Mis on siis kolmanda aastakümne tunnusjooned? Meie tegevusraadius on märksa laienenud, viimase aastakümne sisse mahuvad meie välisreisid ja neid on olnud kaheks. Oleme oma maakaarti laiendanud, neid punkte on juurde tulnud, uusi linn on palju juurde tulnud. Uusi rahvaid on juurde tulnud, uusi keeli on tulnud õppida ja uute oludega tuttavaks saada. Siia aastakümnesse tuleb paigutada ka neli dekaadi. Need on Armeenias, Gruusias, Vene Föderatsioonis ja Usbekis ja peale selle meie kilometraažilt kõige pikemad reisid. Kaks reisi kaubi ja sellel aastakümnel ju alustasid ka mõlemad meie tänased jutukaaslased dirigendi tegevust kooris, eks ole, nii, eks Nad alustasid oma tegevust siin kooris ja palju varem, mis aastal näiteks areng oli teine Taylor eelmises kooris 48 kuni 50, siis vahepeal ta oli sõjaväes olla, muud kohustusi täita ja mäletavad 65, tulin tagasi, olen tol ajal Leningradi konservatooriumi aspirantuuris. Ja maestro Lazakse Kornidena aitasid mind hädast välja, nimelt lõpueksam tuli teha. Meeskooriga ma siis juhatasin oma esimese täismõõdulise kontserdit vene klassikalise muusikameeskooris, mäletad, millal sa esimese laulu juhatasid meeskooriga oma seda nüüd? Täpselt 50. aastal Suhhumi jaamas. Soldat ja meie elasime vagunites ja vagunite juures raudtee peal juhatasid esimese laulu meeskoori, mis laul, see väli, kas seda ka mäletate, ekstavastike meestelaulumeeste laul oli ja millal olla koja, oli meil siis teda oleks, mina olin laulja aastast 60 64 ja selle siis kuulusid ka minu esimesed dirigeerimist katsed. Mäletad esimest korda koori ees volinikul Lätimaal ühes lossis ses vaidluses, kus me elasime ja andsime kahe väikse šeflus kontserti kohalikele inimestele ning see tuli mul siis juhatada ja seal oli ma siis ka esimest korda koori ees. Ma mäletan veel seda, et hirmsasti sai tööd tehtud, hirmsasti sai mehikeste tykki mullidelt otsa ees ja nüüd on olnud kõikidel matkadel kaasa arvatud ka välismatkad, mõlemad dirigendid kõvasti ametis. Õige tihti, peadirigent ei sõidagi kaasa, mõlemad on niisugused mehed, et anna kätte, mida ta soovib, lahendatakse toredasti ära, kõik täiendame nagu 11 ja igalühel on oma nägu ja tegu ja ütleme. Ja see võib-olla ongi kuulajale vast ka huvitav seltsimees aja, mida teie ema repertuaarist ise peate kõige huvitavamat, eks asjadeks, mis on üks sellistest autoritest, muidugi on väga meeldiv juhatada ka suuremat teoseid Stravinski kuningas hoidipust, samuti ka rubiini reekviemi. See on väga meeldiv töö. Sama teos ju esitati ka Itaalias Itaalia dirigendi juhatamisel. Ja paistis et itaallased leiutasid ühe väga toreda helitöö, mis nad ei kirjutanud. Vaevalt nad seda meeskooriseades olid kuulnud. Ja mulle tundub, et see 10 aastat on olnud Eesti Coremuslikest mõttelise tähendusega eriti just selle kümnendiku esimene pool, kus tulid mehed muusikasse uued nimed eesotsas tormisega, seal koha marguste ja, ja paljud teised otsiti uusi ideid, uusi võimalusi ja kuidagi koori värvide avardasid. Väljendusvõimalused avaldusid, ühteteist tuli katsetada ja mõninga õnnestumisega teisi ennast rõõmustada. Arvan, et me oleme oma tegevusega Arnold, väga suuri impulsse käendamalt Bolt heliloojatele annan neile julgust ja jõudu. Meenutaksin siin võib-olla mõnda meie meeskoorilaulude võistlus 20. aastapäeva puhul kõige paremaks teoseks osutus tasasema laul mis oma raskusastmelt on näiteks kergemaid laule ning Marguste