Oleme kogunenud stuudiolaua ümber vehklema Eesti raadio kauaaegse kontsertmeistri Rudolf Palmiga tema 70. sünnipäeva puhul. Kõigepealt siinviibijate staažikate pillimeeste Herbert Laane ja Voldemar Sauli minu ning tuhandete muusikasõprade nimel palju õnne, tugevat tervist ja osavaid pillimehe käsi veel paljudeks aasta eks. Mõni sõna Rudolf Palmi biograafiast saue vallas ilmavalgust näinud poisike hakkas vanema venna õhutusel viiulit mängima küll juba seitsmeaastaselt aga alles üheksa aastat hiljem sai noorest autodi taktist õpilane ja nimelt aueri Assistendilt Nalbandiaanilt oma oskused omandanud mooringu juhtimisel. Juba siis oli Palmist viiuldajast asja leiva teenimiseks kinoorkestris ja isegi teistele oma teadmiste jagamiseks. Olles lõpetanud konservatooriumi pakaniini kontserti särava esitusega teeninud aasta sõjaväes asus Rudolf Palm tööle tolleaegsesse ringhäälingusse Jõelas orkestrandina solistina andsamplistina dirigendina ning kontsertmeistrina kaasa kõik raadioorkestri arengufaasid tillukesest ansamblist tänapäevase sümfooniaorkestri. Nii Rudolf Palmi osa selles protsessis on võimatu üle hinnata sest oma tõsiduse, töökuse, eeskujuliku distsipliiniga on ta aidanud luua ja kasvatada tugeva kollektiivi andes ühtlasi kogu oma energiaorkestri kõrge taseme püsimiseks. Kõige selle kõrval on juubilar seitse aastat pühendanud pedagoogilistele tegevusele. Tallinna konservatooriumis. Ongi nagu kõik. Professionaalidele võiks huvi pakkuda kontsertide ja sonaatide nimestik, millega Rudolf Palm on esinenud loendamatus. Raadio saatis ja avalikel kontsertidel samuti kvartettide, Riiode küntettide, teiste ansamblite loetelu mis tema kaasabiga on aastate jooksul ette kantud. Kuid usun, et huvitavam on kuulata üht-teist ammustest ja lähematest sündmustest maestro muusikuteel, millest lahkelt on lubanud pajatada minu vestluskaaslased. Niisiis, esimesel oktoobril 1000 930. aastal algas teie 34 aastat kestnud orkestrandi põlv mis aga enne seda oli Ennem seda on viieaastane periood mitmesuguses Tallinna restoranides kinos, sealt kutsute mind Raimond kulli poolt Estonia orkestrisse, kus ma olin kaks aastat esimese viiuligrupis ja pärast seda astusin sõjaväkke aega teenima, olles ühtlasi lõpetanud Tallinna konservatooriumi viiuliklassi Oxford Pakmeli juures. Peale aastast sõjaväeteenistust astusin ma Eesti raadio koosseisu. Eesti raadio orkester töötas tollal väiksemas saalis, orkester. Väikese koosseisuline 12 meest, pall, mesilane, viiul, August Mill esimene viiul, Hubert Aumere, teine viiul karjust sello, Arnold Sepp flööt, Kukk, klarnet Kotsenski bass, Prokofjevi inglissarv vaks trompet, vigane tromboon, vestralleepilit ja Nikolai hiljem Nigula klaver. Töötamine selles orkestris oli vaatamata selle peale, et seal proovi vähe tegime. Väga pingeline. Mäletan selgesti seda päeva, kui ükskord Tiit Kuusik meil soleeris mingisuguses vaagnale teosega. Ma ei tea, kas oli Valküüridel endist ja see oli häbematu, raske. Meie pidasime viiulimängijad nõu, et kuidas ühe päeva jooksul selle partii ära õppida, siis oli meil suureks toeks ka Hubert Aumere, kes oli ju tehniliselt väga esile jõudnud. Olime sunnitud siis selle õppimise töö ära tegema sageli niisuguse kavaga, nagu see Wagneri teos oli ühe päeva jooksul harjutades isegi õhta ja poole ööni peale orkestri töö. Et need, kes olid võimelised solistina esinema, neid rakendati ka solistina mikrofoni ette, olime ju Herbert Laanega ja saadiga üheealised ja me olime Ühe