Tere õhtust, kell on saanud kuus, Päevakaja võtab kokku 26. juuni sündmused meil ja mujal. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Narva vaba lava ähvardab sulgemine, kui valitsus ei leia lisaraha. Eelkõige on seda vaja kultuuriprogrammi ettevalmistamiseks. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveamet andis Aidu tuulepargi erandajale Eleon Green OÜ-le kuu aega, et ettevõte saaks ümber lükata ameti poolt tuvastatud pakkumised või läheb juba rajatud park lammutamisele. Neil ei ole väljastatud eraldiseisvaid ehituslubasid, need on püstitatud ebaseaduslikult. Samamoodi ei ole meile esitatud senimaani nende killustikupatjade projekte ega tihendusprotokolle. Euroopa Liidu keskkonnaministrite kohtumise üks teema oli taaskord see, kuidas jõuda kliimaneutraalse majanduse. Nii. Eesti keskkonnaminister Rene Kokk ootab Eesti võimalusi kaardistavad analüüsi ja tahab meie keskkonnajälje vähendamisele edasi liikuda. Ma ei eita inimtekkelise kliima soojenemise võimalust, me kõik sõidame autodega täna, meil on tehased, mis CO kahte emiteerivad, nii et inimesel kindlasti oma seos sellega on. Venemaa võimud vabastasid Kaliningradi lähistel kinni peetud Eesti ettevõttele kuuluva kalatraalerile oksjon, kuid selle kapteni jäeti koduaresti. Välismaalaste ja rahvastikuregistri seaduseelnõu võib omavalitsustele tuua lisabürokraatiat. Juulist hakkavad Tartu linnaliinidel sõitma uued gaasibussid, uuendub ka linnaliinivõrk. Et on osadel bussiliinidel nüüd toodud esimest väljumisaega varasemaks ja on osadel bussiliinidel ka nii-öelda neid õhtuseid aegu viidud hilisemaks Ott Tänak ja Martin Järveoja stardivad ka tänavusel Rally Estonial. Ilm püsib vihmane ja jahe, homme võib olla ka äikest. Sooja on öösel 11 kuni 16, homme 14 kuni 18 kraadi. Kultuuriministeerium küsis hiljuti valitsuse reservist Narva vaba lava tarvis lisaraha 200000 eurot. Rahandusministeeriumi sõnul ei ole taotlus põhjendatud, kuna see summa on võimalik leida Kultuuriministeeriumi ressursse ümber jagades. Kultuuriminister Tõnis Lukas viib selle teemaga homme valitsuskabinetti. Ta nõustub, et see kulu on ettenägematu. Sellega me kompenseerime vahendeid, mille vaba lavapidi saama Narva linnalt. Narva linn on sellest toetamisest distantseerunud ja sellega seoses tuleb, seal ei saa erakorralist. Minu taotlus on, et see tuleks valitsuse reservist. Vaba lava on Tallinnas asuv ettevõtmine, mille laiendus esindus on. Narvas leiti olevat soodne pinnas ja kohalik toetus selleks, et eesti kultuuri Narvas esindada. See tähendab, et kui nüüd Narva linna seisukohad on muutunud, seda sealset tulemust ei tule, siis peab need arved maksma Tallinna vaba lava, kelle sissetulekud ei ole tegelikult nii suured, et ainult Tallinna tegevusest. Kuna Narva oma ei ole nii hoogsalt käima läinud, et peamiselt Tallinna sissetulekutest pidada üleval nii kallimat kui Narvat. Kui riik appi ei tule, siis tuleb Tallinna Vaba laval oma ärimudelit muuta, mis võib tähendada seda, et Narva suurim kolle vabalava ei saa enam edasi eksisteerida. Narva vaba lava avas publikule uksed eelmise aasta septembris, seega olulist tulu ei teenitud. Samal ajal oli vaja maksta palgad ja kommunaalkulud. Personal olin, on tööl juba pea