Kui vaadata selle keskmise kümneaastaku reisikaarte Sist, meie valdused hakkasid laienema, hakkab nii lõuna poole kui ka põhja poole tegevuse avardumine kajastus ka mitte ainult viiside pikenemises uute suundade tulekus, vaid ka repertuaaris. Seoses reisidega tuli meil muidugi oma repertuaari täiendada paljude rahvalauludega mitmete rahvaste lauludega ja samuti tuli juurde õppida ka palju klassikalist repertuaari seoses reisidega Tšehhimaale ja Soome avatus ka laialt meie repertuaari ring. Nimelt Tšehhimaale sõites oli vaja kindlasti võtta kavasse kohalik auto ja selleks sai Spietena Paul pühendus, mida me laulsime rea aastate jooksul väga ja väga palju kordi. Soome reisile. Me võtsime väga palju kaasa Sibeliuse laule. Sibeliuse kava olime ettekanded Leningradis Moskvas ning üksikuid laule ka teistes linnades. Meil sel puhul oligi üks väga huvitav kava. Nimelt kava, mis koosnes kolmest autorist. Ühe osa kavast moodustasid Türnpu heliteoseid, teise Tubina laulud ning kolmanda osa Sibeliuse laulud seoses antud autorite ümmarguste sünnitähtpäevadega. No kui rääkida repertuaaris, siis. Mulle meenub tollest perioodist võib-olla kõige rohkem Zoltan koday garadi laulud, see oli kuskil vist 50.-te aastate keskpaigus, kui ma olin Gustav Ernesaks juures tudeng konservatooriumis ja mäletan, et peaaegu kõik tema õpilased pidid selle nagu selgeks õppima tundus meile see äärmiselt põneva, äärmiselt huvitavana ja minu arust kõige rohkem vaimustus sellest autost oli maestro Gustav Ernesaks ise, kes kunagi oli kuulnud seda Ungari koori esituses. Ja tema eesmärgiks oli see, et vähemalt niisama hästi kanda riikliku meeskoorilaul ette, kui ta kunagi kuuliste ungari koori esituses. Ja kui siis ettekandepäev käes oli, siis mulje oli tõesti väga tore. See laul oli meie repertuaaris väga kaua igal pooltäidis väga toredat vastuvõttu. Aasta 1958 oli üldse üks eriliselt meeldejääv aasta selles mõttes, et, et me saime hästi pikka kevadel, kevadel me olime Krimmis, tulime tagasi sealt, siis algas siin oma kodumaal kevad. Ja pärast suve siis kui oli Eesti ilus sügis juba läbi, siis läksime Chessi ja seal see sügis nagu jätkus veel. Nii et me nägime tõepoolest Prahat nii kuldse, nagu teda üldse näha võib. Sõit Tšehhoslovakkias, see oli omamoodi pähkliks meile, sest Gustav Ernesaks ise oli seal 20 aastat varem juba käinud ja sealt õieti selle kirbu kõrva saanud, et, et ikkagi meeskoor on võimeline kõigeks ja, ja meeskoor on tõesti väärt, et temaga suurt tööd ette võtta, nagu ta meiega oli teinud. Muidugi valmistas hästi suurt põnevust minna just sinnamaale oma natukene rohkem kui 10 aasta töö tulemusi proovima. Me olime ühe tšehhi kuulsama meeskooriga Moravi õpetajate meeskooriga juba enne sõda kohtunud Moskvas omamoodi mingit julgust meil siiski sellest kohtumisest tekkis, et, et võiks nagu sinna maale minna. Ja ma usun, et ega ega kuulajad ei pettunud, tegelikult oli meil ju seal päris niisugune vastutusrikas ja austav ülesanne, kuna meie sealoleku ajal Tšehhoslovakkias oleku ajal algas ju kõige Nõukogude Liidu sõpruskuu. Ja meie kontsert oligi selle suure ürituse avakontserdiks. Ei tulnud pettuda, see on väga tagasihoidlik väljendus. Tšehhoslovakkia ajakirjandus polnud hoopiski nii tagasihoidlik. Mõned väljavõtted Liiduva demokraatit, see 22.