Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, 24.-st juunist. Stuudios on Kai Vare. Jaaniõhtu möödus päästjatele suuremate õnnetuste taga paljuli lõketega seotud väljakutseid. Ka politseil oli palju tööd. Murettekitav on see, et kuidas need ajasid ikkagi lõpuks on alkoholi kätte saavad ka see, et biokohtadesse võimalik on, on ülimalt taunitav. Alkoholiaktsiis tõusnud tüli oleks võinud vältida, kui Eesti valitsuse liikmed oleksid lätlastega suhelnud, leiab Toomas Sildam oma kommentaaris. Kagu-Eesti ettevõtjatele on keeruline saada sõirale Euroopa Liidu geograafilise kaitse tähistest. Euroametnikele jääb arusaamatuks sõira valmistamise tehnoloogia. Nii nagu käsitööga setomaal, nii et ei sanda mustrid tõdesid tõestad alla nii et standard ka toidurätid täpselt retsepti edasi tõsta. Tallu. Lihula muuseum laiendas oma ekspositsiooni Lihula lilltikandi näitusega Avinurme suveteatris. Osalejad sõidavad teatri tegemiseks kokku ka kaugemalt, et kodukohaga sidet hoida. Saaremaa mehel Tarmo pikneriline oma isiklik sõnajalaõis ehk uus orhideeliik. Sellist sõrm peab, ta ikka mujal maailmas ei kasva, kui siin ainult ühes kohas Saaremaal. Ilm on meil sajuta, öösel on sooja seitse kuni 12, rannikul 15 kraadi, päeval on 17 kuni 23 kraadi. Jaaniõhtu ja öö möödus suuremate õnnetusteta, aga päästeametil olid sellegipoolest käed tööd täis, ütles vastutav korrapidaja Martin Lambing. Ja mis võib olla tavapärasest nädalavahetustest eristada, see oligi see, et oli suuremal arvul sellist jaani lõkkatega seotud väljakutseid. Tollinäitlejate, kus tõesti lõkkele jäetud järelevalveta See lõke oli kas liiga suur või see lõke oli kas metsale või hoonel liiga lähedal. Teisalt oli tegelikult juhtumeid, kus päästjad läksid kohale väljakutse peale ja tegelikult inimesed olid selle lõkke väga korralikult teinud, et seal oli kustutusvahendid olemas, järelevalve tagatud, et tegelikult seal isegi sekkuma ei pidanud. Lisaks oli ta ennetav kampaania, kus kutsuti inimesi üles enda seast valima isikutest, siis oleks selline lõkkevalvur, et neid registreeritud 436 inimest. Tulekahjudes kedagi ei hukkunud, kuid paraku vähemalt üks inimene sai korteri tulekahjus vigastada täna öösel lisaks kahjuks reedel üks inimene uppus ja vigastada said inimesed ka lõketest, kas lõke süütamisel põletati kätt? Olid need juhtumid, kus inimesed tahtsid lõkke hüpata? Ka politseile oli tööd palju, ütles politsei ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Priit Pärkna. Pilku kutsub öelda seda, et kuigi tööd oli palju, siis võib rahule jääda, aga loomulikult politsei jaoks ei ole sõpradel, sest et inimesed liiguvad erinevate pidustus kohtades koju, mistõttu need joobes juhtide tabamise reidid käivad jätkuvalt nii terve tänane päev kui ka homme, kuid tänahommikuse seisuga me saame öelda, et meil on tabatud tsirka 100 alkoholijoobes juhti, mis iseenesest on ikkagi jätkuvalt liiga palju liiklusõnnetusi selles mõttes, kus me näeme, et, et on, see on seotud olnud joobes juhtidega, on olnud kõigest kuus, kus on inimkannatanu olnud ja loomulikult jaanipäev on ju kõigi pidupäev ja seda naudivad nii täisealised alaealised ja paratamatult ka seekord seal nii-öelda jaaninädalavahetusel. Meie jaoks oli väga palju tööd, just nimelt alaealistega jätkuvalt erinevates peokohtades, joobes alaealisi. Neid oli circa 40 ülimalt kahju ja murettekitav on see, et kuidas need ajasid ikkagi lõpuks alkoholiga. Saavad see, et biokohtadesse võimalik on, on ülimalt taunitav. Mis toimub Eesti ja Läti