Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku tänased olulisemad sündmused. Stuudios on toimetaja Margitta otsmaa, maanteeamet kuulutas Tallinna-Kuressaare lennuhanke kehtetuks. Hankel osalenud Regional Jet vaidlustab otsuse kohtus. Tallinna Sadama D-terminali lennujaamaga ühendava trammitee rajamine lükkub edasi. Meil on olemas rahad selleks, et trammid ära projekteerida, seda raha praegu valmis ehitada, seda ei ole. Moskva politsei võttis kinni sõltumatu uudisteportaali Medusa korrespondendi, kellelt leiti uimasteid. Medusa kahtlustab ajakirjanikku süüdi lavastamist. Vanalinna teatrimaja hakatakse välja rentima teatrietenduseks ja kultuurisündmusteks. Maja edasine saatus selgub sügisel, kui selguvad ka eelarve võimalused. Variant on ka samamoodi jätkata. Sellisel juhul me peame selle saali naabrikaitseministeeriumiga selle kokkuleppele saama. See ei ole olnud nende esimene eelistus, mis seal toimus. Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel pääses meeste üksikmängus esimesena finaali hispaanlane Rafael Nadal, kes võitis tänases poolfinaalis šveitslase Roger Federeri ja ilmast nii palju, et homse päeva jooksul areneb rünksajupilvi. Ennelõunal sajab kohati, pärastlõunal on laialdaselt hoovihma ja äikest ning õhutemp, ratuur on kõrgem 27 kuni 32 kraadi. Äikese ajal on tugevaid tuulepuhanguid. Ja alustame saadet hoopiski New Yorgist. Seal ÜRO peaassambleel on hetkel käimas salajane hääletus, mille alusel valitakse ÜRO julgeolekunõukogusse kaheks aastaks. Kas viis uut mittealalist liiget ja ka Eesti kandideerib? Meil on nüüd New Yorgi ka ühendus, kus Maria-Ann Rohemäe seda hääletustega jälgib. Maria-Ann, ole hea. Räägi, mis praeguseks juhtunud on. Tere õhtust, praeguse seisuga on ära toimunud esimene hääletusvoor ja nüüd siis oleme juba oodanud pool tunnikest ja tõenäoliselt ootame natukene veel neid tulemusi, sellepärast et kõik hääletussedelid on paberil ja need loetakse veel kolm korda. Nüüd selle vahepealse pausi ajal meie president Kersti Kaljulaid ja, ja Eesti diplomaadid on käinud siin saalis ringi, nad üritavad inimestega rääkida, meelitada neid veel kord enda poolt hääletama heatujuliselt võib-olla rääkida igapäeva asjadest, et jätta endast väga hea mulje nendele inimestele, kes siin täna meie poolt peaksid hääletama. Ma küsisin ka meie diplomaatidelt, et mis tunne siis hommikul on. Kuigi tundus, et inimesed on üsna rahulikult, siis nad ise väitsid, et adrenaliin on niivõrd laes, et ega keegi eriti maganud ei ole. Et meie diplomaatidel esin New Yorgis, kindlasti on täna väga oluline päev, aga loodetavasti nüüd lähima gümnuti jook, midagi hakkab vaikselt selguma ja kui esimeses voorus me kahekolmandikulise häälteenamust ei saa, siis ootame aga edasi tänavu toimuda kupoot. Aitäh Maria-Ann Rohemäe sulle selle ülevaate eest ja hoiame teid sündmustega kursis järgmistel täistunni uudistel kindlasti. Euroopa Liidu siseministrid arutavad aga Luksemburgist tagasisaatmisdirektiivi muudatusi, mis peaks Euroopa liitu ebaseaduslikult tulnud migrantide tagasisaatmise muutuma kiiremaks ja tõhusamaks. Ühtlasi arutasid siseministrid rände ja varjupaiga teema tulevikku üldiselt, et teha ta sai hetk tagasi mikrofoni ette siseminister Mart