aasta. Vaba lava juht stevend Risto Evestus leiab, et ilma tegevustoetuseta on kahe sellise keskuse pidamine keeruline. Sestap on ta kultuuriministeeriumiga alustanudki vastavaid läbirääkimisi. Eelkõige läheb raha vaja kvaliteetse kultuuriprogrammi pakkumiseks. Loomulikult, see tähendab kriitilist suhtumist Eda sisse ja igapäevaselt nagu kaalutlemist, ma ei kasutaks nagu selliseid väljendeid veel praegu, et mis nagu tähistaksid midagi lõplikku, et see olukord on piisavalt ära selgitatud, neid läbirääkimisi on alustatud ministeeriumiga. Teater on käimalükkamise faasis, et koguda nagu sinna piisavalt publikut, koguda ürituste korraldajaid, saada publikut teatrisse, on nagu piletitulu ja, ja kõige selle teenimisega esimesed sammud, nagu selles osas lihtsalt oleks, nagu see kindlasti väga suur asi, kui oleksid avalikest vahenditest nagu lülitatud näiteks nagu siis selle personaliga seotud palgakulud mis siis annab võimaluse siis produktsioone teha ja asju välja tuua, siis erinevad tõst muudast Kultuurkapitali muude projektide taotlustest ja siis teenetavasti sama tulust. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveamet tegi 12. aprillil osaühingule Eleon Green ettekirjutuse ehitustegevuse peatamiseks Aidu tuulepargis ja ehitusaegsete dokumentide esitamiseks. Kahe kuu jooksul on neid dokumente analüüsitud ja täna räägiti võimalikest lahendustest Margitta otsmaa võtab need kokku. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveamet on tuvastanud, et kehtivat ehitusõigust Aidu tuulepargis ei ole, sest 2015. aastal väljastatud ehitusload on kohus peatanud. Arendaja viitab aga 2013. aasta ehitusloale, kuid seejärel enam ei kehti, sest 2015.-le anti uued ehitusload. Ameti ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik ütleb, et juba valmis tuulikud on 35 meetri võrra kõrgemad kui planeeringus ja ehituslubade aluseks olnud projektides kirjas. Planeering väga selgelt näeb ette, et seal piirkonnas võivad olla tuulikud kuni 185 meetrised. Et see ei tähenda nüüd seda, et valitakse välja kõige kõrgem koht, mind püstitatakse tuulik sinna ja teised kõik joondutakse selle alusel. Samamoodi oleme tuvastanud planeeringust, oli pandud arendaja konkreetne kohustus läbi viia ehitusgeoloogilised uuringud piirkonnas. Kuna tegemist on endise kaevanduspiirkonnaga siis seda ka tehtud ei ole. Justkui seal nende riskide maandamiseks on rajatud siis tuulikute alla killustiku kuhjatised, mis peaksid seda maapinna mõju ära võtma. Probleem ongi neis samades killustiku kuhjates, ütleb Tamtik. Need ei ole käsitletud täna teadaolevates ehituslubades ja neil ei ole väljastatud eraldiseisvaid ehituslubasid, need on püstitatud ebaseaduslikult. Samamoodi ei ole meile esitatud senimaani nende killustikupatjade projekte ega tihendusprotokolle. Ja tekib küsimus, kas ja mil viisil üleüldse tihendatud, mis tähendab seda, et tuulik ise oma suure koormuse all võib muutuda ebastabiilseks ning vajuda nii-öelda külili. Eleon Greeni üks omanikke Andres Sõnajalg ütleb, et kohaliku omavalitsuse nõue oli seada tuulikud ühele kõrgusele ja seda ka tehti. See ongi selle killustikpadja küsimus. See oli meie ebaõnn, et me alustasime nendest uuringutest, mis on orus ja selle tõttu tuli nädala tuulikutel tõesti teha aluspadja alla. Aga need kõige kõrgemad tuulikud neist on radarile kõige lähemal. Neil ei ole mingit kaalus patja. