Kell on saanud kuus ja Päevakaja võtab kokku 20. juuni sündmused meil ja mujal. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Läti parlament otsustas langetada kange alkoholi aktsiisi 15 protsenti. Eesti praegune valitsus on seisukohal, et mingeid kokkuleppeid rikutud pole. Need ei ole siduvad kokkulepped, mis oleks kellegi poolt allkirjastatud. Nii et kui Läti peaminister ütleb, et Eesti on kokkuleppeid rikkunud, siis on see sisepoliitiline propaganda samm. Valitsus eraldas maksutagastusfondile film Estonia täiendavad viis miljonit eurot. Film Estonia tagasimaksefond toetab ainult neid projekte, mis toovad raha tagasi, kinnitas kultuuriminister Tõnis Lukas. Kui nüüd Christopher Nolani tuules, tuleb siia ka teisi suuremaid filmitootjaid. Võib-olla me peame seda limiiti suurendada, aga seda me teeme ikkagi ainult siis, kui tulud Eesti riigieelarvesse on kindlustatud. Euroopa Liidu valitsusjuhid püüavad leida Brüsselis kandidaate ühenduse tippametitesse ja leppida kokku järgmiste aastate tegevuskava. Muuhulgas tahavad paljud riigid seada eesmärgiks kliimaneutraalse majanduse jõudmise 2050.-ks aastaks. Tasumata trahve hakkab edaspidi sisse nõudma maksu- ja tolliamet. Kohtutäiturid jäävad tegelema oma elatisvõlgadega. Muudatus on tegelikult hea inimese vaatest, kus inimesel on kõik nõuded ühes kohas. Käesoleval hetkel võib olla erinevate kohtutäiturite käes ühe isiku nõuded. Tallinna hinnad on Helsingist jätkuvalt märksa madalamad ning Soome meedias levivatele väidetel kahelini ja hinnataseme võrdsustamisest pole alust. Kus konjunktuuriinstituudi uuringu tulemustest Kirjanike Liidu romaanivõistlusel sai esikoha Paavo Matzini käsikiri Kongo tango. Tartus algavad juubelilaulupeopidustused. Ilm on vahelduva pilvisusega, mitmel pool sajab hoovihma ja on äikest. Õhutemperatuur langeb öösel 12-ni. Homme tõuseb taas 27-ni. Läti seim kiitis esimesel lugemisel heaks ettepaneku kange alkoholiaktsiisi langetamise kohta Riiast jätkab Ragnar Kond. Nüüd on kokku lepitud nii, et homseni saavad saadikud teha veel oma täiendavaid ettepanekuid ja tõenäoliselt tuleb siis lõppotsus kusagil juuli alguses erakorralisel istungil, aga üle 60 poolthääle tänase aktsiisi langetamine sai, lätlaste jaoks on tegemist ajutise lahendusega. Loodetakse, et ikkagi Eesti ja Leedu ja ka Soome on nõus istuma ühise laua taha, et arutada, mis aktsiisipoliitikast üleüldse edasi saab. Ja teine teema, mille suhtes ilmselt tahetakse parandusettepanekuid teha on siis õlleaktsiis, mis esialgu Lätti kavandis langema. Ma ei pidanud selle loogika järgi, aga jah, see 15 protsenti põhimõtteliselt kiideti täna heaks ja jääb siis oodata lõplikku otsust, aga asjal on ka teine pool. See on just nimelt see balti riikide koostöö ja eestipoolne suhtumine. Täna rõhutati ka see, mis korduvalt, et see ei ole Läti otsus nii-öelda iseendast, vaid see on vastus Eesti poolsele aktsiisilangetusele. Ja kui siin on korduvalt küsitud, millisest kokkuleppest siis Läti peaminister Karinš on rääkinud, siis täna viidati kahele kokkuleppele või kahele seisukohtade ühtlustamisele. Üks on balti assamblee 37. istungjärgu resolutsioon, mis võeti vastu eelmise aasta oktoobris Vilniuses. Ja siin on tõepoolest kirjas, et riigid koos kõlastavad ja informeerivad 11 vastastikku aktsiisipoliitikast. Veelgi enam on neli korda aastas kohtuvad ekspertgrupid, kes arutavad seda teemat ja noh, nüüd Läti leiabki, et Eesti on sellest koostööst mööda vaadanud ja ametlikult informeeris Läti rahandusministeeriumi oma plaanidest alles siis, kui otsused olid tehtud ja teine on niisugune