lapsepõlvelauluke 25. aastapäeval oli juba raskusaste hoopis tõusnud. Kõigepealt jällegi tarnis jama ballaadiga siis margust meeste taanid ta enne seda Tormise kaks Hamleti laulma. Siis võib öelda, et meil on Eesti meeskoori repertuaar selle viimase aja jooksul rikastunud terve rea tähelepanuväärsete teostega. Nimelt on öeldud isegi ballaadi kohta, see on nii komplitseeritud astmelt võib-olla üks kõige krõbedam lugu üldse Eesti koorile. Laulurepertuaaris ei ole vist ühtegi väikest hinna ka Nõukogude liidus, kus seda pala hästi vastu võetud sellele, et me laulame eesti keeles ja tekst muidugi jääb võõraks paljudele kuulajatele torm, mis võib-olla oskab vahel isegi Sestetis kaugemale minna, võib-olla teksti rikastuda ja neid tagamaid avada just muusikalises mõttes ja kahtlemata iga inimene võtab seda erinevalt, aga selline emotsionaalne mõju on väga suur torm, mis on kujunenud meie vokaal heliloojaks number üks. Ja me oleme ülimalt rõõmsad, et ta esitati riikliku preemia kandidaadiks ja et see leidis üldist heakskiitu. Ja kui raadio, televisiooni segakoor ja vice akadeemiline meeskoor esinesid Moskas, siis olles saalis võin kinnitada täiesti erapooletult, see oli väga suur võit, väga suur elamus. Ja meie oleme väga rõõmsad tema suure võidu puhul. On selge, et selliseid preemiaid ei anta mitte üksikute esinemiste põhjal. Tahaksin toonitada veel niisugust ühiskondlikud tagapõhja, mis seal Tormise loomingul. Kui me võtame kas või eesti koore, siis minu arvates iga kõige tagasihoidlikum koor püüab ikkagi haua panna Tormise loomingut. Samuti on tarvis väga tuntud liidu piirides paljud liidu konservatooriumi ide lõpetajad on juba kirjutanud diplomitöid tema loomingust. Siis arvan, et see preemia on täiesti omal kohal ja kahtlemata see ei ole mitte tunnustuseks tormisele, vaid üldse kogu Eesti koorimuusikale. Ühel päeval tuli, ma ei tea, kas oli rätsnik või tuli jutuga siia, et ees on ilmunud märkus. Et Šostakovitši on pühendanud ühe pikema helitöö meie meeskoorile. Meil omal ei olnud sellest aimugi. Siis läks aega edasi ja jõudiski meile kohale varsti pikemaid töö, kaheksa ballaadi pealkirjaga ustavus. Ja edaspidi on töö koos, Šostakovitši pakkus koorile väga palju elamusi. Saime tuttavaks helilooja number ühega. Omanäoline, ja me saime väga hea kontakti ja kus me oleme kohanud, seal on sõprusele edasi arenenud praegult, ootame temalt jälle lisa, ka teised Nõukogude Liidu heliloojad on meile pühendunud teosed minema sügisel Tallinnas kõlas esiettekandes Vadim Salmaavi kooritsükkel uljas noormees. See on selles mõttes omalaadne, et ta on puht nii folklooriaineline, kuigi seal Malawi seal kasutanud ehtsaid rahvaviise, kuid rahvaviisi intonatsioone on ta jälginud teadlikult ja suure järjekindlusega. Ja samuti ka tema viibis siin esiettekandel. Peab ütlema, et minul isiklikult ja ma mõtlen ka kolleegidel, oli temaga töö väga õpetlik ja kasulik ja oleme arvamusel, et võib-olla kui tal tulevikus ikka aega ja tahtmist jätkub, et ta meile kirjutab siis üheks võib olla viimasel ajal nii väga suurt populaarsust kuulajate hulgas leidnud teoseks on kujunenud meil Sviridovi laul. Hing igatseb taevakaugusi kahele meeskoorile, mis oma toreda muusikalise arenduse ja niukse oreliku kõlaga on alati saavutanud väga toreda vastuvõtu. Siis on teised heliloojad kui valja Novikov ja veel terve rida heliloojad andnud oma teosed meile esiettekandeks. Ja on praegultki