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveamet andisele Jon kriinile nüüd kuu aega, et ettevõte saaks ümber lükata ameti poolt tuvastatud rikkumised võile häpparc lammutamisele, ütleb Tamtik. Eleon Green eelistab kohtusse minna. Eleonil on plaanis tuulikuid Aidu parki püstitada üle 30 Aidu, tuulepargis on aga ehitustööd alates aprilli algusest peatatud ja ehitusplats on praegu politsei valve all. Euroopa Liidu keskkonnaministrite kohtumise üks teema oli taaskord see, kuidas jõuda kliimaneutraalse majanduse. Nii. Eesti keskkonnaminister Rene Kokk ootab Eesti võimalusi kaardistavad analüüsi ja tahab meie keskkonna jalajälje vähendamisele edasi liikuda. Et tehanud, vahendab. Eelmise nädala Euroopa Liidu ülemkogul kujunes kliimapoliitika kõige kirglikumaks aruteluteemaks. 24 riiki 28-st tahtsid anda lubaduse, et jõuavad kliimaneutraalse majanduse nii 2050.-ks aastaks. Eesti koos Poola, Tšehhi ja Ungariga ei olnud valmis sellist lubadust andma. Eesti teravaim valupunkt on põlevkivienergeetika, meie võimalusi nii energeetikas kui ka teistes majandusvaldkondades käsitleb sügiseks valmib analüüs, keskkonnaminister Rene Kokk erinevalt seni kõlanud EKRE seisukohtadest inimtekkelist kliima soojenemist ei eita ja ta tahab selle pidurdamiseks järgmisi samme astuda. Keskkonnaminister Rene Kokk. Ma ei eita inimtekkelise kliima soojenemise võimalust, me kõik sõidame autodega täna, meil on tehased, mis CO kahte emiteerivad, nii et inimesel kindlasti oma seoses sellega on. Mul on tegelikult hea meel, et viimase ajal on paradigma muutunud. Kui varasemalt olid ikka sellised, et väga olulised valdkonnad rohkem ongi täna loomulikult kaitse valdkond majandus, siis minu arust on prioriteediks tõusmas terves Euroopas ja maailmas keskkonna valdkond. Kui keskkond varasemalt oli võib-olla selline natukene teisejärguline ja rohkem võib-olla sihuke roheliste teema, siis täna on kõik majandusvaldkonnad sellega väga seotud. Kokk nimetab valdkondadena, kus Eestil tuleb CO2 heitmete vähendamisele edasi liikuda kõigepealt põlevkivienergeetikat, taastuvenergeetikat, raudtee, elektrifitseerimine ja transporti üldiselt. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas ütleb, et rohepööre ei tähenda üksnes kohustusi, vaid ka võimalusi, mida Eestil tuleks kasutada. Kristi Klaas. Kogu rohetehnoloogia areng ja meie ettevõtted tegelikult on ju väga nutikate lahendustega välja tulnud startupi kultuur, mis meil on. Et see on see, mille osas ka Euroopa Liit meie poole ütleb, et kasutage neid oma võimalusi, erandil on trumbid käes. Te olete digiriikide startup i riik, ambitsioonikad ettevõtted, et andke valitsuse poolt ka õige suund, et sinnapoole liikuma hakata. Järgmine Euroopa Liidu eesistuja Soome on kliimapoliitika enda üheks prioriteediks seadnud teema tähtsust Soomele näitab seegi, et Soome roheliste parteisse kuuluva ministri Krista Mikkoneni ameti nimi on keskkonna ja kliimamuutuste minister Krista Mikkonev. Meil on teadus ja me teame, mida tuleb teha. Nüüd on vaja selles suunas tegutseda. