16. augustil lahkus meie hulgast viimasele teekonnale endise Eesti laskurkorpuse komandöri asetäitja, poliitalal Kaardiväe erupolkovnik August Pusta. Mul on võimalus lugeda August Pusta oma käega kirja pandud ridu. Giuseppe Verdi Travjaatat, olen valmis lõpmata arv kordi kuulama. Õnnelikke hetki on elus muidugi palju olnud eriti nooruses. Kõige õnnelikum aga oli võidupäev ja sõjale. Kahetseda saab ainult seda, et noorusaeg enam tagasi ei tule. Ilmavalgust nägi August Pusta esmakordselt 1904. aasta esimesel küünlakuupäeval Leningradi oblastis Polossova rajooni Darrassinud külas läbi kehvik talupidaja tare tuhmi akna. Tööle hakkas ta juba 13 kümneaastasena. Oma noorusest kirjutab August Pustani. Minu aastakäigu noormehed kutsuti aega teenima 1926. aasta sügisel kuid juba aasta varem sai minust sõjakooli kursant. See kõik toimus ootamatult ja väga lihtsalt. Nimelt töötas 21.-st kuni 26. aastani Leningradis ühendatud internatsionaalne sõjakool, kus valmistati ette Eesti, Soome ja korea rahvusest komandöri. 25. aasta sügisel lõpetas selle kooli meie küla poiss Johannes Rehemaa. Puhkusel olles rääkis ta oma õpinguist, soovitas minulgi kursandiks minna. Kuna õppimishimu oli suur, siis ei viivitanud ma päevagi. Komsomoli Leningradi oblasti Molovskovitsa vallakomitee soovitus ja oma kandi mehe kiri taskus sõitsingi suurde linna. Vastuvõtukomisjon leidis mu sobiva olevat ja paari päeva pärast saigi minust Leningradi ühendatud internassionaalse sõjakooli kursant. Nii algas minu teenistus Nõukogude armees 14. septembril 1925. aastal ja kestis kuni 16. septembrini 1955. aastal seega kokku 30 aastat. Muuseas, sellesama internatsionaalse sõjakooli kasvandikud on ka kindralleitnant Lembit Pärn ja kindralmajor Karl Allikas. 1926. aastal aga lõpetas sõjakool tegevuse ja Eesti ning Soome õpperuudud jätkasid teadmiste omandamist Leningradi jalaväekoolis, mille August Pusta lõpetas 28. aastal. Siis määrati ta Moskva sõjaväeringkonna 40. laskurpolgu rühma komandöriks. Ometi ei suutnud Noormehe otsiv vaim sellega veel rahule jääda. Teda meelitas tänu esimeste viis aastat cute saavutustele eriti kiiresti arenema hakanud lennuvägi. Mind võlus kohe sinise taevalaotuse romantika ja ma andsin raporti lennukooli astumiseks. Järgnev aeg oli August Pustali mitmeti meeldejääv ning küllaltki määrav tema komissariks kujunemisel. Neil aastal sai temast kommunist. See ajajärk oli murranguline kogu rahva elus. Hakati ellu viima leninliku kompressiooniplaani. Ka lennukooli kursantidele tuli sekkuda klassivõitlusse. Õnneks oli juba internatsionaalne sõjakool varustanud August Pustad teadmistega marksismi-leninismi teooriast ja poliitökonoomiast. See aitas tal avada Luuga kandi talupoegade silmi tulevase külaelu paremustele. Kuid koos sellega õppis August Pusta ise õppis lähenema inimestele nendega suhtlema, nägema elu mitmeid külgi ja kante ja inimesi kogu nende inimlikus loomuses. Kuid maal kaotatud aeg tuli õppetöös tasa teha. 1932. aastal lõpetas August Pusta uurimburgi lennukooli. Sellele järgnes seitse aastat teenistust vaikse ookeani õhujõududes, algul lendur vaatlejana, siis lennu ja hiljem eskadrilli ja lõpuks brigaadi tüürimehena. Jahustasid Nõukogude Liidu piire. Lennata tuli palju, palju tuli olla õhus ja õppida meisterlikkust. Pommi heitmise täpsuse eest premeeris riigikaitse rahvakomissar Vorošilov August Pustad kahe nimelise kellaga. Ja siis tuli tööle August Pustak, kirjutab. Komissariks sain nii-öelda aja