huvilised, inimesed ja meid rakendati varsti Eesti akadeemilise helikunsti seltsi kvarteti koosseisu, kusjuures me käisime professor Paulseni juures, et asju ära õppida, tema juhendas meid siis tol ajal. Elektroketiga töötasite üsna palju aastaid ja sirvides on vaja lehti. Võib leida üsna kiitvaid hinnanguid. Herbert Laan, kas te jutustasid mõnest huvitavast seigast, mis tal on meeles selle tööperioodi jooksul? Sel ajal oli meil üsna intensiivne see tegevus. Me käisime professor Paulseni klassis, kus tema tavalises tundjal, seal me tegime proove. Käisime pidevalt seal koostöösse puudus, see oli ka üsna nii nõudlikule tasemel. Aga kust te esinesid veel peale Tallinna ja ma arvan ka Tartu ja teiste Eesti linnade Meil oli ka isegi esinemisi väljaspool vabariigipiire, näiteks Me käisime Riias kus me esitasime Tallinnas pianisti ja kompunistina tegutsenud Vinogradov ampiigi kvartetti, mis võeti seal ka üsna soodsalt vastu. No võiks veel mainida, lõbusam moment. Tol ajal oli seal lennukisõit veel võrdlemisi uudne. Ei anna palavik ja, ja siis otsustasime, et sõidame lennukiga tagasi Riiast Tallinna, sattusime siis Poola lennuliini lennukisse, kuid juhtus niisugune asi, et saime vaevalt õhku tõusta üks või 10 minutit õhus viibida ja midagi juhtus seal mootoriga, nii et keerasime otsa ringi ja maandusime uuesti Riias. Aga kui on ainukene asi oli juba ette võetud, siis otsustasime ikkagi järgmisel päeval uuesti katsetada ja seekord juba saksa lennuliini Tero Luhti lennukiga. Ja seekord siis läks see asi nii ilma viperusteta korda. Tolle õnnestunud välismaise kontserdi puhul Riias, tahtsin siis ka Eesti ajalehte panna, Väikse teatmeaga mulle öeldise ära ja ma otsekohe peale ühte lauset tõmbusin eemale sellest Tomis käredast. Toimetaja ma ei tea, kes seal oli ja jätsin selle siis ka sinnapaika. Milliste esinemiste oma kvartetiga peate kõige õnnestunum maks? Kõige rohkem rõõmu teinuks. See oli 34. aastal, oli üks kammermuusikaline õhtu ja esitasime muuseas ka Heino Elleri teise kvarteti. Ma mäletan, et see päev oli mulle isiklikult väga väsitav ja millegipärast ma ei saanud magada öösel ja oli väga palju asjaajamist ja nii et ma olin surmani väsinud ja huvitav, et mängisime seda kvartetti, see tuli meil tõesti nii hästi välja, nii et meil oli lausa puhtal kujul rõõm selle ettekande üle. Seda enam, et, et see teos ise on ju niisugune kaunis modern ja kaunis. Raske on temale sisu ja vormi leida. Interpreteerimise juures. Maestro Eller oli see rahul, sellega. Ja nagu mida seda naljatan, et mingisuguseid ütlemisi olnud küll siis vahelmede õlitlemegi, tema back. Ei suurt nurinat ei mäleta, ega ma sellega ei taha ennast kiita või end partite kiita, aga aga. Nii see oli Aga suhteliselt valmiga oli mõnus koos mängida. Oli küll vist selle tõttu, et see tee kulges ikkagi alati nii asjalikult ja need ei olnud mitte tegemist nii kergema vastupanu tee leidmisega. Vahest oli meil siin ka võib-olla mõningaid arvamuste lahkuminekud, kuid ist aitaski meil just tõde üles leida. Aga teie, Voldemar, millisena mäletate Palmi kontsertmeistrit? No mina mina kui tema kui kontsertmeistrina siis oli, siis kui ma tulin eesti raadio orkestrisse Kui siin oli, võib-olla lubate, mul on üks väike tagasi, hüppavad just kvartetis Dali Juta palmikvarteti mängija võimetest. Minul oli niisugune väike juhused, asutati omal ajal Eestis. Tallinnas oli asjaarmastajaid kammermuusika, see Tallinna klaverimuusikaselts ja sela käis juhendamas, minul garaadio