mitteametlik kokkulepe, mis on siis praeguse rahandusministri ja Eesti kunagise rahandusministri Sven Sesteri vahel sõlmitud aastal 2015, see on küll suuline, aga seal samamoodi oli juttu sellest, et riigid teevad omavahel aktsiisipoliitikas koostööd, aga nagu öeldud, lätlased on koostöövalmis ja loodetakse, et ühise laua taga ikkagi suudetakse vaadata ka tulevikku ja ja tervikuna aktsiise ikkagi uuesti tõstma. Siseminister Mart Helme, kes täidab praegu ka peaministri ülesandeid, ütles valitsuse pressikonverentsil, et Läti peaministri Krišjānis Kariņš süüdistused nagu rikuks Eesti alkoholiaktsiisi langetamisega kahe riigi vahelist kokkulepet, on alusetud. Mingisuguseid siduvaid fikseeritud allkirjastatud kokkuleppeid ei ole. See, mida ütles Läti pool, on olnud sel teemal jutt dub Balti assamblees, mis tähendab seda, et parlamendiliikmetest suveräänid on sel teemal mõtteid vahetanud. Need ei ole siduvad kokkulepped, mis oleks kellegi poolt allkirjastatud. Nii et kui Läti peaminister ütleb, et Eesti on kokkuleppeid rikkunud ja nüüd Lätti alustab meie vastu mingit aktsiisisõda siis on see sisepoliitiline propaganda samm Läti sisepoliitikas, millest meil ei ole vaja teha mingisuguseid kaugeleulatuvaid järeldusi selle kohta, et need ongi mingisugune aktsiisisõda lahti. Ma tahan tsiteerida ka meie peaministrit, kes täna on komandeeringus, kes ütles, et meie omalt poolt mingit aktsiisisõda ei alustas ja see tähendab seda, et meil mingeid uusi aktsiisi langetamisega avas. Praegu ei ole. Euroopa Liidu valitsusjuhid püüavad Brüsselis leida kandidaate ühendused ametitesse ja leppida kokku järgmiste aastate tegevuskavas. Muu hulgas tahavad paljud riigid seada eesmärgiks kliimaneutraalse majanduse sisseviimisega 2050.-ks aastaks. Rohelist pööret on asunud toetama ka Saksamaa ja toetajaid on seega kokku 22 riiki. Kahtleval positsioonil mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa riigid eesotsas Poolaga. Ka Eesti soovib oma jah-sõna andmisega veel oodata ja enne meie võimalusi analüüsida. Peaminister Jüri Ratas. Rääkida kliima neutraalsus 2050, et see vajab analüüse, mitte kõigepealt suuri pealkirjas kõigepealt analüüsid ja siis otsus. Aga te loodate, et Eesti jaoks nagu võimalus on seal siiski põlevkivienergeetika on ikka vägagi terav teema Eesti jaoks. See on kolmes suunas terav, teemas on majanduslikult terav teema, see on kindlasti energeetiliselt terav teema, aga see on ka sotsiaal, sotsiaal, sotsiaalmajanduslikult terav teema ja ma arvan, et see mõte, et põlevkivist elektritootmine, see nii või teisiti väheneb ja sellest keskkonna jalajälje, sest me peame aru saama. Samas me peame tegema kõik selleks, et põlevkivist toota rohkem näiteks õlit ja toota rohkem ka läbi põlevkivi, siis poolrafineerimistehase seda toorainet, mida näiteks suured laevad maailma ookeanide meredel tarbivad, nii et ma arvan, et meie tootmine põlevkivist peab muutuma ka nutikamaks, ma ütlen ja leidma teisi alternatiive. Ja nüüd on meil otseühendus ka Brüsseliga, kus on meie korrespondent Epp ehand. EP, kas see terav temaatika põlevkivienergeetika nimelt jääb homses otsustamisvooru? Tere õhtust, siit Brüsselist, ei see on just tänase arutelu teema. Arutelud, emps Euroopa Liidu tegevuskava järgmise viie aasta jooksul sealt üks suur osa on pühendatud kliimapoliitikale ja kliimapoliitika on just see osa, milles ei ole riigid siiani kokkuleppele jõudnud, on siis need riigid, kes on ambitsioonikamad ja tahavad jõuda selle kliimaneutraalse majanduse juba 2050.