Täna on meil stuudios žürii järgmises koosseisus. Professor Artur Vahter, Ants Üleoja, Kuno areng, Olev Oja, Helju Tauk. Niisiis kuulasime Väike-Maarja piirkonna ühendatud segakoori. Maikuu sees esines see kuur edukalt vabariiklikul maadaidlejate ülevaatusel. Väike-Maren segakoori nime all esines, nagu juba öeldud, tegelikult kolm koori Kiltsi rakke Väike-Maarja segakoor Arno Kasema juhatusel. Tuleb muidugi positiivselt märkida, et koorijuht on suutnud ühendada mitte just väga lähedal Asuvad koorid üheks kooriks ja sellega läbi viia harjutusi, kuid sellest samast sõltuvad ka selle koori puudused, milles esmajärjekorras peaks mainima vokaalset ebaühtsust. Ja vaevalt on täiesti mõeldav, et oleks suudetud ühiselt läbi viia hääleharjutusi või vokaaltehniliste võimete arendamist. Sellepärast ilmedki vokaalset laiali valgust lauldakse väga lahtiselt mis mõjub tervele esitlusele küllaltki halvavalt. Mul oli võimalus kuulata seda koorimaa kooride ülevaatusele ja seal jäi sellest koorist nagu tugeva mulje. Võib-olla otseselt teda sellega, et need antud lindistused on tehtud natuke varem ja tähendab, et koor on nagu edasi läinud sellel ülevaatusel või vestlusel. Võib-olla see naisalt lamedusse, lahtine toon oli nagu vähem domineeriv siin kahjuks täna ja see hakkas natuke häirima. Ja siis mõned lood on üle jõu käivat nagu näiteks Mihkel Lüdigi põlismetsa järv, kus on just tarvis niisugust ilusat kantileeni. Ja sellest jäi ka päris kõvasti puudu. Rahvalaulud, mis lõpupoole oli lauldud. Need jätsid parem mulje, kuigi me oleme kuulnud seda läti rahvalaulu mattal murenenud peaaegu Nile korra. Tundub, et üldine viga selle loo puhul on see, et natuke liiga aeglaselt tahetakse teha ja ka siin Arno Kasemaa on tempo valinud vast liiga rahuliku võiks laulda vahepeal alla preemia, siis tahetaks võib-olla natukene parem mulje selle läti rahvalaulu kuulamist, see käiviga kaad meie noodis on ta välja antud. Neli neljandik-taktimõõdus, nagu koorijuhid on seda väga sõna-sõnalt võtnud on kahe silma vahele jäetud selle laulu uljas ja hoogne karakter ja see üldine meeleolu, nii et on võetud 104 neljandikku nagu liiga sõna-sõnalt. Ilmselt peaks kaaluma seda küsimust, kuna areneksin arvas paranoiliseks. Mis puutub kavasse, siis kava koosneb põhiliselt kahest suurest lõigust. Esimese suurema osa moodustavad eesti klassikute teosed. Siin on Mihkel Lüdig saagaav ning kahjerman känd teise poole kavast aga rahvalaulud. Üldine mulje nendest pooltest on need, esimene on liialt tõsine ja jätab kergelt üheplaanilise mulje. Võib-olla see sõltub ka ettekandest ist. Niisugused laulud, nagu juba juttu oli põlismetsa järv, kasvõi me oleme põhjamaa lapsed. Lüdigi mets on küllaltki rasked, kuid väga mitmepalgelised lood. Lauldes see aga eriti silma ei torganud. Teine pool kõlama ka paremini ja rõõmsamalt. Kuid ka siin tundub, et lauludes peitub palju rohkem võimalusi, kui me seda lindilt kuulsime. Selles kavas tekkis küsimus teise lauluga nimelt Mart Saare kevade unistusega selle laulu päritolust. Sest et meie siin nagu keegi tunne seda Mina ei ole kuulnud seda juhtunud kuulma ka nooti nägema. Ja nii mööduval konsultatsioonil ühe Mart Saare nimekama uurijaga ka temal ei olnud nagu andmeid selle laulu kohta. Nii et muidugi oleks huvitav kord võib-olla koorijuhiga sellel teemal rääkida. Laule ise tundub olevat ka kuskilt kas varasemast ajast või mingist ülemineku ajast oma lihtsuses ja mõnesuguses nihukeses ärkamisaegses laadis. Ilmselt tahvel tekkis sellest, et nagu laul tagant ei tunne seda Mart Saart nagu hästi hädad. Eriti