Helme. Te olete olnud väga kriitiline Euroopa liidu ja selle immigratsioonipoliitika suhtes. Kuidas te nüüd siin laua taga istudes mõtlete, kuidas neid keerulisi probleeme lahendada? Lähiaastatel? Aga ega ma olen endiselt kriitiline, sest et kui sind ikkagi räägitakse sellest, et et me ei saa midagi teha, et ränne jätkub ja me ei saa seda rännet päris kinni panna siis minu seisukoht on selline. Aga veel kuskil kümmekond aastat tagasi kõikidele Euroopa riikidel olid korralikud piirivalved, oli korralik piirikontroll, millegipärast tasapisi hakati seda likvideerima ja kui siis ühel hetkel käis pauk, puhkes massiline ränne, siis selgus, et riigid ei ole võimelised piiratud kaitsma, ei ole võimelised kogu seda sisserändemassi taltsutama. Ja muide, meie Eesti on sellest õppinud ja me oleme praegu ette valmistamas siseministeeriumis uusi seaduseelnõusid, mis annavad Eesti riigile Eesti riigiasutustele tunduvalt suurema tegutsemisvabaduse, kui Eesti peaks sattuma massilise rände sihtmaaks, nii nagu see juhtus siin mõned aastad tagasi näiteks Norra ja Rootsiga, see tähendab täpselt. No see tähendab seda, et me võtame maha tähtajad näiteks asüüli taotlemise puhul, kui nüüd tuleb sellega sadu ja sadu korraga. Et siis me ei pea seda lühikese tähtaega käsitlema, vaid me saame käsitleda nii kaua, kuni me meie jõud sellest üle käib, et me saame inimesi paigutada mitte ainult siis mingisuguste asüülikeskustesse, vaid me võime paigutada, kui neid on sadu või tuhandeid ka koolimajades, rahvamajades, muudesse niisugustesse, pea varjudesse, et me ei pea neile tagama kõiki neid asüülitaotleja hüvesid tugiisikut ja, ja kõiki neid rahalisi toetusi ja nii edasi ja nii edasi, sest see käiks Eesti riigile lihtsalt üle jõu, kui, kui see on massiline ja et, et me ei peaks olema siis ühel hetkel olukorras, kus seadus kohustab, aga, aga meil ei ole ressurssi, siis me oleme praegu välja töötamas niisugusi, seaduseelnõusid, mis meid sellest mustusest ja, ja ressursipuudusest vabastavad. Maanteeamet tunnistas Tallinna-Kuressaare lennuliini hanke kehtetuks, uus hange kuulutatakse välja lähiajal. Maanteeamet lubas, et teeb endast kõik oleneva, et võimalikult kiiresti tuua sellele liinile suurem lennuk, mis vastab meni kohalike inimeste vajadustele ja ootustele. Seni lendab Kuressaare ja Tallinna vahetu transa Via Baltica nii nagu seni, kuni uue vedaja leidmiseni. Veebitoimetaja Mait Ots palus selgitust maanteeameti liiklusdirektorilt Meelis Telliskivilt. Selle taga on see, et rahandusministeerium alustas Teisel mail selle hanke suhtes menetlusliku järelevalvet ja nad jõudsid järeldusele, et Kuressaare lennuhanke osas ei saa enam lepingusse minna. Ja probleem on seal täpselt selles, et kuna teenuse osutamise algus pidi olema esimene juuni 2019 aga seoses hankevaidluste tõttu ei olnud võimalikult sellel kuupäeval lepinguni jõuda ja tagasiulatuvalt ei ole võimalik teenust osutada ning lepingu sõlmimine peale esimest juunit 2019 oleks olnud hankemenetluse raames riigihangete seaduse rikkumine. Aga kas see ei või siiski üks põhjus olla ka selles, et hanke võitjaks tunnistanu pakkumine oli siiski üle selle limiidi, mis nagu riik kavatses maksta? Ka see nii-öelda reaalselt oli, aga tegelikult pigem