umbes 580000 Hispaanias ja 70000 inimest Prantsusmaal. Osatähtsus 650000, sellest 29-st miljonist on küllalt väike, natukene üle 23 protsendi. Seega baskid on oma kodumaal tänasel päeval väga selgesse vähemusse jäänud mis on nagu huvitav. Kuigi me oleme harjunud pidama vaske eeskätt Hispaania alamateks, siis tegelik olukord on täna selline, et niinimetatud põhja Baskimaal ehk Nendes baski piirkondades, mis kuuluvad prantsuse vabariigi koosseisu, on baskide osatähtsus elanikkonnast mõnevõrra suurem kui Hispaania Baskialadel. Samas olukord on nii Prantsusmaal kui Hispaanial viimase 120 130 aastaga väga järsult muutunud. Sest näiteks 130 aastat tagasi oli Eusgal herry alal Baskikeelseid inimesi üle 50 protsendi. Ja, ja näiteks Biskaia piirkonnas, mis siis on, võiks öelda, selline Baskimaa süda oli valdav enamus inimesi baskikeelsed väidetavalt isegi üle üheksa. 10 protsendi oli vaske Biskaia piirkonnas 130 aastat tagasi. Nii et selle viimase sajakonna või natukene rohkem aastaga on olukord tõesti väga järsult muutunud. Baskide kahjuks. Tuntuim, kuidas öelda Baskiriik? Mida me ajaloost teame, on Navarra kuningriik ja, ja paljud baskid ka täna teise nimega nimetavad oma kodumaad varraks ja, ja, ja see on nagu mõnes mõttes sadu aastaid tagasi olnud selline ajalooline baskima süda, aga Pürenee poolsaarel on see administratiivsete piiride nihutamine siia ja sinnapoole sajandite jooksul toimunud üpris palju kordi, seal on olnud erinevaid riike, erinevaid valitsejaid ja, ja kõikide nende erinevate sõdade tulemusena siis lõpuks kaks suurt ehk hispaanlased ja prantslased selle piiri niimoodi paika panid, nagu see täna eksisite. Ja loomulikult ei tundnud keegi huvi selle vastu, kuhu või kuidas jäävad piirkonna väikerahvad. Sest ega baskid ei ole tegelikult piirkonna ainus omariiklus. Rahvas baskide kõrval osaliselt ka Baskimaal elab teinegi tuntud, suhteliselt tuntud oma riikluseta rahvas, provon, saalid, kuigi Prantsusmaal Hispaanias elavad nad vaid vähesel määral. Siiski on ka see rahvas osaliselt jaotunud kahe riigi vahel ja, ja kui me räägime maskidest ajaloos siis tegelikult Ta on baskide asuala olnud väga palju kordi suurem, kui ta on täna. Baskide arv on olnud väga palju kordi suurem. Ja seda isegi veel veel mõned sajad aastad tagasi. Üks uuem selline, kuidas öelda keeleteaduslik suund väidab, et et mõni 1000 aastat tagasi olla olnud koguni üks kolmandik Lääne-Euroopast baskige, eilne ehk siis kogu Pürenee poolsaar valdav enamus Prantsusmaast ja nii edasi ja nii edasi, mitte kõike keeleteadlased või antropoloogid ei poolda seda, seda arusaama, aga samas selline selline lähenemine, mis muide tähtsustab oluliselt ka soome-ugri lasi, kellele olla kuulunud jällegi üks kolmandik Euroopa idapoolsemas osast, et see suundumus on siiski viimastel aastatel populaarsust võitnud ja, ja ka Eestis on paar tuntumat autorit, kes sellist seisukohta propageerivad. Aga kui rääkida kindlamatest faktidest, siis tänase päeva Hispaanias elab umbes neli miljonit inimest, kelle nimi on väga selgelt baskikeelne. Ja seda vaatamata tõsiasjale, et Franco fašistliku diktatuuri ajal olid paljud inimesed sunnitud oma baskikeelsetest nimedest loobuma. Nii ees- kui perekonnanimedest olid sunnitud võtma omale hispaaniakeelsed nimed. Ja võib-olla veel üks selline huvitav fakte eesti keeles. Sõna baskid on tulnud hispaaniakeelsest sõnast Askoones ja mis tähistab hispaania keeles Baske. Aga