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Luksemburg. Päeva välissündmused võtab nüüd kokku Evelyn Villers. Venemaa võimud vabastasid teisipäeval Kaliningradi lähistel kinni peetud Eesti ettevõttele kuuluva kalatraaleri roksen, kuid selle kapten jäeti koduaresti. See tähendab, et ta peab elama Kaliningradis hotellis ega tohi linnast lahkuda, ütles laeva Eesti omanikfirma Morobell juhatuse liige Raivo Baum ERR-ile. Pommi sõnul menetlevad Vene võimud juhtumit kriminaalasja raames, kus eeldatakse, et kapten kuritarvitas oma ametiseisundit ja sõitis teadlikult Vene majandusvetesse. Vaum on öelnud, et alus sisenes Vene majandusvööndisse navigatsioonivea tõttu. Morobell maksis laeva vabastamise eest kautsjoni 720000 eurot. Riia Zolitude linnaosa Maxima kaubanduskeskuse varingu protsessil nõuavad prokurörid süüdistatavatele viie kuni seitsme ja poole aastase vanglakaristuse ja viie aasta pikkust mõnel ametikohal töötamise keeldu. Prokurörid lõpetasid täna oma etteaste kohtuprotsessi vaidlus osas. Ees on veel üheksa kohtualuse ja kannatanute advokaatide kõned. Varinguga seoses on süüdistused esitatud ehitusfirmale Re ja veel kaheksale ehitusega seotud inimesele. Riia Zolitude linnaosa Maxima kaubanduskeskus varises sisse 2013. aasta 21. novembril. Õnnetuses hukkus 54 inimest, kümned said vigastada. Iirimaa kiirelt kasvav majandus langeb järsult, kui Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust Brexitile päta, ütles Iirimaa peaminister Leo paratcar ja lisas, et selline stsenaarium muutub üha tõenäolisemaks, vahendab Reuters. Iirimaa rahandusministeerium avaldas teisipäeval majandusprognoosi, mille kohaselt langeb riigi majanduskasv ilmale leppeta Brexiti korral nulli ja ühe protsendi vahele tuleval aastal. Leppega Brexiti korral oleks Iirimaa majandus kasvanud prognoosi kohaselt 3,3 protsenti. Rahvusvahelise kriminaalkohtu prokurör tahab alustada täiemahulist uurimist Myanmari rohinjade vastase vägivalla suhtes, teatas kohus. Batoobennsoudo alustas 2000 seitsmeteistkümnenda aasta sõjalise tagakiusamise eeluurimist septembris. Myanmar sundis toona bangladeshi pagema umbes 700000 rohiniat. Uurimise heakskiitmise üle otsustavad kohtunikud, lisas kohus täpsustamata otsuse langetamise võimalikku aega. Myanmar on eitanud pea kõiki rikkumisi ja väitnud, et sõjaline operatsioon oli õigustatud, et juurida välja rohinnadest mässulised, kes tegid piiripunktidele 2000 seitsmeteistkümnenda aasta augustis reide. Siseministeerium sai tagasiside kooskõlastusringilt, mis puudutab välismaalaste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lähemalt Sven Pauluse vahendusel. Mullu valminud välismaalaste seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise eelnõu läbis teise kooskõlastusringi uuemad algatused selles on kaugtöö eesmärgil viisa sisseseadmine ehk diginomaadi viisa andmine, jätkab siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna esindaja Yana Laane. Siin on töörändega seotud muudatused, mille eesmärk on ühelt poolt nagu korrastad töötamise tingimusi, teiselt poolt muuta need võib-olla paindlikumaks ja, ja vähendada bürokraatiat, nagu näiteks see elamisloa kehtivusaja jooksul. On võimalik vahetada tööandjat selliselt, et ei pea taotlema jälle uut elamisluba. Oma märkused