Klassikaraadio on valmis saanud grandioosse sarja seoses meie maailmakuulsa helilooja Arvo Pärdi 70. sünnipäevaga. Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder kui ammude hakkasite seda saatesarja, mis esimene saade läheb eetrisse need pühapäeva õhtul kell üheksa. Millal te hakkasite seda planeerima ja mõtlema? Me hakkasime seda planeerima täpselt aasta tagasi ja ettevalmistustega siis saatesarja autor immo Mihkelson, kõik need kuud tegelenud ta kohtus Pärdiga sel teemal esmakordselt, ma arvan, et oktoobris möödunud aastal ja kooskõlastas siis saatesarja struktuur ja teemasid. Ja sest ajast on Pärdiga tihedas koostöös intervjuud ja materjalid siis kokku korjatud. Neid saateid jätkub vähemasti kahte nädalasse igaks õhtuks. Jah, see saatesarja 14 osaline, tegemist on dokumentaalsaatega, see ei ole muusika kuulamiseks, vaid see on jutu kuulamiseks. Immo Mihkelson on salvestanud üle 80 tunni intervjuusid umbes 50 inimesega ja väärtuslikum osa sellest intervjuude Pakistan muidugi Arvo Pärdi enda jutt. Arvo Pärt räägib selles sarjas kõigil teemadel. Noh, need teemad on siin kõigepealt tema elu, tema biograafia ega ega sellest ei olegi nii väga materjali võtta eesti keeles, muide sisse eraldi tema kümnendid, mil ta väljakul kujunes, mil ta loominguga alustas, mida ta tegi. Need on kümnendid, mil ta elas Eestis ja loomulikult on need kümnendit üsnagi läbipõimunud meie poliitikaga ja üldse Eesti tollase ajalooga. Võimalik, et isegi mõningate protestidega valitseva ideoloogia vastu nahk, teame kõik seda aega ja teame ka seda, et Arvo Pärt. Ta lahkus 80. aastal Eestist olles ka meil siin Eesti Raadio seinte vahel keelatud autor. Sealt edasi kaheksakümnendatel, kuidas tema muusika läks laia maailma kõigi nende asjadega, palju nende asjadega seotud tõelisi legende, näiteks seesama, kuidas kaheksakümnendatel aastatel leidis tema muusika Müncheni plaadifirma ECM omanik Manfred Aicier kes olevat lausa kiirteel raadiost kuulates avastanud enda jaoks Arvo Pärdi peatanud auto, kuulanud loo lõpuni ja tema juuksed olid tal peas püsti tõusnud, et ta kuulis midagi nii erilist. Ja sellest algatas ta uue sarja oma plaadifirma ECM Records all. Arvo Pärdi plaadiga Tabula Rasa. Ja sellest ajast peale on Arvo Pärdi muusika väga jõudsalt väga-väga hästi maailmas levinud ja Arvo Pärdist on saanud võib-olla maailma kõige kuulsam, kõige tuntum eestlane. Ja sealt edasi siis Arvo Pärdi loomingulised küsimused, see sari ei ole muidugi muusikateadusesari, see on ikkagi tavalistele kuulajatele mõeldud, kes ei pea teadma midagi sellistest muusikassisikonnas asuvatest detailidest. Räägivad paljud muusikateadlased muusikakriitikud Eestist ja välismaalt räägivad interpreedid, alustades siis meie enda maestrot tega nagu Tõnu Kaljuste, Eri Klas ja välismaised interpreedid, keda, keda on päris palju, kes on Arvo Pärdi väga tähtsad esitajad ja siis mitmed mõjutused filmima muusika, muide, mida me üldse eriti ei tunne. Ja eraldi saade on ka Arvo Pärdi tööst Eesti raadios, kus meie vanad tegid, räägivad ja meenutavad mida siis ühiselt sai tehtud ja milline helirežissöör oli Arvo Pärt. Nii et ma arvan, et see saatesari peaks võimaldama meile kui mitte taastutvumise, siis lausa tutvumise Arvo Pärdi loominguga, sellepärast et sellist materjali ei ole varem raadioeetris pakkunud. Et selle tõttu on see erakordne. Kõik raadiotoimetajad teavad, et Arvo Pärt ei anna intervjuusid, kuidas teie saite ta mikrofoni ette rääkima? No ma ei tea, ma olen isegi nagu aru saanud, miks ta ei anna intervjuusid, see on väga koormav tegevus. See killustab inimesse nagu kaotab mingisugust energiat ja ma täiesti mõistan seda. Ta hoiab eemale sellisest aja kajalises suhtest, et kommenteerida mingit tühiasja või kasvõi oma teoseid. Et see vähendab inimese jõudu. Aga eks see on ka usalduse küsimus ja Arvo Pärt on, muide, klassikaraadiokuulajad on viimase aasta päris palju Eestis olnud ja ta kuulab meie raadiot. Saatesarjast räägib, et kui ta laps oli Raadio oli tema jaoks nagu hapnikujuhe, et ta kuulas raadiot nagu näljane hunt ja ta kirjutas muusikapalad üles, mis ta sealt kuulis ja käis Rakveres ümber selle