teisel poolel. Esimene pool võiks ju veel Mart Saarele, teine niisugune kergelt öelduna liider tahvel, ühesõnaga jääb meie ülesandeks siis välja selgitada selle laulu päritolu. Puudutab kava tervikuna, siis on tõepoolest mulje, et koorile on kasuks laulda veidi lühemaid liikumaid laule, tugevamate karakteritega laule kui rahulikult arenevaid mõtlevaid, pika Kraasilisi, mille puhul on oht minna raskepäraseks ja on oht, et laul võib jääda igavaks. Selles mõttes viimased laulud jätsid üldiselt parema mulje. Mis puudutab temposid, siis peale läti rahvalauluseade ka inglise rahvalaulu puhul oli seal selline mõte, et võiks laulda liikuvamante kergemalt. See tooks kah kavasse suuremat vahelduseks. Kust mul on siin veel väike märge, selline nagu ühe, kui teise laulu puhul tempusid liialt vabalt kasutatud kiirendusi ja liialt aeglasi momente sees. Võiks nagu ühtlustada. Mul oleks siin üks märge veel lisada selle kava valiku juures, kui me siin juba rääkisime Mart Saarelaulust siis on üks teine lugu veel, mis võib olla nagu niisuguse lühikese kava sees ta tegelikult midagi juurde ei anna, son Herman känd mure, tema seda heliloojad nii väga vähe suhteliselt tunneme ja teame, praktiliselt suurt midagi ei olegi kirjutatud ja selle laulu väärtus on ka niisugune küllaltki kahtlane. Ei teagi, kas seda laulu üldse meil kunagi ette kantud on vä? Kui on niisugune lühikene kontsert nagu antud juhul siis olla peaksime tõsisemalt mõtlema nende laulude väärtuse üle, mida kavasse panna. Jah, see vist ei ole nii tugev, et teda oleks võinud siin kavas esitleda. Siin kaasal terve rida, mis nõuavad head voolavust. Eriti just sellele tähelepanu pole pööranud. Paistab nii, mõningates lauludes näiteks kas või inglise rahvalaul, et ta raudtee püsti takti esimesi osi annab meile nagu mingisuguse erilise rõhu. Ja selle tõttu voolavus, hävib või kaob. Me teame, et need koorid on erinevatest paikadest ja minu arust see, et Arno Kasemaa suutnud seda siiski üheks ansambli luua, üheks kooriks luua. See on kahtlemata suur organisatsiooniline töö ja suur tahtmine seda taga. Ja selles mõttes võib-olla Niukest ansamblis puudujäägid ongi tingitud, sellepärast vaevalt et see kool nii reguraalset koos saab harjutada ja kindlasti on seal juhuslikku laadi. Aga ka ülevaatusel me nägime, see oli ligi sajaliikmeline koor seal võib-olla natuke vähem. Minuarust see fakt ise on juba väga tähelepanu vääriv. Nii et võib-olla siin ühtlustamate, mõnes mõttes ansambel on ka sellest tingitud, et see kollektiiv ei, ei saa niiväga pidevalt koos. Võiks arvata, et see töö, mida Arno Kasemaa selles piirkonnas teeb, on väga suur ja, ja ilmselt väga palju energiat ja, ja vaevanõudev ette võtta, et igal juhul tuleks soovitada ka teistele läheduses asuvatele kooridele samasugust ühist ettevõtet kas või üksikute kontsertide läbiviimisest, kahtlemata see, et kui me mõtleks nii, et näiteks need kolm koori peaks eraldi laulma siis tulemus oleks kindlasti nigelam. Need juba see suund. Väikeste kooride koosüritused on igatahes väga tervitatav nähtus. Kooride raadiofestivalil on esinenud juba üle 30 koori. Telekuuldu oli üks nooremaid saatjaid. See on Eesti põllumajandustehnika Nuia osakonna ametiühingu klubi naiskoor, mis alustas oma tegevust 1970. aastal. Sellel noorel kuuril oli tänavu kevadel juba märkimisväärne saavutus. Esikoht naiskooride hulgas vabariiklikul maa taidlejate ülevaatusel. Žüriis on täna Artur Vahter Helju Tauk, Olev Oja, Ants Üleoja ja areng. Mida kõigepealt öelda kava ülesehituse kohta? Kava on mitmekesine. Ja selle