kolleeg Me mõlema Udrik. Siis ükskord neil juhtus nii, et vist ei olnud neil esimest viiulit, mängis Schumanni kvartetti ja siis nad kutsusid Rudolf palmi. Noh, pärast siis ta mulle rääkis, et ta imetles tordestiga pall mängisesse, raske kvartett nimetati esimese korraga lehest laitmatult, mängis ära, et nii väga kiitvalt ja vaimustusega rääkis. Ma võiksin ühe väikse humoristliku vahejuhtumi sinna panna ja oma kahjuks selisema Uudrikuga kes palus meie helikunsti seltsi kvarteti esinema nende kammermuusikaõhtul. Neil oli asjaarmastajaid, seal oli väga palju koosruum oli peaaegu täis kuulajaid. Ja mul oli juhus vannis käia kuumas vannis ja ma seda sugugi arvestanud, et, et see on kahjulik esinemise puhul. Ja, ja otsekohe sealt tulles mul oli esinemine, just Beethoveni kvarteti oopus, 59 Efftu Razumovski kvartetiga. See on üks tehniliselt hiigla raskeid asju. Ja ma mäletan, et mul läksid higinäärmete seal lahti. Yli hakkas näost jooksma kogu aeg ja ma tundsin muidugi suurt piinlikkust, aga selle tõttu läks ikkagi veel hullemaks see asi. Nii et ma lõpetasin selle mängu ära, no lausa. Ma võiksin selle kohta ka veel natuke juua taliselt logist, mul tuli ka meelde just seesama kord, siis oli minul jälle niisugune õnnetus, juhtus, et mul oli seekord hästi tugev nohu ja ma mõtlesingi 2000 mures, et kuidas seal vastupidi, näiteks pikad Aasia, mis seal on ja aga siiski see esinemise närv või see siiski nagu pidurdas seda nohu, nii et ma suutsin siiski ehk siis ilma, et ma oleks seal midagi vahele. Aevastan ja suutsin siiski ka ennast hoida. Nõrgemal sool millalgi puutusin esmakordselt kokku tänase sünnipäeva lapsega. No see hakkas vanas konservatooriumi majas keldriklassis, see oli nagu mingisugune kokku saame ju. Nüüd tagantjärgi mõtlen küll sa võisid võib-olla meed kirudega, et tulid siin, segasid seal jutuajamist ja ma käisin kuulamas, siis siis pall, me olime väga võimekad, mängisime lihtsalt käisid nii-ütelda. Hea meelega kuulame sead viiulimängu imetlemas, kuidas ta seal laiutas, ma mäletan, ükskord oli see Bruchi kontsert. Ventilatsioonikontsert siis hotello fantaasia. Ma olen lihtsalt nii-ütelda, vahtisin suu ammuli, kui Doradestesse pärast me puutusime kokku, sest mina jäin, töötame Estoniasse. Tema oli ringhäälingus, siis mängisime kui ühendatud orkestrid olid koos, noh, seal oli muidugi nii-ütelda põhikoosseisu, moodustades Estonia, kontsertmeister, scalifits A vot see üks aasta, kus sõitis välismaale stipendiaadina sisse Rudolf Pang kontsertmeistrid. Ja seal oli ka üks huvitav parajasti sel ajal ma ei mäleta, kes juhatas, igatahes see oli vist kull, jah. Manfred Sümfoonia oli. No ja seal on see skerso ja see lõpp, kus see haldjas ära kaob seal üks niisugune lihtne, üks heliredeli ka ikka väga kõrgele ülesse. Pall mängis ära sedasi Kohversi oboemängija dispetšer, toredasti võtet testi paides kadus ära, see tuli nii puhtalt ja selgelt välja see käik, nii palju ta tuleb 48.-st aastast, kui ma tulin ringhäälingu praegusel praadi orkestri koosseisu. Nagu kontsertmeistrina kõigepealt muidugi juba see, et, et ega seal väga puht võimekas viiulimängijad, mis ta mänginud, suhtume oma töösse viiulimängija suure huviga niikuinii veel ka teise käik suure vastutustundega ja suure püüdlikkusega kontsertmeister, ta oli selles mõttes muidugi täiesti mööda laik. Ma mäletan väga hästi näiteks toredat mängu, mis on kahjuks praegu kavast väljendasin Dambergi sümfoonilised tantsud seal kolmandas tantsus on ju suur, väga