Eelmises saates Me lõpetasime viienda juuli päevaga 1940. Täna siis jätkaksime. Mis edasi sai järgnevate päevade sündmustest ja seda samas koosseisus. Nendest sündmustest aktiivsed osavõtjad. Harald taberman, Leonhard Illisson, Aleksander jaa kommentaatrina, Olaf Kuuli. Need probleemid, millest eelmises saates rääkisime, son, kodanluse poliitiline mahasurumine, töörahva organiseerumine, need protsessid muidugi kõiki jätkusid. Kuid viiendal juulil teatavasti teatati ametlikult, et vana, 38. aastal valitud riigivolikogu see oli valitud Pätsi diktatuuri tingimustes. Politse surveõhkkonnas jagus enamuse, moodustasid Pätsi võimu toetajad. Riigivolikogu laiali saadetud ja eel seisavad uue riigivolikogu valimised. Need valimised määrati 14.-ks 15.-ks juuliks. Muuseas, vana riigivolikogu laialisaatmist olid taotlenud töölisorganisatsioonid juba 21. juunil. Ja see oli ka juba uue valitsuse tegevuskavva võetud deklaratsioonis Jaanid. Teatavasti 38. aastal valitud parlament koosnes õieti kahest kojast. Kogu nimetus oli tal riigikogu sama nimi, mis oli ka varem olnud, aga sellel oli siis üks kodamis, siis ametlikult oli valitav riigivolikogu niivõrd-kuivõrd. Need valimised muidugi nii vabade valimiste mõõtu välja andsid, seal muidugi iseasi 38. aastal. Teine koda riiginõukogu see koosnes mitmesuguste ametkondade esindajatest ja presidendi poolt otseselt määratud isikutest. Seda teist koda riiginõukogu nüüd 40. aastal enam moodustama ei hakatud. Ja kerkiski nüüd ühe niisuguse põhilise ülesandena töörahva parlamendi riigivolikogu uue koosseisu valimised. Kuna nende valimisteks ette nähtud aeg väljakuulutamine viiendal juulil valimisel ise toimus, 14. 15. juuli oli küllaltki lühikene, siis nende valimiste ettevalmistamise periood oli väga pingeline ja nõudis nii kommunistliku parteilt kui ka kõigilt töölisorganisatsioonidelt suurt ja pingelist tööd. No mina olen muuseas ka selle valimiskummid stažeerimis tol ajal nii et mälestusi kui oli, on ja võib-olla neiks tüüpilise maid jooni, sel ajal oli see, et üksikud kodanlastele rihmad ja mõned üksikud tegelased püstitasid ka oma kandidatuure valimistel. Ning peale selle oli siis ta valimiste läbi, mis käigu ja protseduuride ja nende kohta väga mitmesuguseid arvamusi. Nii et valimistel ettevalmistamine ja kandidaatide registreerimine ja nii edasi, seal oli terve hulk päris omapäraseid episoode, mis toda aega iseloomustab. No muidugi seadis, sõid kommunistliku partei poolt juhitud või moodustatud kommunistliku partei juhtimisel moodustatud Eesti Töötava Rahvaliit oma kandidaadid üles kõigis tolleaegsetes valimisringkonnas. Kui oli üldse 80 Võib-olla lähemalt sellest Eesti Töötava Rahvaliidust, millised organisatsioonid seal oli palju organisatsiooni töörahvaorganisatsioon, eks ole? Sinna kuulus Eestimaa kommunistlik partei, Eestimaa-ametiühingute keskliit ja terve rida sel ajal tegutsevad organismi organisatsioone. Kokku 30 22 moodustasid ühise ühise liidu nimetus all töötava rahvaliit instituut. Rahvaliit töötas välja siis valimisplatvormi mis tehti teatavaks ja mille millisel platvormil ümber siis toimus agitatsioonitöö. Et nõuded olid ikka sama, mis juba varem kõik püstitatud oli aga siis selle töötava rahvaliidu kõrval, siis esinesid ka veel kodanlikud tegelased, mis olid meil siis mingisugust organisatsioonid veel või kuidas nad said? Ei organisatsioonid teadupärast olid juba suletud, aga nad olid teatud rühmitused moodustanud ja siin ja seal püstitati kandidaate. Enamiku kandidaatidega pärast vestlemist sai nii kaugele kokku lepitud. Nad võtsid oma kandidatuuri tagasi silmas pidades ikkagi nii-öelda töötava rahvarinnet ja selle ühisrinde kandidatuure ja