juures raamiga sellise ilusti mõeldud kaarega avalauludest. Kuni lõpu lauludeni sellisesse plaani väga ilusti mahuvad. Vennasrahvaste laule. Kavas domineerib rahvaste laul. Nimelt on võetud ka Leedu-Läti-Vene-Gruusia ja Eesti rahvalaulud. See teeb kava muidugi mitmekülgseks ja sisuliselt huvitavaks nendesse Onlüütitud siis vahel eesti klassikat ja Eesti kaasaegseid heliloojaid. Mis puutub kava arengusse, siis tundub, et alguses on siin väga hästi kava koostatud tanalama tempolena arendus vaheldus kuid lõpupoole eriti hakkab segama aeglased tempod ja seetõttu muutub üks luisemaks näiteks kuues, seitsmes ja kaheksas lahustada gruusia rahvalaulus on küll väikene, niisugune kiire osa ka siis see on siiski niivõrd lühike ta kuidagi ikkagi üldmulje on, vähemalt minule jäi niisugune aeglane. Nende laulude piires oleks võinud minu arvates kaheksast laeval see Bellmanni ellerhein panna Ivo Miina härma järgi praegudeni rahvaste laulude vahel, nagu. Ja tundus, et ta oli nagu pisut liialt venitades ette kantud ka, kui ta nüüd selle koha peal oli, kus oli, siis ta mõjus lõppkokkuvõttes nagu staatilisena ja nagu väga aeglase lauluna. Aga üldiselt kogu kava jätab väga toreda elamuse elamustikult lauldud ja see avaldub toonis värskuses tooni ilus intonatsioonis millele erilist midagi ette heita ei saa, tuleb minu arust teretada sihukest toredat koore, mis on tekkinud hiljaaegu ja taastada kava kuulasime siis mind näiteks meeldivalt üllatas see, et suhteliselt lühikese ajaga on hakanud koor kõlama. Ja kui rääkida kooli, kõlas, siis seal kõigepealt kompaktne ja ka ansambel tasakaal on täiesti olemas ja tundub ka, et on omajagu tööd tehtud Kadoni kujundusliku küljega, sest paljusid koole kuulates hakkab ike teist kõrvale näiteks teravdoonia kuidagi kontrollimata hääle andmine, aga selle koori tänane kontsert, nihukesi pretensiooni nagu ei põhjustanud noore koori kohta koorik olemus on päris hea, eriti peab ütlema sopranite kohta, kes läti rahva veidi Savisa haljas harikene. Need kõrged noodid väga hästi ja puhtalt võtsid vokaalselt hästi võtsid kooriga elamus ka teistes häälterühmades on päris hea ja nauditav, torkas silma ka teatud niisugune kontrastide otsimine mõttes tõsiste kontrastide otsimine kõrvuti nihukeste legaatot nõudvate lauludega, olümne neil kavas ka leedu rahvalaul, kappab noormees ja siin mulle meeldis niisugune kerge läbipaistev faktuur, mis oli koori poolt saavutatud. Ta ei mõjunud raskena ja minu arust seda kättesaadavus kergust. Aga see niisama lihtne ei olegi. Võib-olla negatiivset momentidest, mis hakkas kõrvu näiteks lauliku lapsepõlves kippus kohati koor forsseerima ja sest oli põhjustatud ka teatud institutsiooniliselt nihked kuidagi nagu intoneeriti ülevaid harmoonia hakkas kannatama. Üldiselt koor laulis ju suhteliselt puhtalt, mis on toredaks eelduseks selle tulevikutöö jaoks. Kena oli ka see, et nihukeses laulus nagu suveööl esialgu nagu ei häälestunud need rihmad omavahel päris puhtaks, kõlaks Agani laulu käigus varsti leidsid üksmeelega häälestuse osas. Või kui te lubate, ma veel ütleks paar head sõna dirigendi kohta. Ta tundus olevat nii kenasti liikuma käega ja elama ja väga sujuva musitseerimisega sageli esinenud sellistel noh, raske pärast löögist lööki läbidakteeritud või läbi kohe lausa söödud muusika pakkumisi nagu ei olnud kuulda. Ja ka dünaamika tänu sellele koorile oli kenasti liikuv. Aga kas siis mõned laulud ei tundunud natukene siukseid, aeglase võitja astub iseloomuga, vastad võib-olla teine laul, minagi nihulgencebelmanni Seebelmen ellerhein, see