vahel? Toomas Sildam leiab oma kommentaaris, et vaikiv tüli Jüri Ratase teine valitsus andis järele koalitsiooni kutsutud ja nüüd ühte selget võidupunkti ihkama EKRE survele ning otsustas kiirkorras alandada õlle ja viina aktsiisimäära 25 protsenti. See pidavat vähendama või isegi lõpetama lõunasuunalise piirikaubanduse kassaga. Suurendab siseriikliku viina joomist polnud valitsusele nii tähtis. Seepeale ütles Naaberriik Läti et Eesti rikub kokkulepet alkoholiaktsiisi mitte langetada ja kui juba nii on, siis langetas kiirkorras ka ise 15 protsenti viinaaktsiisi. Piirikaubandus meie lõunapiiril oli, on ja jääb, võib lätlaste otsuste järel öelda. Eesti peaminister kinnitas, et mingit aktsiiside kokkulepet Lätiga ei ole. Eesti ei ole Lätile sõda kuulutanud ja mõistlik kui suudame sel teemal läbi rääkida ja proovida leida ühiseid arenguid. Kena kõik. Kahjuks kõlasid need sõnad alles siis, kui Eesti esimesena ja läti meie seal oli alkoaktsiiside alandamist lahinguid juba lööma hakanud. Mõistlik olnuks sel teemal läbi rääkida ja proovida leida ühiseid arenguid enne, kui Keskerakond ja Isamaa andsid oma toetuse EKRE valijaid kinnistavale turbalahendusele. Muidugi võib eneseteadlikult öelda, et Eesti kujundab oma aktsiisipoliitikat iseseisvalt. Lätil ei ole siin õigust kaasa rääkida, nii ongi. Kuid kas see suurendab kahe liitlase omavahelist usaldust? Vastus on ei. Pealegi on Läti lõigus ette heita, et eesti rikkust varasemat kokkulepet Läti rahandusminister Jānis Reils mäletab hästi kuidas leppis juba aastaid tagasi toonase Eesti ministri Sven Sesteriga aumehelikult, kui et 11 hoitakse aktsiisipoliitikaga kursis. Alkoholipoliitika kooskõlastamiseks leppisid kokku ka balti riikide terviseministrid. Novembris 2017. Toonase ühismemorandumi üks punkt rääkis liikumisest alkoaktsiiside tõstmise suunas et vähendada alkoholi tarbimist. Läti ongi tõstnud aktsiisi kohati väga järsult ja valmistus veelgi tõstma, et Eestile lähemale jõuda, kui eestlased poleks riiale üllatuslikult vastassuunas liikuma hakanud. See oli üks telefonikõne, mis jäi tegemata, et kui uus rahandusminister või ametis jätkav peaminister helistanuks oma Läti kolleegile, enne kui riigikogu hakkas kiirkorras alkoaktsiiside langetamist arutama räägi inimesega ka naabriga. Eesti räägi Lätiga. Kogu Eesti ettevõtjad soovivad esimeste toidutootjatele Eestis saada vana Võromaa ja setomaa sõirale Euroopa Liidu geograafilise kaitsetähise. See on aga osutunud oodatust keerulisemaks, sest euroametnikele jääb arusaamatuks sõira valmistamise tehnoloogia. Mirjam Nutov räägib lähemalt. Sõira on ajaloolisele vana Võrumaale ja setomaale omane kohupiimatoit, mida traditsiooniliselt on valmistatud oma lehmapiimast saadud kohupiimast ja võist, kuhu lisatakse talumune ning soovi korral maitseks köömneid. Nüüd soovivad kuus Kagu-Eesti ettevõtjad, et eripärane söök omaks Euroopa Liidu geograafilise kaitsetähist. Mis asi see tähis aga on, sellest räägib lähemalt maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadri Raudsepp. Kaitstud geograafiline tähis annab siis tarbijale tunnistust sellest, et tegemist on ühest konkreetsest piirkonnast pärit tootega ja, ja tal on selline tuntud ajalugu ja, ja selle piirkonna inimesed teavad seda toodet juba ammusest ajast. Täpselt sellisel kujul. Võrumaal asuva Nopri talumeiereis toodetakse iga nädal 100 kilo seiramis jõuaka poelettidele. Meierei peremees Niilo, kes on ka taotluse idee algataja, ütleb, et kvaliteedimärk võimaldaks piirkonnale omast