Lott erre õdagustiska, kae, tapolis erandes alla ja rahapäev nagu enneppide sulasest mehe ütliva esimees tuli siis minu manu esimuhel Naaroya ütel saa Juhan, säätsid tolle pillikoori käima, kaekassat näitemängu tegemisele ka elu sisse, lööve uimerdava seal ja sööksiva juba mitmendat aastat, aga midagi välja ei tule. Inimese siin kõnelevad Juhan oli ennem pide kõva püüne tegelane, võta ohja omaga, sai Aadu asi joonde ja Lütel seda visi esipatsut minule ola pääle ja oligi lännu. Jah, noh, näita mängusaid ettus enneppide küll, ega toda ütelda ei saa, aga tegemine do ära soole niisama naljapärast said ettus, jah, igasugust koomuskit inimeses, vahel Naardad, naba Jakust, vallaAga, Kestodagi tyyab Kasnu enne pritse nalja passivagi enam. Aga noh, proovi võis seda vesi jäi päris mõtlema, et pääkirju kust otsast ma siis nüüd pääle naka käed õuna Ali ei olegi nalja ajasid eta nagu nüüd targemba nutimehem ütelnud. No juhatada Mea oska, too ei ole kedagi küll mängid kah, Levad, aga kostada näitemängus erajast, võtame siis meile passib kaetoondu häda ja Pierre Kerd lõi pähe kolu selges grimmi maali poigum seal Liinandi aadri pääl, kõva mängija ja koomuski tegija. Õige Kema manu küll tema avitab, ronisises jälle kambre peale sobraasi, veidike seal ema vanal rõivakirst on ja seda vesi oli jälle mitu ennebist naljalehte karmanin, et ütlen, raadio on ka ärakäiva ja jälle veidike lehte lugeda. Noh, sai siis sedaviisi jälle Liina ja lätsi hõkva tolle näitemängutegija manu, kui too kuulsed, mina tuli Liina näitemängu pärast ja raadiodega asju siis kitt. Juhan asi Joom, joonen tolledele kõrda nagu lõhn, käi oma käimise siis ära külma selle vaheseen midagi välja otsi, mees peab sulle seal külal passima. Ei pedagi garaaži siis tolle trollibussi peale, võti karmanist pileti ja pidi hõkv augu sisse lööma. Kas nii, Kippelt ole augu kasti manu, inimesi oli palju niiguma siis perre kärtsay tolle augu ära kätte oli kontrollmann ja ütel joba ylda Massa trahvi ja ütle lihtsalt oi Taiwakemmessi Kaukum jupiletilise lehel. Minu Yinuits, vana mees sai kah parajad augu ära lööva. Aga temale Solevil Hilda midagi do Hilda nakas minu kottalt pääle. Noh, ole midagi deta, marssi trahvi ära ja asi sellega. Ja nüüd ole jälle otsaga siin toredad raadiod, aren, vaatatavad pidigi pidigi sellesitaanbal. Kae jojoba, mitu kõrda olen mõtelnud, tees õige laulu kah siin ära. Siin käib igasuguseid lauljat. Mis pärast siis mina ei või mina laulaga ja, ja siin lehenomgi vits, tisleri laul. Aga Mess viisibeldadaige laulda ka see passib viisi peal, kui kehv on rätsep tai valgu otsa lõpeb niit. Ma olen tisler, duubli, mees küll mõistvam mitmest muust Malleybabale higi, seeessen tehes asju puust, nii ruttu. Miin, Ahööveldan, töö veel ulub käes ja etma rakud. Te saan töö tegemise väes ei rikkust saada, püüa oma uhkete luuga, vaid olen rahul sellega, kui võin ma elada. Kui puhas leib, ei puudu mul ja suutäis söögi all, siis olen rõõmus hommikul ja rõõmuse õhtu ajal. Üks osav töömees olen ma ja nagu ütlesin, nii mitmest teisest targem ka, kui võidu hakkaksin, sest kaaned, kapid, kummutid, need emma peeneste ja ehitan kammajaa