Tere hommikust, head varajased, ärganud mina olen Erki Tamm, Tallinna allika baptistikoguduse pastor, loeme taas selle päeva hakul jumala sõna, sedapuhku apostel Pauluse kirjast roomlastele esimesest peatükist. Ja valikuliselt salmid kuni seitsmeteistkümnendani. Paulus, Kristuse Jeesuse sulane, kutsutud apostel välja valitud, kuulutama jumala evangeeliumi kõigile Roomas olevaid jumala armastatuile kutsutud pühadele, armu teile ja rahu jumalalt meie isalt ja issandat Jeesuselt Kristuselt. Esmalt ma tänan oma jumalat Jeesuse Kristuse läbi teie kõikide pärast sest teie usust räägitakse kogu maailmas. Jumal, keda ma oma vaimus teenin, kuulutades evangeeliumi tema pojast, on ju minu tunnistaja, kuidas ma lakkamatult meenutan teid alati oma palveis, kui ma anun, et ehk ometi õnnestuks mul jumala tahtmisele kord tulla teie juurde. Ma ju igatsen teid näha, et ma võiksin teile jagada mõnda vaimulikku andi. Teie kinnituseks sõjaga tähendab teie keskel leida üheskoos julgustust mõlemapoolse usu teie ja minu oma varal. Ma ei taha ju vennad Eteljaks teadmata. Ma olen sageli püüdnud teie juurde tulla, et mul oleks mingit viljaga teie seas, nagu mul seda on muude rahvaste seas, ent tänini on mulle tulnud ikka mõni takistus. Ma olen nii kreeklaste umbkeelsete, nii tarkade kui rumalate võlglane. Seepärast olen ma valmis ka teile Roomas asuvaile kuulutama evangeeliumi sest ma ei häbene evangeeliumi. See on jumala vägi päästeks igaühele, kes usub juudile esmalt ja siis kreeklasele. Sest jumala õigus on ilmunud evangeeliumis usust usku, nii nagu on kirjutatud. Aga õige jääb usust elama. Juba esimese sajandi keskpaigaks oli tekkinud Rooma maailma linnas kristlaste kogudus. Ja just neile saadab Paulus oma kirja. Selles on palju mõtteid, mis on aegumatud ning aitavad meil mõista jumala toimimist oma koguduse kaudu siin maailmas. Olen ise jutlustanud ja kuulnud sageli seda teisi tegevat teemal. Ma ei häbene evangeeliumi. Tõepoolest, seistes oma armsa koguduse keskel, kus on need, kes jumalat armastavad, pole vajagi evangeeliumi ehk head sõnumit päästest Jeesusest häbeneda. Paulus kirjutas selle kirja aga ajaloolise rooma linna maailma riigi pealinna vasttekkinud koguduse noortele liikmetele. Rooma riik oli olnud üldiselt salliv erinevate religioonide ja eri usku inimeste suhtes. Suures impeeriumis elas inimesi, kes tunnistasid kõikvõimalikke jumalaid. Tolerantsus pole vaid kitsalt tänapäevane nähtus. Kuid juutide ja eriti kristlaste jäägitu veendumus, et on vaid üks looja jumal, keda tuleb austada, tundus neile liialt kitsarinnaline. See tõi kaasa tagakiusamisi, mis päädisid hukkamistega amfiteatrites. Peale selle ei suutnud roomlased mõista, kuidas saab keegi austada jumalat, kes on nii nõrk, et laseb end ristil tappa. Just siin omandavad Pauluse sõnad oma tegeliku tähenduse. Ma ei häbene evangeeliumi, sest see on jumala vägi päästeks igaühele, kes usub evangeeliumi. Häbeneda pole põhjust ka meil. Jeesuse teod, õpetus ja lunastuslugu, millest evangeeliumides jutustatakse näitavad meile elu maailmas kus inimene võib arvestada jumala abiga. See on kättesaadav igaühele. Jumal, me täname sind sinu sõna eest, mille kaudu sina ilmutab meile isa ennast. Me täname, et ka selle päeva alguses võime teada, et sina tahad olla koos meiega. Me täname rõõmustava evangeeliumi hea sõnumi eest Jeesusest, Kristusest, tema armastusest. Issand, me palume, et see võiks täna olla ka meiega koos, teadmine et sina oled ja sina jääd meiega. Aamen.