põhiküsimustes nad tahavad selle vastu minna või mitte. Aga oli üksikuid juhuseid ka, kust tuli ühel või teisel põhjusel tühistada vastavat kandidaat, kes olid esitatud seal oli nii juriidiliselt seda võimalik teha, kui ka mõnel oli mineviku pärast seal. Eriti mõned vapside aktivistid ja Magic enam täpselt ei mäleta, aga ma tean, et niisuguseid lugusid Ja nemad tulid siis ka välja mingi platvormiga, mis siis ei läinud kokku. Karistused töötavale. Ega neil prantvormeed ei olnud. Nemad tahtsid saada valituks selleks, et siis oma platvormi esitada, kui nad ära No tegelikult esitati küll juba selle valimiskampaania käigus selline nõue, et kõik kandidaadid peaksid oma platvormid esitama ja siis osa neid kandidaate ei esitanudki, loobus osa, siis esitas niisuguse noh, võrdlemisi üldsõnalise platvormi suure kiiruga. Ja muidugi siin kohalikud valimiste Ringkonnakomiteed, kes koosnesid juba töörahva võimu tingimustes moodustatud töörahvaesindajatest kommunistide juhtimisel need valimiste ringkonnakomiteed kaalusid, need platvormi arvestasid seda, kui need tegelaste senine tegevus oli vastuolus sellega nende platvormi koolnud, siis tühistas need ja niimoodi praktiliselt tühistatigi kõigi nende kodanike kandidaatide valimisplatvormid, kes ise tagasi ei võtnud. Esialgu jäi veel tühistamata üks kandidaat, soli liivak Harjumaa kulak. Temaga juhtus niisugune lugu, et avastati vahetult valimiste eel, et ta oli seotud veksli võltsimisega ja siis ta võeti kriminaalvastutusele, muuseas liivak oli kandideerinud ka 38. aastal. Riigivolikogu valimistel seal läbigu. Kuulnud, et temal oli siis haigus kandideerida ja võiks ju alustada kohe kuuendast juulist, tähendab, järgmisest päevast. Kuuendal juulil ilmus Postimehe eriväljaanne Eesti Töötava Rahvaliidu valimis platvormiga. Selle peale kogunes raekoja, et jälle Tartu töötab rahvas kokku, kui esmakordselt Tartus võttis sellest miitingust koos rahvaga osaga sõjavägi, kodanlik sõjavägi. Selle demokratiseerimise protsess algas ka juba enne viienda ja nii, et selle tõttu juba sai võimalikuks kodanliku armee sõdurite osavõtt üle linnalisest niitingust. Paul keerab rooli tolleaegse kodudes ja nii-öelda poliitpõgenik Buline Kalaaja paiku määratlenud. Määral politseijuhtide ja instituut üldse? Jah, nii et sellel miitingul esinesid siis selle Eesti Töötava Rahvaliidu valimisplatvormi toetamiseks Kristjan Jalak Osfalt hirss jällegi Voldemar sassi esines siis, siis oli ta juba legaalse kommunistliku partei maakonna maakonnakomitee sekretär. Eelmine naiste poolt esines sel ajal väga aktiivselt liikumisest osa võtnud Zinaida Kalmet ja mitmed teised miitingut osavõtjat ühinesid üksmeelselt selle valimisplatvormiga. Nüüd algaski siis kohtadel pingeline valimiseelne selgituste. Minul tuli sellel ajal juba vähekese tartust suuremal osal eemal olla, kuna minu kandidatuur oli üles võetud Võrus ja Võru ümbruses, kuhu ma olin enne juunipööret kodanliku sisekaitse ülemkogult välja saadetud. Seal väikeses Võru linnas võttis ka rahvas väga aktiivselt osa valimiseelsest kampaaniast, ma mäletan, esinesin seal koos Max Laossoniga, Zinaida kalmitiga ja valimiste päeval, esimesel päeval, 14. juulil veel koos tolleaegse sotsiaal ministriga. Nii vist nimetati Neeme Neeme Neeme roosiga. Rahvast olid tohutu hulka koos Võru kohta üle 3000 inimese. Võrus sellel ajal paistis silma aktiivselt noor kooliõpetaja Arnold Tolk, kes nende koosolekute organiseerimisel mängis peaosa. Temast sai hiljem Ülemaalise maa töörahvaühingu Võrumaa organisaator tähendab tükiks ajaks minu kolleeg, kuna ma olin Tartumaa sellesama ühingu Tartumaa organisaatoriks. Mis puutub vastaskandidaatide, siis mul oli üks pastor