samas see sõna on kõlaliselt väga sarnane Ühele teisele eestikeelsele sõnale kaskoonlane. Teame, tuntuim kas koolane kirjandusest oli Tartu, nii on ja tegelikult sega Skoonia asub tänase ajaloolise Baskimaa vahetus naabruses põhja pool ja mõned autorid väidavad, et tegelikult, kas Koonlased ei olnud midagi muud kui olid samuti baskid. Aga noh, see, nende assimileerimine toimus lihtsalt juba märgatavalt varem. Ja seetõttu neid nagu ei ole, ei ole niimoodi otseselt vaskideks peetud. Samas mõned mõned autorid jälle väidavad, et kas koolased kuuluvad pigem provond saalide hulka, no igal juhul see nimed dos kaskoonlane jah, viitav nagu rohkem baskidele ja ja võib-olla näit saab ka tõepoolest jällegi seda, et et baskid on olnud kunagi suurem ja, ja võimsam rahvas, kui ta on seda täna keset ööd baskide mägede rahvas loeks. Looduse poolest on kindlasti baskid osaliselt ka mägedes elav rahvas, samas võiks pigem öelda. Baskid on oma hingelaadilt mägede pojad. Esiteks kindlasti üpris emotsionaalsed ja teiseks sellise vägagi alistumatu olekuga vägagi meelekindlad. Ja võib-olla just see selline silmapaistev meelekindlus on baskide puhul olnud see, miks on neid suuremate piirkondlike rahvaste poolt. Me sajandi jooksul nii väga vihata. Ja nii julmalt represseeritud, eks siin on võimalik paralleele tuua mitme teise piirkonnaga maailmas. Eks tšetšeenid Kaukaasias on kannatanud suuresti tänu oma meelekindlusele alistamatusele. Eks Atjeed Indoneesia lääneosas on kannatanud, võtavad täna väga metsikult just seetõttu, et nad on väga meelekindlad ja alistamatud ja ja neid püütakse lihtsalt hävitada, sest teistmoodi neid assimileerida ei ole võimalik. Ja vaskid siis jah, on sarnase sellise mõttemaailmaga sarnase tegutsemisega. Nii et Franco ajal pigistati nende vabadust kõvasti. No baskide vabadust on tegelikult pigistatud rohkem kui 400 aastat, aga see, mis toimus Franco ajal, oli tõepoolest väga väline. Selline repressioonide suurendamine vahetult enne Franco diktatuuri. Kui Hispaanias oli vabariik, siis selle lühikese vabariigiperioodi ajal said baskid elada suhteliselt vabalt suhteliselt autonoomselt. Baskide õigused ei olnud küll võrreldavad katalaanide õigustega. Katalaanide olukord vabariigi ajal on vahel isegi võrreldud sellise iseolemisega. Aga baskid olid suhteliselt autonoomsed. Ja, ja loomulikult baskid toetasid igati igati vabariiki, sest see oli neile esmakordselt viimaste sajandite jooksul andnud reaalsed õigused. Nüüd, just tänu sellele, et Baskipiirkonnad väga aktiivselt Waba riiki toetasid, oli Franco diktatuuri viha eriti suunatud baskide vastu nagu tegelikult ka katalaanide vastu. Need repressioonid avaldusid väga mitmel erineval moel. Esiteks tapeti vähemasti 11000 baski mitte otseselt kodusõja ajal, aga pärast kodusõda toimunud repressioonide käigus üle 20000 baski lapse küüditati Baskimaalt välja muudesse Hispaania piirkondadesse. Baskipiirkonda võimalikult ära assimileerida tohutult. Sis soodustati hispaaniakeelsed inimeste sisse rändu Baskimaale. Loomulikult ei tegutsenud Baskimaal ühtegi baskikeelset kooli, ühtegi baskikeelset ajalehte, ei mingit baskikeelset raadiot. Baski keele rääkimine avalikus kohas oli karistatav ja, ja sellises situatsioonis ei olnud, et noh, kus, kus baskid olid sisuliselt määratud väljasuremisele. Oli loomulik, et 50.