toitu paremini müüa sadade tuhandete toitude hulgast, mis tarbija ees on vaja eristuda. Päris ja järgi tehtud. Euroopa komisjon lükkas aga ettevõtjate esmase taotluse hulga lisaküsimustega tagasi näiteks euroametnikele selgusetuks, milline on ikkagi täpne sõira retsept. Paradoksaalselt polegi aga täpset sõira retsepti olemas, räägib setomaal asuva Taarka tare perenaine, rikka Hõrn. Nii nagu käsitööga setomaal, nii et ei salda mustrid tedes tõsted alla nii et sandaka toidurets täpselt retsepti edasi talla. Kadi Raudsepp maaeluministeeriumist ütleb aga, et tegemist on tavapärase protseduuriga ning esmase taotluse tagasilükkamine ei tähenda protsessi lõppema. Detamist saime erinevaid küsimusi ja täna siis taotluse esitajad saavad need kenasti läbi vaadata, täiendada ja siis läheb see juba uuesti läbi. Vaata mis seni on Eesti ainuke kaitstud geograafilise tähisega toode Estonian vodka, mis ei tähise käesoleva aasta märtsis raadiouudistele võrust Mirjam Nutov. Lihula mõisas asuv Lihula muuseum laiendas oma ekspositsiooni Lihula lilltikandi näitusega. Kaugemas tulevikus loodab muuseum keskenduda ka baltisakslaste teemale. Juhan Hepner jätkab. Leader toetusega saadud 64000 euro eest renoveeriti Lihula mõisas kaks ruumi, kuhu pandi üles Lihula lilltikandi teemaline näitus. See käsitööliik on kantud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Kohalikel käsitöölistel on tähelepanu üle hea meel, jätkab Lihula lilltikandi seltsi liige Urve Selberg. See on meie esiemade pärand, 50 aastat oli see peaaegu tundmatu kogu eesti rahvale, aga viimased kümmekond aastat teatakse ja tuntakse Lihula lilltikandit jälle ja juba päris hästi. Lisaks renoveeriti lääneranna valla toetusel veel üks saal, kus näeb Eesti patse lapilisideke. Kaugemas tulevikus plaanib muuseum keskenduda aga baltisaksa teemale, jätkab Lihula muuseumi juhataja Maarika Valk. Tundub, et on aeg nii kaugele ja vaadata, mida siis baltisakslased tegelikult on Eestis teinud peale selle, et nad on talupoegi peksnud, nad on väga palju muud teinud, on baltisaksa kunst, on teadusmaadeavastajad ja väga palju muud, nii et ühesõnaga selle teemaga hakkame tegelema, see on keeruline. Aga baltisaksa Eesti selts on sellest teadlik ja väga seda meelt, et seda võiks teha. Sest tegelikult baltisakslastel ei ole ka Saksamaal oma õiget muuseumit. Marika Valk ütles, et esialgu pole veel nendeks plaanideks vajaminevat raha leida õnnestunud, kuid töö selleks käib. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Lihula. Kellel pole jaaniööl õnnestunud sõnajalaõit leida, peab uut võimalust ootama nüüd terve aasta. Margus Mulla mikrofoni ees on aga Saaremaa mees Tarmo pikner, kellel õnnestus aastaid tagasi Saaremaa metsadest leida päris oma sõnajalaõis. Ehk tegelikult küll maailmas ainulaadne orhideeliik Saaremaa sõrmkäpp, mis kasvabki ainult Saaremaal. Ütle, kuidas sa seal. Leidsid see oli 2003 siis 16 aastat tagasi siinsamas lähedal tee ääres hakkasin vaatama, et see üks nendest on väga erinev nendest tavalistest Kakist punastest pärast mida, mis on väga levinud, hakkasin läbi kammima seda metsa ja päeva ja siis leidsin, et siin on midagi erilist ja siis kutsusin igasuguse asjatundjaid välismaalt ja kes siis hakkas ta vaatama, jah, see midagi uut, tegime mõõtmised ära ja lõpuks jõudsime DNA alaneesideni Tartu Ülikoolis ja Rootsis Lundi ülikoolist tehti kõik uuringud ära ja sellist sõrm kata ikka mujal maailmas ei kasva kui siin ainult ühes kohas Saaremaal täiesti uus liik, tema huul, tema õis