Tere õhtust, kell sai kuus ja Päevakaja võtab kokku neljapäeva, 27. juuni sündmused. Mina olen toimetaja Reene Leas. Nato kutsub Venemaad üles augustiks keskmaa tuumarelvastuse piiramise leppesse naasma. Kui seda ei sünni, on NATO vastus kaitsemeetmed, kuid mitte sarnaste rakettide paigutamine Euroopasse. Ja mida ei arutatu, mis ei tõusnud isegi teemaks mingil viisil oli siis võimalik NATO-poolne nende rakettide paigutamine Euroopasse? Välisminister Urmas Reinsalu arvab, et Euroopa parlamentaarses assamblees lahkumine ei oleks Eesti praktilistes huvides. See, siis langetatakse otsuseid ilma meieta. Euroopa Liit pikendas Venemaale kehtestatud majandussanktsioone 2020. aasta 31. jaanuarini. Roosiaias käis täna presidendi vastuvõtul üle 600 eduka kutsekooli gümnaasiumi ning ülikooli lõpetaja. Tahaksin, et mitte saada muusikaakadeemiasse. Praegu käivad just katsed, kas siis heliloomingut või muusikateadust. Kui ma lähen USA kõige. Haapsalu piiskopilinnuse viie ja poole miljoni eurone uus muuseum sai valmis. Minskis toimuvatel Euroopa mängudel maadleb Epp Mäe täna poolfinaalis sulgpallur, Raul Must jõudis aga kaheksa parema sekka. Homme on peamiselt sajuta ilm, puhub mõõdukas Lääne-Eesti rannikul tugev loodetuul. Õhutemperatuur on 15 kuni 19 kraadi. Siseminister Mart Helme on seisukohal, et Eesti peaks koos mõttekaaslastega peatama osaluse Euroopa nõukogu parlamentaarses assamblees pärast seda, kui Vene delegatsiooni volitused assamblees täielikult taastati. Välisminister Urmas Reinsalu arvates ei oleks osaluse peatamine lahendus. Iseenesest ma pean seda täiesti mõeldavaks, et kui me leiame ühise platvormi sarnaselt mõtlevate parlamendiliikmetega teatud proteste vormiks mingisugustest otsustest, mitte osaleda nende langetamisel, guugeldada nüüd ka tegelikult meie palati liikmed lahkusid enne lõppu koos kuue teise parlamendi liige mõttega, et protestida selle nõukogu otsuse vastu. Tõsiasi on see, et kindlasti me peame käituma sarnaselt mõtlevate riikidega ühiselt, et mitmega veel paraku vähemusse jäänud riikide bloki ühtsust lõhkuda. Ja kindlasti peame konsulteerima just nimelt Gruusia ja Ukraina esindajatega, et kuidas me saame nende huve nende vabadust kõige paremini kaitsta. Tõsiasi on, et nüüd on parlamentaarne assamblee uus lahinguväli, kus on Venemaaga uuesti laua taga ja kindlasti kõige lihtsam on võitluseta loobuda, aga sellel peab olema oma mõte, kui seda sammu protestina teha lihtsalt kõrvalejäämist yle aegade. Sellest assamblee tööst, ma arvan, et see lihtsalt ei vasta meie praktilistele huvidele. Otsused langetamata ilma meieta. Aga meil on tähtis tegelikult oma õigusest vaprotseistel. Küsimusele, kas Eesti peaks peatama omaosaluse Euroopa nõukogu parlamentaarses assamblees, vastas valitsuse pressikonverentsil ka peaminister Jüri Ratas. Ma kindlasti toetan siin, mida välisminister ütles, et tõesti peab leidma ka partnereid, kellega ma ühtemoodi mõtleme, käitume antud juhul ma näen seda kõige tugevamat seost balti riikidevaheline balti ühtsust. Aga see, et Eestis on täiesti välja läheks või selle dialoogi lõpetaks, noh, ma arvan, see ei ole hetkel tõesti valitsuse selles mõttes toetust saamas. NATO kaitseministrid kutsusid taas Venemaad üles täitma keskmaa tuumarelvastuse piiramise lepet kui Venemaa augustiks. Seda idee järgneb NATO vastus täiendavate kaitsemeetmete ja oma relvastuse arendamise näol. Sarnaseid rakette NATO Euroopasse tuua ei kavatse. Epp ehand jätkab. Vaatamata keskmaa tuumarelvastuse piiramise leppele on Venemaa jätkanud pea kogu Euroopat ohustavate tiibrakettide