Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku reedesed 14. juuni olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku Toom. Eesti jäi Euroopa stabiilsusmehhanismi vahendite kasutamise otsustamisprotsessi suhtes ainsana eriarvamusele. Kuigi terve hulk riike sarnaselt siis mulle või sarnaselt Eestile ütlesid, et see hääldus on väga oluline, peab jääma siis lõppkokkuvõttes selleks viimaseks hommikutunniks. Ma olin üksi selle seisukohaga, häälsus peab jääma. Euroopa Liidu sotsiaalministrid võtsid vastu töö ja eraelu tasakaalustamise direktiivi, mis näeb ette isadele ette vähemalt kaks kuud vanemapuhkust. Soome peaminister Antti Rinne tegi oma ametit esimese visiidi Eestisse. Pressikonverentsil Eesti peaministri Jüri Ratasega rõhutati Eesti ja Soome koostööd, väga häid suhteid ja ühiseid arusaamu. Europoli hinnangul on ja Hiina kuritegeliku raha surve Balti riikidele suur ja tõenäoline on uue rahapesuskandaali vallandumine. Eide Omaani lahes rünnaku alla sattunud jaapani tankerid tabasid kaks lendavat objekti. Tuleval aastal on oodata nii robotite kontserte kui digikultuuri õppepäevi vanadekodus. Niisugused plaanid käisid Kultuuriministeeriumi esit maas järgmise teema-aasta digikultuuri aasta eestvedajad. Selline esimene märksõna, võib-olla digilooja looja, kehtroobivama kultuur kunsti digiruumis kui seega, kelle teoseid tegiteeritakse? Politsei kahtlustab kolme Tallinna äripanga töötajad rahapesus. Maarjamäel mälestati küüditamise ohvreid. Piiskop Tiit Salumäe toob juute meile eeskujuks minevikusündmuste mäletamisel. Kuidas juudi rahvas peab oma kannatusaega meelde igal sabatipäeval, kui pere koos on, räägitakse sellest kõikidel suurtel kiriku, siis juudipühadel tuletatakse seda meelde. Ott Tänak on kuue kiiruskatse järel Sardiinia ralli liider, esimesed kolm meest mahuvad aga ühe sekundi sisse. Ilm püsib meil olulise sajuta, öösel on sooja 10 kuni 15, homme päeval 17 kuni 25. Euroala rahandusministrid leppisid kokku niinimetatud euroala eelarve üldpõhimõtetes, selle täpne suurus ja detailid jäid endiselt lahtiseks. Samuti lepiti kokku pangandusliidu kriisilahenduse fondile, täiendava kindlustuse andmises Euroopa stabiilsusmehhanismi vahenditest, aga Eesti jäi ainsana eriarvamusele küsimuses, kuidas tuleb võtta vastu otsus selliseks raha kasutamiseks konkreetses kriisiolukorras. Eesti nõuab, et otsus tuleks vastu võtta konsensuslikult ehk et kõikidel riikidel peab säiluma hääleõigus maksumaksja raha sellise kasutamise üle otsustamisel. Rahandusminister Martin Helme. Kuigi terve hulk riike sarnaselt siis mulle või sarnaselt Eestile ütlesid, et see ühehäälsus on väga oluline, peab jääma siis lõppkokkuvõttes selleks viimaseks hommikutunniks, ma olin üksi selle seisukohaga, et häälsus peab jääma ja, ja nii ta läkski lõpuks siis sisse lõppotsusesse, et selles küsimuses Eesti tulemusena ja see teema nüüd läheb siis edasi ülemkogusse peaministrite ette, kes siis peavad seda edasi arutamas, ehk ehk siis, kui me kõikides muudes asjades saime kokkuleppele, siis selles mõttes Soome kohtadesse reservatsioon, et Soomel ei ole valitsust ja selles mõttes noh, nende nii-öelda otsustus oli selle juures siis nii-öelda tingimuslik, aga, aga meie puhul on, see, on see reservatsioon siis väga põhimõtteline jah. Ja Euroopa Liidu sotsiaalministrid võtsid vastu töö ja eraelu tasakaalustamise direktiivi, mis näeb isadele vähemalt kaks kuud vanemapuhkust. Kokku peab kuni lapse kaheksaaastaseks saamiseni vanematel olema võimalik välja võtta kaheksa kuud vanemapuhkust, neist vähemalt kaks