-ks aastaks ja tahavad, et see oleks ka niimoodi sõnastatud kokkuleppes ja siis on riigid, kes kahtlevad, eelkõige siis Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, kus on väga suur söe kasutamine meil põlevkivi, et kas see on võimalik ja kuidas sellega hakkama saada. Ja see arutelu, et millises sõnastuses siis kokku lepitakse, see just praegu käib. Ja see on üks olulisi asju, on ju veel näiteks see sama ESM-i muudatused, mille üle siin on vaieldud ja kus Eesti praegune rahandusminister oma soolot tegi ka, et kas see tuleb ka täna veel kõne alla? Ei, see on homse kohtumise teema, homme on siis euroala tippkohtumine ja see on osa siis homsest temaatikast. Ja euroliidu tulevased juhid, kas nende kohta on midagi vahepeal selgunud? Selleni jõutakse nüüd tänaõhtuse käel ja tõepoolest, see on olnud üks selline protsess, kus võib öelda, et siin viimastel nädalatel on neid läbirääkimisi peetud tohutult ja neid läbirääkimisi vedanud siis ülemkogu eesistuja Donald tusk nendest tulemustest või sellest lootusest, et oleks täna õhtuks homse homme õhtuks üks konkreetne nimi, kellest saaks siis näiteks komisjoni president, et neid ootusi väga palju ei ole. Samas Donald Tusk siiski kohtumise eel säilitas sellise optimismi ja ütles, et ta on ettevaatlikult või tagasihoidlikult optimistlik. Siiski samas siin pigem arvatakse või oodatakse, et see kõik lõpeb ikkagi sellega, et kõik osapooled jätkavad veel oma kandidaatide kaitsmist ja, ja tuleb veel kord kokku tulla. Mõne aja pärast aitäh. Praegu jaa, aktuaalses kaameras on taas ka lülitas EPehandiga, nii et kuuleme sealgi, milliseid arenguid tänane õhtu veel Brüsselist toob. Kultuuriministeeriumi ettepanekul suurendas valitsus täna tagasimaksefondi film Estonia mahtu ühekordselt ligi viie miljoni euro ulatuses. Lähemalt Sven Pauluse vahendusel. Toetuskava suurendati seoses Christopher Nolani filmi Tenet võtetega, millelt oodatakse positiivset mõju Eesti majandusele ja filmindusele. Küsisin kultuuriminister Tõnis Lukasele, kas limiidi tõstmine on ainult ühekordne samm. See on samm, millega me suurendame seda teoreetilist limiiti mille arvelt siis saab allfilm voonel Rossiga, kelle kohalikud käepikendused natsid on pidada läbirääkimisi ja planeerida seda edasist projekti, nii et see projekt ei jää pooleli, see on lihtsalt meie jaoks praegu nii suur projekt, et sellist pole ennem olnud. Seni on film Estonia fond kahe miljonilise limiidiga teenindanud siinmail kaheksateistkümmet erinevat filmi. See, kui palju järgmiste sammudena Nolani filmile välja makstakse, sõltub juba kuludokumentidest, mille allfilm valitsusele edastab. Kõik need dokumendid vaadatakse väga piinliku täpsusega üle, seal peavad olema ainult Eestis tehtud kulutused, ainult need tööjõukulud, ainult need tellimuskulud, mis, mis jäävad siia Eestisse Eesti partneritele ja makstakse ainult selle alusel, mis on reaalselt tehtud kulutused. Lukase sõnul on Euroopas sarnased tagasimaksja fondid 31. riigis, mis tähendab, et suurtele filmiprojektidele käib pidev võidujooks. Näiteks Leedu ja Poola puhul ulatub filmi toetus 50 miljoni euro kanti. Kultuuriminister on veendunud, et projekti pandud raha tuleb tagasi ning lisaks jäävad Eestisse ka kogemused. Samuti on Lukase sõnul oluline teada, et Hollywoodi staaridele ja Nolan'ile endale Eesti riigieelarvest palka ei maksta. Võib-olla me peame tulevikus, kui nüüd Christopher Nolani tuules tuleb siia ka teisi suuremaid filmitootjaid. Võib-olla me peame seda limiiti suurendama, aga seda me teeme ikkagi ainult siis, kui tulud Eesti riigieelarvesse on kindlustatud. Kui Need tootjad kõik, mida me hüpoteetiliselt nüüd ette