Algab saade sarjast järjehoidja stuudios on muusikateadlane Tiia Järg. Järjehoidja. Enamasti kaldume nii-öelda välja kujunenud isiksust nägema millegi täiesti lõpule viidu ja valmina nagu oleks tema enese konstitueerimine noorusaastatega lõppenud. Kuid see kestab ju kogu eluaja. Isiksus pole üksnes olek, vaid ühtlasi liikumine, mitte tardunud seisak, vaid aktiivne eneseteostus läbi vastuolude otsingute ja kahtluste. Seda saadab alatine valiku ja otsustamisel dramatism. Teadmisest, et midagi põhilist elus pole võimalik uuesti ümber teha. Nii kirjutas Endel Nirk oma laitma raamatus. Seoses läheneva juubelilaulupeoga võtab järjehoidja vaadata natukene nende laulupidude atmosfääri mis on seotud otseselt Gustav Ernesaksa juhi rolliga. Minu käes on 12. üldlaulupeod Teataja number viis ladumisel antud kolmandal jaanuaril 1947 trükkimisele antud viiendal veebruaril 1947 trükiarv 5200, hind neli rubla 50 kopikat. 12. üldlaulupeo kava on lõplikult kindlaks määratud. 12. üldlaulupeo peakomisjon oma koosolekul 21. novembril 1946 arutles läbi ja määras lõplikult kindlaks eeloleval suvel toimuva 12. üldlaulupeo kava. Võrreldes esialgse kavaga on sellest tehtud mõningad muudatused. Nii tingis viimase koorilaulude tellimise võistlusega juurde tulnud kaasaegseid nõukogulik teemasid käsitlevate laulude repertuaari võtmine osa lauludega vast ärajätmise, et vältida üldlaulupeo kava liigselt pikaks kujunemist. Uutel lauludel on kavasse võetud segakooridele lide austeri meie päevad ja Eugen Kapi viisaastakuvõit meeskooridele Alfred Karindi tagasi tulles ja Edgar Arro õnn ning naiskooridele Riho Pätsi läheme suurele peole. Lõplikult kinnitatud kava kohaselt esitatakse 1947. aasta suvel toimuval 12. üldlaulupeol järgmised laulud ja siis tuleb repertuaari nimekiri kooriliikide kaupa. Ja selle kirjatüki lõpus võib lugeda Eesti NSV Ministrite nõukogu ja EKP keskkomitee määruse avaldamisest mille kohaselt Nõukogude Eestis jälle toimuvad üleriiklikud laulupeod on möödunud üle pooleteise aasta. Selle ajavahemiku vältel on meie kultuuri ja majanduse elus saavutatud üsnagi silmapaistvaid edusamme. Hulk meie ettevõtete ja asutistet töösaavutusi on saanud selles ajavahemikus üleliidulise tunnustuse osaliseks. Ka heliloomingus võime olla uhked suurele tunnustusele. Eestlasele Eugen kapile määrati Stalini preemia. Kogu meie elu on haaranud sotsialistliku ülesehituse hind. Siis räägitakse kooriliteratuuri rikastamisest nõukogulik lauludega ja nii edasi. Ja seda kõike teatavate kommentaaridega võetakse siis läbi laulupeo repertuaar. Ja rõhutatakse meil lihtsalt ülesande tasuvad muusikute ees. Meid huvitab, kuidas nad välja 1947. aasta laulupeol. Helilooja Gustav Ernesaks. Ja sellest teatmikus on Ernesaksa artikel mõningaid märkmeid meeskooride tööst. Möödunud aastal peetud Eesti NSV Vabariiklik laulupäev andis kujuka ülevaate praegusest kooride tasemest. Tänu laululava õnnestunud juurdeehitisele pääses väikese meeskoori sulgudes 200 liiget. Esinemine tähelepanuväärselt mõjule. Kunstiline kordaminek oli muidugi sellest tingitud, et üldkoor koosnes meie parematest kontsert kooridest. Juba proovil ilmnes, et mehed võtsid oma ülesannet tõsiselt. Eeltööd oli tehtud korralikult. Enam ettevalmistust oleks pidanud olema uuemate laulude juures. Jõudu tööle. Sõnatu vanne merele meeskooride osa oli 11. laulupeo ajal üheks parimaks just oma kunstilist tehnilises soorituses. Üldjuht Evaltav kava koostamisel ei tarvitsenud karta ta, et meeskoorid kavas olevaid laule ei oleks suutnud selgeks õppida. Oli tõsiasi, et meeskoorid esitasid