-te aastate keskel tekkis organisatsioon ETA ja etaloodi tegelikult selleks, et kaitsta baski keelt ja baski kultuuri. Et alustas salaja baski keele õpetamist baski lastele. Beta organiseeris baski kultuuri hoidmist laulukoorides, tantsurühmades ja nii edasi ja nii edasi. Sellistes pisiasjades, mida meie siin Eestis ei kujuta. Et oleks üldse võimalik ära keelata, sest isegi Stalini ajal ei keelatud Balti riikides ju omakeelset laulu või kohaliku rahvatantsu. See kõik oli aga näiteks Franco diktatuuri ajal baskidel keelatud. Ja nii siis tekki sedda. Ja kuna Edda olemasolust sai Franco režiim suhteliselt kiiresti aimu, siis tegelikult repressioonid baskide vastu hoogustusid. Ja nii oli väga loomulik, et ka, et ta jõudis mingil ajal relvade haaramiseni. Kurb on see, et peale Franco diktatuuri lõppu kui Hispaanias väga paljud asjad normaliseerusid. Kui Hispaania muutus jälle normaalsemaks riigiks siis baskide olukord oluliselt ei paranenud. Baskidele hanti küll. Mõned aastad peale Franco surma nimeline väike autonoomiaAga repressioonid baski rahvuslike aktivistide vastu ei kadunud kuhugile ära ja, ja nad ei ole kadunud ka tänaseks päevaks ja, ja ma tooksin siin mõned konkreetsed näited viimastest aastatest. 2003. aasta alguses sulges Hispaania keskvõim viimase Baskikeelse päevalehe ja arreteeris kogu selle ajalehe toimetuse, mis koosnes 10-st inimesest, mida ette heideti. Ette heideti toetust terrorismile, kusjuures see ajaleht ei olnud tegelikult kordagi ära trükkinud näiteks eta üleskutseid. Samas loomulikult ajaleht avaldas baski inimeste täit Baskimaa saatusest ja, ja see nende mõtete avaldamine saigi sellel ajalehele saatuslikuks. Veelgi enam on väidetud, et, et üks oluline põhjus selle ajalehe sulgemiseks oli see, et ajaleht kajastas julgesti neid tohutuid manifestatsioone 2002. aastal mil Hispaania keskvõim keelas ära baskide kõige rahvuslikuma partei herr pata suuna peale seda härribata suuna oli ära keelatud. Olid Baskimaal meeleavaldused, kust võtsid osa sajad ja sajad tuhanded inimesed baskima mitmetes suuremates linnades oli sisuliselt iga baski rahvusest inimene tänaval. Neid meeleavaldusi näidati muide väga lühidalt ka meie Eesti Televisioonis. Ja tegelikult need manifestatsioonid kestsid nädalaid ja neid manifest statsioone sisse ajaleht Egaaria üpris julgesti oma veergudel ka näitas nii fotosid, artikleid, nii intervjuusid ja seda siis ilmselt peeti nagu kõige suuremaks patuks. Miks siis pandi kinni viimane Päevaleht? Noh, see kõik toimus muidugi niinimetatud uue maailmakorra ajal, sest eeskätt on Hispaania keskvõimu repressioonid suurenenud peale üheteistkümnendat septembrit 2001 mille siltide külgekleepimine ja inimeste terroristideks tituleerimine on muutunud ülimalt lihtsaks. Meliks näide repressioonidest on seotud 1997. aastaga. Kui siis arreteeriti jällegi hulk baski aktiviste, seedot seetõttu, et nad tutvustasid ETA rahukava. Teisest küljest, mis siin salata, Hispaania keskvõim püüab ju baskide rahvuslikke organisatsioone näidata alati äärmuslikena ja neil ei ole mingisugust huvi rääkida sellest, et baskid tegelikult püüavad konflikti rahumeelselt lahendada. Mõnes mõttes on see olukord, sarnaneb Tšetšeenia tšetšeenid, aga sest seal samamoodi ei ole Venemaa keskvõimul mingisugust huvi näidata, et tegelikult on ka tšetšeenid huvitatud konflikti rahumeelsest lahendusest. Baskimaal veel veel selline näide, et viimase aasta jooksul on olnud paar manifestatsiooni koolidirektorite poolt ja, ja põhjus väga lihtne, sest Hispaania keskvõim