lubadus mitmelt heliloojalt meile kirjutada. Lubadused tulevad muidugi rohkem kui teoseid, aga ikkagi elu näitab, et hiljem poolelt lubadused realiseeruvad ja, ja mitmest jäävad meile kauaks ajaks kavasse ilusad pärlid. Kontserdireise mahub selle aastakümne sisse niipalju et nendest kõigist on võimatu põgusaltki rääkida. Valime siis ehk ainult mõned kõige meeldejäävamad. Nõukogude maal oleme selle viimase 10 aasta jooksul teinud oma kõige pikemad reisid. Meil on nii traditsiooniks saanud juba igal aastal teha üks pikk reis ja nii on olnud ka selle 10 aasta jooksul igal aastal. Me oleme külastanud Kesk-Aasiat, käinud Krimmis ja Kaukaasias, Ukrainas ja muidugi oma lähematest naabervabariikides, Lätis, Leedus, Valgevenes, Moldaavias. Me oleme käinud kaks korda Kaug-Idas sealhulgas ka Sahhalini saarel ja Kamtšatka. Need reisid on välja pakkunud väga palju uut ja huvitavat. Rahvas võtab vastu kurilaulus väga hästi, külastajat oli väga palju. Kui me siin omal kodumaal näeme, et hallipäisus domineeriv, siis seal noorus tunneb väga suurt huvi koorimuusika vastu. Need reisid on olnud meile huvitavat ja mõnes mõttes ka väga rasked, sellepärast et kontsert, see on tihedalt viis, kuus kontserti meil järgemööda ja vaba päev kulub meil ühest linnast teise sõiduks. Kuna vahemaad on ju suured, juhtub niimoodi ka, et kontsert tuleb anda osa kooriga. Üks selline juhus oli meil sõidul Omskis Chittaasse kus kohale jõudis 30 inimest pluss perekond Kerts ja ja dirigent. Need laval oli momendil 31 inimest ja solistid. Igaks juhuks oli aga niimoodi jagatud mehed, kumbki pool võis eraldi laulda siiski kontsert sai korraldatud ja see kontserti kõige halvem kui kõik teised kontserdid. Muidugi, sellise pika matka puhul ei ole sugugi ime see ka, et tihti jääb öö magamata Ta ja kontserdile jõuame lennuki pealt otse. Kodus tuleb ka vrakk selga panna ja kohe otse lavale minna. Publiku ootab juba saalist, lase vastake, sõitsin kapsad kale. Ilm ladestokis oli meeldiv, kuid kui õhk tõusime ja Kamtšatka kohale jõudsime, kohalik lind vastu ei võtnud, ime maabusid Magadanis järgmine lõuna. Me asusime teele ning pool tundi nende kontserte olime Kamtšatka ja tuli kontsert ära anda. Ja ega see ebaõnnestunud kontsert siiski olnud. Siis kokkuvõtmine on suur ja kolmekümneaastase kontserti reisija. See praktika ja vastupidavus on ka küllaltki treenitud. Tase on võrdlemisi importtasemel alati. Nojaa, burg, igav. Sööme luuvoogu. No kogu ÜRO sees olev Mina naersa. Mena tonn. Mena nööriga. Ka. Õema. Peegaa. Ma näeks, näeks me Ei ole. Ka. Põnevamaid välisreisi olime 67. aasta sügisel Rootsi, Norra Rootsimaad, me teadsime ka, kui head koorimaad, meil oli kokkupuutumine olnud ühe väga hea Rootsi dirigendiga Tallinnas. Erik Eriksson oli siin külas, juhatas isegi meiega ühte laulu, eks see siis seadis meile ka küllalt vastutusrikka ülesande, eks sõnum, et meie tasemest olid sõnaga jõuludega paistelised, siis need kohapealsed muljed olid märksa tugevamad kui need kuuldused enne meid, kui me siis ikka selle all veeniteose vaikne on, meri laulsime veel rootsi keeles, seda meie nimme valmistasime väga hästi ette, sest me teame, et kohapeal hinnatakse suurema osa publiku poolt just selle laulu kaudu, mis nendele omal tuttav on. Ja kui näiteks üks koor tuleb ja laulab meil pilvedele ja hea diktsiooniga ja suurepäraselt ette siis kui me kõik ütleme, et see on hiilgavkoor, saime seal