Lihtominkja Leonhard Tiitsem kas te olete tuttavad omavahel? Ja ammust aega juba. Kas mäletate, mis ajast peale, millal te esimest korda võisite kohtuda? Ja ega tema ja minema tulid suured sõbranna ja sinna ja tema oli karma. Emal kasvab muidugi seda, et tema oli üks ide pidajatest, kes Tallinnas siin telekat välja, mis seda siis ei teadnud, seda hiljem suurt hakkasime vestlema, siis tuli kogemata tõkemmatodolisse jutus. Aga sel ajal ei teadnud Aga kas te seda mäletate oktoober 1921? Uku talu? Partei juhtkonnal tuli mõtelda selle peale, kuidas võimalikult hästi konspireerida kongressi kokkutulekud kongressi delegaadid pida linnast välja juhiti, et saabuda õigeks ajaks hukkuda luht. Siis see inimene, kes neid delegaati juhtis, viib delegaadi tohutult pikka ringi, igal meil on teada tuku, talu on Tallinnast umbes 18 kilomeetri kaugusel. Aga delegaadid saabuda Uku tallu tegid maha pikema matka vähemalt viie-kuuekümne kilomeetri kauguselt ja kõik ikka puha, jalgsi, ikka jalgsi. Aga see oli oli selleks, et ära kaudata oriendeerimise võime. Ma ei tahaks ütelda, et puudus vastastikune usaldus. Aga igaks juhtumiseks delegaatide hulgas oli neid töötajaid, kes elasevad legaalselt ja sissekukkumise korral oleks avastatud koht, kus kohas kongress toimus. Aga tol ajal, kui delegaadid kokku tulivad, nendel kõikidel jäi niisugune arusaamine, et see kokkutuleku koht on tohutult kaugel. Öödelegaadiga, keda mina linnast välja juhtisin sain peale kongressi kokku ja ta oli hirmus hämmastanud. Et kui kongress lõppes ja nad hakkasid linna tulema siis nad ei uskunud oma silmi. Nii kiiresti paistis juba tselluloosivabriku korda. Välja tuli minna ju jah, suurt maanteed mööda, kui otseteed. Seda küll, aga inimene, kes neid kohapeale jõudis, oli juba ennem selle marsruuti ära õppinud, kust kohast viia mitte otse mööda suurt maanteed mööda metsateid ja noh, nii võiks nimetada salaradasi. Aga neid talu ümbruse radasid tundis kõige paremini muidugi pererahvas. Talu ümbrus sel võrdlemisi palju õlipuid. Nii et naabritaludest üldse isa näinud Uku tallu praegult ei olnud, siis mis seal oli. Kuid vaatamata sellele, et ta liiga eraldatud, tuli siiski Kangry seal valve välja panna. Igasuguste üllatuste ärahoidmiseks valvet pidas peamiselt minu isa. Ja siis ta vahetas välja siis kaasik, pärn. Vada inimesi tundsin ja teadsin, aga tänapäev on mälu tõesti nii palju juba nüriks läinud, et ma tõesti ei mäleta, keda otsekohe kaks delegaati viisimine rinnast välja, keda mitte ei mäleta. Kui Tartu maanteekiosk tol ajal. Nüüd on Tartu maantee õppeldatud, aga sel ajal Giaalsel Ülemiste järve hakanud paremale ja otsetee ei olnud sillutatud. Lahkme kohal, andsin mina need kaks delegaati inimesele üle, keda edasi, nyyd ja rohkem mina nendega tähenab ennem kongressi või kokku ei puutunud, peale kongressi puutusin küll kokku, aga võt Padal mitte ei mäleta, kes oli kes, rääkis ta. Hirmus hüljatud oli sellest pikast matkast sinna kongressile saabumiseks. Delegaadid Liiduku tallu kaks ööd järgemööda viimasteks ide pidajateks kis Nad kohale toimetasid, oli kaasik Pärn ja minu isa. Ja ükshaaval stanud viisid, mitte kõik keevitatud korraga, esimene öö toodi kohale, kes oli neli võikuks Sõmmeledel, sellest tema oli huvitatud, et kui palju inimestel beseepäeval toitlustada. Ja ülejäänud siis toodi teisel ööl, telekaid toodi pimedas ja kui kongress oli läbi, siis viidi küll ühe ööga delegaadid kõik ära nomite kuus. Sellepärast et järgmine hommikul Kaasik ja siis isa tulid erinevatel aegadel tulivad tagasi ja juba valge välja, kui nad tulid kohale helkis peale kongressid poliitViktor, Kingissepp ja Ants Rebane. Varjunimed, Lõvi, nemad rääkisid kohale, nende küsis hommikul, kui sööma tulid. Noh, lõikes tundsid ära, kus, kus olid, vaatad nimel laudu, jah, tundsching lammile, sa tont vat selles suhkrutoosist. No tegelikult igatahes suhkrutoosi kunagi varemalt kasutatud, nii et see läinud nuid, veeldurkiteni, rumalus, olukord sattuda kusagil varem ju mitu-mitu korda ukulele parkinud. See oli küllaltki keeruline süsteem mis oli selleks välja töötatud, et täielikku julgeolekut kindlustada. Peaasjalikult ikkagi Viktor Kingissepp, Kingissepp, Sevilla on teada, Viktor Kingissepp oli ikkagi professionaalne tal revolutsionäär. Tema elutee ja revolutsionääri tööpraktika algas juba tsaariaega ja need tingimused, milles töötas, jood revolutsionäärid tsaari aegas olivatel küllaltki ranged ja nad pidivad jälgima hoolega sandarmi valitsuse