arendamist. USA ja NATO on korduvalt nõudnud Venemaa naasmist epe juurde, uus tähtaeg on teine august. Mingeid märke Venemaa meelemuutusest aga ei ole. Raskesti tuvastatavad ja kiirelt kasutatavad relvad on Euroopale tõsine oht. Samasuguseid relvi NATO siiski Lääne-Euroopasse paigutada ei kavatse. Me ei peegelda seda, mida Venemaa teeb. Me ei soovi uut võidurelvastumist. Samas peame säilitama usaldusväärse heidutuse ja kaitse. Ministrid kaalusid võimalikke NATO meetmeid, nagu meie õppuste kava, luure ning jälgimine. Me vaatame ka oma õhukaitsjate, raketikaitset ning konventsionaalseid võimekusi. Eesti kaitseminister Jüri Luik. Muutusi saab kõigepealtnäha kõikvõimalikel õppustel, kus arvestatakse mõeldava oponendi käes on kesktegevusraadiusega relvad ja mida ei arutatud, mis ei tõusnud isegi teemaks mingil viisil oli siis võimalik NATO-poolne nende rakettide paigutamine Euroopasse. Esmakordselt osales NATO kaitseministrite kohtumisel USA esindajana kaitseministri kohusetäitja Mark Esper. Tema sõnul tähendab IMF-i relvastuskontrolli leppe lõpp seda, et ka USA hakkab seda tüüpi relvi taas arendama. USA kaitseministri kohusetäitja Mark Esper. Meil oli USA perspektiivist, ma võin öelda, et samal ajal, kui me peame kinnileppest, oleme me alustanud leppe alla kuuluvate rakettide alal uurimiste arendustööd konventsionaalsete rakettide, mitte tuumarakettide osas mis aitaksid meil toime tulla erinevate ohtudega. Ja loomulikult peame me ehitama oma raketikaitse süsteemi, nii et see aitaks meil toime tulla Venemaa tiibrakettide ohuga, mis on suunatud meie liitlaste vastu. Nagu NATO peasekretär ütles, siis Euroopa riigid on praegu ohustatud Lähme tuumarakettide poolt, sellepärast peame me valmistuma kaitseks nende vastu. Kaitseministrid arutasid ka Iraani ümber kasvavaid pingeid. Siin soovivad nii USA kui ka NATO liitlased pinget diplomaatilisel teel leevendada, et need ei kasvaks ettenägematute tagajärgedega konfliktiks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel Belgia. Riigile kuuluva lennufirma Nordica uueks juhiks saab septembrist endine meediajuht Gunnar Kobin. Kobin oli aastatel 2009 kuni 16 Ekspress Grupi juhte ning kuulus pärast seda ettevõtte nõukogusse kuni eelmise aastani. Kobiniga sõlmitakse viieaastane tähtajaline leping. Rahvusringhäälingule saadetud kirjalikus kommentaaris ütles kobin, et ta pakkus ennast ise Nordica juhiks, ettevõtte hetkeolukorra ja tulevikku puudutavatele küsimustele lubastav vastata pärast tööle asumist septembris raadio- ja teleuudistele intervjuud andmas Kobin keeldus. Välisuudistest teeb nüüd kokkuvõte Erle Loonurm. Euroopa Liit pikendas Venemaale kehtestatud majandussanktsioone 2020. aasta 31. jaanuarini. Nõukogu teate kohaselt langetati otsus info alusel, mille esitasid nõukogule Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Emanuel makroone. Sel kuul minski lepete täitmise kohta, millega Euroopa liit on sidunud sanktsioonide tühistamise. Euroopa Liidu piirangumeetmed puudutavad rahandust, energeetikat ja kaitsetööstust, samuti topeltotstarbega kaupu. Jaapan hoiatas ametlikult Suurbritannia valitsusjuhi kandidaate, et Jaapan viib oma investeeringut Suurbritanniast välja, kui London otsustab lahkuda Euroopa Liidust. Beta. Jaapan on üks suuremaid investoreid Suurbritannia majandusse. Jaapani välisminister ütles, et leppeta lahkumine euroliidust avaldaks Jaapani ettevõtetele Suurbritannias väga halba mõju. Nii näiteks ei suudaks autotootja jätkata tingimustes, kus nende toodangule rakendatakse füüsilist tollikontrolli. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel näis Berliinis toimunud üritusel vankuma ning kontrollimatult värisevad pealtnägijate sõnul vappus märk, kelle uue justiitsministri ametisse vannutamise tseremoonia ajal umbes kaks minutit. Merkel sai värisemise kontrolli alla siis, kui sai astuda mõned sammud. Tegemist oli juba teise sellise olukorraga viimase 10 päeva jooksul ning see on tekitanud küsimusi Herkeli tervise kohta. Juulis 60 viiendat sünnipäeva tähistav Merkeli juhib Saksamaad 2005.-st aastast. Lubas poliitikast lahkuda oma ametiaja lõppedes 2021. aastal. Hiina kavatseb kaitsta ennast tulevaste USA sammude eest, ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja ning rõhutas, et USA surve Hiinale ei. Hiina ja USA on kehtestanud tariife teineteise kaupadele miljardite dollarite ulatuses. USA ja Hiina kaubanduskõnelused jooksid ummikusse enam kui kuu aja eest. USA president Donald Trump kohtub Hiina presidendiga laupäeval Jaapanis. Ja tagasi Eestisse roosiaias käis täna presidendi vastuvõtul üle 600 eduka kutsekooli gümnaasiumi ning ülikooli lõpetaja Brent pere lugu. President Kersti Kaljulaid võttis täna roosiaias vastu tublimaid õppureid. Oma kõnes kiitis ta kõiki kohalolijaid. Ta väljendas heameelt selle üle, et sel aastal sai iga kool ise otsustada, kes vastuvõtule pääseb. See tähendab, et lisaks cum laude ning medalitega lõpetanutele said võimaluse tulla ka positiivselt silmapaistvad õpilased. Oma kõnes tõi ta välja noorte poliitilise aktiivsuse. Mulle väga meeldib see, et just Teie põlvkonda on esimene, kes tuleb niivõrd kiiresti ja niivõrd olulisel moel poliitikasse nagu läbi kliimaprotestide seda tehtud on. Sellepärast et veel, kui me vaatame kas või 30 aastat tagasi, siis oli poliitika noh, ütleme ausalt, selline vanemaealiste, sageli meeste teema ja nüüd on siis ka juba kooli lõpetav põlvkond selgelt öelnud, et nemad näevad vajakajäämisi vanemate põlvkondade tehtud töö seal tahavad hästi kiiresti tulla appi. Nii kaljulaid kui ka haridusminister Mailis Reps kiitsid Eesti haridussüsteemi. Mailis Reps tsiteeris oma kõnes Merle Karusoo tõdemust ning pöördus sellega noorte poole. Liiga suur valik ei ole enam valik nagu piirideta vabadus ei ole enam kadedus. Kutsun teid head noored tegema põhjendatud otsuseid nii valikute kui vabaduste osas. Seda eelkõige teadmisega, et teid ja teie saavutusi on Eestile väga vaja. Õpilaste seas on palju erinevate plaanidega, noori plaanitakse minna nii tööle kui ka õppima. Ka edasise koolide osas on plaanid erinevad. On neid, kes soovivad minna välismaale ning neid, kes jäävad Eestisse. Vanalinna hariduskolleegium lõpetanud Natali ja Uku on sammuteeri plaanidega. Tahaksin sisse saada muusikaakadeemiasse, praegu käivad just katsed, kas siis heliloomingut või muusikateadust. Ma lähen USAsse külge. Estonian business kooli lõpetanud Janar läheb küll välismaale tööle, kuid ei unusta ka Eestit. Eks pikaajaliselt kindlasti on, on ikkagi plaan koju tagasi jõuda, et mujal riikides ja teiste kultuuride keskel äärmiselt põnev ja huvitav ja õpib palju asja, aga kodus on ikkagi omamoodi eriline tunne ja, ja varem või hiljem ma arvan, nii mina kui ka paljud teised ikkagi jõuavad tagasi ja ja proovivad siis nii-öelda oma kogemusi ja teadmisi siin kuidagi positiivselt rakendada. Siseministeeriumi teatel kogunes läinud aastal volitused saanud sisserände töörühm vaid ühe korra. Alamad töögrupid tulid kokku küll rohkem, kuid nende ettepanekuid hoitakse järgmised viis aastat salajas. Madis Hindre räägib lähemalt. Läinud aasta märtsis kutsus siseminister