-st oktoobrist 1958. Esimene tutvus eesti lauljatega oli meeldivaks üllatuseks. Erakordselt ühtlane terviklikkus, tasakaalustatud häälerühmad villas hääletämber ja suurepärane tehniline häälekool. Hiilgav erksus ja absoluutne intonatsioon kindlustavad nõudlikku kavakindlat valitsemist. Järude braavo, kaks päeva hiljem. Külaliste kasuks kõneleb mitte üksi see, et kuulates unustame võrdlemise, vaid ka see, et oleme vaimustuses ja rõõmustame selle üle, mida need toovad meile uut huvitavat ja õpetlikku. Ja see kingituste hulk, mida määrata enne seda, oli vist üle poole tunni, need tulid hiljem meile järele saadeti, ei saanud kaasa seal hulgaski kallilsis. Oi, seal oli neid faase ja kristallasju maale palju rahvuslikke kunstiteoseid, paljud rahvusliku omapära, kajastavaid pisiasju ja väga palju noorte poolt seal Slovakkia pioneerid kandsid meile lausa süle ega kokku igasugu omavalmistatud käsitöid. Nojaa, muidugi, lilledest rääkimata, neid oli nii palju, et meil lihtsalt ei olnud kohta, kus neid panna. Kõik bussid ja hotellitubades vannid olid meil täis. Toodi süle ja seljaga. Hästi tore dokt tekkis Tšehhoslovakkia meeskooridega. Seal me käisime kuulamas kovski nimelise meeskooriharjutust, see oli meile omamoodi õpetlik ja andis ülevaate nende töö laadist. Siis mäletate, niisugune südamlik moment oli meil Praha kontserdi eel, kui me laulsime tšehhi rahvalaulu poleras ja samal ajal alustas seda laulu rõdul ka õpetajate meeskoor, nii et see oli niisugune üle saali üle publiku laulmine ja tekkis niisugune tore sild rõdult lavale. Muidugi tuntustega tšehhi õllede sellist taha ajada. Ja sellega näitasime pilgeni õllevabriku degusteerimine saalis kus algas siis kõige hõledamast õllest ja lõpp pess kõige tumedam, aga see vahe on umbes 10 või kange kanna, need tulid kõik ära proovida. Samal ajal oli seal ka üks poolakate Kruktoriks turismi grupoosnamist ja ja nii, et nendega koos me siis seda proovisime seal. Ega muide seal ainult õlut teatud, seal oli ka ette nähtud mingisuguseid vorstikesed tähendab. Ja koos laul muidugi, ja me poolakad laulsid juba seal vene rahvalaule ja laulsime poolakatele rakkovjoki ja maestro kaunis mures selle pärast, et, et juba hoiatati enne degusteerimist, et pärast kolmandat kannu lõpeb diplomaatia ja algab sõprus. Aga meil ju peaaegu vaba päeva seal ei olnudki, sõidugraafik oli kaunis tihe ja tuli läbi sõita 14 linna ja anda 17 kontserti. Nii et päevane degusteerimine, see võis kergesti maksma jääda kuni õhtuni. No muidugi, nad tahtsid meile väga palju näidata, see oli äärmiselt väsitav, sest hommikul kell seitse üles hommikusöök, siis oli mingisugused ekskursioonid. Muuseumid päeva läbi. Me olime kinni kuni õhtuni välja, et hädavaevalt jõudsime proovile. Aga minu arvates, mis puutub kontserdi kunstilises tulemus, siis ei seganud kerid, see reis oli niivõrd põnev, et see ei jätnud jälgi. Koshitses oli üks niisugune jäähall ja siis noh, maestro oli vanasti küllalt palju uisutanud, toodi talle kiiresti kohe ühed ujujad ta teeks ühe ringiga ära, aga no see päris veatult ei läinudki. Ma mäletan, see seik oli päris nii populaarne siin Eestimaal pärastada ja üks vend, kes konsulteerima, lõppesid temaga, siis kinkis talle niukse Väikse skulptuuri, kus ta võrdles hädise spordis uiskude mäel, seal isegi mitte niimoodi, et uisud ei puutunud vastu jäärada. Ja muidugi muidugi siis šveiki olla kelder. Ja seal me käisime ka Alisa ja seda sõda kell kuus ja seda ma mäletan, oli üks pisikene õllepoode ja viidi meid sinna ja ma ei mäleta isegi, see pilt vist oli seal seinal. Šveits äsjase Franz Josephi pilt. Muidugi lähedased