on hoopis teistsugune. Tema kandelehed on hoopis teistsugused, pikemad kui tavaliselt sõrmkäppadel. Lehed on teistsugused, tan kõige pikem sõrmkäpp pärast, kui tavaline sõrmkäpp on 20 30 sentimeetrit, siis tema pikkus on kõige pikem olnud 92 sentimeetrit, algoli kaks-kolm 1000 on, aga praegu võib jah, siin 1000 kuni 2000 arvestada siin laiali, metsas sügaval avastaja nimi läks ladina keeles sisse, vähemalt on Saaremaa sõrmkäpp ladina keeles tsükloriiso selliansis pikneri nimi endaga. Tarmo, kui ma tahaks ambitsioonikas olla, kas mul oleks veel lootust leida omal nimel lill? No kui ma olen 20 aastat siin metsades ringi kolanud, siis saada umbes 25 aastat, kui seal ringi käisin, siis võib-olla leiad. Aga väga vähetõenäoline, muidugi. Avinurme suveteatritraditsioon on mängida igal aastal enne jaanitule süütamist oma uut lavastust ja nii juba 15 aastat järjest. Teatri tegemine aitab paljudel harrastusnäitlejatel hoida sidet kodukohaga, jätkab Renee Kundla. Marju hulbergonna Avinurme suveteatris kaasa löönud kõik 15 hooaega, neli aastat tagasi võttis ta Malle Pärna alt üle lavastaja teatepulga. Palusime marjoolbergil loetleda kohti, kust proovida. Üks kokku sõidetakse. Tartust käib päris mitu inimest, on nüüd selle viimasel poolaastal on Tallinnast käinud Laekverest, Ulvilt ja Avinurmest ja see ongi tegelikult see, et juured on siin kinni ja see on ka üks põhjus, et nad tulevad siia jälle tagasi ja see on tore, tegelikult. Näitleja Kaja Karo lisas Minul on veider hobi, mida ma käin harrastamas 80 kilomeetri kaugusel. See on minu valik. Uurisime, alates teisest hooajast ehk roosades prillides saadik Avinurme teatris kaasa löövat Jaanus kõrrelt, mis talle teatritegemise juures meeldib. Seltskonna pärast ütlen ausalt ja üks natukese feeling on ka ikka, kui sa tuled lavale ja rahval on ikka lõbus vaadata, siis ka see on ikka feeling. Mind ei ole, kui Artur peaks mind otsima. Neid ka ei ole, kui see peaks minu naine olema. Nagu rahvateatris tavaks, jep, teksti päheõppimisel alati veidi aega puudu. Kaja Karo rääkis sellest, kuhu saab teksti peita. Täna oli väga mugav Taneli telefon, meil olid kaasaegne tükk inimestel telefonid näpu vahel ja seal on jube väike tekst, läheb juba halvasti. Ajalehe vahel on kõige tüüpilisem hästi keeruline olukord oli Kaial ühel aastal pani või kaussi, aga ta pidi samal ajal võid tegema, sest ütles, et sealt ei olnud suurt midagi aru saada. Lavastaja Marju Uusbergi sõnul ei piirdu Avinurme suveteatritegemised vaid jaanilaupäeval esinemisega. Meid kutsutakse, aga otsime ise ka sellepärast, et tahame leida selliseid uusi ja huvitavaid kohti. Ollistes näiteks on väga armas selline teatriküün, kus on väga mõnus ja hubane mängida, et seal me oleme käinud juba mitu aastat tegelikult natuke nendest harrastus truppidest, alguses suhtutakse sellise eelarvamusega, aga me oleme kuidagi meeldinud. Avinurmest raadiouudistele Rene Kundla Sirle Kangur räägib nüüd ilmast. Ööl vastu teisipäeva on vähese pilvisusega sajuta ilm, paiguti võib tekkida udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis, öö hakul põhjarannikul lääne ja loode tuul puhanguti 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on seitse kuni 13, rannikul kuni 15 kraadi. Madin. Päeval tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse, pärastlõunal tugevneb põhjarannikul lääne ja loodetuul puhanguti 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 18 kuni 23 kraadi. Aitäh niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.