siit. Kui tarvis, tuleb see kõik majariistad, mõnusad on tislerite töö, ei papsidega kuningat nad põranda alla Is sekslaudu toole pruugivad kui ka üks ju näeb, kas inetud, ehkki ilusad, mis see mulle korda läheb. Küll tuleb vahest ette ka, et naine pahandab ja asjaga ehk asjad ta mu vastu, Jonny Aab panemasest pahaks, mees vaid ütlen rahu sees. Maameister olen, oli töös saam, meister mürades. Ta ammuli, tun, nägus naine Tõi napsi sallida. Seepärast on takja ratsenud nii tihti minuga, sest ikka võtan napsaku siis, kui jäin ta siis ta ei ole rahul, too siis elav rõõmuga ja tuleb surm kord minule mind àra kutsuma siis kurdiks teen, majonees ei vaata ümber ka, kui aga kurjalt käsib jaa, armutada silm käes töövel pannes ütlen ma Jumalaga ilm. Ja oot, oot, ka siin on nüüd see lugu ka tisleri kosjaskäik. Üks tisler, läinud isamehega, kosja kosilane võetud lahkesti vastu antud, neile ka tublisti süüa. Aga tisleril olnud paha komme kaua süüa ja suuga mätsida ja platsutada koju minnes öelnud isamees. Kui teinekord tagasi läheme, siis ära nii kaua söega suuga, nii mätsi. Teinekord läinud jälle isamees Peimega tagasi. Sest esimene kosjakaup jäänud pooleli, peigmees võtnud leivakoti jälle ligi, et parajasti lõunaaeg olnud peigmehe kõht läinud tühjaks. Isamees läinud tuppa peigmees jäänud leivakotiga ukse ette nurka, istunud maha ja hakanud sööma. Isamees oodanud peigmeest tuppa, ise mõelnud, kes teab, mis ta Ove jäi tegema. Perenaine põle teadnud, et just see peigmees on, kes ukse ees nurgas sööb. Peigmees kostnud koad, kaasmaa, söön teie leiba või kas ta ei näe, et mul omal leivakott kaasas on. Koosige oma tütar ise, kui tahate. Mina niisuguste ihnuskoid ei Taagi. S noid talusid oli kääsugutset ja ootavad tot. Ähvardus inglise moodi. No kuulge, esiti lükkasite mu õlle ümber, siis põletasite oma sigariga mulle kuuesesse augu ja nüüd sõimate mind koguni veel lontruseks. Kui teie nüüd veel ühe sõna ütlete, siis siis istun moteesi laua äärde. Loria ahnu lehemehe siin kaasneva inglise meheni, narri olliva õiguda, kasulikuks näpunäituseks, abinõu selle vastu, kui jänesed noori viljapuid närima hakkavad. Saksa põllutööajaleht toob ära mõnusa õpetuse, mida ka meie siin oma lugejatele edasi anname võtta, üks toob puhast pottsepa savi, kuivata esite ahju peale, ära, siis hõõruda peeneks jahuks ja segase savijahu nüüd looma vere sisse. Nii et sest üks paras vedel kört saab selle punase kaardiga määri siis rohuaias sügisel ehk talvel kõik noored õunapuutüved, oksad ja ladvad üle. Nii et nad üle kõige punased on. Nõnda ei tule siis enam ükski jänesega muu närija neid nuusutama. See määre on mõnus, sest ta ei teepuule iialgi kahju. Päälegi peseb kevadine suur vihm ta puude küljest jälle maha ja kae seda peas esiga härra prooma. Oletatavat ka siin on vitsaõpetus veel. Kuidas noor abielukandidaat teada võib saada, kas ta tulevane teine pool hääl või halva südamega inimene on, seda õpeta pree Valertsaid Tõng peab tähele panema, kas loomad ja lapsed su tulevast sallivad ja kuidas ta nendega ümber käib. Täiskasvanud inimeste vastu, meie kavalad südamete vargad alati hääd, aga loomade ja laste vastu