eelnõusse ka Eesti linnade ja valdade liit. Selle asedirektor Jan Trei hinnangul tõuseks rahvastikuregistri seaduse muutmisega kohalike omavalitsuste halduskoormust ja bürokraatiat tekiks juurde. Esiteks ei ole meile siis ka arusaadav, miks politsei piirivalveamet sobib panna selliseid kooslusi kohalikele omavalitsustele just välismaalaste viibimisõiguse tuvastamise küsimustes. Praegune võimekus on ju ka politsei, piirivalve ametil tagatud, on olemas professionaalne ametkond ja kellele siis ongi ju see viibimisõiguse tuvastamine igapäevane ametiülesanne ja väljakutse. Põhjus on ikkagi sellest, et politsei ei registreeri eluga võta, see ülesanne on ikkagi pandud kohalikele omavalitsustele. Selleks oleme ette näinud eelnõus vahendid, võimalused, kuidas siis seda kohalikele omavalitsustele võimalikult arusaadavaks ja mugavaks muuta, seda tuvastamise ülesannet. Linnade ja valdade liidu teine mure eelnõu puhul puudutab omavalitsuse tulubaasi. Kui näiteks ajutine viibija registreeritakse rahvastikuregistri kohaselt märtsikuus omavalitsusse, siis see konkreetne omavalitsus hakkab alles selle isiku tulumaksu osa saama järgmise aasta jaanuarist, et siis võib tekkida isegi kuni kaheksa 10 11 kuuline selline rahastuse lõtk. Liidu kolmas probleem on seotud rahvastikuregistrikannetega, mis annavad ligipääsu omavalitsuse teenustele. Läbi selle eelnõu me näeme, et siin võib tekkida ka selline nii-öelda surve haridusvõrgule ja probleemne survet meie vaatest võiks riik selle eelnõuga veel tööd teha, et siin mõned nüansid vajavad nagu täiendavat analüüsi. Praegu on eelnõu kooskõlastuse justiitsministeeriumis ning jõuab ilmselt augustis valitsusse. Eesti Arhitektide Liidu käima lükatud keskväljakute projekti hea avalik ruum üheks eesmärgiks on hoogustada kohalikku ettevõtlust ja elavdada elu väikelinnas. Võru linna. Keskväljaku näitel võib aga väita, et uue väljaku omaksvõtmisega läheb aega. Mirjam Nutov avab teemat. Võru linna uue keskväljaku moderne väljanägemine on tekitanud palju kõlapinda ning jaganud inimesed laias laastus kaheks. Nendeks, kes ütlevad, et uus keskväljak on väga kaasaegne ja toob siia kindlasti palju uudistajaid ja nendeks, kellele see niivõrd ei meeldi. Keskväljaku puhul pole aga küsimus niivõrd meeldimiseks kui nende pikemaajalises eesmärgiks, milleks on elavdada ettevõtlust kui ka kohalikku elu ning anda samas linlastele uus põnev koht, kus korraldada sündmusi Võru pärimustantsu festivali korraldajat võtavadki parasjagu, kuidas linna uut keskväljakut juuli keskel toimuma festivali ajal kasutada. Festivali üks korraldajaid Priidu Teppo ütleb, et nende esialgne plaan oli kogu festival teha uuel väljakul. Teppo räägib edasi. Praegune plaan on selline, et meetiate tantsu jaoks, mis toimub väljaku ääri mööda ringiratast ja on plaanitud, kas terve pühapäevane päev siin ehk siis lõppkontsert. Teppo lisab, et tema hinnangul vajab uus väljak aega sisseelamiseks. Sama juttu räägivad ka ettevõtjad. Kohe keskväljaku ääres asub vana, 1865. aastal ehitatud tuletõrjemaja, mille katuselt avaneb ilus vaade üle kogu linnamaja omanik Ülo Luht. Mets on parasjagu sinna ehitada samas kohvikud. Tal on olemas ka pisikesed äriruumid näiteks juuksuri jaoks. Kohviku avamisega