vastaskandidaadiks Meeksi puussepp vist oli ta nimi. Ja no seda ma küll ei tea, kas ta ise võttis tagasi või, või tühistati tema kandidatuur, kuid mul on väga hästi meeles, kuidas uluotsa viimase valitsuse välisminister Tõnisson Jaani kolleeg Ants Piip oma kandidatuuri tagasi võttis. Esialgu Ants Piip seletas, et temal temal kõige paremate kavatsustega kandideerib, ma küsisin, mis platvormi alusel seletas, et tema täielikult ühineb Eesti Töötava Rahva Liidu platvormiga, ainult mõningatest pisiasjades on tal eriarvamused olemas. Kui ma selle peale ütlesin noaga Eesti Töötava Rahvaliidu poolt on juba kandidaat olemas, milleks siis teil on tarvis veel kandideerida. Ja lõppude lõpuks ta sattus niisugusse ummikusse, et tõesti sealsamas kirjutas avalduse oma kandidaati kultuuritagasivõtmise. Tartu aktiiv muuseas võttis osa valimiskampaaniast nii hästi Võrumaal kui ka Viljandimaal. Osa tartlasi oli Viljandimaal üles võetud ka sest Tartus oli üsna tugev aktiiv ja nii palju võiks ka ütelda, et Tartu parteiorganisatsioon võis valimiste tulemustega eriti rahul olla, sest valiti ju nendest, kes olid viimaste aastate jooksul Tartu pahempoolse töölisliikumisega seotud olnud peaaegu üks veerand. Uue riigivolikogu koosseisust nimelt 18 ja iseloomulik on, et sellest 18-st juba enne juunipööret kuulusid parteisse tervelt pool üheksa inimest, see näitab seda, et tegelikult juba juunipöördest alates kohapeal juhtimine toimus ikkagi kommunistliku partei poolt ja ei ole mingit kahtlust, et see oli sotsialistlik revolutsioon, mis oli allanud ja rahva toetus pidi ikka aktiivne olema, sest aeg oli tõepoolest nii lühike ette valmistanud väga aktiivne maal oli tegemist peaasjalikult parteitud aktivistidega, kes olid koondunud Maarja rahva ühingu kohalike osakondade ümber, aga need olid tegelikult ka endise maa töörahvaühingu tegelased, kui see oli suletud sisekaitse ülema poolt ja see oli niisugune väga tubli aktiiv. Nendest paljud astusid kohe peale juunipööret, õige varsti tähendab parteisse. Aga muidugi areng. Liikumine arenes nii kiiresti, et nagu ma juba ühel kohal olen märkinud, meil oli Tartumaal mõnes mõnes vallas valla parteiorganisaatorid, isegi inimene, kes veel ei olnud vormiliselt parteisse vastuvõtt võetud, sest kommunist oli ju vähearvuliselt. Tegelikult ei jätkunud 20 esienne 20 esimest juunit umbes 150 ja nagu ma juba ütlesin ulatuslikum nii-öelda vastuvõtt tähendab parteisse vormistamine algas tegelikult juuli teisel poolel, ainult üksikuid võeti varem. Partei liikmed. Nojah, see vähene arv oli ka põhjendatud kodanlike valitsus repressioonidega ja see pidi olema juba elukutseline revolutsionäär, kes. Enamuses, ja ikkagi igati läbiproovitud inimene võib-olla nüüd sai, tarvitas nende elukutse on selles mõttes, et ainult muud tööd ei teinud, aga, aga siis ikkagi vastu juba konspiratsioonikaalutlustel paljudel juhtumitel ei võetud vastu inimesi, kes ka tegelikult aktiivselt kaasa töötasid, kes oleks väärinud, keda oleks võinud ka vastu võtta, no ütleme, kas või kui me nimetame, ütleme, oli siin Tartu töölisühingute keskliidu esimees Kristjan Jalak, samuti võeti peale revolutsiooni algust võeti vastu või siis näiteks Neeme Ruus, kes etendas küllaltki suurt osa 21. juunisündmuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel terve rida teisi, kes võeti revolutsiooni käigus hiljem vastu parteisse, kuigi nad parteilise ülesandeid täitsid juba üsna pikka aega enne. Seltsi saabun teiega kandideerisite, eks ole, mina kandideerisin ja Tallinnas samas valimisringkonnas 40 valimisringkonnas, kus, kus kandideerisin ka 1939. aastal kaheksanda 38. aastal riigivolikogusse. Sealsed juba tunti ja seal. Ja