ilmutavad nad endid kõige sagedamini teisel kujul. Mis pärast loomad ja lapsed ka neid kas armastavad või vihkavad. Vaadake siis viidete neiud, kes võib teada ja noh, peris õige ja kae, loom tunneb ära kohe, kellega temal tegemist. Hom. Kuulutus pühapäeval, 27. märtsil 1892. aastal Vanemuises perekonna õhtu kõõne muusika, laulu kui ka näitemänguga, mida herra direktor Viira oma näitlejate seltskonnaga ette kannab. Akatus kell kaheksa õhtul, eestseisus. Kae. Minule tuleb meelde tee ennem pide noorenzai kahtetus, koduküla sääsugust ja igasuguseid nalja õdagid. Ooey, mis seal kõik ära said, ettus, kossegi, käskiva kõnemehe, jõumehe ja igasuguse muu viguri, mehe ja silma moonutaja. Ja e-käe. Gerd oli lõppude lõpus iki näite mänka. Kae ühtes erast õdagut, juhatigime ja näitemängu nimi oli alkoholi õnnistus, toolid, sääste, vana jäämäng. Eisen oli tema Tennu ja Karl August Hermann oli tõese oma kulu ja kirju kõlas. No ära trüki 1000 Katsa 192. aastal osalise oliva, seal kõrtsimees tema poigmaets jooma Johan parajuse Peeter ja karskusega alla. Ei TMS pärast see mäng on minul veel nii selgede meelen ja silmiin nagu sünnis jõulesi kohe brüllasiinsamaal. No eks nüüd ole lugu lahti Kas nad on peast hulluks läinud või mis asutavad meile karskuse seltsi? Kutsuvad kõiki seltsi liikmeks, kes seda n oleks kuulnud. Tõesti mõjutan, inimesed lähevad päev vabalt rumalamaks ja hakkavad juba viina vastu võitlema. On inimestele õnnistuseks, rõõmu leitakse nii vähe maailmas, kui enam ei jooda, kus saadakse siis rõõmu. Ei. Joomine toob inimesele sajakordse kasu. Rõõmu rõõmu pole sugugi. Olen kurb inimeste rumaluse pärast. Asutuvad karskuse seltsi, tahavad jumalavilja ära võlad. Mis tarvis siis alkohol loodud, kui seda ei jooda rahva kasuks. Ta on siiski selle kõige suurema jõleduse ja rumaluse vastu tööle hakata. Ma olen nõuks võtnud joomse seltsi asutada niisuguse seltsi nimel, kus nõnda nagu kord ja kohus joodakse. Idamaisele no sa oled mõistlik mees, et igaüks näeks, kuidas ma tõesti rahva kasuks tööd teen, tahan ma Sessaadik uue seltsi liikmetele esimese klaasi alati ilma hinnata. Pärast korda igaühe taskust välja kisun. Tunnen mõju, oma mehi on neil, kuula, magu suus. Küll nad siis ostavad nii, mis tuul taga. Natukese ajaga muidu antud klaasmakstud. Täna, ma arvan, hea viin, jumala viljuk õnnistab inimeste alad. Mispärast kutsusin teid jalgu puhkama, kes tüki maad käib, väsivio ära. Peale selle tahtsin teile ette panna, mis kasulik, nõu mul ees. Ta on joomise seltsi asutada. Seltsi eesmärk on liikmed ei pea endid seaks jooma, vaid niipalju rüüpama kui tarvis. Kui kord ja kohus. Te, olete mõistlikud mehed ja tunnete vist niisuguse kasuliku seltsi tähtsust? Ma loodan kindlasti, et selle seltsi liikmeks hakkate. Me oleme juba mujal seltsi liikmed. Mina olen karskuse seltsis ja Peeter parajuse seltsis. Minu seltsis ei ole kaapikkadki liikme raha, aga mõtelge, kui suur kasu minu seltsist on. Igale liikmele annan ma nii tihti, kui ta kõrtsi tuleb, klaasi viina ja pudeli õlut öös maailma hennat. VISA Rae kõrts, Uba. Maitse käega. Te olete kohe nagu uuesti sündinud ja raha ma sugugi ei