nõudel pärast nõukogude võimu taaskehtestamist Eestis moodustati rahvuslike väeosade baasil 22. Eesti territoriaalne laskurkorpus. Mind määrati Paides ja Türil dislotseeruva neljakümneil teise laskurpolgu komissariks. Aitasin võitlejal orienteeruda keerulises välispoliitilises olukorras ja selgitasin palju muidki probleeme. Palju muidki probleeme, kui lihtsalt see kõlab, kui need probleemid kujutasid endast inimese elu koguda pöördelistes päevadest tingitud keerulisuses nende inimeste maailmavaate kujundamist, kes juba aasta hiljem pidid hakkama relvaga kaitsma nõukogude võimu. Enamus neist inimestest aga ei teadnud siis veel, mida tähendab nõukogude kodumaa. Nende kujutluses oli kodanlus hüvitanud punase komissari laskevalmis püstoliga käes piiramatu võimuga otsustama inimeste saatuse ja elu üle. August Pusta pidi aga tõestama, et just komissar on sõduri kõige lähem sõber ja seltsimees. Seda rasket, keerulist ja otsustavat aega poliitilises elus, meenutab Kaardiväe erupolkovnik Mihhail kukli. Korpordsest aparaat pataljonis komissar luupgenud platvormi haavad. Tema ema elas siin samas Valgas. Ja isegi hima, kui meil olid siis käe peal need viisnurk siin poliitkoosseisu kõik ja kui ema seda nägi järsku näoste paugaks, kuidas sina oled, komissar? Juba ehmatas ära, et ei tea, et komissarid on, tähendab liidrit noh ei tea, mis. No ma kujutan ette, kuivõrd raske ikkagi poliittöötajatel nende hulgas ka muidugi august Bustel siis kui käisid juba lahingud, sellepärast et koosseis territoriaalkorpuses oli küllaltki kirju, seal oli ikka peamiselt ju kodanliku Armee mehed Puusta just iga kord, kui viis Balid töölistega tähendab õppuse läbi instrueerimise läbi ja tema kogu aeg rõhutas seda, et kuulge, kallid sõbrad. Ja lasen, aga sina oled vane, kes peab oma last abistama igal ajal, vot võtke see omale aluseks. Et siis see kasvatustöö, meil läheb palju paremini, et kui inimesel on raskus, et ta kohe tuleb sinu juurde ja lahendab selle küsimuse ära, et ta ütles isegi niiviisi, et võib-olla iga kord, sina ei saagi temale midagi nii ära teha, otsekohe. Aga juba selle sõnaga, kui sa tunned temale kaasa, et see juba tõstab tema tuju. Kui tuju on tõstetud, siis juba raskust läbisi endast maha. Vot nii, Pusta, Humboldt niiviisi rääkis seda asja meile, kuda viis meiega tähendab neid õppuse läbi ma toon teile, öeldi niisugune näitleja. Mobiliseeriti hobuseid ja meile toodi isegi tõuhobused, tähendab kõik, mis parem on, see toodi meile, et eesti rahvas tervikuna tähendab neid toetab, et toob oma kõige parema, mis on. Ikka kodu kirjutasid ja kuidagi on olukord ja kõik see asi, et see kõik nii mõjus, mitte ainult tähendab te kasvatate mitte ainult sõdurite peale, aga see juba läks nende kaudu rahvaluka ja nagu on teada, sõdinud territoriaalkorpus sugugi halvasti. Näiteks 21. polgu esimene pataljon, hiilova Korol juuras pida lahingud veel kaks päeva päält seda, kui juba rinde oli taandunud. Praegu on seal ausammas tehtud leinav ema seal vaatab ja, ja rahva hulgas maa kaks korda olen seal käinud ja praegugi seal ikka nii tuletavad meelde, mäletavad seda asja. Ja käesoleval aastal neid juunikuus. Kohad laim, kohad läbi ja tegelikult käisime seal täheldanud, et matusepaigad vaatama ja ma pean ütlema, et rahvas väga nii hoolitseb nende matusepaikade eest, rahvas ikka peab seda meeles. Kui neid samu mehi, kellega koos käidi läbi ränkraske lahingutee burghi vält, Staraja Russani kohtas August, kus ta 1942. aastal