Üles ioni vana laul juba siis kui pill ikka oli siis seda lakki Mado 70 80 kop pärivana. No nüüd talle uus viis võib olla. Immudulik umbseys ennemini läheb, siis võtame ikka vanema vanema seemnest, praegu mulle au ja nojah, ja nii ta hakkab. Poisi piiburiistad. Teil oli mõni niisugune orjus aegne mõni mõisalaul. Ma mäletan, kuidas oli see Eke? Esmast Peeennast. Ja seal oli tõesti ei ole midagi. Kuidas, kuidas see laul oli, see oligi esmalt Peeennasteida, teisime teolemi enema kessikukirves, käiata, Venuga kõhud reedel riistad kokku panna, laupäeva lõunast saab jälle laati. Kee seal veel järel käis. Mees üks EKi käis seal viljale, see helisse küll, vot vot, teeme nüüd nii, kuidas ta käis koridoris esmaste ennast leida. Nüüd väike, seda teate te. Aga nii ikka lauldi, nii lauti jah. Aga mida te seal teete, tähendus, see oli see niisama nagu jälle see suur gaasitamise laul oli kaasas käia kaaske Nõmme käis siis see Oljal nendel tõukela. See oli õige või on nii, et kui võid tehti, siis lausa selle või ajamise juures lauldini. Kui oma pojapoega magama hellitate, kas siis ka laulate ja siis maladel ikesele laule uinub mu laps. Puuotsad kukku vooneke ja kuukuum lapsee kaenlase, kui mu laps maaga marja ok. Kui äkist meelde tulevad juba oma lastele laulsite neidsamu laule ikka Mu vanaema laulis näitele neid laul oma lastest, rääkimata, vanaema, moe, see laule muulastele, neid laule ja talulinid õieti palju olli jälle. Ja siis võeti laps nii põlve peale või. Jaajaa kätki vanduma sülle süle, lautideleja. Le ja pane kaela. Siis oli jälle krants, aukus õue küla poiss tuli meile, mis tal oli aas ja kas ta tuli. Kostja tuli tuppa mütsilmideleks nurka, veetis sealt kopp-kopp koopliias ja ninapidi niidi. Ja sealt galates kambri ja pruudi juures. Seejuures. Ja lubadus külaslikud. Pist lühikesed juppidega mu tädi teda õieti ei ole veel rääkida, siis ta laulis. See on mu kass, häll, kohe, mitte üks sõna. Neid on palju, millel ei ole sõnu puudu ja seda ema laulis mul emaõpet, elab mul ühe pika laulu ka, see jälle see, see on mul ka peas, kordistus kurvaltaatena ümari kurb tuvuse. Kui säält läksingi rikku, siis ta seal siis ma Kood sai täis seal piidinla kuuma siis selle jää reldu, Liivia uhkurptuusgor aga movie. See saalini siig, vaene laps ja nutt Siena Leedast. Mul ema polnud, teeb see kee suu, kuulas siirdu liiga maa luusega, üks peetis mõisaami ees. Saadan valge on liiga ja ütles meelitees. Nüüd toolemulee mandaks isa oli õnnelik. Ma uskusin Liisbet Jaagi silk meelteeühkisi. Valt laulud olid nii lühikesed, epic, Lena liugub, jätkad jõudu ja, ja Lenarli Ulaskajale, Dorjetuahhirtu jälle ja põle sealt muud rohkem, meil on seal viis, oli ka. Igaüks laulis omal reedel ikka. Leyenaad Leoliaskajale ta kurtacalükkajale, toodretuaalsestujale ja sellesamamoodi, on siis mõni teistsugune viis kooli või? Ei, mina küll ei tea. Siis sel ajal kohe peal oli korruse vastlaliulaskmine oli nagu moest väljas, siis ei kasvatatud enam linu ja. Mindi siis kuhugi mäe peale? Jah, siis olid siuksed, lume annetum, marjad, rollid ja Meidel jääauku pole olnud. Vaat muldkultuurid liuaugud, seal viidi siis vana regi van vana ratas keskele ja tehti selline suur karussell. Neelasid siis seal pia vastlaõhta? Küllalt lumemäest alla kuulse tuule omal nii kõrged lumi siis päeva juba valmistati ette, viidi seal kõrkudega üles mäe otsa lund juurde ja ikka tõesti suur. Suurial mägi seal ja pikk liug sai ja mida pikem liu sel viidiga pikemad linad, käsu sirgelt tulid, kõver. Jälle lina õige meelt. Sellises linade kasvuks aga teiste põlluviljade kasvuks ei laulnud. Ei ole ja ainus komme meest, alli jaaniõhtu jaanitule alla, nende siis igatpidi midagi viima, ükskõik kadakaoksa või, või peoga natuke Tugurskid medalit pidi tulle ikka viim annetama oli vilja kasu. Siis, kui suitsuga maha mattis, siis joosti kangitel suitsistike läbi. Hol vahel küll kange karraga suvitšelli, nii park ja valge ole ealiselt läbi joosta. Oli oli siis teatud põhjus ka, miks sealt pidi läbi jooksma. Noh, ju see ike ikka pidise vilja viljaõnn olema, et isegi rohkem julges sealt läbi joosta, siis sellel jälle varamani. Mina seda ei tea, sest ma olin sel ajal alles nii noor ja väike teadnud seda pärida, meete õla vanemad oleksid siis. Ja oli neil mitmeharulised Ämari kolju, maa, ole ise tõukse, lein viis päid, kuuetuke. Koba no Seeweedike jälle koige param olen, mida rohkem neid lambal kaela pandi mida suurem Vabarsis? Ma tea korra, Me oleme karjas ja siis kangest keetsime Leva see oli see Karja toit ja nii hirmsalt ärkas vihma sadama ja ja hakkas õrna külm, sööme oma suure leivasupi ära ja ja nüüd see vanarest seades meite läkita la järsema selle pillilugusid. Ja linad ja takud ja kõik ja kui need olid siiski etemad sinnadega laume hoomingus, tõotan ikka üks laul, see oli siis sedamoodi. Kenad Upiaali ö. Seomeitel mõlematel ja hakkas jälle otsast. Ja seal päeva läbi laua kuivendatud tüdines ta ei tea, ei nuut jala peletis.