nõua. Muidu annan teile. Teist klaasinõuete külma siis intressidega tagasi võtta. Iga mees annab esiti head viina. Küll saanud siis Laasmat, nii ütleb pühakiri. Ja mis ütleb, see on õige. Minagi ta nii teha ja oleni ei. Alati ei või vett panna. AIS läheks ülevaatajale ninasse ja mina lan siin kahtluse alla. Vesi otsekohe joodiku klaasi, siis pole viga midagi. Nisu õitseb. See õnnistus on alkohol igale ühele. Peeter ja Karl teie klaasid seisavad alles täis, mis te kardate? Ega te joob niukse jää? Tihti ka sees ei ole, noh, päris elu valvsam taevast inimesele elu kergituseks antud, jooge, jooge ja rõõmustage. Muidu annad. Pagana pihta, magus hais, külapsi hästi maitseb pea pähe katsuma, ära joo, armas peet. Ära vaata viina, ehk küll seal punetab, joon klaasis, selge, läheb hõlpsasti kurgust alla. Aga viimaks hammustab see nagu üks uss ja nõelab nagu nõelu, nii paha lugu ometi ei ole. Ega üks löis midagi ei tee, üks lõks on terviseks. Sellepärast leidsin minagi ainult baraiuse seltsi liikmeks. Tõotan alati mõõtu pidada. Pagana pihta, mõnus näiuk ütlema tähe, see mees on minu küüsis. Pääse sõrme andis külgi sulg keha järele. No aga mis sina, mõttet karskuse, Karl, sinu klaas alles päris täis. Ma ütlen päris elu, Valsa rööpa kiidad mind taga pääle. Säh, säh rüvita. Mine saakkihtide kiht. Ei, see ole kellegi elupalsam surma kifti, laotad sa nalja. Häda sulle sahkukatuse külvaja. Tule appi, kas meest peast hulluks läinud? Niisugust rumalust ma veel pole näinud, kallab taeva õnnistuse põrandale. Maa alkohol ei ole kellelegi õnnistus. Need, mis tõmbab igaüks enesele kaela, kes ennast alkoholi orjaks annab. Ära nii räägi, kallis Karl, sa lähed iialgi. Nii kaua, kui inimene parajust peab, pole viga midagi ja mina pean parajust, võtan lapseeasi, sellega häda tuleb ainult liiast joomisest. Andsin poisile iga sööma allapoole naela. See harjutas poisi lõuveega nii ära, et nüüd nagu vana mees rüüpab, ilma, et tal kõige vähemat viga oleks joob funktsioon, mis ma üle pää ega sugugi ei salli. Olgu, mis on, aga pojale joomist poleks ometi tarvis olnud õpetada. Joomine ajab inimesi viimaks hukka. Ära unusta, et ma poissi oleme õpetanud parajust pidama. Rehi lausa tules. Eks jooma, Juhan tuisates koju poole, tahtis piibu pääle tuld panna, aga ei saanud tuule pärast. Komberdas rehevarju laskis oma joobnud paaga tule õlgedesse kukkuda. Üks kaks, kolm oli lei kange tuulega lausa. Vaat see on keha karrastuseks. See on õnn valamas ära läinud, seda parajat aega pead tarvitama. Ta ei lase mind rüübata kui tarvis. Pean mujale minema ja seal oma raha eest ostma, nii palju, kui süda soovib. Raha valamas, aga ei anna. Jan võt, kus haav? Siin on nüüd, ja hooaeg? Kühveldasin taskut tublisti täis. Leedas talgud. Nüüd võib ilma isa teadmata kõige paremat nii palju juua, kui iganes jääk saab. No hõissa pois. Mis need on? Poiss, mis sa siin teed? Isa, isa, isa. Kõik mu varandus põleb tuhaks ja sina varastad seni murra sind sellepärast. Ja aga mullal toobi kõrtsis võlad maksta ja kodu ei lase sa mind nii palju juua, kui süda tarvis. Seal pidin varastama hakkama. Taevasaite mu pea käib ratas ringi ümber, ma ei