uuesti kuralis. Kui eestlasi hakati koondama uuteks võistlusteks vaenlase vastu polgu Komissarina, tuli tal hakata küllaltki kirjust seltskonnast looma kõrge moraaliga võitlusvõimelist kollektiivi. Pole kellelegi lähemat inimest kui ema. Küllap seepärast on levinud ka sõjaväelaste hulgas kõnekäänud. Komandör on väeosa isa, komissar, teema ja August Pusta juurde ei kartnud tulla ükski sõdur, ükskõik millise murega. Loeme peamiselt siiski nende muredega, mida nende otsesed ülemused lahendada ei suutnud. Nagu näiteks lubade taotlemine, perekondade külastamiseks, perede toetamine kohalike võimuorganite poolt ja muu sarnane. Oli ka helli küsimusi, näiteks tubakanälg 1942. aasta talvel ja kevadel uraalides. Ma ise ei olnud suitsumees ning ei osanud arvatagi, kui valus võib olla suitsunälg. Korterigrupp, sõdureid. Minu jutule lubatakse neil sõita kodukanti Omski oblastisse, kus nad toovad tubakat tervele polgule. Varsti olid mehed tubakakoormaga tagasi. Suitsumehed tõmbasid siberis samakat ja kiitsid takka. Jah, nii see oli, kuid ei kiitnud üksnes tubakat, vaid ka meie komissari inimlikku inimest, meenutab korpuse endine tagavaraülem reservpolkovnik Jaan luks. Kus ta oli tõesti haruldane inimene, niisugust inimest on raske leida, sest tema oli inimene, kes kõige väiksemast lugu pidas ja kõige rohkem võib-olla mina kui tagant tuli tegemist teha varustamisega riietamisega toiduga eriti muidugi sõdurid, loll, kõige tähtsam tubak. Ja mul tuleb meelde moment, kus ükskord rukki all teateid, et seitsmes diviisis ei ole mahorka tubakat läksid kohe kontrollima. Tubak oli küll, olin hammas tubak ja solvadel ei meeldinud ei meeldil sellepärast et seda saab pool vähem narmas. Tubakas Ta on kallim ja jaga pehmem, aga nemad tahtsid just, et olles pool narmast ja pool mahorkat lõppes, nii et hommiks oi-oi, mahorka tubakas ka teil käes ja siis oli mul niisugune kokkupuuted seltsimees Busta, aga ükskord oli juhtumine, et saime piimameierei, väga raske aeg oli Berti piima ja siis sööklas andsime klaasiviisi igale sööjale välja. Keegoljaga salt never kava aeg ilmasele piimata olnud. Hapupiim mõjus nende seedimise peale. Jää siis, seltsimees läks telkimis, Pustab juurde kaebama, et meil antakse pihta halvaks läinud piima puhta, ütlen, et mina on, jäid ise kaks klaasi ära ja mina leian, et see on väga hea piim ja Anthony F3 plaased. Kaeba nüüd humoorikalt veel tema oli väga haruldane inimene, tema kunagist leid verest välja ei läinud. Hasarti tarakese rääkis minul küll väga palju reisida Moskva vahet, et korpus oli varustamises kolmes kohas kõigepealt oma armeest räime, siis saime Brondist ja lõpuks siis ka Moskvast. Kui me midagi puudus, olime siis ikkagi kulmud sõita Moskvasse ja seltsimees Busta ja Pärn alati ootasid, kui ma tagasi tulin, et kas ma seda ülesannet sain täite, mis mu pääle panti. Peab ütlema, et neid ülesandeid alati täidetud, sest et meile korpuse inimestele tulid väga vastu kõigis kohas peastaabis kui ka täitevkomiteedes ja kaubandusvalitsus ja alati saime sealt ikkagi üksnes kõik, mida see pealt mul on alati meelset, Pusta oli esimenegi ja pärn ka keset ikke mind ootasid, kuna kui ma tulin, vihmadki jälle saime, see näitas seda suurt hoolitsust lihtsa sõduri eest lihtsa sõduri eest ja, ja need lihtsad sõdurid peab ütlema armastides sülemest armastuse. Ja et tema lõpp tuli nüüd vil noores eas võrdlemisi on meil ju väga raske, räägitakse, et sõdurit julgesid minna tema juurde igasuguste