sai ikkagi saatuslikuks see teema, et lepingu sõlmimine sellel kuupäeval edasi oleks olnud ka juriidiliselt õiguspärane. Et kuulutada välja uue hanke, mis siis peaks vastama kohalike inimeste vajadustele ja ootustele, et kas saaks natuke avada, mis need vajadused ootused oleksid? Kuna kohalikud kogu aeg on suuremat lennukit soovinud ja teiseks on see asi, et on ka riigi nii öelda kavas paika pandud, et mõlemad saart teenindavad ikkagi kaks eraldi lennukid tänasel hetkel Hiiumaaga on leping sõlmitud, seega me väga kardinaalselt ei saa lepingus või ütleme, hankesse mineku tingimusi muuta. Pigem võib-olla rohkem veel teha reklaami, et tuleks rohkem pakkujaid, kes meil siin ümberringi lendavad, kui tänasel hetkel olid hanke enda protsess vastavalt hanke selle nõuetele minimaalselt võtab aega neli kuud. Hankel osalenud Nordica tütarfirma Regional Jet vaidlustab selle otsuse kohtus. Nordica kommunikatsioonijuht Toomas Uibo ütles, et nemad olid valmis pakkuma saarlastele head ja kvaliteetset lennuühendust. Hange võideti. Ta ei saanud maanteeameti otsusest ja selle põhjendustest aru. Saaremaa vallavanem Madis Kallas ütleb aga, et sama liiniga minnakse hankesse juba kolmandat korda ja saarlased oma tingimustes järele ei anna. Saaremaa vald ja ka tegelikult täna hommikul veel ettevõtjate liidu juhatusega kohtudes oli meie sõnum ühenete vähemalt neljakümnekohaline lennuk, kellaajad mis vastavad saarlaste vajadustele, et jõuda kella 10-ks Tallinnasse koosolekutele ja lisaks siis ka see, et ta võiks olla ka rahvusvahelises piletimüügisüsteemis, et sisuliselt Kuressaarest saaks osta piletiga kuhu iganes maailma, kuhu just Tallinnast lennata saaks. No meie jaoks on nüüd järgmine väga oluline tärmin, on loomulikult siis 2020 suvi ja, ja kui ikkagi üks suvi jääb jälle ilma suurema lennukit, et noh, loomulikult ta Saaremaale kasuks ei tule, aga vaatame asja positiivselt, et vähemalt valitsuse tasandil on lubatud, et vahendid jätkuvalt on Saaremaale eraldatud selle lennuliini siis parendamiseks ja see meie jaoks kõige tähtsam, et suurenenud tuleks, aga lihtsalt meie kannatame. Transpordist veel 2024.-ks aastaks planeeritud Tallinna Sadama D-terminali ning lennujaama vaheline trammid ei pruugi õigeks ajaks valmis saada. Brent pere jätkab sel teemal. Eile teatas Tallinna linnatranspordi aktsiaseltsi juhatuse esimees Deniss Boroditš, et trammihange kukkus läbi. Lisaks selgus, et trammitee, kus uued trammid peaksid sõitma hakkama, ei pruugi välja öeldud ajaks valmis saada. Trammitee ehitus pidi toetama Rail Baltic läbi Euroopa Liidu, praegu aga vahendid selleks puuduvad, ütles Rail Balticu koordinaator Kristjan kaunissaare. Meil on olemas rahad selleks, et trammid ära projekteerida, seda raha praegu valmis ehitada seda ei ole, see tähendab seda, et meil on kindlasti kavas seda raha taotlema hakata järgmistest nendest Euroopa ühendamise rahastu taotlusvoorudes. Tallinna abilinnapea Andrei Novikovi sõnul pole projekteerimist veel alustatud. Mis see seis D-terminali on see, et umbes ma arvan, et pool aastat tagasi oli pressikonverents terminalis maraton kus oli Rail Baltica, Tallinna sadam ja Tallinna linn, seal me tutvustasime trassi tasuvusuuringuid valiti välja üks klass, mis