uuesti kokku sisserände töörühma. Tüür pidi vaatama kaugemale tulevikku ja esitama valitsusele ettepanekud, kuidas sisserände regulatsiooni muuta. Ta ettepanekute tähtaeg peaks saabuma pühapäeval, kuid kaks nädalat tagasi, teatas siseminister Mart Helme saatis töörühma laiali. Täna selgitas töörühma juhtinud siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ta annus, et probleemid tekkisid juba läinud aasta maikuus, siis kui töörühmaga ei soovinud liituda ettevõtjad. Paraku, kuna tõesti olulised koostööpartnerid olid siis laua tagant lahkunud ja teavitanud meid, et nad töörühma töös rohkem ei osale, läksime edasi ala töörühmade tööga. See tähendab, et sisserände töörühm tuli täies koosseisus kokku vaid ühe korra, läinud aasta 10. mail siiski ala töörühmad toimetasid edasi. Uus sisserändajate lõimumise töörühma juhtis kultuuriministeerium ja väga mitmeid ettepanekuid sai ka töörühmas arutatud ja me jätkame nendega tööd, oskuste ja kvalifikatsiooni töörühmas, mida juhtis majandus ja kommunikatsiooniministeerium, arutati erinevate tööjõuvajadustega seotud küsimusi. Aga missuguseid küsimusi arutati või missuguseid lahendusi välja pakuti, seda me teada ei saa. Nimelt on ministeerium otsustanud, et tehtud töö peab jääma saladuseks. Hetkel on asutusesiseseks kasutamiseks pandud märge viieks aastaks, mis on tavapärane mõistliku olukord. Kui tõepoolest siis lõplike lahendusteni ei jõuta. Siiski kinnitas Rutt Annuse, tehke avalikkusele Töötulemusi tutvustama ei hakata, toimetab ministeerium ise nendega edasi, kusjuures edaspidi loodab ministeerium ka ettevõtjate osavõtu. Niipea, kui meil on vähegi formuleeritud mõned ettepanekud lahendusvariandid, siis me kindlasti kaasame partnerid ja kaasame laiemalt ka siis avalikule konsultatsioonile. Eelnõu vormi raames. Samal ajal kui kooskõlastusringil keerleb välismaalaste seaduse muutmise neljanda etapi eelnõu töötab ministeerium juba viienda kallal. Probleeme, mida lahendada ametnikel jagub. Näiteks esineb praktikas olukordi, kus ettevõte, kes väidetavalt tegutseb mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis, seal tegelikult ei tegutse ja töötajad on lihtsalt sinna tööle vormistatud fiktiivselt. Ja peamine põhjus on siis hoida kõrvale kohustusest maksta töötajale eesti keskmist palka. Lisaks käib analüüs, kuidas teha lihtsamaks välismaalastega seotud menetlusprotsessid. Tallinna televisiooni juht Taavi Pukk peab heaks loogiliseks lahendust, kui pealinna telekanal kolitaks Eesti rahvusringhäälingu tühjadele pindadele. Äsja kaheksa inimest koondanud ning eelmise aasta 600000 eurose miinusega lõpetanud Tallinna televisioon soovib praegusest asukohast Solarise keskusest välja kolida. Pukk ütles vikerraadio saates uudis pluss, et vaadatakse praegu ringi ja kaardistatakse võimalusi. Pukk tunnistas, et üks võimalike kokkuhoiu kohti on Tallinna TV liitmine raepressi ning ajalehtedega pealinn ja Stolitsa. Ja võib-olla see on tõesti üks koht, kus me peame vaatama ja mõtlema, et kuidas oleks võimalik efektiivsemalt tegutseda, sest et ega ju tegelikult tihti juhtub nii, et ühele üritusele võib minna Tallinna televisiooni kaamera, sinna läheb pealinna ajakirjanik, sinna läheb seda litsi ajakirjanik ja kõige selle osas on pressiteate välja saatnud raepressitöötaja. Et siin tasub vaadata seda, et kas meil oleks võimalik neid asju kuidagi kokku viia, midagi efektiivsemalt teha, nii et tegelikult ju seda saaks teha vähema inimeste jõuga, aga tulemus oleks ühesugune, et seda materjali ju saavad kõik omavahel kenasti kasutada. Tallinna televisioon