oli vast kõige nii võib-olla kõige halvemini ette kantud. Ja ta muidugi puhas, puhas, aga ta vajab eritis kergust. Väga üheplaanilise mulje jättis ka ikkagi Tambergi ta võib-olla, et see on Bigaga loodus, aga ma tunnen seal laulu pähe, aga kuidagi nii kuulates oli ta üheplaaniline. Kuna Tambergi laulan tugevasti kõneline või kõnelev, võib-olla võiks teda tempoliselt siis vahenduvamalt retsitatiivsemalt ka ette kanda? Sest see sihukene sisuline laeng, mis selles loos siiski on kangelaskalmu see jäi natukene jah, kommenteeriks praegu kuigi tundus, et koor laulis seda püüdlikult, aga sihukeses staatiline muusika nagu domineerima, esialgselt on see laul kirjutatud klaverisaatega koos ja nüüd hiljem jäetaksegi autor veel sellele veel spetsiaalse saate, kus on siis kasutatud Timpaniti flööti, lohutasin näiteks omaette, huvitav on meeleolu võrdlemat minu arust. Iivi Harju on üldse niisugune väga lüüriline natuur. Ja võib-olla selles mõttes Eino Tambergi laul, nagu jäi tema enda poolt ka, nii, võib-olla lahendamata sealt vasse niukene staatika natukene tammu paigalseisuni ei oldud nagu sellest sellest küllaldaselt jagu saadud. Aga üldse võiks ütelda selle koori kohta, seda hiljaaegu, mul oli võimalus neid kuulata Viljandis ja neid ka näost näkku näha. Seda koori on väga meeldiv ka vaadata, kui nad laulavad äärmiselt elamuslikult ja sugune tunne jääb, nagu kõik need koori liikmed oleksid väga musikaalsed. Nii et pean seda koorijuhi üheks väga suureks plussiks, et ta on suutnud iga lauljani nagu omamoodi jõuda, et igaüks lauldes püüab anda maksimaalse Scani välja, paistab mitte ainult kosta kõrvu. Ja sel korral on kõik eeldused kujuneda nii väga heaks kontsertkooriks, tal on kergust, voolavust ilmselt ka koorijuht on väga osav, musikaalne, eriti tuleks just produtseerimiseks rõõmu võib-olla alla kriipsutada, sest ilmselt on see kõige olulisem, mis üldse interpretatsiooni koos siis. Nii tuleks hinnata, sest ei ole midagi igavat, kui väga head ettekannet kuulda, kui see sind ei liiguta. Aitäh. Täna esines kooride raadiofestivali žürii eesfestivalil kõige nooremaid osavõtjaid. Eesti põllumajanduse akadeemia segakoor. Žürii koosseisus professor Artur Vahter, Helju Tauk, pole vaja, Ants Üleoja ja Kuno areng epasega koor, nii nagu siin juba öeldi, on meie kõige noorem segakoor arvatavasti vabariigis. Kava on üles ehitatud põhiliselt kas rahvalauludest või siis nii kergematest ja väiksematest originaalteostest. Mulle meeldis see, et selle kava sissejuhatavaks osaks oli vana üliõpilaste laul, Gaudeamus ja rahvusvaheline üliõpilasliidu hümn, mis aga tundus kava juures, et et esimene pool, kui teine pool langesid kuidagi ühte laulude valikul tempodelt ja võib-olla sisulises mõttes alates kuuendast alust peas, on neegrid kauge tee on täiesti tempoline monotoonsus kuni Raymond late laululine ja sealt võime vaadata teist lõikumist kuni lõpuni on jällegi niisugune voolav karakterit, kas võiks siis öelda nii, et need laulud oleksid võinud olla kuidagi teisiti eristatud? Ei, seda ei saa vist öelda, sest laulud sisulises ja stiirilises mõttes lõpupoole on nagu teisi stiilis ja ees teises stiilis nagu segad, val rask, selline ka valik võib-olla isegi põhjendavad seal nagu koorile meeleolu loomiseks. Sest jah, tõepoolest nädal tekkis populaarsed laulud hästi palju lauldud laulud ja koor. Algul neid kahtlemata päris suure rõõmuga. Mul ei ole midagi vastu tava esimese poole suhtes ja ka kava keskosa suhtes, aga lõppu ma mõtlen just kolme viimast laulu, siin hakkab mul midagi natukene vastu, nimelt kolmekesi