kuud on ette nähtud üksnes emale ja kaks kuud üksnes isale. Eesti vanemahüvitise süsteem on direktiivi nõuetest juba praegu oluliselt heldem. Küll aga peab Eesti leidma võimaluse isade kahe kuuliseks vanemapuhkuseks. Ehandi lühiintervjuu sotsiaalminister Tanel Kiigega. Kuidas te kavatsete Eestis selle siis nüüd ellu viia? Isad koju jääksid, noh, Eestis teatavasti täna on vastu võetud senine regulatsioon, et järgmisest aastast peaks jõustuma juba ühe kuuni isapuhkus. Nii et nüüd meil tuleb tegelikult mõelda, kuidas sellest ühest kuust teha siis kaks kuud ja natukene aega ka sellega, nagu ütlesin, kolme aasta jooksul tuleb direktiiv üle võtta. Ma arvan, et printsiibis, see on õige suund, et pereelu peab olema jagatud, et ka isad on rohkem lastega kodus ja loomulikult tuleb kusjuures just pidada võib-olla silmas ka majanduslikke poolt ja vaadata, kuidas seda rahaliselt võimalik kõige mõistlikumalt lahendada, et kas see tähendab siis tänase vanema mütsi perioodi pikendamist kokkuvõttes või tähendab see selle raames muudatusi? On neid küsimusi, kõik arutame koostöös rahvastikuministriga ja tema meeskonnaga, kelle haldusalasse tegelikult tulevikku, kus vanemahüvitiste küsimused jäävad. Sel nädalal peeti kinni kolm rahapesus kahtlustatavat isikut, teostati läbiotsimised nende elutöökohtades, kõik nad on äripangas, erinevate osakondade juhid, kriminaalmenetlust juhtiv riigiprokurör Marek Vahing kommenteerib. Võin kinnitada, et tõesti kolm Tallinna panga aktsiaseltsi töötajat kinni peeti. Aga kes nad täpselt on, neid nimesid ma veel täna valmis teile ütlema ei ole. Neid kahtlustatakse rahapesus ja kolm kolmest kahte muuhulgas ka altkäemaksu võtmises. Nad juhtisid erinevaid osakondi. Kahjuks täpsemalt ma täna teile nõus selgitusi andma ei ole, et uurimine on äärmiselt algusfaasis ja ja andke meile aega sellega tegeleda. Uurimine sai alguse erinevast informatsioonist, mis me olime aegade jooksul ja, ja loomulikult ka koostööst finantsinspektsiooniga. Ma arvan, et ei pea inimesed äripanga pärast muretsema. Et me tõesti täna kontrollime kahtlusi kolme äripäeva töötaja osas ja, ja täna me ei kahtlusta ärima ka ise. Kui sellist äriühingut, millestki informatsiooni, mis me oleme läbiotsimisega ära võtnud, on palju ja me hakkame seda nüüd läbi töötama ja ja kui me leiame kuriteo jälgi, siis loomulikult me sellele ka reageerima. Peaminister Jüri Ratas kohtus täna Stenbocki majas Soome uue peaministri Antti Rinnega kohtumisel arutati Soome Euroopa Liidu eesistumisega seotud teemasid, kahepoolseid suhteid, keskkonna, transpordi, välispoliitilisi küsimusi, mõlemad rõhutasid Eesti ja Soome tihedaid suhteid. Antiline. Päästekeskuste osavaarislase Soome Viron talitavad torela hüved, üht-teist mõna sektor tehtud ja et on meile südamele, et toda tärgena puri Meie vestlustest sai veel kord kinnitust see, et riikide koostöö on suurepärane, see toimib väga mitmes valdkonnas ja Eesti on meile tõepoolest oluline naaber. Tahaksin lisada, et rääkisime ka digitaliseerimise eest juba üle 2000 Soome retsepti on välja ostetud Eesti apteekides, nii see töötab. Loomulikult ka transpordiprojektid. Need on mõlemale riigile äärmiselt olulised ja ka see tunneli projektis osaleksid. Mõlema riigi valitsused. Rääkisime aga Soome eesistumisest Euroopa liidus, mis algab 16 päeva pärast. Meie kahe riigi jaoks on siinkohal olulised nii õigusriigi temaatika kui ka see, et euroopalikud põhiväärtused oleksid tagatud. Tuleb meeles pidada, et ükski Euroopa riik ei ole oma mastaapselt võrreldav suurriikidega ja ainult üheskoos saame