kõlari, mis oli keskväljakul kuulamas sümfooniakontserte sõites jalgrattaga seal ringi, et keegi saaks aru, mis ta seal teeb. Aga nüüd, viimasel aastal Eestis olles palju, on ta meie raadiokanalit hakanud kuulama ja ta vahetevahel helistab ja küsib, kes laulis, kes mängis. Et ta on selline tore raadiokuulaja. Aga ma tahtsin seda öelda, et ta on Eestis viimasel ajal üldse väga palju nagu osalenud Eesti muusikaelus. Kui olid Eesti muusika päevad, siis ta oli praktiliselt kõigil kontsert kõikidel üldse mitte nagu mingi kuulus prominent kuskilt teisest maailmast, vaid nagu tavaline inimene meie keskel ja ja ma arvan, et oma kohalviibimisega alati nagu väärtustab või kuidagi rõõmustab seda sündmust. Et ilmselt ka sellest selline nagu lahtisus meie meie raadio suhtes. Igatahes ma olen õudselt rõõmus, et ta leidis aega ja tahtmist kaasa teha, seda sarja ja immo Mihkelson kohtus korduvalt ja, ja on ka läbi vaadanud, kõik nende saadete materjalid ei tulnud ise selle vastu rõõmsat huvi, et, et see on hästi tore. Nende näidete põhjal, mis sa kirjeldasid tema intervjuudest, saan ma aru, et Arvo Pärt on endast ja oma loomingust kõneldes olnud üsna avameelne. Ma arvan küll ja see, mis ta räägib nendes saadetes see on kohutavalt hinnaline, tähendab, siin ei ole nagu tühja juttu. Kuigi ta ise ütleb, näete, mitte midagi. On ka see muidugi huvitav, et siin saates mida tema ei mäleta, seda mäletab keegi teine ja ausalt öelda alati mäletame ju kõik, aga erinevalt ühtesid ja samu asju, et ei ole olemas objektiivset mälestust mitte millestki. Aga ta, ta räägib nii ilusti, ta räägib sama huvitavalt, kui on tema muusika tehtud. Et selles mõttes on teda suhteliselt huvitav kuulata. Lisaks nendele dokumentaalsaadetele teeb klassikaraadio üsna palju otseülekandeid ja kõige rohkem võib-olla Rakveres toimuvalt festivalilt, kus mängitakse. Muusikat see festival on üle-eestiline, siin on neli kontserdiprogrammi, mida me siis ka kõiki vahendame. Kohe kõigepealt siis Rakveres toimuva sünnipäeva kontserdi 11. septembril, pühapäeval. Arvo Pärdi sünnipäevakontserdid on meil otse-eetris, siis on meil veel kontserdiprogrammid kolmapäeva õhtuti, kus me pakume Eesti raadio, arhiivisalvestisi, esiettekanded Pärdi teostest toimusid Eestis. Kuigi nad said kuulsaks hiljem, aga Eestis kohapeal ei teatudki, et midagi erilist juhtus parajasti. Aga inimesed meenutavad neid esiettekandeid ja mängime arhiivi salvestusi kolmapäeva õhtuti. Ja samuti mängime ette valiku Arvo Pärdi kuulsamaid albumeid, nende hulgas siis seesama legendaarne Tabula Rasa reedeti kell kaks. Ja meil on veel juubelikontserdid välismaalt tellitud, nii et me saame Arvo Pärdi loominguga täita üsna palju oma septembrikuisest, saateajast. Septembrini. Kuu on Arvo Pärdi kuu vikerraadiokuulajale siinkohal väike killuke immo Mihkelsoni 14 osalise saatesarja avasaatest, kus kuuleme rääkimas ka Arvo Pärti ennast. Lisaks Arvo Pärdi endale räägib selles saatesarjas veel umbes 50 inimest. Igaüks neist on midagi kuulnud, midagi näinud või kogenud. Aga kõige rohkem räägib muidugi Arvo Pärt ise, kuid aastakümneteloori tagant on paljud asjad tuhmunud või kahju küll sootuks ununenud. Kuid mõnele detailile on aga aeg siiski lisanud erksust. Ei mäleta. See on niimoodi, nagu mõni kurjategija istub kusagil kohtupingel ja ja loetakse kõik tema süüteod, et ei mäleta. Ei mäleta. Nüüd sellisest inimesest, kes niimoodi ütleb, muidu võib tunduda küll uskumatu, kuidas ei mäleta. Ja ega need teod nii suured kuriteod võib-olla ei olnud, aga ma arvan, et ikkagi see unustamine oleks. Teised inimesed näevad alati midagi muud ja kuidagi teisiti seda, mida asjaosaline ise ei näe ka väliseid asju, pealispinda muutust räägib Ivalo Randalu, kes sõbrunes arvavad Märdiga muusikakoolis enam kui 50 aastat tagasi. Silmad olid imelised, silmad kirjeldamatud, neljandale alles praegu kahjude lõug, nüüd on nii hirmsasti habeme sisse peidetud kogu ta näoplaane, väga kena sellest otsesnikustunid saanud kah sellest ilusast raamitud otsmikul. Ta nüüd ulatub ju kukrani, aga niiet ja ei ole üldse sedamoodi, näeb praegu välja, kui me oleme, eks me kõik muutume aga temani.