olid mustaks teinud täpikestega ja muidugi neid kärbsemustast pannakse sinna tindiga jälle iga paari nädala tagant tuleb peale ja turistid tahavad kaasa jääaednikest. Ja selle 10 aasta sees, seal oli meil palju teisi reis, elu, Kesk-Aasia oli hästi põnev. Reisel Kesk-Aasia Lääne-Siberis oli esimest korda, kus me siberisse üldse sattusin? Ma mäletan, me sõitsime viis ööd-päeva Moskvas, kui me jõudsime Ashabadi neli ööd-päeva läbi kõrbeõhtul läksid magama, Kõrboli akna taga ärkasid hommikul üles ikka samasugune kõrb, niisugune tunne, nagu oleks liikunudki vahepeal edasi ja palav ka. Kesk-Aasia osa oli meil hästi kuum ja kui jõudsime Siberisse välja, ma mäletan, et pidasime Gustav Ernesaksa sünnipäeva veel Novosibirskis juba 45 kraadise külmaga. Nii et me pidime olema varustatud, siis supeldakse kasukani kõik ja aja. Aga kuidas sääste peale mõjus? Ei saa öelda, et aheldele kuidagi halvasti oleks mõjunud üldse, Siberi külm on meile minu arvates küllalt soodus, palju rohkem võib-olla mõjub häälte peale, niisugune kuiv kuumus nagu oli Kesk-Aasias. Meil oli kaks vagunit metallist muidugi. Ja kui siis Kesk-Aasiasse kuumad ilmad olid, siis olid nagu prajastis täpselt nagu pähe, öösel õhtuti vilu. Need ei köetud. Kuidas sa kütacki, kui sul päeval on 40 kraadi, kas siis ka kolmekorruseline elamine ei olnud kolmekorruselist elamist enam ei olnud, see oli kahe korrusega külmisi kohti me siiski veel mõningaid kasutasime, see oli vist üks neli-viis aastat tagasi, kui meil nii-öelda see lagunes, elamine nagu ära kadus ja nüüd elame hotellides juba. Ja ma mäletan, see üleminek oli ka kuidagimoodi. Nii, oli terve rida mehi, kes pooldasid isegi seda vagunis elamist, võib olla omamoodi romantikat, on seal ka. Ja kahtlemata, kui nendele reisidele tagasi mõelda, siis nii mõnigi huvitav sündmus ja juhtum on seoses jusele vagunites elamisega. No kas või näiteks see klassifikatsioon? Kaks vagunit oli selles mõttes, et üks oli siis nõndanimetatud suitsetajate vagun ja teine oli piima jõete vagun, terve elu on vagunis. Millega seal siis aega veedetakse ja kuidas see päev ära sisustada? Söövad eiei söövad ikka need, kes keedavad. Kommenteeri ole keedavad ja löövad. Aga see, see on üks asi sees, mängitakse malet ja bridži mängivad. Paljud loevad raamatut ja meil on meil selline kord, et iga mees peab võtma kaasa kas ühe või kaks raamatut, aga see teeb ju välja juba üle sajaköitelise raamatukogu, nii et omavahel jälle vahetame. Jah, väga palju loetakse, kui valgust on. Tihti juhtub ka seda vagunid on aetud niisuguse kohta, kus valguse saamise võimalust ei ole. Seksis heietan oma oma eelmiste aastate reiside lugusid. Kontserditel igasuguseid asju ette tuleb seal päris loomulik, võiks öelda, näiteks Sotšis oli selline lugu, andsime kontserdi vabaõhulaval ja hakkas vihma sadama. Ja siis need pirnid, mis alt valgustavad lava hakkasid lõhki lööma, nagu vihmapiisk peale tuli niida lõpleksik paukude saartel käis koguaegse. See kontsert, põmm ja põmm-põmm. Sakslased arvavad, millesse paugutab, tema selja. Nägime selja taga paugud, käisid, mõtlesin, et ei tea, mis seal lahti, mida nad loobivad. Ja teine tore lugu, olime Volgogradis, kus valgustajaid Nii tegi lava pimedaks, andis ainult kerge sinise valguse peale, kui oli siis vaja seal kuud laulda, siis jälle mingisuguse erilise valguse seal. Kogu aeg mängis selle valgusega. See oli meile nii ootavat pärast tuli välja, et mees oli rõõmsas meeleolus ja