me kaasa rääkida maailma arengu küsimustes. Ja just nüüd on õige aeg, et Euroopa Liit võtaks endale juhi rolli keskkonna, eriti kliima soojenemise küsimustes. Mul on hea meel, et Eesti on Läänemere kaitse asjus Soomega ühte meelt ja ma loodan, et tulevikus on Läänemere keskkond meie ühistegevuse tulemusel puhtam kui praegu. Peaministrite pressikonverentsil küsiti ka kumbagi alkoholipoliitika ja kellakeeramise kohta. Esimesele küsimusele hoidusid mõlemad vastamast, teise kohta ütles Antti Rinne, et tal pole veel olnud aega sellele mõelda ja Jüri Ratas rõhutas, et kõige tähtsam on, et edaspidi ei keelata, keeratakse kella kaks korda aastas ette või taha ja et me oleksime naaberriikidega ühes ajavööndis. Margitta otsmaa jätkab nüüd välisuudistega. Euroopa Liidu politseiagentuuri Europoli kõrge esindaja hinnangul on Vene ja Hiina kuritegeliku raha surve Balti riikidele suur ja tõenäoline on uue suure rahapesuskandaali vallandumine Venemaal miljardid eurod, mida tahetakse riigi majandusest välja viia, ütles Napolis rahapesuga võitlemise eest vastutav ametnik Pedro Feliitsi pidades võimalikuks, et selleks kasutatakse Balti riike. Vene raha oli Balti riikides tegutsenud Danske ja Swedbanki haaranud rahapesuskandaalide keskmes ning Danske Eesti filiaali läbis 200 miljardi euro mahus kuritegelikul teel teenitud raha. Omaani lahes rünnaku alla sattunud jaapani tankerid tabasid kaks lendavat objekti, nii ütles tankeri omanikfirmakoguga Sancho president. Tema sõnul pole võimalik tankerit, mille peal on 25000 tonni metanooli oleksid tabanud torpeedod. Nagu varem on meedias pakutud täna Escortis USA mereväe alus Kokoga Araabia ühendemiraatides asuvasse sadamasse. Jaapani laeva rünnati samal ajal kui Norra tankerit Front altar, mida tabas kolm plahvatust. Puhkenud tulekahju kustutati alles täna mõne tunni eest. Juhtum tankeritega tõstis nafta hinda maailmaturul. Türgi on valmis rakendama vastumeetmeid, kui USA keht kestab õhutõrjesüsteemi S 400 ostmise eest Venemaalt ankrole sanktsioonid. Türgi välisminister kinnitas, et Türgi ei kavatse tehingust loobuda. Riik ei loobu iseseisvast poliitikast ja järgib oma otsuseid, lisas ta. Türgi liiri. Kas teate järel dollari suhtes viimaste nädalate madalaimale tasemele türgi soov osta vene raketitõrjesüsteeme S 400 on pingestunud tema suhteid NATO liitlastega? USA kardab, et nii saab Venemaa juurdepääsutundlikule tehnilisele teabele. Malaysia Airlinesi reisilennuki lennu MH17 allatulistamist uuriv rahvusvaheline meeskond teatas, et teeb ligi viis aastat pärast juhtumit teatavaks uued üksikasjad. Lennukite Boeing seitse, seitse, seitse tabas 2014. aasta seitsmeteistkümnendal juulil teel Amsterdam tamist Kuala Lumpuris Ida-Ukraina kohal Venemaa toodetud Bucracet ning kõik 298 lennuki. Pardalolijate said surma. Hollandi juhtiv uurimismeeskond informeerib tulemustest järgmisel kolmapäeval kõigepealt ohvrite omakseid järel ajakirjandust. Hollandi Austraalia ütlesid eelmise aasta mais, et raketi tulistas välja Vene sõjavägi. Venemaa eitab seda ja süüdistab Kiievit. Kui läinud aastal tähistasime Eesti sünnipäeva ja tänavu laulupeoaastat, siis järgmise aasta võiks pühendada digikultuurile, usub Kultuuriministeerium ainsana ennast teema-aasta läbiviijaks pakkunud asutused lubavad nii robot kontserte kui digikultuuriõppi päevi vanadekodus. Madis Hindre räägib lähemalt. See, et 2020. aasta pühendatakse digikultuurile, pandi paika juba viis aastat tagasi. Kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Sits ütleb, et arusaam, mida see digikultuur tähendab