Minu nimi on Jaan Willem Sibul. Loen Priit Aimla. Loo soe kohtumine. Niipea, kui rahvakunstnik lavale jõudis, viskasin ta jalgelt kimbukese oks. Tema kummardas, võttis oksad ja lajatas nendega endale vastu turja. Olin väga liigutatud ja hakkasin aplodeerima. Mis aplaksutad, viska parem leili, ütles rahvakunstnik. Ma siis viskasin paar sahmakat, õhkkond soojenes. Kuidas tee tegelikult nii kõrgele jõudsite? Küsisin algatuseks, eks näe, vastas rahvakunstnik lavale SAABi mööda treppe ma ei mõeldnud, trete vaidlesin vastu vaid kunsti. Vaatamata oma kõrgele kunstile. Olete ligidalt vaadates nii lihtne ja inimlik. Ah ah soo, vastas rahvapoissi kähkidesse Puhkides kostrei, arvasid lauljad on mingeid imeloomade, Viistlevad smoking is ja söövad koorimata kartuleid. Läksin eesruumi pealt pesema, aga kartulite asjus ei taibanud ma isegi puhta peaga mitte mõhkugi. Olin kuulnud väljendit kuum kartul suus, aga see on nendel vist lauldes, mitte viheldes. Noh, kas teeme selja kokku? Küsis rahvakunstnik leiliruumist tulles. Mõtlesin, et maestro tahab pisut võimelda ja panin temaga seljad kokku. Kummaline meetod on teil, lausus rahvakunstnik. Mina olen harjunud nuustikuga, taipasin, et vanameister tahab selga pesta ja päästsin oma au kavalusega. Mäe ma mõõtsin teie seljapindala, et parajal jaol seepi nuustikule määrida. Ütlesin talle, kui selg valmis hakkas saama, jätkasin, küsiti lukk kunsti teemal. Kuidas töö on, uurisin rahvakunstnikult müssi olüka, vastas ta. Mida kõvem press peal, seda kõrgem tasu. Ahsoo, ütlesin ma siis. Aga kumb muidu rohkem maksab, kas pass või tenor? Kui palju keegi raatsib, ütles ta. Rahvakunstnik läks jälle lavale, mina otsustasin riietusruumis hinge tõmmata. Seal aga võta või jäta minu majanaaber, mis sina siin teed? Küsisin esimese ehmatusega, mis saunas ikka tehakse. Vastasmajanaaber, tulin ajalehti lugema. Seda ütles ta muidugi minu norimiseks. Sellepärast ei sobinud mulle öelda, et tulin rahvakunstnikult ajalehele intervjuud võtma, kuna mujal tal selleks aega ei ole. Aga mis sina siis töö ajal saunas vedeled, nõudis naaber? Oh ega mina polekski jutt tulnud, ütlesin hooletult. Aga minul lauljas sõber arvas, et oleks nagu paras aeg ihu harida. Haa, näed, imetles naaber mind. Ajalehe juures töötades saad suurte meestega sõpradeks. Lohh ikka, ütlesin ja liigutasin kõrvu, aga mitte kaua. Riietusruumi astus rahvakunstnik ja vangutas pead. Ei ole seljapesija amet vist kerge ühti. Jälle uus klient, kohar.