vaatab aktiivselt Tallinna kinnisvaraturul ringi ja tuleb kui tõele au anda, et ega ju see Solarise keskuses olemine on küll väga hea asukoha mõttes, aga aga ega üks kaubanduskeskus ei ole originaalis ehitatud selleks, et seal televisioon saaks väga mugavalt tegutseda, seal on tõsi tehtud igasugu ümberehitusi, selleks, et seal oleks lihtsam tegutseda, aga, aga need ruumid ei ole ideaalsed ja kunagi korralise lepingu tähtaeg on lähedal. Siis vaatame aktiivselt ringi ja tõepoolest oleme suhelnud ka r-iga. Sest et ERR-il on ju terve hulk kinnisvara ja tundnud huvi ka ERR-i võimaluste vastu, kätt veel löönud ei ole, oleme kaardistanud need võimalused, mida ERR-il on pakkuda ja eks selle otsuse peame viima ettevõtte nõukogu juurde, kes siis saab otsustada, kas ja milliseid lahendusi me valime. Haapsalu piiskopilinnuse viis ja pool miljonit eurot maksnud uus muuseum on alates homsest rahvale avatud. Juhan Hepner käis vaatamas. Kui laiem publik pääseb haapsalu uude linnuse muuseumi reede hommikul, siis pidulik, kutsetega avatseremoonia on juba neljapäeval muuseumis nüüd aasta ringi avatud ekspositsioon elust keskajal kus näeb muuhulgas oma silmaga, kuidas töötasid keskaegne värava langevõre ja tõstesild ning kuidas tehti püssirohtu. Lisaks saab müüri teed pidi tõusta piiskopilinnuse puu, jätkab Haapsalu piiskopilinnuse juhataja Kaire Tooming. Siin sees on kaks korrust ekspositsiooni, mis tutvustab nii linnuse enda lugu, kus siis ka kõike seda, mis, mis selle linnusega siis ajalooliselt on seotud selle ühe väikeriigi lugu, mille südameks ja, ja, ja, ja keskuseks linnus oli keskajal ja, ja teine asi on, on siis meie välialad, et kaos, arhitektid on meile projekteerinud sellise legaalse viisi, kuidas turnida varemetel, niiet Ma usun, et see on ka üks, üks väga silmapaistev asi. Meil. Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa muuseumid juhataja Anton Pärn loodab, et nüüd kasvab linnuse aastane külastajate arv seniselt enam kui 20-lt 1000-lt vähemalt 60000-ni. Muuseumi rajamise käigus tehtud tööd olid vajalikud pealinnuse päästmiseks. No päris kindlasti, kui me räägime uue muuseumiehitusest, siis me peame rääkima samas ka avariitöödest, sest kuhugi aastate taha enam linnust oma murede ja tehniliste probleemidega lükata ei saanud. Ehk me tegelesime nende aastate jooksul kahe suure ülesandega ühest küljest konserveerida ja kindlustada müüre, päästa linnus lagunemisest ja teisest küljest anda linnusele uus, atraktiivne, huvitav ja meile kõikidele meeldiv keskkond. Muuseumi arhitektuurilahenduse autor on büroo kaos, arhitektid ja selle ehitas aktsiaselts Restor. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu. Täna esietendub Ugala Teatris perekonna müsteerium Rudd, milles teeb nimiosalisena kaasa 83 aastane Ameerika näitlejanna Ruts Apora, keda peetakse tegevuslikus teatris. Improvisatsioonimeetodi loojaks. Andres Noormets ja Soome dramaturgi Esko saeva kirjutasid uue näidendi spetsiaalselt Ruts Aporale. Olev kingile jagas selgitusi lavastaja Andres Noormets. Smuutisse. Tööprotsess käib, kui kirjutatakse kahekesi, ühte näidendit. Kahekesi päris kirjutada ei saagi. Aga ettevalmistustööd saab teha ja väga põhjalikult. Kõigepealt teadsime täpselt, kes mängivad, joonistasime välja, mis inimesed nad on, siis joonistasime välja nende lood kuni neli põlvkonda tagasi. Siis Esk oleks Soome ja mina kirjutasin eestikeelse dialoogi remargid. Kes on see salapärane rutt, kes käib siin kummitamas, mis asju ta siin ajab? Ta tahab minna sinna, kuhu ta kuulub. Ta on juba peaaegu 100 aastat