püüdis siis omalt poolt kaasa aidata, see laulis ka silmale, ilus välja kukuks. Aga kus kohas see oli, kus üks üks paks ja oli meil väikeses kohas kusagil ja kus saal oli väga lärmakas. Aga tuuri maja omamoodi niisugune ainuvalitseja oli lavameister, kes oli kunagi olnud liidu meister raskekaalu boksimises. Kuna saaliga vaikseks ei jäänud, siis ta ükskord torkas oma nina välja lava kõrvalt ja näitas rusikat sinna saali poole ja pärasel ajal täiesti vaikne ja kuulas tähelepanek. Meil on üks niisugune eredamaks, mälestuseks on ühes kohas oli lavamees, ei tahtnud kuidagi riiet lahti teha, seal juba mitu korda antakse märku, et miks õie lahti läheb ja siis lõpuks mina läksin tema juurde ka, et tehke lahti, ükskord seevastu, kuidas massiliselt lahtlikate muusikat kohal tähendab, see tahtis sellega öelda, et näe, tavalisel harjunud nägema korjerson käike, pillimehena, et kuidas mind lahti teen, et teil poolhoosis hoopis maad. Ja siis ma püüdsin teda selgelt, me teeme ilma muusikata siis lõpuks, no hea küll, te ise vastutate hea küll. Lahti. Mis teil valige Kesk-Aasia matkal kavas, sest see on ju niisugune piirkond, kus koorilaulu traditsiooni õieti pole. Kavad olid meil koostatud kaunis kirju tol ajal. Üks kava hõlmas nii nii klassikalist repertuaari kui ka rahvaste laule ja meie Eesti loomingut püüdsime siis pakkuda niisugust läbilõigete rooma repertuaarist, Kesk-Aasia rahvalaule meil ei olnud. Aime proovisime küll ja aga need olid, et meie heliloojate töödeldud ja me laulsime küll Kesk-Aasia mingisuguse viisijupikese äraalase töötlusele niimoodi, et ta ei olnud kaugeltki Kesk-Aasia lik ja selles mõttes võib-olla paljud põliselanikud muidugi selles oma rahvalaulu küll kuidagi näha ega kuulda ei saanud. Igal juhul mina mäletan Tarskendisoni meil vist kaks kontserti ja mõlemad oli rahvast täis, samuti, kus meid väga hästi vastuvõtjaile, sabad, advokaadil oli ju endal väga tubli riiklik segakoor laulsid meile isegi lüüsiku metsa. Ja muidugi, eks see, et ühes linnas töötab niisugune niisugune elujõuline segakoor või üldse koor, see muidugi ka siis on populariseerinud üldse koorilaulu selles linnas ja meil oli nendega kohtumine seal vastamisi, laulsime ja see koor oli tõesti tubli koor. Aga mis muidugi Kesk-Aasias on põnev, on need suured klahvi vajad seal tänavatel ja käega, kus peoga võetakse segaklahvi ja pannakse selle taldriku peale ja šašlõkivardad, mis sul otse tänaval tehakse. Sinine suits on, ütleme seal linna kohal kohe kvartal on, terve, korter on siis need on meie jaoks hästi põnev ja need leivad, mis siin õieti pannkoogid ei olegi leivad, Ernesaks oli kutsutud kuskile võõrusele, siis erilise austuse märgiks peremees ise oma käädadele palunud Blow koosleriisiga realiseerimine sihukese paraja paraja suutäie valmis oma näppudega ja siis toidab oma külalist. Aga taldrikut kasutati hoopis laulmiseks, pandi kuidagi taldrik, pandi kuidagi niimodi siia Presonaatori vastu põske ja resonaatoriks ja talle selle abil siis laul kõlas väga toredasti. Aga ühisest suurest suurest vaagnasseeri. Kas teie käenimati taldrikuga laulda proovisite, eks näe, proovisime Johna, käisime külas ka ja istusime vaipade peal. Proovisime ka laulda taldrikusse. Tee joomine on üldse väga moes seal. Nii et seda seda pakutakse, meie oleme jälle kohvijoojad ja ma tean seda, et meil kohvi lõppes otsa ja läksin siis ühte poodi kohvi ostma. Ja müüja ütleb, et jaa, et kohvi on küll, aga mina hinda ei tea, et