Veel meeles, teie esimene ettekujutus kommunistist, kui te elus kommuniste näinud veel ei olnud. Mul on küll see asi vist vastupidi. Mina sain just esimesi ettekujutuse kommunistist elusate kommunistide näol ja neid oma õige pall juba päris lapsepõlvest peale. Ja võib-olla mulle omal ajal. Yks sümpaatsemad tuuest summerling Gunnar ta käis ka meil perekonnas ja oli temaga kokku puutunud naabrotaalaste esingus ja nii edasi võiks öelda, et ta oli teatud määral isegi minu kasvataja selle esimeste teoreetiliste sammude osas kirjandusõppimisele, muudel aga ka muidugi käituvus sotsialistidest. Üks nii omal ajal, kui ma veel noor tudeng olin ja Nõukogude Liidu saatkonnas käisin Tallinnas seal värske Kidanudki kirjanduse vaatamas. Tuli äkki üks mees juurde küsis, kes sa oled ja mis sa siin teed? Oma siis nii väikselt rääkisin. Ja mõtlesin ise, et mine sa tea, mis mees siin on, sellepärast kodanalisega ühikesid seal ja siis teatud osa sellest oli siis liidu saadik Raskolnikov. Ja ma mäletan, et ajasime siis kõigist maailma asjadest juttu. Nii et teie sel ajal kodanlikul perioodil, kui kodanlik propaganda kujutasid kommunist ja bolševiku ei tea, missuguse koletisena siis see propaganda teile enam mitte mingisugust mõju ei avaldanud. Ei, vaadake, iseasi, et kas natuke varem peale võiks öelda isegi tsaariajal, sest minu isa oli siis parteid õige ja tõeliste tegelane ja siis käis seal muidugi kõiki teisi ka. Ja õieti juba lapsest peale vaatasid, et ikka kõige mõistlikum on mehed, on need kommunistid, siis olid veel bolševikud. Et need ikka julgevad ütelda, oskavad ütelda ja mõtlevad kaugelt suuremas skaalas ka kõik teised tegelased, kellega kokku tuleb puutuda õigust öelda, et mul oli juba siis teatud materjale seda propagandat õigesse kohta panna, millega teda mõõta. Nii et see minu suhtes isiklikult ei ole küll mingit mõju avaldanud. Aga on nüüd meeles veel motiivid, seda oleks juba ülearune küsida aga, aga see et teie enda astumine partei liikmeks Kas see on mul meeles, niuksed asjad jäävad hästi meelde. Episood ise sündis väga lihtsalt see asi, mis keerdub räime nagu poole tolleaegsed zooloogiainstituut. Kas siin on mõni koht, kus saaks paar sõna juttu ajada? Need keegi pealt ei kuule. Läksime zooloogiamuuseumis sel ajal parajasti kinni viimasesse saali ja seal kahe kapi vahele siukseid juttudele. Jutu sisu seisnes selles, et me oleme siin aasta otsa laadal. Kas tahad protellitaks astuda? Vahetasime mõtteid sellele põhiliselt selles plaanis, et kas ma ikka küllalt küps olen. Tema ütles, et no eks siis küpsidus rezisse restod. Ja siis oligi see asi testitud. Tol ajal liikmepiletit muidugi ei antud. Likemaks oli kaks krooni, selle andsime siis taskust taskusse ja sellest peale ma olen, see sündis 39. aasta septembris. Ja tegelikult noh, teoreetiliselt olite te ette valmistatud ikka juba varem ja, ja selles mõttes teie noh, nii-öelda katsumine, läbikatsumine pidi nagunii positiivne olemusest, kirjandust olite uurinud võrdlemisi põhjalikult, eks ole Ja veel tegelesime Tartus seal õige mitmes rihmas enne põrandaaluselt ja üks neist tegelastest, kes küsimusi teoreetiliselt läbi töötas, olin mina ka. Seal oli tol ajal muidugi sotsialistliku revolutsiooni küsimused. Eesti rahva tulevikuküsimused ja maailmasõda oli siis juba lasti puhkenud selle prognoosimine, vaimulikud, teede hindamine ja riigi revolutsiooni küsimused ja muud niisugused asjad litseiga teoreetiliselt läbi arutatud. Mind ennast huvitas alati kõige rohkem just ajalooline elektriline materialism ja selles pidasime seal õige palju loenguid mitmesugustes ringides, riidikestes, humanitaarses ja põrandaalustes, gruppides ja nii edasi. Nii et eks selle kaudu siis toimus ka omamoodi jälle minu vaatamine, sel ajal, kui juba meie kommunistid olid vanglast vabastatud tõelasuseks. Ja kas teil ebameeldivusi ka juhtus või kokkupõrkeid või mingit intsidente kodanlike