Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, 23.-st juunist võidupühast. Stuudios on Kai Vare. President Kersti Kaljulaid kutsus võidupüha kõnes üles igaüht ise kriisiolukordadeks ettevalmistusi tegema. Igaüks meist igaüks saab väga palju ära teha selleks et ennast ja oma lähedasi alati kaitsta. Tehisintellekti rakendamine riigikaitses tähendab ühelt poolt tehnoloogilist võidujooksu, teisalt arutelu eetiliste piiride üle. Tehisintellekt on juba praegu vägagi olemas paljudes valdkondades, nagu luure jälgimine, tuvastusandmete töötlemine. Pärnu jahtklubis valmib uus kai, mis annab juurde kaikohti ja võimaldab kohusi teenuseid. Kuid mere peal midagi peaks juhtuma, siis siin on võimalik, see jahtub üles tõsta tiha talle väike remonti ja lähevad edasi oma teed. Avinurmes peeti taas suure menuga tünnilaata. Ilm on jaaniõhtul sajuta. Sooja on öösel seitse kuni 13, rannikul kuni 16 kraadi k. Homne päev on olulise sajuta. Sooja on 19 kuni 24 kraadi. President Kersti Kaljulaid rõhutas tänases võidupüha kõnes kõigi inimeste valmisolekut kriisiolukordadeks. Ta tuletas meelde, et ka vabadussõjas viis meid võidule ühine pingutus. Tänapäeval nimetame sellist kogu ühiskonna ühist pingutust laiapindses riigi kaitseks. Laiapindse riigikaitse arendamisel on meil veel väga palju teha. Ainult riik saab töös hoida haiglavõrku, tagada pikaajalised toiduvarud või hoida tänavatel korda. Kuid riik ei jõua kunagi kõikjale ei tava ega kriisiolukorras. Igaüks meist. Igaüks saab väga palju ära teha selleks, et ennast ja oma lähedasi alati kaitsta. Lihtsad asjad. Igaüks meist saab endale koju osta väikese toiduvaru. Tuletada meelde esmaabivõtted, laadid alla naiskodukaitse kriisiolukordade mobiilirakendus, hoida käepärast neid käitumisjuhiseid, mis riik paari kuu eest inimestele laiali saatis. Need juhised on selleks, et võimalikult suur osa inimestest käituks mis tahes kriisiolukorras läbimõeldult veel parem isegi läbi harjutanud. Valmis peab olema. Arendame ju ka oma kaitseväge ja kaitseliitu olukordadeks, mis on vähetõenäolised, kuid siiski võimalikud. Samamoodi võiksime me kõik olla valmis muudeks keerulisteks sündmusteks, mis on vähetõenäolised. Aga ikkagi võivad juhtuda. Tehisintellekti rakendamine riigikaitses tähendab ühelt poolt tehnoloogilist võidujooksu, teisalt arutelu eetiliste piiride üle. Eestil on võimalus selles valdkonnas kaasa rääkida. EPehanud jätkab. Rääkides tehisintellekti kasutamisest riigikaitses, rulluvad silme ees lahti kujutelmad tapjarobotitest. See pilt varjutab asjaolu, et paljugi targast tehnoloogiast on juba täna igapäevases kasutuses. NATO kaitseinvesteeringute abi peasekretär Kamyy kraan. Tehisintellekt on juba praegu vägagi olemas paljudes valdkondades, nagu luure jälgimine, tuvastusandmete töötlemine selle kõigega me NATOs tegeleme. Küsimus on selles, kuidas me saaksime seda paremini teha ja kuidas me saaksime kõik liitlaste pingutused rakendada valdkonnas, mis kujuneb tõenäoliselt tulevikus otsustavaks. Sest me teame, et meie potentsiaalsed vastased investeerivad sellesse massiivselt. Eetilised dilemmad ei ole kunagi probleem, vaid vastupidi, tugevus, ütleb kraam. Need tuleb läbi arutada nii-öelda relva. Päästikule vajutamise üle otsustab endiselt inimene. Euroopa kaitseuuringute instituudi analüütik Daniel Fiot. Vähemalt neist kontseptsioonidest, mida ameeriklased ja eurooplased arendavad, on suur rõhk sellele, et inimesed juhivad protsessi ja vastutavad oma otsuste eest. Tehisintellekti võib kasutada selleks, et teha informeeritum otsus, aga lõppvastutus lasub ikka inimesel või lõppkasutajal. Soome on tehisintellekti tõstnud enda kohe algava Euroopa Liidu eesistumise üheks põhiteemaks. Selleteemalise konverentsi Brüsselis korraldasid Soome ja Eesti koos. Eestil on siin samuti oma võimalused debatti edendada ja majanduslikult konkurentsi pakkuda. Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Kadi Silde. Eesti ettevõtted on tugevad küberlahenduste digitaliseerimise vallas ja see on valdkond, kus on, mis neil ka nii-öelda tehisintellekti lahenduste väljatöötamiseks ja arendamiseks. Marduk tehnolotšis näiteks arendab tehnoloogiat, mis avastab drooni, aitab selle kahjutuks teha. Marduk tehnolatšis. Nõukogu esimees Jaanus Tamm. See on suhteliselt uus tehnoloogia, mis me arendame, meil on paar klienti juba, aga kuna tehnoloogiline arendusjärgus, siis täna meil ühestki nihukesest juurutlusest veel ei ole võimalik hõisata, aga ma arvan, et järgmisel aastal juba saab näha neid nii kuskil lennujaamades kui mingites sõjaväebaasides. Kui ka võimalik, et mingisuguste avalike ürituste turvamisel Eestis ja mujal. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel Belgia Pärnu Jahtklubis on ligi 150 kaikohta, ka vaja oleks neid rohkem, sest purjetamine on populaarne ja aluseid lisandub pidevalt. Praegu on rajamisel kai, mis võimaldab klubil uusi teenuseid pakkuda. Ester Vilgats annab teada suvel pakub Pärnu Jahtklubi uhket vaatepilt, sest purjekaid ja muid aluseid on tõesti palju. Mõne aasta eest korda tehtud kaid kasutavad noored purjetajad oma alust effette toimetamiseks, sest purjespordikool on hoo sisse saanud. Jahtklubi kommodoor Väino Hallikmägi tõdeb, et kaikohtade puudus on suur, aga laienemisruumi pole just palju. Pärnu Jahtklubis on viis kaid ja 147 kaikohta, klubil endal on 80 purjekat aga väga oluline. Meie jaoks on kõige esimene kai, mis me suvel hoiame meie külaliste jaoks, aga nüüd ligi 400000 läheb maksma see uus kai siin seda rajanud ühelt poolt on ta kaldekindlustusse kaldu tagunud, kas siin ära vajuma ja kuna siin kaid ei olnud ainult maakividest kindlustus, siis me otsustasime siia teha korraliku kai, et saab ka silduda siia kai äärde. Me paigaldame siia tõstekraanatee, see tähendab selle kalda ka niimoodi, et kolm ja pool meetrit sügavus, siis saad suuremad laevad kääridele. Kai pikkus siin kahe ujuga vahel on 72. Ja plaanis on siis ka ei esine süvendada kuni kolme poole meetrini. See annab meile võimaluse vastu võtta ka klubisse suuremaid laevu ja te saate aidata siis jah, teie ja väiksemaid laevu kellelgi siin merel juhtunud? Jah, meie äriplaan, kui meil tõstsime selle taotluse EAS-ile. Me saime EASil, et 200000 toetust ja see äriplaan nägi ette suvekülaliste suvejahtide teenendamised, kuid mere peal midagi peaks juhtuma. Siis siin on võimalik, see jahtub üles tõsta tiha talle väike remont pesta alt ja lähevad edasi oma teed. Kraana suudab välja tõsta kuni 10 tonni kaaluvaid purjekaid, kaid, ehitate rehve, nord, see peab valmima novembris. Ester Vilgats, Pärnu. Avinurmes kogunesid täna tuhanded inimesed juba kahekümnendat korda tünnilaadale. Rene Kundla käis kohal. Keskusega Avinurme staadionil toimuvat laata peeti esimesed seitse aastat püti laada nime all. Aastal 2007 tulid uued korraldajad ning sest saati kannab Avinurme laat tünnilaada nimelaadast, räägib üks selle korraldajaid Aivar saarela. Olenemata ilmast 10 kuni 15000 vahel ka võib olla kuni 20000 külastajat, aga see tähendab seda, et see laat köidab neid inimesi, kes siia tulevad ja järelikult siit on, mida leida, mida osta samamoodi müüjate poole