surnud, aga on mõnikord hinged, kes ei saa ära minna, sellepärast et on olnud mingi ebaõiglus, mis ei lase neil minna. Ja siis nad ootavad, et mõni elavatest sel asjal klaariks. Ta läheb õnneks klaaritakse ära, enne kui ta saab sajaaastaseks ja ta saab rahulikult teisele poole. Millal õigupoolest algas teie koostöö ameeriklanna Rutiga Ruti juures olin ma esimest korda aastal 1998 ja sellest ajast peale olen ma peaaegu iga-aastaselt tema juures õppinud. Ja see on väga rikastav protsess ja ta on tõepoolest täiesti kirjeldamatu inimene. Ja niisugust näitleja isiksust laval näha on suur õnn ja ma väga tahtsin, et see oleks siin Eestis võimalik. Sellepärast et Rudd siia tuua. Kirjutasime näitemängu võtsime suveks selle lava alasti ja saime selle ära teha. See on kirjeldamatult suur usaldus. Ilmast räägib sünoptik taimi paljak. Venemaal eemaldunud madalrõhkkond on ikka täis elujõudu ja selle lääneserv katab ka eeloleval ööl veel Eestit. Lääne poolt alates küll pilved hõrenevad, aga öö hakul rabistab ikka mõnes kohas hoovihma. Suurem on võimalus Eesti põhja- ja idaosas. Tugev loodetuul ulatub viie kuni 12, puhanguti 15, saartel öö hakul kuni 20 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on üheksa kuni 15 kraadi. Homme päeval laieneb Põhjamerel kõrgrõhkkond Läänemere äärde, aga Venemaa madalrõhkkond hoiab serva ikka Peipsi taga. Kahe rõhuala piirimail püsib loodetuul tugevana. Puhanguid on 15, õhtupoolikul Lääne-Eesti rannikualadel 18 meetrit sekundis. On nii päikest kui pilve rünki, aga neist sadu ei tule. Õhutemperatuur on 15-st kraadist rannikul 19 kuni 20 kraadini sisemaal aga tuule jahutava mõju tõttu ilm nii soojana ei tundu. Spordiuudised võtab nüüd kokku Juhan Kilumets. Minskis toimuvatel Euroopa mängudel on maadleja Epp Mäe kuni 76 kilogrammi kaaluvate naiste konkurentsis jõudnud poolfinaali. Kaheksandikfinaalis olime kolm. Null parem ungarlanna neemetist ning võitis seejärel veerandfinaalis kaheksa. Null ukrainlanna tallabelinskat. Poolfinaalis on mäevastane maailma ja Euroopa meistrivõistluste hõbemedalist ning eelmiste Euroopa mängude võitja tjah valgevenelanna Vassilis. Samarzaljuk. Sulgpallur Raul Must pääses Euroopa mängudel veerandfinaali. Alagrupist teisena edasi saanud Must võitis kaheksandikfinaalis türklaste Emre. Oled 21 14 21 16. Naisüksikmängus jäi Kristin Kuuba kaheksandikfinaalis kolme geenilises mängus alla Saksa sportlasele Yvonlile. Eesti meistrivõistlused. Jalgratta maanteesõidutemposõidus võitis Rein Taaramäe, kellele järgnesid Karl Patrick Lauk ja Oskar Nisu. Naistest võitis esikoha Liisi rist, kes edestas teise koha saanud Egle mätast rohkem kui pooleteise minutiga. Kolmas oli Mari-Liis Mõttus. Seitsmendat aastat järjest temposõidu Eesti meistriks tulnud Liisi Risti osalemine Eesti meistrivõistlustel oli veel mõne aja eest kahtluse all, sest vähem kui kaks kuud tagasi murdis ta liiklusõnnetuses kodarluu. Mitmete autoralli MM-sarja sõitjate kõrval osaleb Rally Estonial tänavuga Markko Märtin. Üheksa aastat tagasi esimese Eestimaa ralli võitnud Märtin tuleb starti M-Spordi meeskonna uue generatsiooni Ford Fiesta WRC autoga ja tema kaardilugeja on Kristo kraak. Kokku on tänavu stardis seitse uue generatsiooni WRC autot, esindatud on neli WRC tehasetiimi. Sõitjakarjääri jooksul kokku viis MM-rallit võitnud Märtin konkureerib teiste seas Ott Tänaku, Andreas Mikkelseni, Craig Breeni, Elfyn Evansi ja Esapekka lapiga. Rally Estonia toimub 12.-st 14. juulini Lõuna-Eestis. Aitäh spordiuudiste eest. Sellega on Päevakaja lõppenud rahulikku õhtut ja kuulmiseni.