võimudega nendes ringides, loengute pidamise pärast võltsidele tegevusest? Seal nagu ikka istusid nuhid ja politseinikud juures. Ja kui ma hakkasin siin näiteid tooma meie tegelikkusest, siis kargas politseinik püsti, ütles, et Eestis ei tohi rääkida kuskilt, rahvas hüüdis vahele, kas Eestis ei tohi siis mõtelda. Ja siis ta ähvardas kinni panna seda koosolekud ja maa seal midagi, ütlesin ka siis nii et ma saan sellest arusaaja naerma, hakkas aga ta siiski koosolekuid kinni pannud. Pärast seda kutsuti siis kaitsepolitseiülema juurde kohe ja see hakkas siis seal filmima ikka. Miks sa nii teed ja miks on ajateede? Ma ütlesin sellepärast seda põhiseadust austan. Ana vähemal rajuma Elaskudessemmessesitlesed Mess kõrgem või mina Fal kõrgem võim. Ja vot sellest päevast peale oli mul siis alaline sabad, aga noh, see oli ka muidugi ebamugavus. Aga eks neid asju oli rohkemgi. Illustratsioon selleaegsete lauludele. Ja kui nüüd tulla tänapäeva, siis ma esitaksin niisuguse küsimuse. Mida teie peate kommunistliku partei tei. Kui organisatsiooni ja kommunisti juures kõigi peamiseks. Ühes asjas olen ma täiesti kindlasti veendunud ja see on tulevikuühiskonda mõtlevate inimeste ühiskond. Mõtlemiseks on tarvis mõtlemise, materjali, mõtlemise, süsteemi välja töötanud loodusteaduste alal ja selle tõttu hoolitsema selle eest, et nii seda mõtlemise materjaliga seda mõtlemise, kooli loodusteaduste valdkonnas juurde tuleks, tase tõuseks ja nii edasi ja ühtlasi ka nende läbi uuritavate küsimusteni positiivsed tulemused saaksid rakendada ka meie rahvamajanduse kultuuri edasiarendamiseks. Ja kui me vaatame ükskõik missugustes liinides kommunistid aktiivset tegevust, eks ta ole ikka aktiivse kodaniku kasvatamine kõige esimeses joones, aga aktiivse teadliku kodaniku kasvatamine tähendab säärase kodaniku kasvatamine, kes oskab mõtelda. Selles mõttes ikka poliitiline organisatsioon. Ta poliitiline organisatsioon ja peale selle võiks olla avangardlõik organisatsioon selles mõttes, et iga ühiskonna liikumise eesotsas ikka on oma aktivistide rühm, kes seda juhib ja kannad. Ja meil on selleks esmaseks Aga siis niisugune küsimus, kas kommunist, võib-olla kiretu? Sisuliselt võiks ju seda küsimust kogunenud nii parafraseerida, ette küsisite, muutkes kommunist, võib-olla mitte inimene. Lenin omal ajal ütelnud, et pesa alla inimlikke talitusi, inimlikke üritusi, ilma inimlikult tundmatut. Ja kui me nüüd ikka inimestega töötama, siis minu arvates on ikka väga tähtsal kohal oskus inimest inimlikult käsitada inimeste inimlikult mõjutada. Ja see tähendab nii mõistuse kaudu kui tunnete kaudu. Ega me siis muidu ilmaasjata ei pööra ka väga palju tähelepanukunstile ja kirjandusele kõigile nii-öelda emotsionaalsete mõjutamise vahenditele. Need kokku moodustavad ühe tervikliku kompleksi. Ja ma ei tea vist ühtegi inimestega ühtegi inimlikku talitust, kus ei oleks tundeid isegi sel juhul, kui ta kumaatiline loosungi kandja oleks sest siis on seal ka mingit toodet, aga nagu seda vanasti öeldi, et äkki läheb midagi viltu paremini siis juba rääkida teiste sõnadega, mis juba n on öeldud ja järeleproovitud. Jah, võib-olla on ka, vaestasin näiteks kartus oma isiklikku seisukohta väljendada, aga see ei kuuluvust kah kommunisti omaduste hulka. Või põiekarjääre rutama nii teha kui seest parasse tuleb. Ka seda on olemusse muidugi inimeste seas. Aga. Ega mina isiklikult neid mehi küll täisväärtuslikeks kommunistiks pea ei saagi. Mis mõttes ja kas on sellest kasu olnud teie konkreetsest teaduslikus töösete kommunist olete? Võib ju tunduda, et noh, loodusteadus, zooloogia, botaanika, neist alati kõike seal pole nagu oluline, et võib, mis on valesti tööd teha? Kui ma seda asja peame ikka võtma, siis seoses tervikuga ja terlik on meie nõukogude ühiskond, mis kasvab kommunismi suunas. Omale sellele kaasaaitamises omale üheks ülesandeks siis kultuuriline, kas