Tere. Mina olen luule Komissarov. Ma loen Jüri Tuuliku loo võimendus. Tere hommikut, lapsuke. Tere hommikut. Liilia. Oota, ma astun kõrvale, muidu tormad mind pikali. Igal hommikul jooksed sihukese valuga tööle, päris hale sind vaadata. Sa oled nii armas, otse kena, kohe ilus tüdruk. Kahju, et mul omal sellist tütar Pole küll sinu mees võib õnnelik olla, et sellise naise sai sihukese ilusa terve noore viis ka. Aga sinu abikaasa on ka väga tore meesterahvas, sihukest sümpaatiline tõsine. Ainult vuntsid on tal ninal kole karvused, aga mood on selline, ma san aru. Juuksejooksja tütreke, sa võtad töölkäimist nii, süda oleme ka näost kohe nii tõsine, nagu oleks kurje und näinud. Ah, pole ainult näib nõnda juukse siis juukse, issand issand, kui kerge on noore naisterahva samm oskuumata. Tere hommikut, Milla või sina juba istud siin ja p, sitad õues pingil istumine on pensionäri põhitöö. Ei, mis selles paha on, kortsus pale tahab ka päikest. Muidugi muidugi, mille ükskord olid need paled nii siledad ja võtsid meesterahvaid mitmes vallas oigama ja ohkama. Kõik on olnud milla köike. Ei, meil ei ole õigust millegi üle kaevata. Võtame päikest ning oleme rahul sellega, mis on ja mis olnud aitäh küsimast, milla magasin hästi, isegi und nägin. Mis wanna inimene veel näeb, terve öö ajasin noorele hobusele päitseid pähe, sa tead, mis see tähendab muidugi absoluutselt õige kosja unimis, kosja, uni. Ära sa kellelegi räägi, milla mul nii piinlik, et peida või pea põõsa uljaks, oled vana hobu, aga noor täies jõus loo muidugi vererõhk ennegi kõrge, kui veel mõni selline peaks silmapiirile ilmuma. Miks ta siis värisema ei võta? Jätame selle jutu milla, las noored armastavad väeta meie Kiiliad 12.-st korterist praegu Hobses trepi pealt must mööda nagu kiirrong. Kena tüdruk, väga armas ja ütlemata sümpaatiline meesterahvas ka. Jah, minu meelest kah vuntsid koledad nagu vanal hülgel. Aga need võib ära jääda, kas või une pealt, käärid sisse ning vale Sileks. Oi oi, oi oi, oi, keha on tal ilus, laiade õlgadega. Tähtsandmistartzan. Sõuke mees oleks võinud mulgi olla 30 aastat tagasi õnnelik naine. Ainult et täna hommikul oli ta minu meelest tõsise näoga. Ei tea, igatahes vali muusika mängis nendel poole ööni ning minu meelest oli liilia sihukese tõsise näoga, nagu oleks tal maohaavad, või oleks mehega riidu läinud? Ma ütlesin, oleks, ei tea, ei tea, ei tea. Teiste inimeste elust ei tea meie mitte midagi. Nendel on oma eluolu, terve milla, ma lähen nüüd tulupoole. Kuule, sa tuli siia mõnda uudiseid, on jah. Tere hommikut. Istu siia, pink veel soe, just, marja tõusis ning läks turule. Aitäh. Magasin, pole viga. 12.-st korterist tuli valju muusikat, tööotsa aga sellega hakkab harjuma. Teadsa manda, mis pärast muusika peab nendel ühte lugu lõugama? Seepärast, et Liljal on maohaavad. Kuidas ei usu, Maria ütles sellesama koha peal, ütles, kus sa praegu istud. Liljal on maohaavad, magada ei saa ning vihaned mees oma hülgevuntsid maha, jaja. Liilia tahaks maha lõigata, aga mees ei luba, mees ei julge jälle magama jääda. Siis liilia lööks une pealt käärid sisse. Nõndaviisi Madistava tööotsa ning raadio lõugab, et naabrid ei kuuleks. Nii on lood Mandrake muidugi, mis see meie asi on? Igaühel oma elu, aga nõnda on, mina räägin täpselt nõnda, nagu Marja rääkis. Muidugi pead näha ja nii noored ja terved, sõbralikud, aga pole eluni hiilga, midagi tähtsam anda. Õiged uudised alles tulevad. Racocupikali Marial on peigmees. Ei aja lolli juttu, ei usu. Kui sa ei taha kuulata, siis ma rohkem ei räägi. Kuidasmoodi udujutt, kui ta ise rääkis selle sama koha peal, kus sa praegu istud, peigmees, mis pensionär, pidi teine veel. Täisjõus loom olema, nõnda nagu massini istud, nõnda mu omad kõrvad kuulsid, ütlesid juba pikemat aega ühele nooremale mehele päitsed pähe ajanud. Ühe ropsuga julge vererõhk pidi hirmus kõrge olema, järsud elamused võivad halvasti lõppeda. Ja kes võis