tea enam, mis teha. Üks õnnetus teise järel. Esmalt paneb jooma Johan minu rehe põlema kus kõik mu varandus natukese ajaga tuhahunnikuks sai. Ja nüüd, kus õnnetusepaigale tagasi tulen. Poja varguse pealt ees. See on hirmus. Ja kuidas ei ole oma poega õpetanud. Niisugune mees pillab ju minu higi sees tervitud kopikat peagi ära. Kui ta neid õnnetusi minu peale ometi nii palju tuleb. Ma näen, et ma pean siia surema. Taevas, kui ma veel pääseksin viinawadi surmast külma parandaksin. Ja oma tõotust ehk muidu tuleb sulle veel suurem nuhtlus, kui tänini olnud kullakallis. Karl aita mind, päästa mind uppumisest, samas surnd saab mul suu ääres rutta. Rutta, et mu hing läheb, kõik, pean ma, mis ma tõotanud. Täna taevast, et eluga pääsenud ööd näedsamis õnnistus alkoholil. Ja nüüd alles tunnen ma, et joomine iialgi õnnistust küllaga häda ja õnnetust toob. No mäng oli, jää, ega midagi ütelda ei saa. Kahe selle mängu võis meiega, kaloosin Vilnõidki äradeta ja ta ennem oli tolle näitemänguga seda visi veega siis tollist käski, passussa. Ei juhataja ega tegija, too oli rohkem lusti ja toredus asi. Seal koduküla oli paljuse rätsit, nii kui nüüd üteldakse entusiaste, kes palju aastaid kuun, käisime nagu sütti Kuusti karja, leida kontury poeesi, sääliqueedi, vana Raids tiiku volli kellani, noore mehe Valgemäe poeesi daatiale Juhan ja Malcuse, Juhan ja paljud õisi ette ütlejas oli vana kuul meister Iida Närska. Ega siis ole haiga kellelgi kotun, osa oppi ei too, käis kõik töö pannes Jendusid, sütti Kustised osa raamatu, kündmisemann adra käsipuu pääle, kui vaoga ütles, Turme veeres, tõi, see sai, oli üits lehekülg juba pääl. Tackele Juhanites ole kunagi vajab alleldad, tule tähemba jälle tulesid säädma, tema tuli alati esivahel peris kaugelt aena maalt eskaiba kunagi, et on väsinud, kõik kolivad olla ka juba harinud küll Juhan, tule peesi õiges ajas ja Juhan tulligija hakatuse ajas oli kõik õrrane. Kahe seal ma siis oma mariga tutvassaigi mari mänd ratsid vigurivända rolle nagu tema ees Jolligi. Oli ka sedaviisi, et essa arugi meratsenu omavaid võõra sõna olliva muudkui ütline perramised, üteldi. Mjaa pidi siis minema Marima nuia ütlema, kuda oles, kui ilma sulle kosjatules nuhaga ette ütlejal oli raamatuise kotuse pealt valla ja ütel kõvasti. Sa oled säratse kurja ja Albi mooduga, mine asju ei tahagi. Kui me asi sinu sõna edesüti, oi Taivate kosmarilaids näost verre vas nagu vähk, et kõik sinnapaika ja pist püüne pealt minema pere Kärtikki taltusi tõene ja tuli tagasi mjaa siis vaegistide, tead ära belgia külmapidu haigu kõik sõna õigide välja ütle. No seekord jäi siis sellega mjaa mõtli siis mitu päeva, kuidas aas mariga kõik päästeta arvutisedaviisi esiendusi kui õige tiissedervisi, mis tollest, et toda raamatut ei ole aastus mari manu, kes istub sängi veere pääl võttastelisel kõvaste ümbragaala kinni, Brahmašme uisu ära ja kitas kaesiinomiiskesti admestatiiv. Kate nädala pärast on pulma Iidee Vaina ara ja teiegi sedaviisi nagu udukotus ette tulli arste siis sedaviisi täitvärki ja kuraasi Mariimanu nihkuma siis ta kinni krahmassi, vaostus, äng põrmandule kokku. Vana kulistasimessangi