kujutame, Eestis ikkagi ära mahuvad kenasti siis on võimalik toetada tagasimaksjana kõiki neid projekte, aga me toetame ainult neid projekte, mis toovad rohkem raha tagasi. Kui me välja maksame. Need kasu Eesti eelarvele, Eesti rahvale ja riigile peab olema kindlustatud. Eesti konjunktuuriinstituudi hinnavaatlus kinnitas, et teenused ja suurem osa kaupu on Tallinnas soodsamad kui Helsingis. Eesti hinnatase oli eelmisel aastal 43 protsenti odavam. Soome hinnatasemest. Soomes on odavam kohv või tee teenuseid on Soomes selgelt kallimad kui Eestis. Nii ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Seesama tasemel majutus võtsime standardtuba hommikusöögiga, eks Ta on Eestis 34 protsenti soodsam kui Helsingis. Siis võtsime kaks söögikohta, mis on täiesti võrreldavad, võitsime Vapiano, võtsime Hessburgeri, eks, et on Tallinnas mõnusam hinna poolest süüa kui Helsingis saab päris soodsalt, hambaarstide käiakse päris palju Eestis ja kuigi meile tundub, et hambaraviteenus on Eestis suhteliselt kallis tarbija jaoks, siis põhjamaalase jaoks tegelikult on ta soodsa ja seda, et me hinnad soodsad tasud turunduses tegelikult rohkem kasutada, sest erinevates uuringutes, kui te vaatate, miks inimesel nagu korda läheb ja mis, mis nagu inimesi köidab, siis me võime öelda küll, et see ostud ei ole kõige oluline. Kui sa teise riiki lähed, aga noh, poole silmaga ikka vaadatakse seda ja, ja mõnes mõttes kuna tegemist on meil Helsingiga, paarislinnaga ja turism on hästi massiline, siis on siis on oluline neil asjadel silma peal hoida ja, ja siis seda ka vastavalt turundada, et kui meil on mingi konkurentsieelised, siis räägin ausalt, et ongi soodsam ja ongi parem. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusele täitesüsteemi ümberkorraldamisega ettepanekud nende järgi antakse on riigi ja kohalike omavalitsuste, trahvide või muude rahaliste nõuete sundtäitmine maksu- ja tolliametile. Kokkuvõttes jääb kohtutäituril tööd vähemaks. Muudatuse eesmärk on aga parandada eelkõige elatise sissenõudmist. Margitta otsmaa räägib täpsemalt. Praeguse täitesüsteemiga pole rahul ei võlgnikud ega võlgade sissenõudjad. Eestis on näiteks 8000 elatisvõlgniku. Elatisvõlamenetluse nõuab kohtutäiturilt tagasi paremat tööd kui muud võlad. Teisalt kuna nõuete osakaal aastatega väheneb, vähenevad ka kohtutäiturite käibed. Näiteks oli eelmisel aastal täituri suurim müügitulu kaks miljonit eurot ja väiksem 71000 eurot. 12 täituri müügitulu oli alla 150000 euro, mis ei ole jätkusuutlik ega ka konkurentsivõimeline. Justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peebu sõnul tekitab seega küsimusi täituri töö kvaliteedi kohta. Kui te olete raskustes väikeettevõtja, kes täitur oma vormilt on ja teil on rahavooga nagu puudusin, pigistab, et siis ta paratamatult rabeleb, tegelete sellega kohe kiiresti raha sisse nende ütleme täiteasjadega, kus silmnähtavalt kohe midagi ei paista, jätate kõrvale, meil on aastas üle 300 kaebuse ja veel teist samapalju selliseid muid kaeblevaid pöördumisi, mis jah, ilmselt on jäämäe veepealne tipp. Turg paneb asjad paika ja ilmselt peale paljud kohtutäiturid oma bürood sulgema riik pakub neid välja, toetab kohtutäitureid mingi kindla summaga aastas kohtutäituri büroo kõrvale luuakse elatisasjade bürood või luuakse riiklikud elatist täituri bürood. Ümberkorraldustega võtab maksu- ja tolliamet kohtutäituritel taga üleriigina nõuded, need on näiteks politseitrahvid, liikluskindlustuse nõuded, kohalike omavalitsuste nõuded või pangakontode arestid. Ameti õigusloomevaldkonna juht Tanel Ermel seletab. Muudatus