sealsamas sealt ka uuesti üles. Mul, milles Tallinnas toimunud suur miiting, mis toimus praegusel võidu väljakul. See oli. See oli juuli keskel, täpselt kuupäeva ei mäleta, see oli väga võimas miiting ja sinna miitingule juba tulid. Tulid Tallinna vabrikud, tööliste esindajad, nii tõugude loodub loosung loosungitega, nagu näiteks nõuame nõukogude võimu sisseseadmist ja, ja, ja muid selliseid loosungeid oli, oli. See loosung nüüd laiemalt tõusis seitsmeteistkümnendal juulil juba vahetult valimiste järel aga üksikutes kohtades töörahva poolt teda juba oli üles tõstetud ja räägitud ka varem. Ma võiksin ühe pisikese episoodi rääkida, millest siiamaani minu teada vähe räägitud. Nagu teada tol ajal oli ju käitiste hooldamine ja käigushoidmine on omaette probleem, on väga tõsine probleem ja käitise komiteed korraldasid valveid ja oma aktivist teiste nii öelda korras hoidmiseks juhtimiseks. Ja siis oli meil seal isal tihti tuli käia ühes teises käitises eriti valvet kontrollimas, kuidas see on saadetud ja nii edasi mingi nimelt tollel valimise perioodil. Siis kõik need külastamised lõppesid varem või hiljem ikkagi sellega, et tuli arutada valimise programmi, ära kuulata tööliste nõudmisi. Ning üks peamine nõudmine oli peaaegu kõigis köitistes ikkagi see, et tuleb käitised natsionaliseerida rahva kätte anda. Ja peale selle muidugi püstitati seal ka korduvalt tööliste poolt see nõudmine õlas tuleb laugud Eesti luua. Või nagu üsna tihti tol ajal veel öeldi, et Viktor Kingissepatöö tuleb lõpule viia. Ja maal kindlasti oli ka maa osas nõudmisi. Jah, Tartumaal nagu linnaski toimus enne uue riigivolikogu kokkutulekut Rido miitinguid ja koosolekuid käitistes valdades ja seal nõuti Eesti Töötava Rahvaliidu programmi järjekindlat elluviimist ja loomulikult sellega ühenduses, kuigi seal programmis ei olnud ju nüüd nii otse võib-olla seda öeldud, aga seal oli ka selgesti siiski väljendatud mõtte nõuti nõukogude korra kehtestamist juba otseselt eriti, mida lähemale jõudis. Riigivolikogu kokkuastumise päev ja veel eelmisel päeval ma mäletan, Tartus oli rida koosolekud ja maal kus selgesõnaliselt nõuti nõukogude võimu kehtestamist ja Eesti ühinemist. Nõukogude sotsialistlike vabariikide Liiduga. Ja ma vaatan siin dokumentide kogumikus on veel üks otsus, mis näitab, ka teataks. Veel vaenulikud elemendid püüdsid ka oma tegevust arendada. See on 14.-st juulist 1940 sisekaitse ülem Haaberman oma otsusega 12.-st juulist karistas Teataja vastutavat toimetajat Aleksander Tõnissoni 3000 kroonise rahatrahviga või üheksakümnepäevase arestiga. Siin on nüüd see on veel meeles, mis kurjusest tegi. Täpselt enam küll ei ole, aga nad asjad said tehtud kõik ikka dokumentaalse materjali alusel ja arvatavasti oli seal ka midagi tegemist. Sihilikult võltsitud avaldused, eriti vabariigi valitsuse deklaratsiooni võltsimine ja muud ebaõiget teavet. No umbes neid ei olnud mitte tema üksi, neid oli ka teistel, aga kuna ta tol ajal oli seda teinud siiski silmapaistva isik on ja siis ta sai muidugi natuke kõvema karistusega, selles. Maksta seda trahvi ära meeles. No ega mina neid siis Fina aresti läinud küllap. Valimiste tulemuste kohta vaid seda öelda, et rahva osavõtt valimistest oli 14. ja 15. juulil suurem kui ühelgi teisel varasemal parlamendi valimises Eestis. Valimistest võttis osa ligi 85 protsenti eriti hääleõiguslikest kodanikest ja üle 92 protsendi neist hääletas töötava rahvaliidu kandidaatide poolt. Kõik need töötava rahvaliidu kandidaadid valiti ka riigivolikogu koosseisu. Ja võib öelda, et see uus riigivolikogu oli tõesti oma koosseisult tõeline töötav rahva parlament. Kõrvuti kommunistidega kuulusid siia ka parteitud