küsimustega aga kõigi küsimustega oma isikliku, kõige, kõige lahinguliste ja, ja teiste küsimustega alati võistlema võtnud niisama Olga Pärn ikka ikka kõik küsimust. Et see oli väga suur usaldus, Koiusaldus täiestises, südamlik usaldus, kohe keegi kartutele. Nad, aga see ei tähenda veel seda, et nad ei austanud teda. Austamine oli, selle juures. Ei käi väga-väga tähtis ja suur. Mina tean oma kogemustest seda, et ega iga komandöri juurde nagu hästi ei tahtnudki minna, eks ole, nagu häbenesin ja, ja nii oi nagu kartul tunne ja aga tema juures mitte nagu isa juurde. Ja nagu sõjaaeg oli, siis oli ööd ei olnud vahet, ööd-päeva vahet, et nagu inimene väsinud, unine des temaga alati võttis vastu ja rääkis juuste rahulikult inimesega ja ta andis tema vaidlus uut moraalset tuge ja jõudu. See on üks poliittöötaja kindlasti tähtsamaid joone üldse. Jah, see on tõsi, sümbercised teenäitaja siiski inimeste sõduritele raskel ajal väga suurt usaldust ja eeskujud. Eriti huvipakkuv on üks episood August Pusta, meenutustest juhtus see 1942. aastal. Kaheksanda Eesti laskurkorpuse formeerimise ajal. August Pusta kutsuti Moskvasse, Nõukogude Liidu riigikaitse rahvakomissari asetäitja punaarmee poliitilise peavalitsuse ülema kindralleitnant Sher Pakovi juurde. Mõistagi närveerimine ja nõnda edasi. Kahtlused kas suudab anda ammendavad vastused nii suure mehe küsimustele. Pakkunud mulle istet, küsis ta kõigepealt, kus asub mu perekond ja kas ei vajagi. Vastasin, et pere on Siberisse, sain äsja abikaasalt kirja, milles pole sõnakestki vist. Hoopis vastupidi. Ta kiidab head kartulisaaki. Seal Pakov tegi komplimendi abikaasale, kes pole jäänud ootama taevamannat, vaid ise, käed tööle külge löönud. Siis palus ta mul jutustada seitsmendast eesti laskur diviisist, kus ma juba komissariks olin. Ja äkki päris mida te teate, eeposest Kalevipoeg samas lisas, et eestlastest sõjameeste poliitjuht peab hästi tundma mitte ainult kalevipoega vaid tervet Eesti progressiivset kirjandust. Meie jutuajamise lõpul kirjutas ta samas alla käskkirjale minu määramise kohta kaheksanda Eesti laskurkorpuse komissariks. Meie heliarhiivis on August Pusta elav hääl. Seekord rääkis ta tanki polkude sünniloost. Iseloomulik tagasihoidlikkus ei luba tal muidugi lausuda sõnakestki tema enda osast patriotismi vaimu tõstmisel sõdurite hulgas. 1000 942. aasta suvel kui üle Nõukogude Liidu oli patriootiline laine. Nõukogude inimesed korjasid raha, et toetada Nõukogude armeed, valmistada relvi. Samal ajal tekkis ka Eesti väeosades samasugune patriootlik liikumine. Esimestena olivad Eesti esimeses tagavarapolgus komsomoliorganisatsioon kes otsustasid oma koosolekul koguda, korjata raha. Osta tank, üks tank Eesti väeosadele, kes lähevad rindele. Ja haarasid muidugi tagavarapolgu ja kõigi Eesti väeosad mõlemad diviisid. Ja ka pärast elanikkond, kes oli tagalas ja juba 42. aasta lõpus 43. aasta algusel oli raha üle antud kaitseministeeriumi arvele mitu miljonit rubla. Ja kolmandal mail 1943 oli ülemjuhataja käskkiri, kus anti Eesti korpuse koosseisu tankipolk. Viiendal mail ülemnõukogu presiidiumi esimees sõrmes vares andis ühelaringlipu polgule. No ja, ja siis edasi olid jälle meil korjandused ja 1944. aastal oli jälle see raha üle antud ja kantud ette ülemjuhatusele. Et mitu miljonit, ma ei mäleta praegu täpselt, kui palju seal ja anti meile teene tankipolk, Qatari lesk, terves koosseisus. See polk hiljem, kui hakkasid lahingud, see läks teise löögiarmee