on tegelikult hea inimese vaates, kus inimesel on kõik nõuded ühes kohas käesoleval hetkel võib-olla erinevate kohtutäiturite käes ühe isiku nõuded. Aga riigil on tsentraalne vaade oma isikutest oma nõuetest paratamatult, kui me näeme, et teataval protsendil inimestel jäävad nõuded sisse nõudmata. Seal on kaks valikut, kas need maha kõik kanda või tegeleda probleemiga laiemal. Kui me näeme ära, et ühele võlklasele määratakse kogu aeg trahve jätkuvalt jätkuvalt jätkuvalt siis tegelikult tuleb suunata politsei tööd, et vabandage, et miks sa sinna määrata trahve, et äkki peaks midagi muud tegema. Kui me näeme isikuhaldusest ära, et sotsiaalkindlustusamet tegelikult maksab toetusi on ju siis võiks ju isikute nõustuda täiendavalt. Lõppkokkuvõttes, kui on isikul väga palju nõudeid kogumis, siis väga võimalik, et tegelikult on, see tuleb suunata hoopis võlgadest vabastamise ja seal on asi lahendus, kus te võtate kohtutäituritelt üle ka käimasolevad nõuded käimasolevaid nõudeid üle. Need tasutakse kohtutäituritele, Maksu-Tolliamet võtab ainult üle täiesti uued nõuded. Kirjanike Liidu romaanivõistlusel sai esikoha Paavo Mancini käsikiri Kongo tango. Teise koha vääriliseks valiti Joel Jans käsikirjaga. Tribestria žürii otsusel anti välja kaks kolmandat kohta, mille pälvisid Taavi liias käsikirjaga taliibia eia uus käsikiri tüdrukuna. Võidutöö Kongo tango tõlgitakse ka inglise keelde, et väliskirjastajad saaksid käsikirjaga tutvuda. Tänavu möödub 150 aastat esimesest laulupeost Tartus. Tähtpäeva tähistamine algab ülikoolilinnas õhtul ühiskontserdiga Tartu Maarja kirikust. Laupäeval on rongkäik ja Tartu laulukaare all saab kokku enam kui 8500 lauljat. Ühtlasi toob Tartu laulupidu ümberkorraldusi liiklusesse. Tartu laulupeokorraldajate maris, Peebo ja Ragnar Kekkonen niga rääkis Jane Saluorg. Kolm päeva, mida te siis oma kuulajatele-vaatajatele pakkuma hakkate? Maris? Me alustame, tehti siis täna, neljapäeval ja täna on võrreldes järgmise kahe päevaga veel isegi suhteliselt rahulik, sellepärast et kahjuks peab ütlema, et tänaõhtune siis kahe laulupeo ühiskontsert Maarja kirikus, et see on välja müüdud, nii et täna on siis veel selline natukene rahulikum, aga reede on tõesti kuue laulupeoüritusega päev. Sinna sisse mahub välijumalateenistus, mida ei ole väga kaua. On toimunud, sinna sisse mahuvad kolm lavastatud väga toredat tasuta ajastu kontserti üle Tartu tantsupidu, toomeorus ja õhtune selline mälestushetke Raadi kalmistul, kus esineb Maarja Nuut. Inimesed kindlasti alati selliste Nende sündmuste puhul on ju huvitatud ka nii-öelda nendes logistilistes muudatustest siin kolm päeva, kui kaua laulupeo lauluväljakule kohale jõudmine aega võtab? Tänane päev liikluskorralduslikult meie poolt üldse muudatusi ei too. Reedene, sulgeme nii palju, et me sulgeme staadioni tänava kella kuuest kella üheksani ja laupäeva hommikul sulgeme Vabaduse puiestee kella kaheksast selleks et saaksime meie oma rongkäigu asju ette valmistada ja teatavasti on 23. juunil võidupüha paraad Tartus, ehk siis 22. juuni hommikul suletakse Vabaduse puiestee liikluseks kella kaheksast ja avatakse siis 23. juuni õhtul ja laulupeo rongkäik hakkab kogunema 15 45 Vabaduse puiesteele küüni tänavale raekoja platsi, sest meil on ikkagi üles rivistada, ütleme seitse pool 1000 lauljat ja siis tee peal liituvad väiksed mudilased meiega veel juurde ja rongkäik liigub siis mööda Vabaduse puiesteelt laialt tänavalt üles Jakobi mäkke mööda Kreutzwaldi tänavat ja siis Tuglase tänavalt alla ja juba lauluväljakule ja selleks me siis sulgeme liiklusalastes 