kokku oma vana hea sõbraga, Eduard Tubin, aga tema oli mitu korda meil siin käinud ja me oleme laulnud tema teosed siin korduvalt. Eriti Mul isiklikult on meeldinud tema kaks saarlast seal kavas ja õnnestus seal ka vist väga hästi. Viimane kontsert Stockholmis oli alguses ette nähtud ühes moodsa kunsti muuseumihoones aga siis selgus, et lihtsalt huvi selle vastu oli nii suur, et rahvas ei oleks sinna ära mahtunud, ta viidi käigu pealt üle teise suuremasse muuseumihoonesse. Ja ka see lõpuks jäi kitsaks sisaid räppidel. Inimesed istusid isegi ja kõrvalsaalides kuulati, sest kõik ei mahtunud sinna ruumi ära, kus me parajasti laulsime. Ma juhatasin parajasti viimast laulu ja juba varem oli teada, et saalis istub Marion. Ja siis turgutas läbi pea, et mis siis oleks, kui osa lilli viiks temale ei olnud temaga kunagi sõnakest rääkinud ja kokku ei ole kunagi saanud. Ja siis tuli läbi publikumi astuda ja viisingi, mäletan viiskimpoli lilli kolm viisin siis temal Põnevamaid reise meil selle aastakümne sees oli kahtlemata Itaalia Šveitsi kontserdireis, nagu me teame, et kõik, mis on lauluga seotud, on seotud ka Itaaliaga, selles mõttes see oli tõeline niisugune eksamireis. Teiseks, Itaalia on on algusest lõpuni suur ajalugu ja see kunstiajalugu, eriti kõike muidugi püüda näha, see oleks viinud lihtsalt nii segadusse, et ei oleks mitte midagi näinud ja siis tuli lihtsalt valida teatavaid objekte ja nendega natukene põhjalikumalt tutvuda teistelt, siis natukene kergemini üle minna esimese toreda pildi. Me saime tegelikult juba Itaaliasse jõudes kohe Humria maakonna vanades linnades Peruu tša ja kuubi ja teha nii, see oli täis niisugust vana etrovskide aegset ajalugu ja minu arvates see oli üks põnevamaid rajoone üldse, kus me liikusime. Teiseks pakkus meile terve päeva põnevust Rooma, Roomas me saime siiski kõik kuulsad paigad läbi käia. Ja kolmandaks, üks ilus päev mäletate, Como järve ääres oli pühapäeva hommik. Päike paistis, ääretult vaikne oli ja, ja hommikul hakkasid kirikukellad lööma niimoodi. Üle järverjeri sõnaga mägine maa üle järvede esile tõeline muusika, sellist muusikat ma ei ole elus kuulnud. Naapoli oli üks kõige erinevamaid nendest itaalia kohtadest, mida me läbi käisime. Tõeline sadamalinn, tõeline suurlinn, nii nagu temast räägitakse, Vahemere pärl, eriti ilusal vaata merelt, kui me sõitsime Kappelilt tagasi. Ja peab ütlema, et see Capri sõit on üks eredamaid päevi üldse kogu Itaalia reisi jooksul sõitsime Naapolisse laevaga välja, tegime vahepeatuse Sorrento, sealt edasi kaprile. Ta oli kõige kõrgemale tipule sõitmine köisraudteel. Siis Aksel Munte elutöö vaatamine. Ja Mulle eriti on meelde jäänud just sealt ülevalt allasõit, niisugune omamoodi üksiolek Vahemere kohal. See oli niivõrd ilus ja niivõrd noh, elamuslik koor, laul, autodega sõitsime väikeste lahtiste bussidega, aga juhid olid ääretult uljad. Kurved oli muidugi 180 kraadi, aga need võeti koguni 80 kilomeetrit tunnis ära ja selle juures bussijuht hoidis rooli ühe käega laulis hüvasti hõbedase laul. Laul käis seal kogu aeg kaasa, Napolist on mul veel, jääb meelde see, et hommiku nii tore, puhas linn, käisime jalutamas ja mõttes vaatame ka Kuno arenguga õhtust Naapoli linna. Kui läksime siis natuke kõrvale, siis me eestiks olime raske käia siis prügiulatus sõna tõsise mõttes põlvini ja teiseks oli see, et et seal liikus ääretult palju poisse ringi, kes kippusid