koosseisu ja teise löögiarmee väeosadega ühes vabastas siin Eesti linnu. Iseäranis Pärnu, sealt pööras Riia suunas omistati talle pärnu nimetus. See oli Tallinna polk, see Nõukogude Eesti eest meie korpusele ainukesele väeüksus, kellel oli oma tanke, oli küll seda kuulda ja et korpuse koosseisu Nõukogude armees tol ajal koosseisude järele kusagil ei olnud nähtud tankipolku peale, kui meil oli. Matusepäeval rääkis endine diviisi komandör erukindralmajor Johannes Lombak No mina tunnen, seltsimees Pustad, sain tuttavaks, teevad niisama sees igihea ja tubli mees rahul ja, ja seltsimees epis või ütleme, seltsimees teda kõik teda austasid, pidasid lugu must ja ei olnud neid, kes midagi ütleksid kunagi halba tema kohta ütelda, et see oli täiesti hea, seltsimees hea Pulid tööline teadis oma ala ja sai väga hästi läbi inimesi, milles avaldusid tema poliittöötaja anded. No seda on raske veid iga me iga kord ei tea kah, kelle initsiatiiv Kelly muttinud CD välja nii kollektiivselt üldse poliittöölised tegid suure öösel ära. Ja eriti kogu aeg olid nii massilised üritused. Kas nemad olid kõige lähemal sõdurile ja muidugi oli küüti sõduritega koos. Mul jäi kõvasti meeldiv. Jüriöö. No see oli üks niisugune suur üritus, suurisi tegevus. Igal pool testis üldse sõjamisti, tuju hästi. Kuidas ütelda, Kelly oli siis initsiatiiv selles muidugi eesotsas olid kõik meieni poliitosakonnajuhatajaid, mõlematest diviisidest, korpusi Pulitusega juhatas ja muidugi nende juhtimine oli, võtsid osa ka muidugi, kõik komandörid ja kogu aeg oli surm, suurkasvatuse töö läks niisugune ürituse tõstis nagu võitlusvaimuelu, muidugi teadjad seltsid. Eestlane ja palju kasvatas, sööd tihti eesotsas polid, töölist, nendest Puusta Nikolai Puusepp, ega see kerge ei olnud, ega see töö kerge ei olnud, aga tulemused olid sellest tööst mitu atakki. Meil oli ju suured ülesanded sõdida. Jäiki mõelda selle peale, et meil tuleb ju kodumaal tööd teha ja vot see oli esikkasvatuse tööd teha juba neist kasvatada seda aktiili mis hoog siin uuesti Eestis, nõukogude kaadrid kasvatati rahu jaoks ja selle tööga nagu polid töölisest muidugi eesotsas ja nii kui mandrikomando või sa komandörid, kõik tegid seda tööd ja me võime ütelda, et kui siia tulime siis kõik aktis tulidki korpusest. See oli kui suurkasvatus ei töö tehtud ja suur poliitiline töö. Et olid meil need kaadrid, mis hakkasid siin tööle ja ma arvan, et sellega me tulime, toimib, see oli väga suur panus ja, ja siiaajani, kas vaadati tänagi siin matustel, et siin mitte ainult sõjav akti, mitte ainult korpuse akti fännid, nad on kõik ju erariides ja nõukogude ja parteiaktiiv võiks isegi niimoodi öelda, et august, kus ta elu ei lõppenud surmaga ei lõppenud, tema kasvandikud viivad seda tööd edasi ja täna võid näädime kasvangik. Vaadake, kes need siia kogus pärast tulid, sellepärast, et nad austavad. Mäletavad, mäletavad head seltsimeest, head poliittöölist. Sõprus see on kahe või enama inimese vastastikune kiindumus nende omakasupüüdmatu tihe side, mis põhineb austusel. Sõpruse tugevus sõltub tingimustest, milles ta sündis. Sõduri sõprus sünnib rasketes olukordades, kus mujal kui mitte armees võid kõige tugevamini areneda vastastikune kiindumus, üksteise abistamine kollektiivses. Seepärast ongi sõduri sõpruskindel kui. Mis on kangelaslikkus? Minu arvates on kangelaslikkus sõdurivande, see tähendab kodumaale antud tõotuse täitmine. Meie komissar jäi kodumaale antud tõotusele lõpuni truuks.