intelligentsi tööliste talurahvaesindajaid, kellest enamus oli juba ennast näidanud aktiivse osavõtuga Töörahva võitlusest fašistliku diktatuuri ajal. Ma ostsin ühe pisikese episoodi, rääkib. Olin ühe valimisele jaoskonna juhataja ja kõik olitaatorid kurtsid. Nõmmel on kaks vanapiigat ja need ütlevad, et nemad ei tule oletama. Sõitsin siis ise sinna, ajasime nendega juttu, et miks nad ei lähe. Ja nemad, serblased on ausad inimesed olnud ja pole siiamaani kordagi hääletamas käinud, naeru seal ei ole käinud ja neid ka ei lähe ja siis rääkisime sellel teemal ikka, kes küsisid, et kuidas siis nüüd niisugust asja pole veel juhtunud, et keegi nende jaoks aega leiab, et kes sa oled, ma räägin, et vot mul on ja nii kuidas siia tulid, mõttesse tulla autoga. Kas viid neid? Tooge, hääletavad, nad pole eluaeg veel autos sõitnud, jätkuna täitsa autoga Yaletamise sõita, siiralt tuleks, hääletaks. Panime masinasse, viisime seal teiselt poolt, ei vasta, ei teagi, hääletamas käisid. Neitsi mees Haaben oli ju eelmises riigivolikogus ka, mis 38. aastal võrreldi, kus oli tegelikult üsna üksikuid töölisesindajaid, siis missugune mulje siis nüüd selle 21. juulil kokku astunud riigivolikogust jäi võrreldes eelmisega? Nojah, see volikogu kokkuastumise päeva, see on jäänud meelde nii väga ülevad meeleolupäevana mitte ainult riigivolikogu endast, mitte ainult Toompeal, vaid see oli kogu Tallinna linnas. Oli nii tähelepanu väärne päev mis mul, kui neil on eriti meelde jäänud, on see, et sellele koosolekule tähendab kuulajatale oli sõitnud maalt inimesi, endisi sulaseid, põllutöölisi, maata mehi, kes olid tulnud jälgima. Mitmed olid neist, keda ma tundsin isiklikult, tulid kohale kohale tulnud ja ma olin, noh, see on tõesti niisugune. Need riigivolikogu päevad olid niisugused päevad, mis on eluks ajaks jäänud jäänud, jäänud meelde kõige paremate muljetega. Talime käitis tahtsid praegu rikkamad delegatsioonid saata ja muidugi ei saanud, kõik ei mahu lihtsalt võimatari. Ja siis suure kauplemise peale lepiti nii kokku Krulli mehed, kes salati kangema tulid, tulid siis tervitasid seda uut rahvaesindust, siis oma lipuga ja. Ja nõudsid ka nõukogude võimu ja seitse teadmisi ja nõudsid relv, esines selle hele laulmise kombes. Tutrulli töölisvanem ja üks Krulli 38. aasta streigijuht Voldemar Training. Just vaimustus oli igatahes erakordselt suur rahva hulgas ja muidugi ka riigivolikogu saadikute hulgas. Kui tehti ettepanek Nõukogude võimu kehtestamiseks Eestis siis pääses saalis niisugune maruline aplaus lahti, kõik tõusid püsti ja ma ei kujuta ette, praegu enam mitu-mitukümmend minutit võis kesta, ei olnud mitu minutit, vaid mitu kümmet minutit. Seal jah, loobiti kõnelejaid õhku ja see võsta või. Siis just Lauristini loobiti õhku seal. Seal järgimööda vist vil mõnda teistki juhtivat tegelast loobiti. Ja ettepaneku tegija motiveeresse, kui see vastlanimetatud, loobiti teda seal väga usinasti. Mina istusin tol ajal moosis seal kõrvuti sain siis tunda küünarnukitunne. Tal oli mulle siis selle huntide vahele ja ütles, et näed, ära tegime. Pildistasime kätt, sel puhul pallureid kummaski silmas pesur varal võitlejal. Eks neid pisaraid rõõmupisaraid oli seal paljudel silmas sellel momendil see oli võib-olla nende inimeste elus, kes sellest istungjärgust osa võtsid, võib olla elu kõige ülevam hetk. Jah, sest ikkagi enamus riigivolikogu saadikust olid ju küllalt palju kannatanud ja selle eest ja selle eest võidelnud, selle eest võidelnud oli teostunud nii-ütelda. Elu suurim unistus. Sellega oli siis nii-öelda sotsialistliku revolutsiooni võit leidnud ka ametliku kinnituse rahvaesinduse otsusega Nõukogude võimul Eestis taas kehtima pandud.