kõrvuti, nad hakkavad 11 sööma ja natuke läägelt mõju. Muusikaline maitse hakkab oma negatiivset mõju avaldama. Minu arvates laule võib vabalt laulda. Ja ainult, mis mind natuke häiris, võib-olla just see seaded. Idea, kui õnnestunud nad on. Natuke üheplaanilised, kõik kolm, samuti igal pool ei õigustanud ka flöödi kasutamine mis põhiliselt dubleerib, sopteraleid ei vaidleks vastu sellele siis kui, kui meil on tegemist, oleks vähem erudeeritud koorilauljatega, kuna seal on tegemist siiski üliõpilasnoortega, siis minu arust tuleb siin kõik võimalused arutada ka maitsekasvatamise kujundamisel. Ja minu arust neid laule oleks pidanud panema festivali kauba, ma mõtlen kolme viimast. No see on võib-olla õigus, et nii omavahel laulmiseks ja, ja õppimiseks oleksin neilt laulud vast päris nii meeleolukat, kuid neid nii-öelda tõsise festivali kaua ja osa võtmaks võistlusest võib-olla tõesti ei sobiks. Aga see on niimoodi meloni festivali juhendis öeldud, et et võib valida, kavatses laule olenemata stiilist, olemate žanrist ja et ei oleks tarvilised kõikurd ühtemoodi laule, laulaks. Kas ei lase siiski mitte koori tegutsemise aja vähesuses, tähendab lühisuses? Selles mõttes, et need laulud on nagu oma näo nii veel jõudma Ta esituse mõttes. Sest see teeb lauldav nahk kergemat muusikat ja natuke meeleolumuusika laadis muusikat ei ole iseendast võttes mitte paha, seda enam, et siin on ka tõsisemaid asju. Muidugi, me teame seda, hüppas kunagi oli väga tubli segakoor, see oli küll aastaid tagasi, kui Roland Laasu lõpetas konservatooriumi, tuli värske jõuna Tartusse tööle, siis tasuta sepast segakooris oli väga tubli kollektiiv, ma tean seda kollektiivi päris hästi. No mingisugustel põhjustel see kollektiiv lõpuks lakkas eksisteerimast ja veed hüdron epas siiski, aga suurearvuline segakoor, see omaette on juba tore nähtus. Võib-olla selleks, et kõigepealt seda koosseisu kuidagi kokku saada. Nähtavasti see kava ongi sellel sel põhjusel just niisugune, nii siit kui sealt väga meeldib. Koori meeleolukas hoogne esitus, vokaalselt domineerivad naised, algul need laulud kõlasid väga naiskorralikult, pärastpoole hakkas ka mehi kostma näiteks eesti rahvalaul ja Anti Marguste seal 20 naiste meeste vahel, kus ka mee kostis, kuigi mitte. Sa oled nagu voorusel ikka ei ole veel täiesti välja kujunenud. Võib-olla mõnel pool torkab silma õhuke kitsas tooni andmine ja eriti meeshäälte juures. Ja siiski ilmselt sümpaatne, arvestades selle koori suhteliselt lühikest, iga kõige rohkem seda, nagu öeldud küll just see nooruslik laskus laulda, tahtmine lööb siit välja ja vokaalselt võimed on olemas, mida kindlasti ei saa parandada ja selgelt selle poole võib-olla päris suunduletud näiteks turist neegrispirituaali kauge tee või omamoodi kuidagi väga toreda häälega tegi, tegi seda soolot väga aktiivselt. Siin võiks ainult avaldada arvamust, koor samal ajal solistid toetuseks laulis vast liialt akadeemiliselt või, või mitte selle solisti kirega kaasa minnes, nii et siin tekkis nagu omamoodi lahkuminek selle muusikaga ka interpreteerimisel. Nii et nagu kaks stiili. Muidugi on kena kuulata head klaverimängukoorilaulu kõrval, aga kas ei paista teile natuke ehk kohtadest, tuli klaverisaatega laule selles kavas? Esiteks toob see kaasa paratamatu kõlalise ühetaolisusega. Koor arvatavasti on küllalt tugev ju, et laulda ka ilma klaveritoetuseta, ilma et vajada otseselt tuge. Aga need saated olid üsnagi kooripartiisid, dubleerivad, et kui juba võtta saatega laul, siis selline, kus klaver või mingi teene instrument midagi