vastu oli pantud, tema kah otsa ja Essolegi muud Kuits rabelemine seal kulisi kuhjal. Loogaja poiss kit saalist. Juhan ära jäta, võtame uisu ära, tolle peale nakas terve saal naerma ja plaksutama kui juhataja ära näijat enam pidesi mängi, saa tõmmast olla, yin Raiva ette. Olliga peramine, haig, kõikulissi, sate ümbranicu Collin. Kui me siis mariga sealt koli alt välja saime, oli Marimi juubele vihane mees, kole ja esitõrrel. Messabimelomonte teid, kas hullus lätsid vai aasid vussi terve näitemängu mina ehitusi, kaharat, mees, tõbras nüüd oled ennu läätsi siis saali, seal kolistati veel Peinke kokku, et tantsuplatsidelt ta tahtis juba häbi pärast ära minna, sinna taade nukka ja istu kuvas oks, Peeter rabas mul õlast kinni ja kett. Oih Johan. Küll oli tähenda kena mäng seeerrast nalja ei ole juba ammu ollu. Jäises tolles Okspiitri otsa suu valla vahtma ja ess mõista, kolme lugeda ja. Kae, kuidas töine kõrtsu Atardusest, inimese arusaama Vaid sa selle peale vanduda, et see kiri, seen, sinu käekiri ei ole, ma usun küll vaid ka selle peale vanduda, et see kirjutamise mood mitte sinu käekirja moodu ei ole. Ma usun küll vaid 100 selle peale vanduda, et seal kirjal mitte pisutki sinu käekirja moodu ei ole, ma usun küll. Pane tähele, et sa selle üle, mis asin, ta ootanud, oled kava astust pead andma, usun küll. Kuda, tahad sa siis ennast vabandada ja tõeks teha, et see mitte sinu käekiri pole, et ma koguniste kirjutada ei mõistagi? Kuidas käsi käib, Rein? Juba kaua pole näinud ikka ühest päevast teisi naisi võtnud o üks väega kiiduväärt asi, et sa seda oled teinud mitte nõnda kiiduväärt, kuidas mõtled mu naela väga tige, oi viletsust, siis on mul kahju. Väga suur kahju ka ei ole mitte tallulli 3000 rubla kaasalvana. Muidugi muidugi. See aitab ju siis kurjas kannatada. Kuidas ma ostsin selle raha, särgi surid kõik ära, oi-oi-oi, seda on kiip kuulda. Kraadist enam külili härjad, isemaksid see Sonsu kahju ometi jälle tasutud, mitte mõteldagi. Maja põles ära ja raha jäi siis. Ah mis hirmus õnnetus. Väga hirmus ka mitte mu naene põleskaar rahaga ühes ära. Pierre Terre, vana Peeter mis head sa kodupool tood Pole suurt ühtigi? Meie vana rank järvest paari nädala eest ära. Kah nüüd asi vas kärvata. No mis tal siis viga oli, teised arvavad, et liiga palju raibet on söönud, mis raibet on ta siis? Ilkka nende nelja kõrvi tõlla hobustest, kas, kas need siis surnud on? Mis tõbi neil oli, ma usun, et see suur veevedu on nende elu lõpetanud, kes tohtis siis niisuguste hobustega vett vedada, kas pole rumalus, muidu ei oleks see ka mitte sündinud. Aga kui meie mõisa põles, siis pidid ka nemad abiks olema. Meie suur mõis, ütle tsoon ära põlenud. Oh seda õnnetust. Kus siis tuli lahti, pääses nende tõrva lontidest, millega nad mõisa õue peal hooletumalt ümber käisid, mis pagan tegid, tee siis nende tõrva lontidega õue peale, oli õnnetuseks antud neid tervalonti sai õndsa proua matuste aegas pruugitud vis minu ema surnud ja maetud, ilma et minule ühtki sõna sellest oleks kirjutatud. Ma ütlen sulle, Peeter, kui sa mitte hull ei ole, siis oled sa see kõige õnnetum sõnumitooja siin maailma peal.