uskuda, kes võis uskuda kuu aega tagasi läks pensile. Nii ausat nägu oskab veel teha, istus siis sinu koha peal, vaatab süütult taeva poole, nagu see õis ning räägib kortsus pale tahab ka päikest. Aga ei olnud tal pikka püssi siin istuda, pani leekidest minema turule maasikaid ja passika liha ostma. Vanade heintega noort hobust ojja. Noh kõige paremat sulle, mul on aeg lapselast hoidma minna. Ei, ma lähen tasakesi. Liilia oli täna hommikul marja pikali jooksnud nagu kee. Rongad. Manda mina, miks mina nii mõttes olen valli? On niisuguseid uudiseid, et võttis oimetuks, istu, istu, mille rääkis. Ma kohe ei teagi, millest pihta hakata. Kinglie mehel on maa omavad, sellest joob, kindlasti joob, kui päeval Joosis öösel joob, sesse kuuled ju, muusika käib hommikuni, üx, igavene ööelu, nagu Monte Carlos ja liilial omal on armuke pikk, ilus, laiade õlgadega poiss, täpselt nagu Tarzzan. Mehel on hais ninas, mees on tige, joob ning ei saa öö otsa magada, muudkui kuidas saaks liiliat ära tappa. Ta Hap tappa küll kääridega tahab ära tappa une pealt käärid sisse, sellepärast ongi raadio nii valjuks keeratud, et keegi kuuleks Peilitse. Milleks valli, see pole meie asi oma nina toppida, igal inimesel on oma elu ning meie ei tea nendest elust midagi. Korda ta ära ei jookse kuskile, praegu on kõik veel hinges, see pole veel kokku lugu. Tead sa ka, et Marial on nüüd meesterahvas rääkis selle sama koha peal, kus ma praegu istun ja tead sa ka, kes. Liilia mees. Kujuta, kus on ikka nõid, söödab teist maasikate ning vasikalihaga mehel on maohaavad, aga selle eest üle 20 aasta noorem. Millega see elu küll lõppeb? Täna hommikul olid liiliaga juba trepikojas raginal kokku jooksnud nagu kaks kiirrongi. Liljal pidi nägu sekki olema, silmaalused sinised. Pole nali, kui kaks naist meeste pärast kokku lähevad, ise teame. Mis sa ütled. Oota, ma lähen toon sulle palderjani. Mina ka esialgu ei uskunud, kes julgeb veel ütelda, et elu on igav? Marjapidi ise nii õnnelik olema, mis sa mõtled, mees, üle 20 aasta noorem? Meie ei näe sellist mitte uneski. Maria oli öelnud, et taltsutab poissi ära nagu tard Ani. Aga nüüd ma jätan sind uudistega üksi, pallike pesu teist päeval kuus, pole aega paari sõnaga inimese moodi rääkida. Muidugi olen ma mures silma, tead kurba uudist, riistu oh, kui palju õnnetusi maailmas juhtub ning nüüd veel selline uskumatu õnnetus omas majas, kohe ütlen. Liiliad 12-st korterist pole enam Pole enam ilusate apsukest Roosinupuke murdunud ja oli hommikul jooksnud turule vasikaliha ja maasikaid ostma ning jäänud kiirrongi alla voore murret. Muret oleks veel, et võõras, aga hoomas majas siin üles kasvanud seen meestele läinud mees mees pidi omaga täi seeläbi olema ühte hommikuga 20 aastat vanemaks jäänud, nii ägedad maohaavad, et silmaalused sinised, nagu oleks mu ant Carlast olnud. Mees oli lubanud kuskile kaugele ära sõita. Jube jube, jube uskumata. Jube. María oli rääkinud, man, ta rääkis mulle mandaali Milla käest kuulnud ja tuleb hakata pärja raha korjama. Võib-olla marja jõuagi, anna matustel jääda. Kuidas, kas sina ei teagi veel? Marii läheb mehele? Ei kuulnud valesti, mina kuulen küll halvasti, aga valesti, kuule, mina kunagi marja läheb väljamaalasele mehele man, ta ütles isegi mehe nime juba, kas, kas parts Parpistam või midagi sellist. Täitsa tõsijutt. Oli marjale ütelnud, et kui marja temaga ei abiellu ja väljamaale ei sõida, siis ta võtab käärid ning tapab varia ära. Püüdavadki olima veel täisjõus meesterahvas, jah, Joost nõnda ütelnud, et keerab raadio kõigest jõust üürgama ja läheb siis marjale kääridega kallale. Meie kandis pole siukest armastust enam ammu näha olnud. Näedsa nüüd, mis kõik võib ühtses majas nüüdse päevaga juhtuda, kes jookseb rongi alla, kes jookseb mehele? See elu on. Ja mis uudist sina räägid, Selma? Kuidas? Oota, ma panen oma kõrva su suule ligemale, muidu kuulan ja räägin kogemata valesti on seda vaja? Ärka pihta.