laulupidudega kõige nõudlikuma laule ja seda hea õnnestumisega. Momendil on tähtis, et kõik olemasolevat meeskoorid astuksid suure hooga laulupeo ettevalmistamisele. Väga soovitav, kui lõplik kavad töötatakse läbi sääraselt, et iga koor oleks võimeline esitama oma kontsert, juhtidel kõiki kavas olevaid laule. See võiks toimuda eriti 1947. aasta esimesel poolel. Üldlaulupeoks oleks siis ühendmeeskooril selline ettevalmistus, mis võimaldab üldjuhil tegeleda ainult laulude lõpliku viimistlusega. Raskemaks küsimuseks algajate meeskooride juures on aga see, et nad pole tehniliselt suutelised kava õppima. Oluliseks takistuseks on mees kooridelt nõutav suur hääleulatus. Kuigi kava nõudlikkus ei luba noori koore sammu pidada vanade kontsert kooridega ei tohiks ükski koor laulupeolt puududa, sest nad võiksid vähemalt kergemaid laule kaasa laulda. Otstarbekohasem oleks aga neil praegu lülituda mõne naaber naisvõi segakooritöösse, moodustades nii laulupeoks Võimsa segakoori. Edaspidi peame aga ka algajate meeskooride eest hoolitsema, seda peamiselt vastava ulatusega õpe repertuaari soetades. Veel puudutaksin asjaolu, et kõikjal pole veel meeskoore, kus neid varem on olnud ja kus nad praegugi võiksid olla. Sulgudes Viljandi, Pärnu, Haapsalu, ka puuduvad suurematest tööstuslikes keskustes meeskoorid, põlevkivi, kaevandused. Jaamu meeskoorilaul on alati huvi äratanud. Meeskooride kontserte külastatakse erilise tähelepanuga. Seepärast võetagu koori asutamist tõsiselt. Kui kohapeal koorijuhid puuduvad, siis püüta leida lähemates asulates abistajaid. Samuti on riikliku filharmoonia meeskoor nõus keskusi külastama, et tuua ja luua elevust meeskoorilaulule. Väga soovitav oleks, kuid Tallinna sõitvat kori juhid külastaksid meie suuremate meeskooride harjutusi. Teretulnud on kooride vastastikused külastuskontserdid. Kõik see aitaks tihendada meeslauljate ridu. On jõudnud aeg tõsiselt asuda 12. üldlaulupeo viimistlevale ettevalmistusele. Pea proovina toimunud vabariiklik laulupäev näitas, et järgmist laulupidu on võimalik hästi läbi viia. Kui koondame kõik lauljad ja asume süvendatult laulude õppimisele. Kas peab nooremale kuulajale meelde tuletama, et sõjakaotused enim kontingendis puudutasid rõhuvas enamuses mehi? Minu käes on nüüd ka 12. üldlaulupeo juht 28. ja 29. juuni 1947. See kujundus äratab tähelepanu asjaoluga, et ainuke viisnurk, mida ma selles raamatus näen, on kaane peal ja see viisnurk on üldlaulupeo märgi keskel. Muus osas seda viisnurka ei paista. Mis selles raamatus meid huvitaks? Esiteks võiks meelde tuletada neile, kes ei ole laulupidude ajalugu väga tükk aega kas meenutanud või polegi selgeks õppinud. Missugused laulud. 1947. aasta üldlaulupeol olite Ernesaksa sulest. Jää kestma kalevite kange rahvas. Tekst Johannes Semper. Seda vist ei loetagi laulupeo repertuaari hulka, sest see on ju seaduse järgi Eesti NSV hümni. Aga kooride repertuaaris siis kooriliikide kaupa. Segakooridele Mu isamaa on minu arm. Meeskooridele JÜRI Marss Johannes Barbaruse tekst. Ja lisapalana hakkame mehed minema. Naiskooridele noor kevade Juhan Liivi tekstile. Heinaliste laul Eduard Visnapuutekstile lisapalana valge on suveöö. Mis sellest teatmikus veel on huvitavat? Järjehoidjat on ikka huvitanud nõukogude aegsete raamatute Impressomid, sest sealt saab mõndagi teada. Üldlaulupeo juht on laduda antud 22. mail 1947 trükkimisele antud üheksandal juunil samal aastal mõistagi trükiarv on 30200. Ja hind on üks rubla. Nüüd tuletan ma meelde, et 47. aasta detsembris toimus Nõukogude liidus rahareform. Kaupade hinnad jäid