pealt, seepärast, et nagu me märtsis alustame, siis on kaks nädalat ja kõik kohad on täis ja siis on pikk järjekord veel ukse taga, et juhul, kui keegi ütleb ära müügikoha. Nii et ma arvan, et tünnilaat on nende aastatega jõudnud sinnamaale, et siia tasub tulla. Laat on üle elanud ka geograafilised muudatused, sest alustati Ida-Virumaal, kuid pärast haldusreformi on nüüd kogunetud teist korda Jõgevamaale. Laada korraldajad kutsuvad andma endast teada neil, kes kõigil aastatel laadal käinud. Rõõm on nende üle, kes on esimest korda, aga tegelikult oleks maru huvitav, kui mõningas Facebookis või kusagil annaks teada, kes on olnud nagu kõik need 20 korda tünnilaadal. See oleks fantastiline. Laadapäevale järgneb kell 20 Avinurme tünni laval toimuv Avinurme suveteatri etendus, mitte millestki midagi ehk ilma naisteta ei saa vist mille järel süüdatakse jaanituli. Avinurmest raadiouudistele Rene Kundla. Haapsalu raekojas avati näitus kaks kodu, mis tutvustab 19. 20. sajandivahetuse Haapsalu linna kodusid. Johan Hepner jätkab. Näitusel saab aimu nii luksuslike villade asunud kodudest kui ka tagasi hoidlikumatest eluruumidest. Lisaks mööblile on väljas ajaloolised fotod kahest haapsalu kodust jätkab üks näituse koostajatest. Karin Mägi. Oluliseks inimesed pidasid seda, neil on saal, vastuvõturuum, kus siis külalisi võõrustada, mida siis igapäevaselt ei kasutatud. Isegi kui Su elamine oli väike, siis kuidagi soovisid hoida ainult külaliste jaoks omalleriste ruumi. Muuseumi fondidest pärit eksponaate nagu Cyrillus Kreegi ile kuulunud klaver saab uudistada vaid silmaga kuid mõnda tooli ja laud on lubatud külastajatel ka ise proovida. Me leidsime lahkeid inimesi, kes on nõus andma oma kodust mööblit, mis on sellest ajast jäänud. Näituse kujundas Annely sauna puu ja selle koostasid Karin Mägi Asta veenpere kaks kodu on Haapsalu raekojas avatud järgmise aasta veebruarini. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu. Tänan jaaniõhtu, olgem jaaniõhtul, siis kõik mõistlikud. Milliseid põhitõdesid tasub enne tule süütamist meeles pidada, räägib veel kord üle Saaremaa päästepiirkonna juht Margus Lindmäe Margus mulle antud intervjuus. Põhiline on see, et lõke ei pole üksinda, vaid järelevalve all. Kustutusvahendid peavad olemas olema ja tuule kiirus ei tohiks olla suurem kui 5,4 meetrit sekundis. Kui öösärk pesunööri peale panna ja kui selle siis väga lehvinud võtab, siis on ikka suurem, kui lähedal need kadakad võivad selle lõkkel ikkagi olla, süttivad materjalid jäägu paarikümne meetri kaugusele, et julgus võrdub kauguse ruuduga, siis läheb hästi seal tark valem, aga räägime ka sellest, et päästeamet on välja mõelnud uue ametinimetuse. Ma ei tea, kas see on pagunetega või ilma, aga lõkkevalvur lõkkevalvur tähendab seda, et üks inimene võtab omale selle ühiskondliku kohustuse valvata seda lõket, samas jälle pidada seda rahvast silmas, kes seal on ja ja et kõik hästi lõpeks. Ilmselgelt see lõkkevalvur natukene sarnaneb kaine grupijuhiga, muide, neid näpunäiteid üldse väga palju ei ole, et kõik on lihtsad, selged tõed. Helve Meitern räägib nüüd ilmast. Jaaniöö tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta. Puhub läänekaare tuul sisemaal kaks kuni kuus, rannikul kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja on kaheksa kuni 13, rannikul kuni 16 kraadi. Jaanipäev päev ise on vähese pilvisusega ja sajuta. Läänekaare tuul on nõrk ja sooja tuleb 18 kuni 24 kraadi. Aitäh uudistetoimetusest on tänaseks kõik järgmine. Uudistesaade on homme hommikul kena ja rahulikku jaaniõhtut kõigile.