püüab praegu piirata baskikeelsete koolide iseolemist. Ütles, et nendes koolides on väga hea taimelavaorganisatsiooni leto. Isegi koolihariduse vastu püüab keskvõim astuda selleks, et baskide rahvuslikku olemist võimalikult madalale suruda. Samasega baskimaalse olukord baskikeelse hariduse osas midagi kiita ei ole. Täna umbes viiendik Baskimaal elavatest lastest saab pidevalt baski keele tunde. Samas enamus Eusgalerrias elavatest lastest ei saa ühtegi baski tundi. Tuletagem siinkohal meelde nõukogude aega Eestis kui vene koolides, kuigi vähesel määral, aga siiski õpetati ka eesti keelt. Samas hispaanlastele Baskimaal baski keelt ei õpetata. Ja nii ei olegi ime, et tänaseks päevaks on jõutud olukorda, kus ka baskid ise sageli häbenevad avalikus kohas baski keelt kasutada. Üks kümmekond aastat tagasi tehtud uurimus näitas, et vaid umbes 40 protsenti maskidest julgeb avalikus kohas rääkida baski keelt. 60 protsenti ei julge seda teha, sest nad kardavad sattuda naerualuseks. Mis on siis eta eesmärk luua iseseisev sotsialistlik riik või? Et ta eesmärgid on ajaloo jooksul tegelikult olukorraga nii-öelda kaasas käinud ja, ja mõnes mõttes muutunud, kui esialgu püüti lihtsalt kaitsta baski keelt ja kultuuri siis tasapisi suuremate eesmärkideni ja eesmärgiks seati iseseisva baski riigi välja kuulub. No olukord on siiski nii sünge, et on üpris ilmselge, et mingisugust iseseisvat Baskimaad ei ole võimalik tänases maailmas luua ja, ja juttu on ka etta tegelikult oma nõudmistest mõnes mõttes loobunud ja, ja nad on esialgu nõus ka reaalse autonoomiaga Baskiautonoomses piirkonnas ehk siis kolmes väikeses provintsikesest. Seda reaalselt autonoomiat, aga mõistagi ei ole samuti Hispaania keskvõim täna nõus andma ja põhjus vähemasti mulle tundub, ei seisnebki mitte niivõrd baskides, kuivõrd seisneb katalaanidest, sest kui Baskimaale anda kätte väga suur reaalne Soome ja siis kindlasti hakkavad nõudma suuremat autonoomiat ka katalaanid ja noh, kui see 650 või täpsemalt Hispaanias elavad 580000 baski ei kujuta suurele Hispaania rahvale sisuliselt mingit ohtu siis ligikaudu 10 miljonit või natukene vähem katalaani kujutavad Hispaania riigi eksistentsile kindlasti juba väga tõsist ohtu. Kuna Kataloonia on Hispaania kõige rikkam piirkond kõige paremal järjel olev piirkond siis nende suur autonoomia võiks tähendada Hispaania riigi selgelt lagunemist. Õige tähelepanek või õige märkus, selle asja juures oli siis sotsialismi mainimine. Tõepoolest see ei ole mitte omane ainult baskidele, vaid see on omale paljudele Lääne-Euroopa oma riikluseta rahvastele, et rahvuslikud parteid on pigem vasakpoolsed kui varem poolsed. See ei olegi välja kujunenud mitte viimastel aastatel, vaid selline olukord on tegelikult. Vaatad sadakond aastat vana Baskimaal, võib-olla avaldub see vaata et kõige tugevamini kogu Lääne-Euroopas. Et seal tõepoolest on sellised rahvuslikud organisatsioonid väga selgelt vasakpoolsete vaadetega. Samas kui arvestada seda, baskid on ajalooliste repressioonide ja tagakiusamist tulemusena valdavalt jäänud rahvaks, kus on töölised, kus on väga väike osa nii-öelda kapitaliste, siis pole siin midagi imestada, et sellised vasakpoolsed ideed seal populaarsed on. Ma kindlasti ei tahaks, et Eesti raadiokuulaja, kes on harjunud, et Eestis võib-olla sellist vasakpoolsust peetakse, kuidas öelda peale Nõukogude Liidu aega isegi vaata et sõimusõnaks ma kindlasti ei taha, et meie