tehniliselt raske viiulisoolo ja veel oli huvitav see, kui me koks aianiga seda lindistasime. Tantsud õnnestusid, meil jutt, kahe-kolme päevaga sai valmis. Aga ma tean, et ega Haapsalu suveorkestris koos mängisite Selle 29 aasta suvel, mäletad see, kui orkestri tulevast oli, siis palvel mängis seda mulle otsa ja siis seal tuli ka, et ma mäletan, et seal oli ju niisugune mäng, et kaks kord päevas mängisime proovi tehtud Ratasega küllatiga, raskeid asju oli seal. Üks fantaasia oli see, kus sara saate mustlasdiviise oli sees ja siis mäletan kõva pähkel, see Wilhelm Telli avamäng, mäletate, meil oli see ikka kombeks peale õhtust mängu kell üheksa võistleksime luubiga merele Palmile väga meeldisse, meresõit on, ühte võtsime seltskonnaga oli ja temal sõitis abikaasa külla. Ja tema ütles, et tingimata peab selle lõbu siis abikaasale ka. No ja siis leppisime kokku, et ta tuleb kella üheksaks anda nutu ligi sinna ja tal oli korv väikeste seal suupiste kaasas. Aga ma vaatan korraga, et temal on seal teekann vett ja temal on priimus seal ka siis mõtlesin, mis te sellega teete. Me hakkame teed keetma, kuidas purjepaat seisab külje peale viltu? Ta, ta pole kunagi purjega kriidimest, mis te räägite, ei või olla, et me oleme Pirital alati paadis, keed Pirital sõudepaat sõidab ta igaks juhuks hea küll, võtsime siis kannust vett. Me läksime, aga noh, seekord nii väga tugevat tuult ei olnud, nii et me ikka panime selle priimusse põlema, mina hoidsin seda kannukeeks käes, niikaua kui seal oli, keetsime ikesele tee ära ja väga tore oli seal kuuma teed seal paadis merel juua. Jutustage võib-olla sellest, kuidas teil istus koolmeistri amet ja ma tean, et ühest küllaltki andekas õpilasest Eno rauast paraku ta siiski viiuldajate teinud. Küllap see oleks toonud raske kahju meie lastekirjandusele. Aga siiski. Ja keda on teil esile tõstama teistest õpilastest? Kalam, kes praegu Ameerikas on orkestri juht ja aldimängija õppis minu klassis Brahmsi kontserti, siis Kangro oli ka juba lõpetamise perioodis. Ta harjutas tasunovi viiulikontserti orkestrimängijatest, oli minu klassis Lepikson. Aga kuidas telepildis töötad õpilastega võrreldes näiteks orkestritööga? Kui andekad õpilased olid, pakkus huvi. Kuigi ma iseenda võimete suhtes sageli kahtlesin. Ma tean, kuidas vanal ajal õpetati. Näiteks Lower räägib, olles jahini klassis. Et kuidas ta õpetas. Ta mängis ette ainult ja kui sa sellest aru said, esimesest korrast oli hea, aga kui sa aru ei saanud, siis läksid ära niisama targalt nagu ennegi ja rohkem ta ei osanud sinna midagi juurde lisada. Me teame ka, tänapäeval on see pedagoogika oma mõtetega palju tõhusamaks muutunud. Meie omal ajal õppisime ka sageli päris heade õpetajate juures ja ometigi me teame, et kui õpetajad nadolid võrdlemisi passiivsed Teil vist endalgi oli raskusi oma õpetajaportfelliga, millega ta ei noh, ei rääkinud palju tunni mängisite. Aga siiski, mina ei taha midagi negatiivset öelda. Mul on head mälestused temast kuigi ta kui õpetaja oma vast ehk nii nõudlik ja nii üksikasjadeni Mined ei olnud, kui näiteks professor Paulsen oli. Kuid siiski ma leian, et mõne õpilase puhul on selline üksikasjadeni minek ülearune, lihtsalt. Missugust periooditi hindate kõige edukamaks orkestri ajaloos ja miks? Kõige edukamaks perioodiks tuleb kahtlemata nimetada Olav Rootsi trigeerimise periood. Sel ajal oli meie orkester 60 liikmeliseks kasvanud võttis ta selle üle selle orkestri umbes 40 liikmelisena. Sageli oleme rääkinud