läheks siis mööda laikmaad kuni D-terminali pärast seda on nüüd see staadium, kus ühelt poolt, kuna see on Rail Baltica raames see Rail Baltica peaks tegema taotluse Euroopasse selle rahastamiseks, teiselt poolt. MKM on nüüd suhelnud ka kommunaalametiga, tegelikult selleks, et alustada projekteerimist. Kristjan kaunissaare ütles, et Euroopa Liidult ei tohiks olla keeruline tee ehituseks raha saada. Et kui sa võtad sedapidi, et vaat, me ütleme niimoodi, et meil on siin Harjumaapiirkonnas, on kolm sellist, nii-öelda Transpordipõhivõrku kuuluvad objektid ja üks on siis vana sadam, teine on siis tulevane Rail Balticu terminal ning kolmas on lennu ja selle ühenduse väljaehitamine on, kindlasti on abikõlblik järgmistest nendest CC taotlusvoorudest ja seetõttu me tahamegi neid vahendeid, mis sealt küsida. Kaunissaare lisas veel, et teoreetiliselt on trammide ehitus 2024.-ks aastaks reaalne kuid kui raha selleks ei ole, siis praktikas pole see võimalik. Edasi välisteemad ja Evelyn Villers võtab päeva kokku. Politsei võttis kinni sõltumatu uudisteportaali Medusa korrespondendi, kellelt leiti uimasteid, teatasid korrakaitsjad Interfaxile. Medusa kahtlustab ajakirjaniku süüdi lavastamist. Kuuendal juunil võeti uimasti politsei operatiivotsingumeetmete käigust Svetnoi pulbaril kinni 36 aastane mees, kellelt leiti läbiotsimisel viis pulbri, teatas politsei. Ka kinnipeetu elukoha läbiotsimisel leiti kolm paaki pulbrit ja kaalud. Ekspert otsuse kohaselt on tegu nelja grammi uimasti Mehvedrooniga, edastas ametkond. Portaali mäesuusateatel on tegu nende korrespondendi Ivan kolonoviga. Medusa peatoimetaja ütles Interfaxile, et Me tuusas uurimistega tegelenud kolonovid on viimase aasta jooksul mitu korda ähvardatud. Vahistamisel ei võimaldatud Medusa teatel kolonovil kasutada telefoni, võtta ühendust advokaadiga ega võetud proove, mis tõendaks tema uimastitega kokkupuutumise puudumist, samuti olla teda politseis pekstud. Avalikus valetamises süüdistatud endine Briti välisminister Boris Johnson ei pea astuma kohtu ette pärast seda, kui tema advokaadid blokeerisid edukalt tema vastu algatatud hagi. Juristid ar kommenteerisid Londoni kohtus, et süüdistus oli poliitiliselt motiveeritud ja pahatahtlik. Londoni kõrgema kohtu kohtunik tühistas varasema otsuse, mille järgi pidi Johnson kohtusse ilmuma. Mais kohtusse laekunud hagis väidetakse, et valitseva Konservatiivse partei mõjukas liige Johnson kuritarvitas parlamendiliikme ametiseisundit, väites, et Suurbritannia saadab igal nädalal Euroopa liitu 350 miljonit naela. Kohtuhagi algatas 29 aastane ärimees, kes kogus selleks 300000 naela. Johnson on Konservatiivse partei juhikandidaat pärast Theresa May ametist lahkumist. Kokku kandideerib erakonna esimeheks 11 parlamendisaadikud. Nii astub tagasi reedel. Kultuuriministeerium katkestas eile Sakala kolm teatrimaja ideekonkursi, kuna riigieelarve võimalused on võrreldes konkursi väljakuulutamisele eelnenud ajaga muutunud. Uku Toom uuris täpsemalt, mida majas senikaua tehakse. Kultuuriministeeriumi asekantsler Hillar Sein ütleb, et maja haldamisega tegeleb sihtasutus vanalinna teatrimaja, aga kasutust leiab maja küllalt tihedalt. Sinna on planeeritud praegu neid lavakunstikooli