ikka küll juttu ajama ja kõik muud ja lõpuks oli niimoodi, et käed kippusid ikka sinna kohta minema, kus ei tohtinud seal võõrasse taskusse. Ja lõpptulemuseks oli see, et me katsusime nii kiiresti, kui saime koju joosta. Niisamuti leidsin kamina võõraga oma taskust tasku. Aga õnneks mul oli kael raudne, seal tähendab Eli järk, koorile jääb eluks ajaks meelde see laulmisel Vesuuvi kraatrisse mäendatud kasse, laulsime kaja seal ilma kaja koolita need teiselt poolt ka tuli vastamine naturaalsel kujul arvuliselt Vesuuvi kurbust. Ja see oli põnev ja omapärane siukene. Mikroõhkkond on igas linnas või näiteks kui ma võrdlen näiteks Firenzes, kus me kaks kontserti ja jättis niukse suursuguse mulje, see kontserdipaigad olid huvitavad mitmel pool mõned vanad kirikud, siis oldi ühes muuseumis, oli huvitav oli seal saalis suitsetate kusagil sellisel jah, muuseumi hoonetes oli meil mitmel pool kontserte ja seal nendes hoonetes ja suitsetad, ei tõepoolest, Assonskine võrdlemisi vabalt tunneb seal avasõnast ja jätame siiski väga vahendite ekse ilma maskita, nagu on inimesed, nii nagu ta on, nii ta käitub ja kordamisi oli lauldud. Kordame siia siis pyysiidmisi, proua oli oli jah, reageerimine oli ka kiriku samasugune pool mujal, isegi isegi kõrged vaimulikud, kes milistasid mõnikord esimeses reas, hüüdsid nõudsid lisavalu ja kordamisi sama elavalt kui, kui lihtsurelikud. Soomes ja Saksa demokraatlikus vabariigis olete käinud kolmel korral. Seal olete nüüd juba peaaegu oma inimesed. Ja nüüd on meil sületäis sõpru tekkinud ka Saksa föderaalses vabariigis, kus meil oli, võib olla meie viimane kontsertreis, vastuvõtt oli seal hästi tore ja hästi südamlik. Saksa föderaalses vabariigis on koorilaul ka tänapäeval väga populaarne, kuid niisuguseid nihkeid võib-olla, mida me võime täheldada meie eesti koorimuusikas siiski võib-olla seal nii julgelt ja nii moodsalt võib-olla ei kirjutada peamiselt oma romantilise ajastu heliloojad Einal armastavad kõige rohkem ja oma rahvalaule armastavad. Oli tunda, et niisugust ühiskondlikku ümbrust oli palju. Linnapead olid nende kooride Ta oli olemas mitmel pool koori oma koori saatel. Samuti oli huvitav, et vabariigi president Valter sil saatis meile tervitustelegrammi ja saatis oma plaadi, kus ta oli soolopartii laulnud plaadiliga, tema autogramm. Nii et koolidel on oma seltskondlik positsioon kaunis kõrge reisist Saksa föderatiivses vabariiki on jäänud meelde võib-olla mitmed väga huvitavad momendis kliendid. Esiteks see, et me külastasime olümpialinnak Kiili nimelt ka meil, Tallinn on samasugune olümpialinn, vaatasime mere pealt ka toimuvat, rekkad ei saanud midagi, sealt. Siiski oli, mõnes mõttes väga huvitas mina esimest korda nägime katamaraani, mis tõesti oma kiirusega mere peal jätab väga aga niisuguse ulja mulje, kuigi Melbourne'is kontserti ei olnud, aga me tegime sinna eriväljasõidu selleks, et külastada Beethoveni sünnimaja, kõndida neis ruumides, vaadata neid esemeid, mis on seal eksponeeritud. Ja kõige rohkem muidugi see mõjus muidugi sünnituba ise mis on nüüd säilitatud sel kujul, nagu ta oli originaalpõrandaga ja ainukeseks kaunistuseks on Beethoveni büst koos pärjaga. Huvitav oli joad tutvuma minna selle väikese linnaga rahade Wonwaltiga, selle väikese. Meeskoor osutus meile nii suureks sõbraks ja nii suureks abiks kogu sellel matkal, et lausa üllatav, missuguse südamlikkusega need inimesed meisse