meil ei ole kuus kuud seda keegi ostnud ja ma ei mäleta hind enam, et ma pean hakkama otsima kaarte. Lehte väetisin, mina tean, neli 50 s ikka saime kaubale. Sel aastal üle, siis võib kanda meie kahekordse kvarteti või kuidas teda nimetati, vahest ka meeskoori oktetiks. Tegevus see oli niisugune ansambel, mis tõepoolest väärib, et ta, ta läheb omamoodi ka meie muusikaajalukku. Nendel oli kõigepealt väga hea aga järeleandmatu ja range juht Harald siiaco näol. Ja ta viis selle kahekordse kvarteti muusikalise taseme tõesti nii kaugele, et nad olid võimelised meid esindama mitte ainult oma vabariigis, aga ka märksa kaugemal. Nad käisidki kuuendal ülemaailmsel noorsoo- ja üliõpilasfestivalil Moskvas ja tulid sealt tagasi juba laureaaditiitli ja kuldmedalitega hiljemgi. Soomes käisid Belgias ka Belgias käis sellesama ansambli pool kooli reisu. Kahjuks muidugi jah, nad tegutsesid küllalt lühikest aega mõne aasta pärast Sansambel koos Jakko äraminekuga neilt ja ja veel mõningate meeste lahkumisega lagunesid, aga meil on tulemas juba uued peale, nii et ma loodan, et me varsti saame uue, kahekordse kvarteti, kes ei laula mitte halvemini kui see, aga meil on ju, tekkis nendel aastatel ka peale seda kohe. RAM kolm raam kolm sai alguse just sellest tuli rida noori lauljaid, koori seal 60. aasta sügisel ja Esme rähiste toimus Lätimaale ning seal siis mõtlesime, et proovime, kuidas meil siis laulmine koos läheb. Tolleaegsesse koosseisu kuulus siis endale punk Leonhard, kelle n ning Kaljurästas varaskursist on praegu momendil küll jah, ainult rästas järgi jäänud. Ühesõnaga Winak mõnes mõttes ja. No alguse laul nii sai nagu omaks lõbuks tehtud ja, ja siin-seal ta esinetud. Kuid hiljem me tegevus nagu laienes, hakkasid juba täiskontserdid tulema ja selle tõttu ülesannete ülesanded neile oli usaldatud rohkem ja seetõttu me töötasime tihedamalt. Ja praegu on oleme nii kaugele jõudnud, et et mehed juba päris sageli mitte ainult nõukogude liidus ei käi, vaid ka on reaalkorral külastanud välisriike. Muide, selle 10 aasta sisse mahub ja veel kaks laulupidu ka Tallinnas ja 55. ja 60. aastal eriti muidugi meelde see suure vihmalaulupidu, aga meie saime kuivalt, meie saime kuivalt need lastekooride ajal ja esimesed esimesed, kes kolonnist olid, said kuivad ja siis hakkas sadama ja 100. ja 100.. Aga huvitaval kombel teine päev oli jällegi nii ilus, kui ilmataat soosis meid lausa esimest korda, olid uued riided seljas ja, ja saime kuivad. Muidugi tegemist oli, kuidas sealt ära saada, sest ma mäletan ju kõik ootasid ikka vihma üleminekut ja see teda üleminekud ei tulnud ega tulnud päris lõpuks vist, kui õppinud pine oli, siis vist jäi natuke vähemaks. Seal toimus siis niuke, kuna noh, ametlik kava läks nagu segamini, sest tõesti oli paduvihm oli kohutav. Aga siis seal improviseeritud niisugune laulupidu toimus ikkagi eelmisel päeval tegi ealised ja seal hästi vahva oli ka neid inimesi terve rida selle lauluväljakul, kes kõigi loodus jõustuda jõudude kiuste ikkagi ära ei läinud, olid lõpuni kuuldes seda kuulaja, oli küll jaanuarini väga palju olnud. Aja, aga tähendab oligi selliseid, kes vihma all selliseid või istusid seal seal vihmavari kasvult enam ei aidanud midagi. Ja see pilu vist seal vise, kontsert, improviseeritud kontsert kestis kella 10-ni kindlasti. Mulle meenub üks niisugune tore lugu, tulin sealt, ei olnud mõtet kuhugi hoida, ei puude alla ka, vaid lihtsalt tulid selle vihmasaju alllinna