diplomietendused, lisaetendused sügisesse. Seda saavad kasutada meie maakonnateatrid, näiteks kui nad tulevad Tallinnasse külalisetendusi andma. Seda saab ka välja rentida erinevateks muudeks kultuurisündmusteks. Sihtasutus koordineerib kogu seda haldamist ja seal on veel mõned inimesed tööl, kes siis nii tehnilise poole korrashoiu eest ja teenindamisest vastutavad. Ka sihtasutuse vanalinna teatrimaja juhatuse liige Jaan Smit ütleb, et soovijaid, kes tahavad maja kasutada, jätkub. No 99 ajalgi oli, soovijaid oli rohkem, kui oli võimalik ruume anda, et, et me saime ikkagi ruume jagada või välja rentida. Mis jäi nii-öelda NO 99-st üle. Et nüüd on inimesed endale teadvustanud, et ruumid on noh, nii-öelda saadaval ja vaba aega nagu võiks rohkem olla ja siis on ka huvi, on nüüd väheke suurem olnud, et nii ta on. Teatrimaja ideekonkurss katkestati, aga kas sellel konkursil osalejad ka on avaldanud soovi teil oma üritusi või ideid läbi viia, kuna neil ju selle majaga seoses omad mõtted olid? Omad mõtted neil olid jah, aga et konkreetsete plaanidega pole praegu veel keegi välja tulnud, et paljuski ka selles, et nii-öelda soosikuid, võitlejaid ja neid oli erinevaid, kõik arvestasid siis sellega, et noh, ma ei tea, et kui ühed saavad, et siis teised ei saa ja siis nad ei plaaninud üldse meil midagi teha ja need, kes siis nagu olid soosikud, need siis juba plaanisid nagunii tulla trupiga tegema, töötlema, teada kõrvalt või eraldi, mingeid muid kokkuleppeid meil soovijatega ei ole olnud. Mis saab edasi, Hillar Sein Meil on praegu olemas juba aasta algusest planeeritud vahendid selle käigushoidmiseks aasta lõpuni ja mis sellest majast edasi saab, seda me ka otsustada sügisel, kui selguvad täpsemalt riigina aastate võimalused. No ilmselt jah, seda on vara küsida, et millised on mõtted, mis sealt edasi võiks saada. Ei tea jah, seda on, peame vaatame rahalistele vahenditele otsa, neil on. Kui sügisel valitsus ütleb, et tuleb hoida kokku, siis mida nad igalt poolt kokku. Et äkki ongi kasulik nii jätta? See võibki olla lõpuks üks variant, mis on laual, aga noh, sellisel juhul me peame selle saali naabrikaitseministeeriumiga selle kokkuleppe saama. See ei ole olnud nende esimene eelistus, mis seal toimub. Jaan Smitte arvab, et sügisesest otsustest sõltumatult jätkatakse teatrimajana igal juhul. Nargen festivali raames juba kolmeteistkümnendat korda peetavad kreegi päevad laienesid helilooja ja rahvaviiside koguja Cyrillus Kreegi kodulinnast Haapsalus, nüüd ka Saaremaale ja Hiiumaale. Täna õhtul kreegipäevade raames Hiiumaal suuremõisa lossis rahvalaulude kontsert, küla kõrid Hiiumaalt jätkab Johan Hepner. Tõnu Kaljuste poolt veetava Nargen festivali raames peetakse helilooja ja rahvaviiside koguja Cyrillus kreegi päevi. Lisaks Haapsalule on kreegi päevad esimest korda ka Hiiumaal ja Saaremaal. Üks Nargen festivali korraldajatest Kadri tikkerpuu ütles, et kuna mullu käidi Hiiumaal Pärdi päevade raames, siis oli loogiline tulla nüüd siia kreegi päevadel. Ja kuna Nargen festivali suveraamivadki kreegi päevad algavad pardi peale lõpetavad ja kunagi grillust reegel täitus sel aastal 130 aastat sünnist, siis ongi nagu hea võimalusest Haapsalus. Me oleme 12 aastat seda teinud