samaks ja raha vahetati 10 ühe vastu. Väike matemaatiline tehe, ma arvan, kuulaja hakkab taipama. Mis juhtus inimeste väheste säästudega? Aga mida siis sisaldab see teatmik mis on tegelikult lehekülgede arvult vägagi soliidne, seal 150 lehekülge, siin on ikka palju lugeda kõikide osavõtjate dirigentide kohta. Autorid Te kohta, siin on kõikide laulude eestikeelsed tekstid korralikult ära toodud. Siin on loomulikult kõik koorid koos dirigentidega ära toodud. On selgesti näha missugusest eestimaa paikkonnast, kui palju neid on? See on äärmiselt huvitav tagantjärgi vaadata. Loomulikult onsentsis esitatav repertuaar nii-öelda kava mõttes. Aga siin ees on ka artikleid. Ja mitmesuguseid kirjatükke, mis peaksid nagu innustama laulupeol viibijaid, olgu nad siis lauljad või kuulajaid. Gustav Ernesaksa alt on siin artikkel mis on oma mahult väga tähelepanu. Väärne on. See on peaaegu üheksa lehekülge. Millest Ernesaks kirjutab? 12. üldlaulupidu eesti rahva suure koorilaulu traditsiooni jätkaja enam. Ja kui siit välja jätta teatud nõukogulik Ko fasheoloogiaga lõigud kuidas no näiteks sellel laulupeol kõlab 20-st 1000-st suust meie nõukoguliku vaba elurõõmulaul ustavuse tõotus tus nõukogude valitsusele, kommunistlikule parteile ja seltsimees Stalinile. See on eesti rahva suur sotsialistliku sisuga laulupidu, kuid senises rahvuslikus vormis 78 aastat tagasi 1869 ägedas võitluses maa orjastajate, saksa mõisnike ning kapitalistide vastu tekkis laulupeovorm, mis koos eesti muusikaga arenes hiljem edasi. Noh, seda teksti läheb veel natukene, aga 47. aastal. Peame meelde tuletama, kõik esimese Eesti vabariigi aegsed trükitud väljaanded olid keelatud. Kui nad paljudes kodudes olid, siis petete nad kuhugi kaugemale. Või aeti lausa ahju sest nende leidmine võis osutuda keerulisemaks. Ideoloogilises situatsioonis süüdistuvaks materjaliks. Ja nooremale põlvkonnale ei olnud informatsiooni eriti kuskilt saada. Igal juhul sellest Ernesaksa küllalt mahukast artiklist tuleb välja Eesti laulupidude ajalugu alates sellest, kes korraldas, mida need korraldajad nendel laulupidudel tegid või nende laulupidude heaks tegid. Siin on juttu Aadam Jakobsonist ja tema Torma laulukoorist 1844 Martin Körberist. Siin on juttu laulupeo ettevalmistamisest Pärnu kihelkonnas laulupüha näol Vanemuise ja Estonia seltsi asutamisest Jansenist, Virkhausist, igasugustest muudest andmetest ajaloolises foonis, kus need laulupeod siis pidid hakkama toimuma heliloojatest, kes nendel laulupidudel oma teostega ühel või teisel määral said välja tulla alates Aleksander Seppelmann kuni leiust sind surmani ja Mu isamaa on minu arm Koidula sõnadele, mis laulupeost alates kujunesid otse rahva lauludeks, kirjutab Ernesaks. Siin on juttu esimese Eesti üldlaulupeo programmilisest peokõnest Jakob Hurda poolt. Ja kõik need hurda nii-öelda kolm soovi, eesti mees jäägu eesti meheks igas ametis, igas seisuses maal või linnas. Et eestlane jääks oma rahva ustavaks liikmeks, jagaks temaga õnne ja õnnetusi, rõõmu ja kurbust, tööd, kui jõudumööda edasi saada, siis oled aus mees kõikide ees, siis ei saa ka järeltulev sugu sind unustama seisukoha võtma Saksa astumise vastu, mis tollel ajal ei olnud küll mitte väike oht meie rahva elus. Ja kuidas Koidula oma kirjas Kreutzwaldi teatab pärast laulupidu kuidas mõned saksastunud eestlased on nüüd peale laulupidu uuesti eestlasteks saanud ja nii edasi. See ülevaade on äärmiselt tõsiseltvõetav. Siin on ära toodud kõik meilegi ammu teadaolevad vastuseisud Jakobsoni ja Jannseni vahel. Juba laulupeoaegsed ja ka hilisemad siin on teada antud Eesti Kirjameeste seltsist Eesti Aleksandrikooli ettevalmistamisest ja nii edasi. Miks ma seda kõike räägin, sel lihtsal põhjusel, mis sai juba öeldud. 