suutelised. Nad sõitsid kaasa igasse linna meile. Et juba mitme autoga, nii et kui kuhugi jõudsime, Jubaradelased olid ees, plaksutasid ja kooris ja kontserdid juba kuulsime kusagil jälle üks väikene väikene hulgakene. Väga ägedalt plaksutab kindel orjad, kelle raadelased olid seal siis. Kusagilt kostab jälle üks äge plaksutame ja vaatame. Terve rida, kaheksa kuni 10 inimest oli Radevormavatest juba Moskva kontserdile tulnud ja nüüd tuleb veel juubel. Ma arvan, et ma ei tea, kui palju siia võib tulla. Nemad sõidavad nimelt tuleval aastal vastukülaskäigule, meile. Vaata, kallid kolleegid, ütlesid mulle, et mina olen vahetevahel kirjutanud, ütelnud, et laulan ikka Surks diplomaatiaks ja sidemed rahvustevahelise sillaks. Kas see on ainult minu arvamine või kontsadesse niimoodi? Kahtlemata on, sellepärast et kõigepealt juba see, kui seepärast kontserti eriti pärast õnnestunud kontserti näed neid nägusid, kui inimesed ei tihka veel isegi ära minna, kontserdimajast saalist oodatakse veel, püütakse veel oma tunnustust avaldada ka siis, kui bussidesse lähema või minu arust see on juba see näitab seda, et oleme võitnud endale sõpru, kes, kes meid usaldavad, kes meisse usuvad ja kes on saanud suure niukse hingelise ja esteetilise naudingu need minu arust see on meie töös kõige hinnatum ja kui me seda saavutame, siis oleme ka ise siukse tunde saanud, et me midagi heade suurt oleme suutnud korda saata. Laulul on võib-olla kõvem toime kui võib-olla hokikepile Lipril sõprussuhtes just. Eks emotsioonid, emotsioonide igal juhul on ka spordis, kui see on teistsugused. Üks hea kontsert ühendab saali ja lavalolijad, aga üks väga hea hokimängija. Ühelt poolt võib publiku lõhestada trikkidele kandlikatsioonile kontaktid veel välismuusikutega heliloojatega koorijuhtidega. Igal pool oleks nagu mingisugune sillapea juba olemas või koorikonsul kohapeal olemas, kes jääb alaliseks sõbraks, nad kirjutavad ja saadavad noot ja saadavad pilte ja saadavad ajalehe väljalõiked, kui me need kõik ülesse märgiksime, see niisugune võrk oleks väga tihend, joonte võrk, kõikide kõikide nende kohtade, kus me olime olnud, olgu see siis Nõukogude liidus välismaal ja meil on päris hea meel, et vahetevahel on kuulda nii, et meid seatakse kolmandaks faktoriks, ütleme nii ühe vabariigi tutvustamise kohta, et ütleme, et esimesel kohalolek, Georg Ots, teisel Tallinna kilud ja kolmandal kindlasti juba meie, aga nüüd peab küll kokkuvõttes tänama kõiki meie lauljaid, meie dirigent, et meie soliste kõik, kes nende selle 30 aasta jooksul on andnud oma parima, oma jõu ja, ja ka oma nooruse ja oma elu teise poole selle heaks, et laulu kanda rahvalt rahvale, et tulla sõprussillaks rahvaste vahel. Ja lubage tänada raadio kaudu kõiki meie kuulajaid ja abimehi, kes meil meiega kaasas on kõndinud, koguneb 30 aastat. Lõpetades saadet riikliku akadeemilise meeskoori kolmandast aastakümnest ei saa jätta märkimata, et sellel ajavahemikul anti vabariigi teenelise kunstniku aunimetus lauljat teleRaimond alangule, Olev roometile, Kaljo rästasele, Ilmar Talvikule ja Voldemar valgele kontsertmeister Valdur Rootsile. Vabariigi teenelise kunstitegelase vääriliseks hinnati dirigentide, kuna arengu ja Olev Oja töö suurimaks tunnustuseks on Lenini preemia Gustav Ernesaksale. Ja sellel aastakümnel rajas teenekas ramm oma puukoolipoistekoori ja noortekoori. Et laulumets tulevikuski vägevalt mühama jääks.