või kuidas seda aastat sisustada, vahepeal kindlasti muutunud. Ta toob näite ülemöödunud merekultuuri aastast. Ei räägita, ainult sellest, inspireerib loojaid või milline on Eesti laevaehituse traditsioon, vaid ka tegelikult räägiti mereohutusest, teemade ring oli lai ja ma usun, et ka digikultuuri aasta puhus, raske koht saab pigem just selles, et teha neid tarku valikuid, millistele teemadele siis sellest suuremat tähelepanu peale tõmmata? Kultuuriministeerium lubas teema-aasta korraldamiseks 200000 eurot ning sai ühe pakkumise. See oli Rahvusraamatukogu, muinsuskaitseameti, Eesti filmi Instituudi ja rahvusringhäälingu ühispakkumine ning erinevaid mõtteid uueks aastaks nelja tihedal lehekülje jagu, räägib Rahvusraamatukogu turundusjuht Terje Talv. Selline esimene märksõna, võib-olla digiloo ja see on siis looja, kes loobib oma kultuuri kunsti digiruumis, kui seega kelle teoseid tegiteeritakse? Kuidas siis neid asju, mida läbi arvuti vaadata saab, inimestele lähemale tuua, seda päris täpselt veel ei teata, aga üks mõte on teha uus, üle Eesti toimuv liitreaalsuse mäng natuke selline, nagu oli Pokemon Ko, aga pisut kasulikum. Sul on äpp telefonis, väed Eesti erinevatesse toredatesse kohtadesse, teeb selle äpi lahti ja siis ta räägib sulle näiteks Tartus laulupeost või mõnest muust kultuuritegelasest maalist, millest iganes. Ja sa saad esiteks teada, teiseks annab vea põhjenduse minna seda kultuurimälestiste kultuuriüksust otsima ja ma arvan, et sinna juurde tuleb ka selline väikene mänguline efekte, korjatakse punkte ja leitakse ülesannetest ja kõige digikultuursemalt inimesed. Ideekavandis lubatakse robot kontserte, millal ja kus need toimuvad, see ilmselt veel selgub. Aga kui merekultuuri aastal räägiti mereohutusest, siis ka digikultuuri aastal võiks küljes olla tõsine sotsiaalne mõõde. Üks teema, millega me kindlasti tahame sel aastal tegeleda, on see, et viia digitaalne kultuur lähemale võib-olla natukene vanemale põlvkonnale, kes täna tunneb, et nutitelefonid ja internet on kõik selline noorte inimeste teema ei ole, et täna see kõik kättesaadav. Sestap lubavad uue teema-aasta korraldajad minna hooldekodudesse vanadekodudesse õppepäevi korraldama. Täna 78 aastat tagasi küüditas nõukogude punavõim Eestis tuhandeid inimesi. Mälestussündmused toimusid üle Eesti maarjamäe, kommunismiohvrite memoriaalis mälestati pärastlõunal kõnede muusika, pärgade asetamise ka juuniküüditamise ohvreid. Sven Paulus käis kohal ja andis otsereportaaži. Täna 78 aastat tagasi aeti üle terve Eesti loomavagunitesse 10000 last naiste meist. Nende mälestuseks toimub siin Tallinnas Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaalis. Mälestustseremoonia. Hetkel on peetud kõned kõnedes, tuletas riigikogu esimees Henn Põlluaas meelde. Juuniküüditamist mainis ära ka ühtlasi asjaolu, et tema Enda perest küüditati mitu inimest ja justiitsminister Raivo aeg tuletas oma kõnes meelde kommunismi kuritegusid. Ja kumbki neist ei jätnud puudutamata ka hetkel ühiskonnas toimuvat, nimelt vastandumist vaenlase otsimist ja sildistamist. Memento Liidu juhatuse esimees Arnold haljaste kõneles ka sellest, et 1941. aastal sundmobiliseeriti Eestist 30000 meest Nõukogude armeesse ja Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop emeritus Andres Põder pidas mälestuspalvuse, kus ta rääkis sellest, et tegelikult tuleb olla oma ligimeste, õdede ja vendade hoidja. Suurepärane koor nimega kolleegium, muusikaale jätkab praegu lauluga. Mõnisada inimest, kes on tulnud seda sündmust siia tunnistama on mõttesse