mängumehed omavahel, et niisugust head koosseisu viiulimängijate suhtes eriti esimeste viilude suhtes ei ole meil kunagi enam olnud. Siis olid meil Hubert Aumere uhke Aumere, tema õde Carmen prii jällegi tuntud nimi, poolakene daatrik, mad, Soboli neil töötamise viis tema ajal oli väga intensiivne ja väga huvipakkuv. Olav Roots töötas nimelt niimoodi, et ta ei laskunud kunagi mingisuguse äärmise nokitsemiseni. Kui inimesed saavad täiel määral rakendada oma oma võimeid oma intelligentsi muusika tegemise juures siis see pakub nendele loomulikult kõige suuremat huvi ja annab suuri tulemusi. Kui aga inimesed passiivselt peavad kõik seda katsuma teostada, mis neile öeldakse kas see siis hea või halb või, või vähem halb on, siis see ei ole nii ehtne. Me rääkisime kadunud august karjusega tsellumängijaga sageli ühte dirigenti. Sebastian oli tema nimi, temal oli kavas Brahmsi neljas sümfoonia ja seda sümfooniat nii nagu Sebastian seda juhatas. Me seda mälestasime nagu suurt ajaloolist sündmust. On teil veel meeles mõni eriti särav kuju dirigentide hulgast. Näiteks couts, inglane, kes tegi võltsinud konstruktiivse härra saadi. See on märkimisväärne ja ajalooline sündmus, see saadi, ei ole vast ehk keegi teine nii hästi teinud, mõjus tema suur suur isiksus ja tema suur rahu kui nimetada siis veel Berdjaajeff, sakslane, Aabentroot, Leobli, Preiza Kinsburk, rahvlin heli asperkis, kes väga nõudlik inimene oli ravinovitš väga hea muusikamees malku. Sa mäletad seda juust? Palm oli ka kontsertmeister alati väga kohusu, tule väga korrektne tavalistoni Mosekatele, niiet kui proov, no et lõpupoole natuke paar minutit üle ikka ei taheta, ei taheta. Aga meil oli siin üks, mäletad Stassevitš käis, töötas väga kiiresti, on natuke liiga tormakas oli. Ja ükskord oli meil üks proov, tahtis natuke nagu temal ei tuli alati ajast puudu ja tahtis edasi mängida, aga seekord ta noh, et selle asemel, et kuidagi orkestrile poolde pöörduda, sellega paluda ta hakkas nii kategooriliselt nõudma. Ja see oli võib-olla esmakordselt, kus Rudolf Palm lihtsalt resoluutselt tõusis püsti, lähme ära ja läksime, jätsime proovist ära. See oli ainus juhus vist, kus meil tuli nüüd kontsertmeestega väike vastuolu. Me mängisime menetleti seal, tore, ja ma ütlesin, et see oligi. No seal on esimest kaks legaat pärast hüppavad noodid ja kui teda mängida nii hakata alla, siis tuleks pikad üles, ei tule välja. Hästi. No aga sina ütled mängimas taga tööülesanded, aga Palmil on väga heas Takaator, seal alati oli muidugi teemal tuli välja, aga meil ei tulnud välja. Ja mäletan isegi kadunud August miljonit pall müttab tema Lonstakaator, tal tuleb hästi välja, meil ei tule, tead, no pärast me ümber Me hakkasime, poorne lahenes ära. Millised kontserdid meeldivad, mis te olete orkestriga mänginud? Malm oma kavas. Viilu kontserdid kõik peaaegu esitanud ikka raadios olles. Sõdur tehti mulle ettepanek esineja Kiltsi laulupeol viili solistina. No ma võtsin omale saatjaks Eino Rämmeri, kavas oli meil Tšaikovski kontsert ja Sara sate Carmen fantaasia. Peale selle olen ma ükskord ainult esinenud iseseisva kontserdiga. Ruumisseniga koos käisime ja see oli see kava oli meil pooleks. Käisime Eesti provintsilinnades avalikult sümfooniakontserdil ja olema rohkem esinenud kui kolm korda. Nüüd aga võime jälgida juubilari poolt alles hiljaaegu selle saate tarvis lindistatud osa Bachi partiidast Edur Kresside poolt juurde kirjutatud klaverisaatega, mille esitab Thekla koha.