Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Mai lõpus leidis Tokios aset igal teisel aastal korraldatav nägevate masinana. Olete tehnoloogiale pühendatud ülemaailmne konverents. Tavapärasema konverentsi sisustava, uue ja huvitava kõrval kulutati spetsiaalsel tseremoonial välja viimase 10 aasta mõjusaima teaduste laureaat. Selline avaldus tehakse teadlastele, kelle üks teadusartikkel on kõige enam mõjutanud avaldamisele järgnenud dekaadi arenguid nii valdkonna siseselt kui maailmas üldisemalt. Olgu need viimasest alustades vihjena toodud Euroopa liidus käivitunud diskussioon seoses teatud seadusalgatusega. Seaduse põhjenduseks tuuakse eesmärk säästa 15 aasta jooksul 25000 inimese elud. Tehnilise teostuse pakuvad seadusloojad, et alates 2022.-st aastast toodetud autod otsustaksid juhi asemel ise, millise kiirusega peab sõitma. Õigemini ei lase auto sõita kiiremini kui teised inimesed, on seda ette näinud. Seadus käsiks uue põlvkonna autol jälgida liiklusmärgile kirjutatud kiiruspiirangut. Mate paistab esmapilgul moraalselt õige lihtsa ja teostetavana just sellisena, nagu paljudele poliitikasse sattunutele on jõukohane. Ometi kostub ettepaneku suhtes häälekalt pahameelt, mille sisuks pole soov säilitada võimalus kellelegi otsa sõita vaid kokteil kartustest, mille osa seostub vabaduste pärssimisega ja muu inimese rolli vähendamisest tulenevaga. Teisalt hoiatatakse keerukuse kasvu ja vastutuse. Teadupärast ei kavatse ükski juht avariid teha ja enamus sõiduaegsetest valikutest lähtub subjektiivsest ohutusega arvestamisest. Kindlasti ei saa kõiki ühtemoodi usaldada, sest vihane, väsinud, kogenematu või muul moel emotsionaalset palavikku läbi elab. Võib teha rumalaid valikuid. Selliste puhul peaks ju masinast valvuri tee toimima. Aga kirjeldatud liiklejad moodustavad suhteliselt väikese osa. Kiiruspiirangu seadmise üks teooria lähtub teelõigu omaduste peegeldumisest. 85 protsendi sõitjate valitud kiiruses. Kirjeldatud absoluutne enamus juhtidest tõlgendavad sõidutingimusi adekvaatselt ja sel moel praktikas välja sõelutud sõidukiirus peakski olema antud teelõigupiirkiiruseks. Kunstlikult, seda langetades jääb keskmine kiirus enamasti muutumatuks sest juhtide enamuse kiirust kujundavad endiselt teelõigu võimalused. Ühtlasi lisandub aga riskikäitumine, kuna sõitjad harjuvad kiiruse ületamisega ja teevad seda olukordades, mis on tõeliselt ohtlikud. 85 protsendi sõitjate spontaanselt valitud kiirusest ülespoole ebaviieteistkümne protsendi sõitjate poolt tehaksegi märgatavalt rohkem avariisid. Ja selliste sõidukijuhtide liikluskultuuri iseloomustavad muudki patud. Nende arvu ei tohiks suurendada. Arusaadavalt peab siin-seal liiklusvoo kiirust aeglustama, isegi kui tingimused võimaldaksid kiiremat sõitu. Sest juht ei dialati lähenevast tingimuste muutustest. Ja läheduses võib-olla lasteasutus või midagi muud taolist. Kuid toodud näidete eesmärk on paid osutuda liiklusvoogude juhtimise keerukusele ja juhtimisõiguse saanud inimesele usaldatud. Piiratud vabadusele, oma valikutega, terviku ohutusele ja sujuvusele kaasa aidata. Teadupärast ületab enamus autojuhte sõidukiirust, seda kinnitavad Euroopa liidus läbi viidud uuringud. Juhtidel on õigustuseks mitmeid põhjendusi, osa ratsionaalsemaid, teised emotsionaalsemad. Inimene on juba kord selline, kes soovib endale teatud paindlikkust. Enamgi veel, temalt eeldatakse olla otsustes robotist siledama mõtlemisega. Juhul kui kiirusevaliku üle ei otsusta enam juht, vaid seda teeb kuulekas masin. Vastavalt kellegi ametniku määratud piirangule. Sünnib olukord, milles varasemast suurem osa vastutusest siirdub taoliste ja siis enamuses head soovib võtta ametnike õlgadele. Tänaseni lahendatakse liikus, personaalsed tajutud sujuvus siin-seal piirangualal teadlikult või alateadlikult kiiruse seksides samasid pöördute nurjunud sõidud tulemusega seoses näiteks maanteeameti poole. Kiirust kontrolliva auto puhul kasvab aga nõudlikkust teede kiirust piirangute ja tehnilise teostuse osas. See. Tähendab dünaamiliselt muutuvate liiklusmärkide lisandumist kõikjale teede võrgustiku koos adekvaatse juhtimissooritusega. Märkamatult muutub liiklusmärkide haldaja transpordiülesande probleemidest vastutajaks. Sõidukite juhid muutuvad üha passiivsemaks osapooleks. Kirjeldatud arengut võib pidada väga oluliseks elu korralduslikuks muutuseks. Ja tulles nüüd Jaapanis ära märgitud teaduste juurde tagasi siis selle autorid pidasid 10 aasta eest oma ideed küll huvitavaks aga oluliselt tagasihoidlikumas mastaabis. Viimase 10 aasta mõjukaima teaduste auhinna sai liiklusmärkidelt info lugemise uudne algoritm tänu millele sai sellest levinud lisa uue põlvkonna sõidukites. Tagasihoidlik luksusauto omanikule suur samm kogu autosõidu tulevikule. Kuula varasemaid portaale. L2 kaarde.