tegevust. Ja nii edasi. Aga juba 21. aastal olid Revolutsionääride ja eriti professionaalsete revolutsionääride tegevus veel suurema jälgimise ja valve all. Vot nii, et töötingimused inse loovad selle olukorra, mis paneb mõtlema konspiratsioonireeglite täitmisele. Eks Uku talu isegi olnud ju üks suur konspiratiiv korter. Ja samal ajal nendele, kes seda talu teadsid oma meelest üsna lähedalt, jäi täielikuks saladuseks just see, mis seal toimus. Kas naabrid seda kuidagimoodi aimasid või millal sa üldse avalikuks tuli? Naabrid ei aimanud küla naabritega läbikäimist niipea, kui maal läksime esimehele nõu, oli mingid sidemed naabritega. Ilu. Avalikesse tuli ainult reetmised. Linforstise kolmandal mail 1009 kandilise Laasmil. Aga muidu kaitsepolitsei oleks kunagi avastanud. Uku talus oli küll revolutsiooni, Jörgen peaaegu kes tolleaegne keskkomitee käis Uku talus. Ja võib-olla sellepärast oli ka eriti tarvis käiust sõda konspiratsioonikongressi all. Et keegi ei teaks, kus nad käinud on, kuna osa delegaat oli paremalt pagenud, kuku talus. Ma tahaks lisada, et sel ajal mina olin ikkagi põrandaalune töötaja ja ma ei saa ütelda, minu vastab, usaldust ei olnud. Aga Uku talus oli põrandal ühe trükikoda. Ja need tükid, tooted, mis tulivad, neid võtsin mina vasta. Aga õrna aimu ei olnud mul kustpoolt, nad tulevad. Kus kohas võiks Trükikoda asuda? Nii only konspiratsioonireeglitega lugu. Annad seal, kellele või kuhu neid viidi, ega seda teadjad. Pärast kongressi toimumist ja pärast seda, kui Uku talu juba rüüstatud oli suutis pererahvas selle paigas siiski veel säilitada, kui teatud kogunemiskoha ja Uku talu hea nimi püsis kuni lõpuni. Muidugi, Uku tänu jäi politsei valvalla peali talu ristumis kuni nõukogude korra tulekuni. Aga lõppude lõpuks, eks pererahval on ka teatud kogemusi ikkagi, oskas ära näha, kes võiks olla praegalt nuhiks. Kisse jälgib ja säilisel ninapidi veetud kohalik konstaabel Sibüüdisakate minu kurameerinud selle eesmärgiga, et lähemal tulla. Sest kui Nõukogude Liidust hakkas korrespondent, see meie parteile tuleb minu appisilt siis võttis konstabele sidekontori, omab ette, et jälgida ja ometigi on siis mitte midagi mässaja. 44. aastal varsti peale Tallinna tulekut käisin huvi pärast, vaatasin, mis on sealt järk-järgult alust. Ja vaja oli alles. Maja oli alles muidugi hooletusse jäetud, samuti mets on ümberringi maha võetud. Tee uku tallu läheb hoopis läbi heinama. Endine teonield, täitsa võsa alla. Aga hea jalgpalli, aga hea siiski, et see paik on alles tähistatud, sest nii kurb kui see ka ei ole, polegi meil õieti ju teada täpselt EKP esimese kongressi asupaik, see on siiamaani vaidlusobjektiks. Uku talu on tegelikult nagu esimene partei ajaloo nii suursündmusega seotud koht, mis on täpselt teada. 21. aasta suvel toimus kolmas kommentaar. Nii kongress, kommitaarne, kongress tegi ülesandes kõikidele kommunistlikele parteidele Iisraelina loonile. Kõik need kaksteistkümmend nõudmist, mida välja töötati teisel kongressil. Need läksivad Eesti Töötava Rahva südamesse. Mitte üksi Tallinna tööstustöölised, vaid ka põllutöölised ühinesivad nende 12 nõudmisega ja esitati korralisele valitsusele ja kongressi kokkutuleku aegas. Teise kongressi kokkutulek oli partei oma täies mõjuvõimsas olukorras. Kui esimesel kongressil esitati 700 partei liiget siis teisel kongressil oli see partei liikmete arv juba kahe koldsustanud. Ja teise kongressi materjalid. Ja need otsused tõesti söövad Eesti töörahva revolutsioonilist meeleolu. Nii põhjalikult, et 22. aasta mai demonstrant sool tuli just otsekohe nende loosungite all välja ühise väärina loomisega. Nii et see organiseerimise töö ja parteiõpetus tõi Tallinna tänavatele. Vahetult kongressi tagajärjeks oli ju ka see, et õnnestus kodanliku riigivolikogusse valida töölissaadikud. Et nad said oma hääleõiguse kodanlikus Parlamendis ja väga osavalt seda kasutuses ühti. Ja kõik see oli teise kongressi töö tulemuseks. Ja kõik see sai alguse sellest Uku talutoas peetud koosolekust käisi millest nüüd möödub juba 50 aastat. Mul on meeles üks Kingissepa ütelus peale kongressi, et poliitiline olukord on selliseks kujunenud, et selle kommunisti kõrval anname veel kõik seal välja. Ja ta mõtles aja ja ajalehtede põranda peal ja siis lähen ise juba välja. Ja see oli tõusu ajajärk Eesti kommunistliku partei ajaloos. Selles ajaloos on olnud keerulisi lehekülgi. On olnud raskeid katsumusi ja seda enam on põhjust neid tähtpäevadel meeles pidada.