vajunud. Neljapäevale kohaselt. Ja täna õhtul toimub siinsamas mälestuskontsert algusega kell 20 kommunismiohvrite memoriaalis maarjamäel Tallinnast. Haapsalus peeti leinapäeva palvust ja asetati pärg laenlaste vabadussõja mälestussamba jalamile ja ühtlasi meenutati ka kunagist Haapsalu linnapead, salverid, kes arreteeriti täpselt sel päeval 14. juunil 1941. Juhan Hepner, küsis piiskop Tiit Salumäelt, miks on oluline seda päeva mäletada? See kuulub rahvuseks olemise hulka. Siin ma olen ikkagi öelnud, et õpime juudi rahvast, kuidas juudi rahvas peab oma kannatusaega meelde igal sabatipäeval, kui pere koos on, räägid, ollakse sellest kõikidel suurtel kiriku siis juudipühadel tuletatakse seda meelde ja me näeme, et see tegelikult on seda rahvast ka laiali pillatuna Halles hoidnud. Kuna on nad siis ühel, teisel, kolmandal maal, nad on alati mõelnud oma rahva ajaloole. Nii et sellepärast see on ääretult oluline hoida seda päeva ja tuletada meelde, mis siis meie rahva ikka tegelikult toimunud on. Mister, vaata kui palju ütleme, tänapäevased põlvkonnad seda teavad, et kuidas te tunnetate seda. See on juba meie ülesanne, kui nad seda ei tea ja ei tunneta, siis me oleme midagi olulist jätnud, tegemata. Õieti raamatuid selle kohta muidugi on ja kindlasti meie Haapsalu oma inimene, Voldemar pinn on kirjutanud aastal 1990 nii kauges minevikus juba raamat, punane terror ja Läänemaa, kus ta siis päris üksikasjalikult kirjutab, kuidas toimus linnapea peres eelmine õhtu, mida tehti, kuidas tema viimane päev siin Haapsalus möödus. Nii et tegelikult neid lugusid selle kohta on ikkagi päris palju lugeda ja neid peaks lihtsalt jagama, levitama, tutvustama. See peaks olema kindlasti kooliprogrammis üks oluline osa, kui räägitakse üldsegi Eesti ajaloost. Tallinnas räägiti täna tööst noortega ja nenditi, et noortejõukudega suuri probleeme ei ole. Ennetustööd tehakse selleks, et noortele leitakse õues arendavat tegevust. Brent pere jätkab. Eelmise suve lõpul tekitasid palju kõneainet Kanuti aias ning teistes parkides toimunud kaklused ning noortejõukude kogunemised. Probleemile hakati rohkem tähelepanu pöörama ning nüüdseks on kasutusele võetud mitmed abinõud. Parkidesse paigaldatakse uusi kaameraid, parandatakse valgustust ning luuakse noortele uusi aja veetmis võimalusi ja üritusi. Lisaks püütakse teha alasid atraktiivsemaks kõigile inimestele, sest ka see väldib ebameeldivate olukordade teket, ütles Tallinna Kesklinna vanem Vladimir Svet. Kõik selle nimel, et aina rohkem ja rohkem tallinlasi oleks meie parkidesse olemas, sest meie hinnangul tavaline möödakäija Tallinna linna elanik, kes on pargis, ongi parim tagatis, et mitte midagi halba ei toimu. Mida rohkem inimesi, seda turvalisem. Seda hubasem. Politsei on pannud probleemsetesse parkidesse liikvele jalgsipatrullid, kes jälgivad igapäevaselt pärastlõunast õhtuni noorte käitumist. Kuigi probleem seoses nende käitumisega eksisteerib, siis tegelikult ei ole see nii suur, kui pealtnäha paistab, ütles kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit. Eesmärk oli see, et lõpetada ära AS õigusrikkumised, ehk siis tegelikult, mis eelmine aasta aset leidvaid lõhkumised, peksmised, alkoholi tarbimised, avalikus linnaruumis ja nii edasi elasid alaliselt, tundsid ennast täiesti karistamatult on pigem see, et me proovime ka alternatiivseid meetmeid leida, alternatiivseid tegevusi, leida neile ja nad tajuvad seda, et politsei on nende kõrval ja politsei hoiab neil samamoodi silma peal. Et ma ei ütleks, et täna on probleem, sest, et välistada seda, et kõik