aga ta ei kiirusta. Luhtmets räägib lähemalt, miks. Covicu pinnaga on selline asi, et ma tegin siin turu-uuringut, et, et praegusel momendil ei ole mõtet seda kohvikut lahti teha, lihtsalt et inimesi on niivõrd vähe, et selle selle inimeste hulgaga ei ole mõttekas teha. Keskväljaku ääres asub ka linnale kuuluv vana pangahoone, mida linn on püüdnud mitmel korral müüa, seni aga tulutult. Nüüd on lootus, et uus keskväljak heidab seni varju jäänud hoonele uue valguse keskväljakute laiemast mõjust kinnisvarale ja ettevõtlusele, räägib lähemalt pähter, kinnisvara jurist, kinnisvaramaakler, helin, pähter. Väärtus tõuseb, asukoha väärtus tõuseb ja me ei saa neid ettevõtlusega seotud tulemusi ju kohe. Et kõik need asjad võtavad aega, kui linnaruum paraneb ja areneb, siis kõik see on ainult edasiviiv jõud ja meil kõigil hakkab paremini minema. Raadiouudistele võrust Mirjam Nutov Vähem kui nädala pärast ehk esimesest juulist hakkavad Tartu linnaliinidel sõitma uued gaasibussid, uuendub ka linnaliinivõrk. Tartu abilinnapea Raimond Tamm rääkis kõigest lähemalt Jane Saluorule. Ehk mida me oleme tänaseks teinud, et lisaks sellele nii-öelda massimeedias kajastamise lähteon, see teavitus ka välja läinud kõikidesse bussipeatustesse, et liinivõrk muutumas on ja seal bussipeatustes on siis juba vajalikud viited ka sellele, et kust täpsemat infot lugeda saab? Arusaadavalt uued bussigraafikud, me paneme ikkagi peatustesse välja, alles siis uus liinivõrk käivitub, et muidu nad tekitavad lihtsalt väga palju segadust. Kuna peatuste nimetused muutuvad üsna mitmetel juhtudel, siis ka need tähistused saavad õigeks ajaks paika. Samuti on meil ju mitmeid uusi peatuseid, mis tulevad kasutusele. Hea näide on vahetult linnamuuseumi juures olev teatas, et mis hakkab siis kandma linnamuuseumi nimetust, et see on, see on lihtsalt ühe näitena toodud. Viimati, kui meie teiega uuest bussiliinivõrgust rääkisime, siis toona me rääkisime, et tuleb 13 bussiliini pluss kaks liini ja suures jaos on nad ikkagi siis pendelliinid, välja arvatud see üks, et kas nii-öelda praegu kahe kuuga on kõik samaks jäänud. Tegelikult ei ole võimalik seda uut liinivõrku selleks, et ta oma põhiolemuselt mõistlikul kujul säiliks, ei ole võimalik seal üksikute liinidega väga midagi muuta, mis me tegime peale avalikku väljapanekut, oli tõesti see, et me tekitasime juurde ringliinid, need ringliinid, neid on ametlikult kaks tükki, aga nad põhimõtteliselt kulgevad sama marsruuti pidi üks lihtsalt ühte pidi ja teine teistpidi, et nad kannavad erinevaid liininumbreid, et 909, aga olemuslikult on tegemist ja ühe ringliiniga, mis Tartu linnas on lihtsalt kaks erinevat liini erinevat pidi selle ringliini me lõime just sellepärast, et oleks võimalik nendel inimestel, kellel ei ole võimalik võib-olla siis kaugematesse peatustesse lihtsamini liikuda, et, et oleks võimalik ilma ümberistumiseta jõuda väga erinevatesse linna paiknevatesse sihtkohtadesse. Üldjoontes on kõik täpselt nii, nagu siin ka paar kuud tagasi oli, ehk mida me oleme natukene nüüd veel jooksvalt üle vaadanud, on just need väljumisajad, et on osadel bussiliinidel nüüd toodud esimest väljumisaega varasemaks ja on osadel bussiliinidel ka nii-öelda neid õhtusid