ja nüüd on 13. aastal. Need kreek on ju kogunud siitsamast kandist omale polka kloori ja rahvaluulet ja rahvaviise, nii et sellest ongi sihuke otsus. Kreegi päevadel astub üles rahvamuusikute meelika Hainsosselja roose ja Lauri õunapuutrio kontserdil. Külakõrid kuuleb rahvalaule nii kreegikogudest kui ka kreegiaegsetelt, külameestelt ja naistelt. Cyrillus Kreek oli lisaks helilooja tööle väga viljakas rahvaviiside koguja ja esimene eestlane, kes jäädvustas neid fonograafi abil, jätkab Lauri õunapuu. Et kui tekste oli juba pea pool sajandit ja rohkemgi üles kirjutatud väga suurtes kogustes, siis neid inimesi, kes oleks võimelised kirjutama nootidesse üles ka midagi nootide vahelist noodisüsteem on ju tegelikult üsna primitiivne. Rahvalaul läheb sellest noodist mõnikord, et natuke välja, et kõike jala klassikalisse nooti võimalik väga lihtsalt panna siis neid inimesi, kes nagu võiksid seda sinna üles kirjutan, neid oli üsna vähevõitu. Et grillus oli üks neid, kes, kes oskas ja kellel oli suur tahtmine neid viise nõndaviisi üles tähendada, et tema kogudes ma olen Tallinna teatri muusikamuuseumis käinud vaatamas neid tema kogusid, seal on viis, 6000 viisi üles kirjutatud oma kogumisreisidele oma õpilastelt. Lisaks rahvalauludele kuuleb kreegipäevade raames tänavuga kreegi poolt eestindatud õigeusu kirikulaule ansambli heinavanker esituses rahvusringhäälingu raadiouudistele Hiiumaalt Suure mõisast Juhan Hepner. Pärnus Koidula muuseumi aias mängitakse tänavu suvelavastusena Loone otsa ja Kaili Viidas kirjutatud ihu paradiisi. Veerandsaja tegelase seas astuvad lavale noor Johann Voldemar Jannsen ja omapärastel asjaoludel Pärnusse sattunud helilooja Richard Wagner. Ester Vilgats jätkab. Autorite fantaasial ei ole piire ja nii on Riia teatri dirigendi Richard Wagneri Pärnusse sattumisega leitud hea põhjus. Armukade Wagner sõidab järelemad ruudusetule naisele minna plaanerile sama teatri primadonna Ale, kellel on tekkinud armulugu Pärnu justiitsbürgermeistri koldmanniga Goldman neile kuuluvast vannimajast ihu paradiis. Ta naise leiabki selle paari ägedate tülide ja leppimisse kõrval on lavastuses teisigi süžeeliine ihu paradiisi tuleb noor Jansen koos Vändra kirikuõpetaja Hemmelmanniga, kes tervisehädade tõttu vanne vajab. Aga vannimaja nimi usumehele ei meeldi. Kiisu paradiisis kohtab Jansen Vändra juustumeistri tütart millid, kes on siin just leidnud noorte vahel, on tõsine sümpaatia juba varem. Ja muidugi saab Jansen seal kokku vaagneriga ja nende vestlus puudutab isamaad, orjameelsust, vabadust ja paljut muud. Stsenarist ja lavastaja Kaili Viidas. Kuna ma olen pannud žanrimääratluseks suurte sündmuste eelõhtu, siis siin on päris palju erinevaid fookuseid, nalja kui kirge, kui filosoofilisi mõttekäike. Päris paljusid asju pakub väga erinevatele vaatajatele, et mulle endale väga meeldib. Wagneri mängib Priit Loog noort Jansenit toonase nimega Jaan Jenseni ott. Raidmed. Tuleb hästi pikk, ma usun küll, vähemalt sellest hetkest peale, kui mina siia platsile saabunud, et siis ma arvan, tõmbame sae käima ja proovime hoida küttes kuni lõpuni. Ott Raidmets loodetavasti tuleb, jah, siin juhtub tegevuslikult päris palju, et üleliia sellises rahvusomantistlikus monoloogi