kaklused suudame nagu välistada kesklinnas, no see on nagu võimatuks, nii naiivselt ei saa läheneda. Noortele tegevuste leidmisel on abiks ka Tallinna spordi- ja noorsooamet, mis loob neile sobivat välikeskkonda ning korraldab näiteks erinevaid trenne, ütles noorsootöö osakonna juhataja Mark kool. Et eelmise aasta lõpus siis valmis tegelikult Tallinnas kolm sellist spordiparki Kivila spordipark Lasnamäel Mustamäel, siis Vildede spordipark ja kesklinnas siis Koidu spordi parketta ühe fookuse me olemegi tegelikult nendele spordiparkidele pannud just selles võtmes, et seal oleks igapäevaselt noortele erinevaid tegevusi noored ise või meie koos noortega, korraldame seal erinevaid ekstreemspordivõistlusi. Täna on olnud selline pilves päev, praegu on Tallinnas 14 kraadi sooja, kõige jahedam Paldiskis 11 ja kõige soojem Viljandis 21, aga selle Kangur räägib, mis saab edasi. Homme asub Eesti ilma kujundama Läänemere lõunaosa kohal tekkinud kõrgrõhkkond, mis laieneb päevaks Baltimaade kohale. Nii on meil eeloleval ööl vähese pilvisusega sajuta ilm. Ida pool on öö hakul pilvi enam ja võib-olla ka üksikuid sajuhooge. Mitmel pool on udu. Tuul puhub loodest ja läänest kolm kuni kaheksa, põhjarannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Sooja tuleb 10 kuni 15 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Rannikul ja õhtul ka sisemaal on mitmel pool udu. Puhub lääne ja loodetuul kolm kuni üheksa, põhjarannikul iiliti 12 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb. Sooja tuleb 20 kuni 25, rannikul kohati 17 kraadi. Ja Juhan Kilumets toob teieni spordiuudised. Tänak on autoralli maailmameistrivõistluste hooaja kaheksandal etapil Sardiinia rallil kuuega katse järel liider. Päeva kolmandalt kohalt alustanud Tänak langes esimese kiiruskatsega viiendaks, aga hakkas vaatamata keerulisele stardipositsioonile oma kohta järk-järgult parandama. Viiendal katsel oli sunnitud katkestama vedrustuse lõhkunud MM-sarja üldliider Sebastien. Järgmisel kiiruskatsel keeras liidrikohal sõitnud Tänaku meeskonnakaaslane Jari-Matti latvala kurvis auto külili ning kaotas palju aega. Uueks liidriks tõusnud Tänak jagab esikohta Dani Sordo, ka Teemu Suninen kaotab kolmandana vaid 0,8 sekundit. Elvin Evans neljandana viie sekundi kaugusel MM-sarja üldarvestuses Tänakule kuklasse hingav tirin vill on sõiduvigade tõttu langenud seitsmendaks, jäädes Tänakust maha 25 sekundiga. Eesti võrkpallikoondise nurgaründaja Robert Täht hakkab uuel hooajal mängima Itaalia tippmeeskonnas Bergias. Klubi president kinnitas eestlase palkamist kohalikule telekanalile. Lõppenud hooajal Izmiri ärkasiga Türgi liiga hõbemedali võitnud 25 aastase tähe uus koduklubi on aastaid kuulunud Euroopa parimate meeskondade hulka. Mullu Itaalia meistriks kroonitud Perugia sai tänavu koduliigas teise koha. Meistrite liigas on Peruus kolmel järjestikusel hooajal jõudnud poolfinaali. Korvpalliliiga NBA meistriks tuli esimest korda Toronto Raptors, kes sai finaalseerias mängudega neli. Kaks jagu tiitlikaitsjast Golden steit. Vorjorsist. Viimaseks jäänud mängu võitis Toronto vastaste koduväljakul 114 110. Võitjate parimad olid 26 punktiga Laurie Pascal Syakam. Finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Kaway Leonard viskas 22 punkti. Golden State'i resultatiivseim oli viimases mängus 30 punktiga Klay Thompson, kes pidi aga kolmandal veerandajal põlvevigastuse tõttu väljakult lahkuma. Toronto Raptors võitis klubi ajaloo esimese meistritiitli. Oma 24. NBA hooajal. Ja ongi Päevakaja sõnumid tänaseks kuulatud kuulmiseni.