15 30. Ideaalis avame ta 18 null null, ehk siis siis kui rongkäik on jõudnud lauluväljakule, peab hakkama peakontsert siin rattaringluse niisuguste käima läinud, et kas lauluväljakule tasub ikkagi tulla jala või võib ikkagi tulla ka mingi transpordivahend tiga või olete te selle peale ka mõelnud, oleme ja me oleme valmistunud selleks väga-väga suurelt, ehk siis üleval laulupeovärava juures. Eks laulupeo puiestee juures pargis on koerte jalutusparkla, mille Me ajutiselt sulgeme ja teeme sellest rattaparkla valvega, ehk siis saad jätta ratta või lapsevankri sinna samamoodi sinna kõrvale on loodud siis rattaringluse virtuaalne parkla ehk siis, kui sa tuled rattaringluse rattaga, siis sa saad selle sinna jätta. Ilm on täna vähemalt pealinnas olnud muutlik, kuumusele on kohati toonud leevendust vihmahood. Ülle Jõemaa räägib nüüd lähemalt, mida oodata öösel ja homme. Ööl vastu homset on ilm Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega. Kohati on udu ja sajab hoovihma, võib olla äikest. Puhub valdavalt lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 12 kuni 18 kraadi. Homme päeval tuleb vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma ja on äikest. Ennelõunal puhub lõunakaare tuul, pärastlõunal pöördub tuul lääne poolt alates läänekaarde kolm kuni üheksa meetrit sekundis, kuid äikese ajal on tugevamaid puhanguid. Õhutemperatuur tõuseb 21 kuni 27 kraadini, rannikul kohati 18 kraadi. Ja spordipäeva võtab kokku Johannes vedru, palun. Eesti meeste kolm korda kolm korvpallikoondis ehk tänavakorvpallikoondis Tennis Amsterdamis peetavatel maailmameistrivõistlustel alagrupis ühe võidu ja kolm kaotust ning langes konkurentsist. Täna jäid eestlased esmalt 13 15 alla Ukrainale, seejärel saadi aga 16 15 jagu Venemaast. Turniiri ainsas võidumängus läks Eesti seitse. Üks ette, kuid peagi tekkis probleem vigadega ning nii jõudis Venemaa viigini. Viimastel sekunditel kindlustas Eestile ühepunktilise võidu Martin Dorbeku poolt raskest positsioonist sooritatud vise. Veerandfinaali koondisel siiski pääseda ei õnnestunud. Viieliikmelises alagrupis tuli leppida neljanda kohaga. Kohamängudele jõudsid kaks paremat. Eesti koondise kapten Martin Dorbek. Ma loeks selle turniiriga ebaõnnestunuks, et viimane võitjad võib-olla natuke pettumust kergendus, et Venemaal on alati hoida aga kolm, kaks, üks võit 800 20 sekka pääsemine oli eesmärk ja seda me ei täitnud. Eesti meeste võrkpallikoondis võõrustab homme ja ülehomme Tallinnas Saku suurhallis Euroopa kuldliiga finaalturniiri. Finaalturniiril osaleb neli meeskonda. Esimeses poolfinaalis mängivad Holland ja Valgevene. Homses hilisemas poolfinaalis on aga eestlaste vastaseks Türgi koondis. Kui Türgi põhiturniiril oma alagrupi võitis, siis heitlikult mänginud Eesti jäi omas grupis viimaseks ehk neljandaks. Final Four turniiri korraldajatena lunastati siiski edasipääs. Eesti koondisel on tähtsate mängude eel probleeme vigastustega. Kõige rohkem küsimärke on diagonaalründaja Renee Teppani osas. Euroopa kuldliigas finaali jõudvad koondised tagavad pääsu juuli alguses Sloveenias peetavale Challenger Cup turniirile. Võrkpallikoondise kapten Kert Toobal. Türgi on, on homne vastane ja teada on, et tuli on siiamaani täiseduga selle valitsusperioodi läbinud ja kindlasti on heas hoos. Trenni pilt on kindlasti olnud nende päevade jooksul natukene parem. Endiselt kahjuks oleme, oleme kimpus nende vigastustega, et et see kindlasti homset homset mängu mõnelma mingil määral mõjutab. Aitäh Johannes spordiuudiste eest kuulsite 20. juuni Päevakaja mõnusat õhtut ja kuulmiseni.