Tere õhtust, see väike avamäng, kõik eelpool esitatu oli mõeldud selleks, et viia täidetita Pihkva maailma sinna, mis sai alguse päris juhuslikult ja tänu Leningradi konservatooriumi üliõpilasele Aleksandr bronewitzkile kes Leningradi ülikooli pillase edita PH häälekoorist välja tõi. Esimestel aastatel mindi ansambli Družba esinemistele seegaga edita Pierre esinemistele lihtsalt PH pärast. Neil aastail ei lauldud madala häälega ja pealegi oli Peehaal meeldiv aktsent, elegantne ja energiline väljastumine. Ning sellele veel lisaks publiku teadmine, et tegemist on poolatariga inimesega, kes üheksa aastat elanud Prantsusmaal ja üheksa aastat Poolas. Pikkamisi koos kehaga solisti arenguga hakkas publik märkama, et välise võlu taga On midagi seninähtust ja kuuldust hoopiski enamat. Ja see erakordsus ongi see, mis on tal aidanud vapralt üle elada kõik nende pikkade aastate jooksul esile kerkinud uued stiilid, žanrid, moed ja olla 18 aastat estraadilauljate kõrgemas liigas on muidugi omaette suur tegu. Meie tänane kohtumine temaga ei ole, minevikuhõnguline hammuste mälestuste veeretamine. Alustame olevikust, editab keha, viibis Tallinnas filmi briljandid proletariaadi diktatuurile võtete pärast. Ja üsna loomulik on kohe teada tahta, kuidas sai temast filminäitleja. Esimene helilint meie kohtumiselt. Ei, ta ütleb jah, ei pea end filmi jaoks avastatuks ja avastuseks residendi saatusesse arvastend sattunud ainult seepärast, et oli vaja kedagi, kes sarnaneks prantslannaga. Ja eks valda tema ka prantsuse keelt. Teises filmis parandamatus luiskas polnud taas midagi teha. Lihtsalt kujutada estraadilauljatari. Aga kolmas, praegu käsil olev briljandid proletariaadi diktatuurile nõuab juba Annet ja veelgi enam oskusi kõike seda, millega ta pole tegelenud. Mida pole õppinud? Filmi loomisel on meeldiv osaleda, kuigi kõik kohutavalt aeglaselt toimub. Vaataja ei saa kunagi teada, kui palju tööd vaeva aega nõuab. Film. Filmis briljandid. Proletariaadi diktatuurile on edita keha. Lauljatar Lydia basse. Filmimine toimus puhkuse ajast, esimesest septembrist aga taas kontserdid. Üldse on ta esinenud 16-l maal olnud välismaal 38-l korral. Ansambel on olnud rohkem õhus kui lubatud lenduritele, kontserdid, kontserdid, kontserdid, kui kaua veel? Nii kaua, kui inimesed neid kuulavad. Millised on tema laulude käekäigud? Kas targad laulud on raskema saatusega kui meeleolu laulud näiteks kalledzevettajeva laul, kurbus? Marina tsed taevalooming on praegugi väga kaasaegselt mõjuv. Ilmselt temale ongi laul võlgu oma edu meie maal. Välismaal ei võetud seda laulu, kas aga minu naaber näiteks muutus Schlaagriks kord Kuubal kuulised itta, teha isegi saunas seda laulu ja kohalike elanike arutelu kelle lauluga on tegemist, leiti, et see on Kuuba oma laul. Meie fonoteegis ei ole kalletsetajeva kaunist pala kuulakem siis teist kalle helindit karavell, mille too asjaarmastaja heliloojaga editab. Jehoovale pühendas. Esinemispaik artistile pole see sugugi vähetähtis. Artistide lemmiklava Pariis olümpia. Esinemine nii paljudes riikides on andnud võimaluse teha ka väga demokraatlikuks ei laulda konkreetsele publikule, vaid inimestele propageerides üldinimlikke tundeid, armastust, headust, sõprust on muidugi ka lõbusaid lugusid. On laule, mis seisavad poliitilise laulu piiril ja mis meelelahutuse piiril. Eks ollakse omamoodi diplomaadid, ega vist päris asjatult eeldagi, et sinna, kus ei saa hakkama diplomaadid, saadetakse artiste. Võib-olla olete teiegi näinud lapsepõlves unenägusid, kus lendate tõusetu õhku, see tähendavat kasvamist, püüdu kõrgustesse päikese poole. Lendurid teevad seda ilmsi. Ja teine elukutse, mis editab Ehala, on südamelähedane, on kaevurit oma. Tema isa ja vend olid kaevurid. Tema lapsepõlv möödus kaevurite keskel. Kuid laulu kaevuritest tema repertuaaris veel pole. On vaid lootus, et kohtub poeediga, kes tema mõtted salmideks ja ent laul kõige kallimale emale on olemas.