on ju süsteemne nähtus? Ma ei kujuta ette, näiteks sotsialistliku kultuuribioloogiateadust ei kujuta üldse teiste kaasaegsete täiesti kultuurilist inimest, kellel oleks bioloogilisi, elementaarteadusi ja. See on üks külg, aga teine külg on selle asja juures, et luues rajada organisatsioone, tagades neile töövõimalusi ja kõike muid hädasid lahendades. Parteilist kontakti ja leida paremaid võimalusi nende raskuste ületamiseks raskuste lahendamiseks, mis igal pool tekib, nii et sellest otsast muidugi kasuga. Kui võtta nii seda nii kitsalt nagu mõtteliselt, siis on üks kaasajal väga levinud. Seal on umbes, et vaat poletika kisub tegelikust tõest eemale, võtab kole palju aega ära. Nagu me selle tegeliku töö all mõistame siiski elu, paremat korraldust. Poliitika oma, sisuliselt ongi selle elu parem korraldus või selle taotlemine, selle nimel tegutsemine. Ja kui see sisendid aega ära võtab, ma ei tea, kas ta võtab aega ära või annab aega juurde. Ja, ja siit kohe võib-olla vahetult seoses küsimus. Ja nüüd on terve Eesti Teaduste Akadeemia sünnipäev lähedal, sellest on meil plaanis eraldi saade, aga võib-olla siin nii palju, eks. Või mis te arvate, millises olukorras Eesti teadus oleks, kui oleks nõukogude võimu, kui oleks kommunistlikku parteid ja kõike seda, mis meil on? Ja ma võin siin ühe päris elementaarse näite tuua. Selle umbes aasta tagasi oli eestimaalane, psühholoogide kokkutulek Tartus. Ja neid oli kokku tulnud 132. Need ei olnud kõik. Aga kui vana? 25. aastal hakkasin õppima psühholoogiat Tartu Ülikoolis, siis oli Tsioloogia viis tükki. Mis teie arvate sellest, kas teaduse areng ilma, et teadus selles vähimalgi määral süüdi oleks, ei ole ette jõudnud ühiskonna ühiskondliku korra arengust, kui võtta terve maakera ja siis teadusalal näiteks tuumaenergia Noh, siin on nüüd väga põllu, igasuguseid teaduslikku fantaasiat tehtud aga kumme katsuks natuke asjalikumalt seda asja vaadata siis keegi teaduste saavutuste ja nende tegelikkuse juurutamise vahel olnud periood Pooles sajandist kuni veerandsajani umbes nüüd ta on jõudnud üksikud aastad Tõnni mõnel alal mõneguunia, mõnel ajal koguni mõne nädalani. Ja see tähendab muidugi seda vist, et teadus peab olema alati, sest teadus Loovia uut ja Uuski osati vana vees. Ja peab võitlema ka selle eest, et pane nii-öelda suurelt pjedestaali vana puuslik maha lükatakse, selleks, et uut asemele panna. Aga nüüd praegu ei olegi nii, et, et teaduse areng ei nõua juba ise kõigest muust, rääkimata ekspluateerimisele rajana, ühiskonna äratõukamist, sest ta paneb otseselt ohtu oma saavutustega. Kõlbanal. Ma võiksin siin tsiteerida ühte Lääne-Saksa tuumakeemikud, kellega mul paar aastat tagasi tõlgnes jutt oli. Tema rääkides Saksa teadlased tulevikust, iseloomustas seda nii. Teaduse osatähtsust. Ja teadvustama vahelisi proportsioone määravad jällegi needsamad meediumid. Et teadlased aga kõige hirmsam asi, mida nad lambapead, nagu ta neid nimetas, teevad, on see, et igal aastal müüakse 83 kuni 89 paremad saksa mõtlevad pead ameeriklastele maha. Ja see probleem nendel ei ole üldse küsimus, nadi mõtlegi selle lahendamise peale. Ma küsisin siis ka, et mis järeldus sellest on? Järeldus sellest, et teadvus mandub sellepärast, et ühiskond on mandunud, mis siis teha, tuleks mässama hakata. Teadlased ei hakka mässama. Viimane küsimus praegu kongress toimub teie isiklik hinnang organisatsioonile või kuidas öelda vana Marxi lausele kõigi maade proletaarlased, ühinege, kas ühenduses on jõud? Ja ei, seda ma olen ise tundnud, aga paljudel maadel ja. Pakkusin talle suitsu, vahetasime paar lauset ja küsisime esimeses peatuskohas olime ja esitasid lõunat söömas istatud, tiris minu ühe küüni taha ja hakkas südant välja valama. Sest ta oli juba ära nuusutanud, mismoodi mina mõtlen, et selle mehega võib rääkida kõigi maade proletaarlased ühinemist kannad ka eeskätt nende teoreetiline ühtlus.