olulist juurde annaks, täiendab rikastab laulu. Ka flööti jäänud siin midagi eriti juurde sidupeeris ka rohkem sopranit. Võib-olla tasuks natuke rohkem just pead murda selle üle kuidas esitada inglise laule spirituaali kui eesti laule erinevalt tähendab otsida välja igast laulust tema tuum, tema põhikõla, vaat nendega opereerida siis kava mitmekülgsemaks teha ka antud valiku puhul. Meie muidugi oleme neid arvustanud, seda koorib peaaegu nii nagu vanakooris, aga loomulikult selle koori tulevik on alles ees ja nagu nendegi laulude esitamine näitab, on tal küllaltki võimeid, et kujuneda tugevaks kooriks teiste akadeemiliste kooride kõrval. Täna on stuudios raadiofestivali žürii järgmises koosseisus professor Artur Vahter, Kuno areng, Ants Üleoja ja Olev Oja. Räägime Konstantin Türnpu nimelise Eesti NSV teenelise meeskoorifestivali kavast. Kuuldud kava hõlmab endas Eesti kaasaegsete ja vene heliloojate teoseid. Siin hakkab silma kõigepealt võrdlemisi tugev annus kontrastsust üksikute laulude vahel. Ja peab ütlema, et kava tervikuna seisab koos kuigi esituses võib-olla on teatud niisugune vahe tunda selles mõttes, et kasutatud lindid ei ole mitte üheaegsed. Tuleb eriti märkida seda, et näiteks kaks laulu nimel tester mäelappi laulja Arvo Ratassepa Eesti mullad need on spetsiaalselt kirjutatud sellele koorile. Mõni aasta tagasi toimus Hollande konkus kus siis nimetatud teosed said ka auhinnatud ja peab ütlema, et lapilaul seda on laulnud ka mitmed teised koorid. Tahaksin märkida, et tervikuna lood, mida me kuulsime, ei ole kergete killast. Siin tuleks esile tõsta oma raskusastmelt eriti Glinka öist vägede ülevaatust. Samuti eelpool nimetatud lappi laulu. Samuti Ratasepa Eesti mullad. Meile kõigile tuntud filmeni järv, Kovali teos ei leiagi peaaegu ühtilisukest lihtsalt lookest. Kõikidel on oma sisuline ja tehniline raskuspunkt küllaltki arvestatav. Ja kui kokkuvõttes rääkida ehitusest, siis minule kõigepealt meeldis see niisugune veenev ja lõpuni öelda tahtmine. Eriti domineeris kava esimeses pooles kus ei tunda suurt laiakoori kõla ja väga aktiivne ehitus näiteks mööda mägiteid ja orge vana revolutsiooni laul. See üllatas oma rull laias laamiliku hingusega emotsionaalse karakteriga, mida meie Eesti kordelt nii väga ei ole kuulnud. Samuti ilmen järv oma üldise kujunduse poolest massiivse ja monumentaal mulje, kuigi forte kohtades natukene kippus häirima ülepingutatult too teatud forsseerimine. Aga muusikalised kujundused jättis tervikuna see kontsert küllaltki veenva ja ja meeldiva mulje. Tahaksin lisada siia juurde veel revolutsiooniline laul mööda mägiteid ja orge seal olnud üks väike tenorisoolod, kinni hoitud, kõrged noodid, need kuidagi väga hästi sobisid selle laulu juurde väga hästi esitatud ja nad olid väga hästi lauldud ja kava on sisuliselt väga tõsine. Selle peab kõigepealt rõhutama siin eriti mulle paistab, et domineerib dramaatiline joon, kuigi siin Gustav Ernesaks, Nad tulevad ummik kandist annab ka lüürilise ilme. Esituse poolest juba siin, nagu räägiti, on häid tulemusi saavutatud kontrastid hästi välja toodud. Ansamblis kõlab kakoor küllaltki kompaktselt üks käeli domineeri ja peab au andma isegi esimestele Tenuritele. Kohati tõepoolest, kõrgetes kohtades võis täheldada forsseerimist, eriti ma ütleksin härra Ratasepa Eesti mullad kohta kus nii seal kadentsides võib-olla liialt üle pingutati. Kaunis raske oli Tenuritel Heino Lemmiku keskpäev, kus esimesel Tenuritele mulle tundus säravust seal kõrgetes registrites ei saavutatud, siin on peos, torkab silma just