poole, see terve rahvamass voolas seal paljajalu ja kuidas keegi oli ja hästi lõbus oli. Narva maanteekohvikusse läksin sisse ja üks vanem daam rahvariides laule, ilmselt läks siis sinna puhveti juurde kesised tütreke, andke mulle 50 grammi konjakit, et külm hakkab, toodi siia, siis ma mul jäi see nimel, mul tuli pisar silma, et see, see see müües tütrekene siis ütles, et ma tean, kes selle eest raha ei võta, et see on tõesti suur suur kangelastegu ette ja siis eas väljas olete ja laulu, keda. Oma teisel aastakümnel tegi riiklik akadeemiline meeskoor igal aastal vähemalt ühe pikema laulu matka vennasvabariikidesse sõideti läbi ligi 70000 kilomeetrit. Anti kontserte 137. linnas. Aga sellesse aega kuulub ka teine vehist sõit. 62. aastal toimus meie teine välisreis Soome. See oli 62. aasta veebruarikuus jõudsime Helsingisse vastu õhtut alles ja siis olid meil esimesed tutvused soome meeskoorilauljate esindajatega, soome meeskooridega esimene reis ka tõi ka sellest esimest tutvust Soome maastikuga talvise maastikuga ja see jättis väga toreda ja väga omapärase mulje, eriti need kaljud, mis olid mändide vahelt pass üldse palju palju lumiseid, järvi, jäätanud järvi. Ja see on kõige rohkem, mis sellest ajast meelde, nagu on jäänud muidugi see tore vastuvõtt, mis meile soomlased seekord korraldasid. Mõned väljavõtted ajalehe arvustustest Helsingin Sanomat 27. veebruaril 62. aastal. Eesti riiklik akadeemiline meeskoor on harmooniline ime. Keski soojemalainen teisel märtsil samal aastal. Selle koori ettekanded olid nii kõrgekvaliteetsed, et midagi sellele vastavat ei ole kunagi varem kuuldud. Õigupoolest võiks kõnelda orkestrist või hiigelorelist. Nii suur on koori dünaamiline astmestik ja lugematud harmoonilised valgus, varjud. Selletaolise muusika suurust tuleb ise kuulda. No mul on ikkagi esimesest sõidust jäänud meelase Ainola külastamine, Sibeliuse haual käimine. Kuigi me käisime ka hiljem seal, aga kuidagi see esimene on kõige rohkem meelde jäänud, siis elas veel Sibeliuse abi, gaasio seisis maja rõdul, me laulsime Sibeliuse haual tema südamelaulu ja see oli kuidagi hästi mõjuv. Võib-olla mõne sõnaga võiks uute laulude ilmumist see oli vist minu arust 62. aastal, kui oli üks kontsert, mis minule kui kuula Lätis väga sügava mulje, just oma uudsuse mõttes, seal ilmusid niisugused nimed oma teostega nagu Tamberg Bamberg oli lemmik, tuli Launulistele Jaku esimesed. Kuna mina selles tööprotsessis ettevalmistuse käigus ei olnud veel tegev, võib-olla olev seal mõne sõnaga räägiks, missugused probleemid siis kaasaegsema repertuaari suunas, selle omandamise ja muude küsimustega tekkisid? No muidugi siin kõigepealt tekkis niisugune noor heliloojate plejaad, kes hakkas huvi tundma just meeskoorilaulu vastu. Meie endine laulja, kes sel ajal veel laulis, oli Heino lemmik, kes kirjutas Rida laugule meeskoorile. Nendest eriti jäid nagu peale jäiseid Brebüüdid. Ivalo Randalu kirjutas ballaadi sakslastel tuli naisele. Tormis kirjutas oma esimesed laulud, laulsime selline laul, teine kandiline laul, esmakordselt siis kandsime etega. Kolm oli kaunis sõna, mis nüüd rea aastate jooksul on jälle korduvalt meil kavastanud. Mida kaamelid Moskvas ette kandsime. Samuti oli väga huvitav töö Tambergi esimese lauluga, meeskoorile ja Timpanitele. See oli laul Aafrikale selline helikeel, selline uudsus oli meeskoorile alguses nagu võõras ja minule kui tolleaegse lauljale täpselt samuti võõras ja selle