kuulaja selle pärast kuidagi baskidesse negatiivsemat suhtuks, et et need inimesed, vasakpoolsete vaadetega kipuvad olema. Olukord Eestis ja olukord Baskimaal on niivõrd erinevad, et me ei saa oma lähenemisi kuidagi sinna piirkonda üle kanda, kas etet vaid võrreldega Iierroaga, no mingis mõttes võib kindlasti Etat võrrelda IRA-ga. Sest noh, et ta samamoodi on olnud omad sõsarorganisatsioonid nagu ÜRO-l on olnud omad poliitilised organisatsioonid seal kõrval, sest noh, etapp, võime me vaadelda siiski rohkem sellise sõjalis-poliitilise organisatsioonina kuigi kindlasti mitte ainult sõjalise organisatsioonina, et selles mõttes tõepoolest võib võrrelda, aga, aga mõnes mõttes ka on nende tänast olukorda nagu raske võrrelda, sest ma usun, et Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa ühendatud kuningriigi keskvõim on nagu jõudnud arusaamisele, et vägivallaga ei ole võimalik vägivalda maha suruda. Ja seetõttu on suhtumine IRA-sse ja teistesse iiri sellistesse tugevalt rahvuslikest organisatsioonidesse Põhja-Iirimaalt muutunud sootuks leebemaks mõistvamaks. Ja tegelikult tagajärjeks on see, et ka IRA on oma tegevuses muutunud tunduvalt mõistlikumaks, tunduvalt tagasihoidlikumaks, sest see võib küll kõlada banaalselt, aga tegelikult alati vägivald sünnitab vägivalda ja kui me räägime sellistest noh, juba nii-öelda klassikalisteks peetavatest, terroriorganisatsioonidest siis enamikel juhtudel on nad ikkagi tekkinud vastukaaluks riiklikule vägivallale, mida sageli võiks tegelikult nimetada ka riiklikuks terrorismiks. Kui baskid aga püütakse alustada läbirääkimisi, siis kindlasti ka etta muudaks olulisel määral oma tegevust. Aga me teame, et mõned aastad tagasi Baski autonoomse piirkonna valitsus võttis nagu eesmärgi viia Baskimaal lähiaastatel läbi rahvahääletust iseseisvuse küsimustes. No see rahvahääletus kahtlemata Ta oleks olnud ette teata tulemusega, sest Baske on Baskimaal tõepoolest väga vähe. Ja vaevalt et hispaanlane Baskimaal elav hispaanlane Baskimaa iseseisvuse poolt hääletaks. Sellest hoolimata, et keskvõimule sobiv referendumi tulemus oli ette teada, oli keskvõim kategooriliselt igasuguse rahvahääletuse vastu. See kuulutati kohe põhiseadusevastaseks ja nii edasi. Ilmne põhjus on siin jälle seotud Katalooniaga. Sest kui baskidel oleks selline referendum toimunud, siis üsna selgesti oleks selline referendum olnud varsti toimumas ka Kataloonias ja seal arvestades katalaanide suuremat osatähtsus piirkonnas. No nii Kataloonias kui Valencias, kui Polari saartel on see 66 70 protsendi vahel ja arvestades piirkonna Rikkust oleks üsna selge olnud, et see referendum oleks saavutanud Iseseisvus toetava tulemuse. Ja seda kahtlemata püüdis Hispaania, kes kui igati vältida nii, et seetõttu mingit referendumit ei tulnud. Ja mingit referendumit. No ma ei näe, et lähiaastatel võiks toimuda, kuigi uus sotsialistlik valitsus, mis Hispaanias tuli, tuli võimule 2004. aastal, on võtnud kursi püüda baskidega natukenegi läbi rääkida samas sotsialistide eelnevatel võimuperioodidel mingisuguseid käegakatsutavaid tulemusi tegelikult ei ole läbirääkimiste protsess andnud. Vastupidi Hispaania keskvõim on ka sotsialistide ajal noh, mitte ainult, et piiranud rahvuslaste tegevust, aga neid arreteerinud ja ka salaja hävitanud. Rääkimata siis sellest, et baskidest poliitiliste vangide hulk Hispaanias on täna üle 600, mis on kahtlemata Lääne-Euroopa kõige suurem number