47. aastal ei ole seda informatsiooni väga paljudel mitte kusagilt võtta. Ja kui see ka on varem kusagil trükitud, siis nendele väljaannetele tavaline inimene, ligi ei pääse. Laulupeo teatmik, kus väga suureks tiraažist ikkagi üle 30000 noh, seal mingi osa Eesti muusika ajaloost. Vaat niisugune huvitav väljaanne. Ja siis on minu käes Gustav Ernesaksa artiklite kogumik, mis on välja antud 1971. Suu laulab, süda muretseb. Täiesti võimalik, et see on mitmetel kuulajatel ikka veel raamaturiiulis olemas. Ja selle kogumiku viimane kirjatükk kannab pealkirja aastal 2017. Ernesaks seletab, mis kirjatukse sihandune on, et Savitskaja muusika niisugune üleliiduline muusikaajakiri oli olemas. Savitskaja muusika tegi mulle ettepaneku kirjutada oma juubeli numbrisse midagi vabal teemal. Tähendab, ajakiri Veske, muusika tähistas ilmselt siis oma sünnivõi loomise aastapäeva. Ja enne saks temale omase pealtnäha leebe huumoriga sätib ennast olukorda, kus ta ise omast peast välja midagi ei suuda mõelda, aga ta pöördub siis oma tuttava poole kes teda natukene aitab. Annab talle ühe mingi erilise segu juua. Ja selle tulemusena Ernesaks satub siis nagu tulevikku. Ja sellest tulevikku Eestis tahab tema teada giidi käest, kes teda seal tulevikus ootab. Ta tahab teada, kuidas on muusikaasjad mõningaid kohti siit loen. Silmas, et see artikkel on kirjutatud 1967. Kohe palusin giidi vastata, mu küsimustele oli ju kiire. Pidin ju artikli 30 lehekülge järgmisel päeval kella poole kolmeks toimetusse ära saatma, et juba nelja kuu pärast sellest kaheksa lehekülge ära trükitaks. Kes mäletab nõukogude aegseid olukordi? Ühe tekstitrükki toimetamiseks? See võib nüüd kibedalt muiata? Neli kuud ja 30-st leheküljest kaheksa. Või parimal juhul trüki minna ennaseks jätkab. Esimene, mis mind huvitas, oli heliloojate töökorraldus, on nad kõik professionaalid, elatuvad nad ju ainult oma erialast. Selgus, et tunnustatud heliloojatele makstakse midagi stipendiumi taolist. Sellele lisandub veel honorar uute töödest. Kuid nii, et defitsiitsed žanrid on eriti tasuvad honorari määrab iga kord muusikaministeerium mida juhivad kõige suuremad filosoofid, muusikateadlased. Et aga keegi ei muutuks ühiskondlikuks parasiidiks, seda pole viimase poolsajandi jooksul juhtunud, atesteerib heliloojate liit iga viie aasta tagant kõiki oma liikmeid, määrates neile vastava kategooria loomingu väärtusest olenevalt tuleb ette kahtraid aastaid. Seda küsimust arutab heliloojate liidu juures asuv psühholoogide nõukogu. Kahju, et te sattusite meie juurde vaikuse päeval ja teil puudub võimalus tutvuda meie jooksva kontserdieluga. Vaikuse päevad on vaimse tervise huvides vajalikud. Nagu näitavad teatmikud, tõusid teie ajal müra ja lärmi näitajad väga kõrgele. Meie teadlased ei suuda siiani mõista, kuidas teie sugupõlv selle üle elas. Meil tehti lõpp, igasuguste mootorite ja sõidukite mürale ei ole enam palju hääldajaid parkides, haiglates, lennukites. Praegu tegeleme vaikses ahina neutreliseerimisega. Ütelge, kas te olete kuulanud vaikust? Meie oleme katsetanud ka vaikuse kontsertidega, kus esinevad kõige paremad vaikusekunstnikud. Kui kenasti musitseerib niisugustes tingimustes inimmõte. Siis on edasi juttu Ernesaksa nägemuslikustekskussioonist, tulevikku on juttu sellest, millised võimalused on selles uues ajas olemas, et inimene saab ise suvalisel hetkel vastavate aparaatide abil endale