me ei vaju. Merike Merilain räägib nüüd ilmast, palun. Homseks liigub Venemaal püsiva kõrgrõhuala kese ida poole, kuid selle lääneserv on endiselt Baltimaade kohal. Samas liigub lähemale hetkel piki Lõuna-Rootsit, Poolasse kulgeb nõrk madalrõhuvöönd. Niiskust peaks jätkuma äikesepilvede arenguks ka homme päeval. Saabuval ööl on algul pilvisem ja sajab kohati hoovihma, võib ka äikest olla. Pärast keskööd pilved hõrenevad ja ilm on sajuta. Puhub kagutuul kaks kuni seitse, saartel rannikul puhanguti 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 16 kuni 21 kraadi. Homme päeva jooksul areneb rünksajupilvi ning sajab hoovihma ja on äikest. Puhub kagu ja lõunatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, äikese seal on tugevaid tuuleiile. Õhutemperatuur on 27 kuni 32, saartel, rannikul 20 kraadi ümbruses. Ja Ragnar Kaasik räägib nüüd sellest, mis on juhtunud spordimaailmas. Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel pääses meeste üksikmängus esimesena finaali hispaanlane Rafael Nadal, kes võitis tänases poolfinaalis šveitslase Roger Federeri. Nad all ei loovutanud oma igipõlistele rivaalile seekordset digijäädes peale tulemusega kuus. Kolm, kuus. Neli, kuus. Kaks. Nadali jaoks on pühapäevane finaal tema karjääri 12. Prantsusmaa lahtiste finaal kaotanud ei ole tase Al kunagi. Tema seekordne finaalivastane on hetkel selgumas, kui teises poolfinaalis on vastamisi serblane Novak Djokovic ja austerlane Dominic tiim. Naiste finaalis kohtuvad omavahel austraallanna Ashly partija. Tšehhitar marketav Androzova Barty võitis täna kolmes setis. USAd esindavad Amanda Anysiimuvad esimese seti parti küll kaotas kuus, seitse, kuid võitis järgmised kuus. Kolm ja kuus. Kolm. Fondrussowa oli aga kahes setis seitse, viis seitse. Kuus parem britist Joane kontast. Naiste finaal on kavas homme ning algab kava järgi kell 16. Eesti kümnevõistleja Johannes Erm krooniti USA kümnevõistluse üliõpilasmeistriks, Erm püstitas isiklikud rekordid kolmel alal. Kuulitõukes sai ta kirja 14 69 400 meetri jooksu läbis ajaga 47,40 sekundit ning oda viskas 56 meetrit ja 27 sentimeetrit. ERM kogus 10 alaga kokku 8352 punkti, mis ületab tema varasemat rekordit lausa 306 punktiga. Purustatud sai ka Andrei Nazarov nimele kuulunud alla 23 aastaste Eesti rekord. Erm täitis ka Doha, MM-normi ja Tokio olümpianormi. Maailma edetabelis tõusis Erm neljandaks, Eesti kõigi aegade edetabelis seitsmendaks. Jalgpalli UEFA rahvuste liiga finaalis lähevad vastamisi turniiri võõrustaja Portugal ja Holland. Portugal oli poolfinaalis kolm, üks parem Šveitsist ning sama tulemusega võitis Holland Inglismaad. Kohtumist asus 32. minutil juhtima Inglismaa, kui penaltist oli täpne Marcus Rashford. 73. minutil lõi Hollandi poolt viigiväravakaitsja Mattias deliit ja normaalaeg lõppeski üks. Üks. Lisaaja seitsmendal minutil lõi Inglismaa poolt oma värava kail Volker ja kuus minutit enne lisaajale. Puu kindlustas Hollandile kolm, üks võidu ja koha finaalis kuintsipromess. Portugali ja Hollandi vaheline finaal on kavas pühapäeva õhtul otse algusega kell 21 35 kannab kohtumist üle ETV. Aitäh spordisõnumite eest ja selline saigi tänane Päevakaja saate pani kokku Margitta otsmaa kena õhtut ja kuulmiseni.