poliitvangide osas üldse. Kas etta on nõrgenenud, mida räägitakse? Siit kaugelt on muidugi väga raske öelda, kas seda on nõrgenenud seetõttu, et Hispaania keskvõimu propagandat baskidega seotud sündmuste osas on mõtet täpselt sama vähe uskuda kui Venemaa keskvõimu propagandat Tšetšeenia sündmuste osas rahvuslaste või ütleme, eta enda propaganda väga aktiivselt ei levi. Seda on püütud levitada interneti teel. Tegelikult on need lehekülge väga palju kinni pandud, mis sedda, vaateid on, on nagu avaldanud ja eta seisukohti. Nii et võib-olla seda, seda sellist adekvaatset hinnangut anda on selles mõttes raske, et see informatsioon puudub. Üks on näha, et selliseid pommiplahvatusi Hispaanias, baskide poolt ma mõtlen, korraldatud pommiplahvatus on toimunud vähem kui mõnel varasemal ajal. Kas on olnud tegelikult ka perioode ka varasematel aegadel, perioode, kus pole toimunud ühtegi pommiplahvatust, nii et see, kui mingi periood pommiplahvatust ei toimu, ei tähenda tingimata seda, et olukord nüüd ongi rahunenud või et organisatsioon on nõrgenenud. Peale selle võib-olla oleme rohkem harjunud lugema uudistest kuulama, et ETA tegevus on pommide plahvatamine. Tegelikult on Eto tegevus rohkem suunatud konkreetsete isikute vastu etta nimelt on aastate jooksul hävitanud kahte tüüpi inimesi. Esiteks Hispaania keskvõimuesindajaid, kes kõige enam on korda saatnud repressioone baski rahva vastu. Ja teiseks kohalike Kvislingeid, kes kõige enam Hispaania keskvõimu aitavad Baske nii-öelda igas mõttes alla suruda, nii et see tegevus on suunatud jah, pigem konkreetsete isikute vastu. Ja, ja neid, selliseid poliitilisi mõrvu on on siis toime pandud päris mitmekümne aasta jooksul. Üsna ilmselgelt ei ole tegelikult kõik taolised mõrvad nagu avalikkuse ette isegi jõudnud, sest noh, mingil ajal püüdis Hispaania keskendu näidata, et teda on nagu nõrgenenud ja et vaatad neid peaaegu enam, et ei olegi ja, ja seetõttu siis mõne mõne poliitiku surm pandi nagu õnnetuse süüks, kuigi tegelikult oli, oli võib-olla hoopis organiseerijaks olnud eta Ethan tegutsenud Hispaanias, mitte Prantsusmaa poole eta tegutseb tõepoolest üksnes Hispaanias. Ja samas ei tähenda, et need prantsuse poolel oleks baskide alal täiesti rahulik. Baskide prantsusepoolsel alal on olnud siis organisatsioon barreta rakk, mida tuntakse lühend Iigaa all ja selle organisatsiooni omapäraks on siis see rünnatakse üksnes omandit, mitte inimesi. Ja peamisteks objektideks, mida siis püütakse kahjustada, on turismivaatamis väärsused kuna need aitavad kõige enam kaasa põhja baskima prantsuse pärastumisele. Aga noh, selle organisatsiooni tegevus on suhteliselt tagasihoidlik ja, ja need kahjud, mida nad tekitanud on, on ka pigem sümboolsed. Pigem nad nagu annavad märku, et baskid on olemas kui, et nagu sellist rahvusvahelist tähelepanu püüavad saada mida, mida püüab kindlasti saada eta. Selliste terroriorganisatsioonide puhul tuleb aru saada, et peamiseks eesmärgiks on alati tähelepanu võitmine, tähelepanu juhtimine mingisugusele väga tõsisele probleemile, kui seda tähelepanu ei saavutata, siis noh, sisuliselt on tegevus mõttetu, sest et et niimoodi vastast jõuga nurka suruda vaevalt ükski väike terroriorganisatsioon suudab ja loodab vastast on võimalik alla suruda siiski eeskätt läbi rahvusvahelise tähelepanu. Ja seetõttu siis igasuguste tegudega püütakse saavutada võimalikult suurt meedia tähelepanu ja, ja võib-olla et