tõttu sellele lähenemine toimus küllaltki vaevarikkalt valudega. Ikkagi jahesa õppimise periood pikenes, esiteks, teiseks need lood täieliku kõlapinda meilt ei leidnud veel meie endi ridades oli väga palju kaksipidi mõtlemise, mis siis vastuseisu põhjustas. Algus erinesid, vili keelelt, intunatsioonilt harmooniliselt koos kõlal, siis senine oli niisugune väga puhas, väga lihtne mitte just, ma ütleks, et lihtne laulud nagu pilvedel ja need on väga rasked laulda. Aga kõlalt olid nad puh läbipaistvaid, kuid siin tekkis hoopis teine kõlavarjundite kõlavärvid. Ja selle tõttu nende intoneerimine ettekandmine tekitas küllaltki suuri ebamugavusi. Kui me mõned neist lauludest oleme nüüd aastate pärast uuesti repertuaari, siis tunduvad meile hästi lihtsalt meie võimed on nende laulude õppimisega koos kasvanud ja me oleme võtnud omaks, et kooskõlad ja nad ei valmista meile enam praegu kaugeltki niisuguseid probleeme, nagu nad omal ajal. Teie olete meie tänasest juturingist kõige staažikam selle koori inimene algusest peale olnud. Kui kaua võttis aega, enne kui te suutsite nagu harjuda või omaks võtta selle uuesti stiilis kui see võttis palju aega. Sellepärast tundus kogu aeg sellisena valesti laulma, seda vist oli ka üks rangemaid nende palade vastu võistleja ja muidugi muidugi olin sellepärast, et nii kaua kooris laulnud ja pälvinud peale äkivad hakkan valesti laulma, sest sellega eks mõni kuulegi mõttes tont võtaks, laulavad vist valesti. Aga nii, et nüüd olete nendega kodunenud, nüüd hakkab harjuma, jah, võib ju teha, miks mitte eesti klassikast terveid kontserte teha, aga aga just, et tahaks nagu midagi muud ka laulda, ainult neid laulda oleks ka väga igav, see oli ka publikule harjumatu. Ma usun, et see oli väga õige saama, sellepärast et hiljem heliloojad said nagu innustust sellest ja väga paljud hakkasid kirjutama meeskoorile sest nad teadsid, et on olemas kollektiiv, kes ikkagi võimeline ära laulma kaunis komplitseeritud asju ja tänu sellele me juba, kui me vaatame tänast repertuaari, siis meil on juba väga suur osa nisukesi võrdlemisi julgelt kirjutatud teoseid. Muidugi ei taha suur siin alahinnata kõike seda, mis on ennem kirjutatud nii-öelda vanas eas maneeris vanas heas stiilis. Ja kahtlemata me jätkame ka tulevikus seda liini, aga nagu maestro ütleb, et meie kavas peab olema laule seinast seinani maast laeni nii et meie ülesanne on ka tulevikus kõiki žanreid viljeleda, mis meeskoorile on varem tehtud ja mida kavatsetakse tulevikus kirjutada, seda kümneaastast perioodi võib siis nimetada Eesti koorimuusika moderniseerimise ajaks. Kui nüüd hakata teist aastakümmet kokku tõmbama, siis mida te peaksite selle aastakümne kõige suuremateks võitudeks? 56. aasta Eesti kunsti kirjanduse dekaadi järel autasustati koori samuti ka tervet rida koorilauljaid ülemnõukogu presiidiumi aukirjadega siis hoiu, meie peadirigent Liidu rahvakunstniku tiitli. Aasta hiljem toimus Moskvas Üleliiduline kooride festival, seal me laulsime esimese diplomi välja. Samal aastal oli balti riikide kooride festival Riias kust me saime ka ühe esimese järgu diplomi. Esimene 10 aastat oli nüüd loonud meile niisukese vundamendi, mille peale juba võis midagi rajama, ehitama hakata ja see ehitus hakkas selle järgmise aastakümne jooksul paistma ikka kaugemale. Tähendab, ta oli muutunud kõrgemaks, talisilmapaistvamaks muutunud ja paistis märksa eredamalt silma, kui ta esimesena 10 aasta jooksul oli paistnud.