manada nii silma kui ka kõrva, vastavad teosed soovitud ettekannetega. Noh, see osa me teame, on tehniliselt meil ammu juba kõik olemas. Siis on juttu sellest, kuidas leitakse kõrgemaid riigiametnikke ettevalmistava kooli sisseastumis eksamil pääsevad läbi ainult need, kes oskavad joonistada, tunnevad kirjandust ja kellel on spordijärk kergejõustikus või tennises ning kes valdavad ka viiulimängu. Ja riiklik resultaat on 83,8 protsenti elanikkonnast, laulab kooris või mängib orkestris. Harjutushoonete seinad on muidugi helikindlad. Siis räägitakse, millistest materjalidest need seinad on tehtud ja nyyd lisab, nagu teada, kasutabki kunagi ka heli läbi vaid seinu. Eksperimentaalkorras saavutati häid tulemusi, eriti heliloojate maja ehitamisel Tallinnas. See on nüüd Väga kibe vihje heliloojate majas võis tõesti kuulda läbi mitme korruse, mida su naaber, helilooja parajasti komponeeribki muidu mängib. Ja nii edasi, siin on veel mitmesuguseid noh, natuke koomilise maitia natuke tõsisemalt võetavamad aspekte ära toodud sellest nägemuste reisist tulevikku. Aga siin on ka seda, mille pärast tasub imetleda 67. aasta Ernesaksa kujutluspilti. Et te pole suutnud Eesti muusikaajakirja väljaandmist organiseerida, ütleb siis tulevikku giid, selles olete ise süüdi, arvasite eksikombel, et kunsti saab arendada ilma tõelise kriitikata, aga laulu ja mängu leht, mida kunagi välja anti, oleks ju ometi järel tegemist väärt. Tuletame kuulajale meelde, et ajakiri, teater, muusika, kino, kus muusikal ju ainult üks kolmandik, ruumi on antud. Et see ajakiri oma esimeses numbris ilmus 1982 aprillis. Nii et 67. aastal oli see nägemus ikkagi torge toonaste võimude suutmatusesse midagi iseseisvalt selles valdkonnas läbi viia. Siis on ka juttu siin. Millised on ajastu pidulikud kontserdid. Et see, mis seal oli Figaro aaria, Jacropaatiline tüüd, väikesed luiged ja mustlasromanss. Vanem generatsioon mäletab just niisugused olidki riiklike tähtpäevade pidulikud kontserdid igast kunstiliigist, midagi ja kokku tuli võrdlemisi kahetsusväärselt kirju kava. Arvati, et see peaks siis kõiki kuulajate maitselt rahuldama. Kas see nii oli, vaid ta igaüks ise mõelda? Küsite, mis sai Ernesaksa koorist pärast parimate lauljate veteranide pensionile minekut. Töö läks edasi, kollektiiv asutas esimese eesti koorikooli. Loomulikult oma suur maja oma õpetajate kavadel. Tegevus haarab poisse neljandast kuni 20. eluaastani. Sel moel õnnestus Heminiseerunud muusikapedagoogikas uuesti viia ka midagi mehelikku. Märgatavalt muutunud koorile kirjutavate heliloojate arv ja ka nende looming. 1967 Gustav Ernesaks. Kuigi Ernesaksast teatakse nüüd palju ja laulupeost tundub, teatakse ka, aga kes on ajalehte lugenud, märkab, et Postimees avaldas hiljuti päris ühe pikema intervjuu Ivo Linnaga. Ja kui Ivo Linna küsib oma vestluspartnerilt, et kas ta ikka mäletab, mis keeles laulda esimesel üldlaulupeol, siis ütleb Postimehe ajakirjanik täiesti loomulikult ja saksa keeles. Nii et tundub, et me ei ole veel liiga palju rääkinud laulupeost või õigemini see ei jõua inimesteni nende inimesteni, kelle jaoks sepaks olema normaalne ja nii-öelda esmase vajadusega haridus. Kuuleksime nüüd mõningaid Gustav Ernesaksa laule Eesti rahvusmeeskoori esituses. Eesti olema peab vaba Jürgen Marss aastast 1943. Johannes Barbarus. Päike vajus pärnapuule Eduard Visnapuu aastast 1935. Rammi dirigeerib Ants Üleoja. Kuulsite saadet sarjast järjehoidja stuudios oli muusikateadlane Tiia Järg. Saade on järelkuulatav klassikaraadio kodulehel. Sarja valmimist toetab Eesti Kultuurkapital.