see pildistamise koha erinevus, esinemise talud olid kontserdisaalis. Kuid need Lappi Laul, Keskpäev, nad tulevad hommikul kandist lindistatud teises ruumis ja see torkas eriti silma. Ja kahjuks tuli tenoritele, kus tenorit ei kõlanud enam nii toredalt, kui nad paremates nimistustes kõlasid. Lemmiklaul on kirjutatud nii väga tüüpiliselt lemmiku moodi väga lühikeste muusikaliste mõtetega. See tähendab seda. Üksikutel rühmadel on eraldi soolosid väga palju ja see, nagu antud juhul tuli see siiski koorile. Üldiselt kahjuks laulsid tenorid üksinda fraase küll bassid, laulsid üksinda ja ja nagu tuli ilmsiks see, et rühma sisemine ansambel ei ole mitte alati kõige parem. No eks igasuguse kooringuseks katsekiviks ongi polüfoonia minu arust. Ja kui meil tavaliselt oma Boones muusikas viisi seal nagu kõige kõrgem hääl ütleme, esimese tenori, siis me oleme harjunud juba ka koori töös, võib-olla need kõige rohkem lihvima, teised jäävad kuidagi tahaplaanile. Võib-olla selles osas ja sama märkus, mida Ants Üleoja rääkis, paistis teatud mõttes silmaga ratas palavuses, seal on ka väga palju nihukesi üksikuid momente, üksikuid domineerivaid viisi lõikkimis käivad ühest äärest läbi teise ja seal sihuke Polifooniliselt arendatud kude. See jäi ka kuidagimoodi mitte nii väga ühtlaseks, võib-olla keskmiste saartest, kus need lõigud viisid läbi, läksid seal ansamblile ühtsus natuke kannatas siis tundus, et just ainult üksikuid fraase kokku viies ei saavutatud muusikalist tervikut, eks muusikaline ei joon nagu katkes ja seetõttu jäi üksiku fraasi mulje seniste teos endale iga. Ma mõtlen päeva juures keskpäeva juures võib-olla natuke segab jahedali liialt. Fragmentaal on, kui ta ratassepa juures see mind ei sega end just ettekandeks oleks ta pidanud natuke olema nagu seod, üldine sisuline joon on seal hästi välja toodud. Kasvõi see keskmine kulminatsioon sai minu arust hästi välja öeldud, seal keskerakonnas on suurepäraselt saavutatud. No mis puutub Gustav Ernesaksa rattulat hommikukandist, siis selle laulu juures tundusid liialt metronoom, oli teos ning liialt rõhutatud tekst mis ära saksa puhul nagu tuleb, kahjuks temapoolne tekst on teisejärgulise tähtsusega, kuid vokaal Belkanto stiil on esmajärgu tähtsusega. Ja selle tõttu see minul natukene tundus võõrana ja võib-olla mitte kõige paremini õnnestunud ettekandega. Sa ilmselt oleks soovinud natuke vabamat fraasi käsitlus ja kindlasti kasutada. Aga mida öelda selle kõige suuremal kõige mahukama teose kohta, öine vägede ülevaatus? LINK ainer, mägede ülevaatus minu arvates on esitanud väga veenvalt. Oleme harjunud isegi natuke aeglasemalt kuulma, kuid ka see tempo, mis praegu võeti, see andis nii väga sihukese energilise Ilme kohe kogusele esitusele. Sisuliselt oli see lugu hästi lahendatud tänu orust, võib-olla oletasin. Täielis häiris maha ja lihtsalt see tehniline küündimatus, kui nii võiks öelda, mõned tipud natuke madalad ja nagu need vead ikka on, aga aga see sisuline laeng oli, oli väga hea. Kuulates Konstantin Türnpu nimelise meeskoori tänast raadiokontserti jäi temast ühise nimetaja või domineeriva põhi toonina kõlama hästi aktiivne ja emotsionaalne esinemine. Ja kuigi siin ühte-teist on kritiseeritud, siis minu arust vahetu ettekanne ja lõpuni välja öeldud muusikaline mõte, mis nendes lauludes kõlama jäi, on kõige tähtsam. Kõige hinnatava. Mulle tundub, et koor on päris heas vokaalses ja sisulises vormis ei saanud kontsertvormis. Viimastel aastatel on siin kõvasti tööd tehtud. Ta kuulub täie õigusega meie kontsertmeeskooride esiridadesse.