aeg viidud hilisemaks lõpetamise osas, et millal siis need viimased väljumised on, neid muudatusi on tehtud, aga mis puudutab nii-öelda bussiliinide kulgemist linnalt marsruute, et selles osas on sisuliselt kõik, nii nagu selles terviklikkus liinivõrgu lahenduseks ka mõned kuud tagasi välja pakutud sai. Tänane ilm on olnud vihmane ja jahe, Sirle Kangur räägib nüüd, mida homme oodata. Homme kujundab meie ilma üle Läänemere mööda Eestile tipiiri itta suunduv madalrõhkkond. Selle mõjul on eeloleval ööl pilves ilm. Aeg-ajalt sajab vihma, kohati on sadu tugev ja võib olla äikest. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, pärast keskööd pöördub tuul lääne poolt alates põhja ja loodesse ning tugevneb saartel puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 11 kuni 16 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, võib olla äikest. Pärastlõunal saju võimalus väheneb. Tuul pöördub kõikjal loodesse ja põhja ning tugevneb viis kuni 12, puhanguti 14, saartel ja läänerannikul kuni 20 meetrit sekundis. Sooja tuleb 14 kuni 18 kraadi. Ja tänasest spordipäevast teeb ülevaate Johannes vedru, palun. Eesti rallipublikut rõõmustas täna kauaoodatud teade. Nimelt on 12.-st 14. juulini Lõuna-Eesti teedel peetaval Rally Estonial tiitlit kaitsmas Ott Tänak ja tema kaardilugeja Martin Järveoja. Autoralli MM-sarja juhtivad eestlased võistlevad Toyota Yaris WRC masinal. See tähendab, et tänavusel Rally Estonial, mis on ühtlasi WRC sarja ametlik promotsiooniralli löövad kaasa kõik neli maailmameistrivõistluste sarja tehasemeeskonda Ott Tänaku ja Martin Järveoja osalemisest räägib Rally Estonia direktor Urmo Aava. Lõplikud vaid nad said viimastel päevadel paika, et sellepärast kame kaameliga kommunikeerisime, töö käib ja tegelikult töö käiski kuni kuni eilseni. Tõenäoliselt ei saa midagi midagi kinnitada. Joiki kui Martin poole pealt oli väga tugev soov ja muidugi see ei oleks tegelikult sündinud. Ilmselt pidi nagu Soome poole peal ka jaapani poole peal, seda nagu nagu kaitsma ja, ja sellele nagu kaasa aitama. Minskis jätkuvatel Euroopa mängudel käis Eesti delegatsiooni sportlastest täna võistlemas üheksa ilusaid sooritusi pakkus Euroopa mängudel kõigest seitsmeteistkümne aastane vibulaskja Mary. Marita paas. Plokkvibu võistelnud baas oli läbi eduka kvalifikatsiooni ja kaheksandikfinaali jõudnud veerandfinaali. Kaheksa hulgas jäi ta tasavägise heitluse järelpunktidega 130 941 alla sloveenlanna tooja eelissonile. Sulgpalliturniiril kindlustasid veerandfinaalkoha naiste paarismängus osalevad Kati-Kreet Marran ja helina Rüütel. Alagrupi kolmandas voorus võideti 21 13 21 14 Belgia paarilise Jacques Floor van den Huck. Meeste paarismängus Eestit esindavad Kristjan Kaljurand ja Raul käsner alagrupist edasi ei pääsenud. Minskis teenisid kaljurand ja Köstner kolme kohtumisega kolm kaotust. Meeste püstolilaskmises sai Peeter Olesk 25 meetri kiirlaskmises 11 10. koha ning finaali ehk kuue parema hulka ei pääsenud. Oleski ebaõnnestus viimane seeria, kus eestlane lasi 100-st võimalikust 89 silma. Kokkuvõttes sai kvalifikatsioonis kirja 573 silma. Kuue parema hulka viis täna viimasena tulemus 579 silma. Aitäh Johannes spordiuudistest, kuulsite Päevakaja, head õhtut.