need reaalsed kahjustused, mida aastasele tehakse, on, on sageli isegi teisejärgulised. Aga? Suur. Oo. Te ütlesite, et Hispaania keskvõim on sulgenud Baskikeelse päevalehe. Kas midagi on veel alles? Tegelikult on nii, et Hispaania keskvõim on baskikeelsed ajalehti sulgenud pidevalt, see, mis toimus aasta tagasi, see oli viimane baskikeelne päevaleht. Selliseid ajalehti tõepoolest on, kus on siis kõrvuti hispaaniakeelsete rubriikide ega ka baskikeelsed rubriik ja minu teada eksisteerib täna aga vähemasti üks baskikeelne nädalaleht. No baski keeles antakse aeg-ajalt välja ka raamatuid, ilmuvad mõned ajakirjad, aga need ajakirjad, mis ilmuvad, on siiski väga selgelt kultuurilise taustaga. Poliitikast ei juleta kuigivõrd tekkida, sest toetudes kogemustele On karta selliste ajakirjade sulgemist. Töötavad tõepoolest mõned baskikeelsed raadiojaamad ja olemas on ka mingisugune suhteliselt kesine baskikeelne televisioon, aga need on jällegi sellised küllaltki tugev omaenesetsensuuri ja seal sellist baski rahvuslik asja nii-öelda eriti ei ole võimalik ajada. Isegi baski lipp on olnud väga kaua aega keelatud. Franco ja loomulikult oli baski lipu, kuidas öelda, siis masti tõmbamisest võimalik saada, mitte ainult vanglakaristus, aga võimalik teenida mahalaskmine. Aga hilisemal ajal on mitmete baski rahvuslike organisatsioonide lippe keelustatud näiteks baskide rahvuslikum partei erry pata suuna, millel on väga huvitav vikerkaarevärvides lipp natukene sarnane baski rahvuslikule lipule. Selle lipu väljatoomine täna toob kindlasti kaasa kriminaalsüüdistusega. Me oleme siin harjunud, et Euroopas võib-olla mõnel pool svastika väljatoomine toob kaasa süüdistusi, siis tegelikult neid sümboleid, mida ühes või teises Euroopa osas püütakse keelustada, on märksa rohkem. Baski keelt on võrreldud ka gruusia keelega, aga tegelikult vist ei ole seal midagi ühist. Ta baski keelega on jah, keerulised lood, et baski keelele ei ole ühtegi sellist päris lähedast sugulaskeelt maailmas leitud. Öeldakse, et baski keel on selline isoleeritud keel samas tõepoolest mõned uurijad on väitnud, et kui me üldse tahame mingisugustki baski keelega natukenegi võrrelda, siis võib-olla mingisugust sarnasust võib leida gruusia, gruusia keelega. Aga, aga ilmselt ei saa me selle järgi veel väita, et, et need baskid ja grusiinid kuidagi kuidagi omavahel lähemalt suguluses oleksid. Maire uurisin internetist baskikeelseid sõnu ja leidsin seal ühe sarnase sõna. Musu on ka baski keeles, muidu. Jah, eks eks sarnasusi erinevate keelte vahel tuleb ikka ette. Kui me arvestame, et mõnes keeles on rohkem kui 150 või 200000 sõna, siis on on üpris loogiline, et, et seal võib tulla paljude maailmakeeltega ühiseid ühiseid sõnu ja ja see kõik ei pruugi muidugi veel midagi tähendada. Nii nüüd ma ütlen selle, suur aitäh, see on Eske rikk, Asko ja head aega kõlab Agur. Te kuulsite kiske programmi baskidest. Stuudios olid Andrus Mölder ja Marje Lenk. Lehvitadesti. Sügis lennussaagina antud. Mälestuste jälje viivad teele. Kas sinud selles sahisevad lennukõiv indina kaasa sinu igatsuses? Kas ma tean su mälestusi jäädu, hobused? Katsumoto hetkeks minu ärale Kas on ka sinu selles sahisevad lennu või viin veega ka sinu igatsuses? Osa on päiksepaistes. Sügispimedus tusk. Kasvataja Su mälestusi, jäsu homset. On sul mõtteis hetkeks minu äralennukass, kutsa sinu selles saalis elas lennukis või viin mina kaasa sinu igatsuse siit.