Muinsuskaitseameti ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu juht Marju Kõivupuu sõnul on risti lõikamine puusse arhailine komme, mida tehti surnud inimese mälestuseks teel kodunt surnuaeda. Kõivupuu räägib edasi ja nii nagu kombeks on, et seal, kus küla lõpeb, siis tuli metsa tuksis, lõigati ristid. Kas see on kuidagi seotud arusaamadega, et nagu inimese hing võib-olla läheb puusse hiljem kristlik kihistus tuleb peale, et ristimärk näiteks tõrjub kodukäijad ja mingil hetkel on lihtsalt komme kombe pärast, sellepärast et inimesed vajavad rituaale, risti lõikamine puusse on olnud üsna levinud traditsioon üle Eesti, aga ka Lätis ja Soomes. Praeguseks hoitakse seda tava jätkuvalt au sees üksnes Kagu-Eestis. Oma kogemusest ristilõikamisest poosisse räägib nüüd muusik Mari Kalkun. Kui minu isa suri, siis me teel surnuaeda lõikasime teleristi ka siis haki männi sisse, mis ongi tegelikult Me küla selline ristipuu, et seal oli ees juba mitukümmend neid riste ja minu jaoks oli see selline tähtis ja vägev kogemus, et selline rituaal kusjuures on kogu suguvõsa ja mis tegelikult on väga oluline tugi just neile, kes siia jäävad. Ristipuudega seotud muret iseloomustab kõige paremini hiljutine olukord Põlvamaal, kus ristimets jäi ette planeeritavale kergliiklusteele. Esialgsete plaanide ja ametnike teadmatuse tõttu ähvardas seda metsa maharaiumine, jätkab keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Lilian Freiberg. Elu toob selliseid olukordi, kus me vajame kas tee laiendust või on küsimus selles, et tahetakse metsa majandada ja ristibuda tihtilugu ette. Ja tõenäoliselt ei olekski meil sellega probleemi, kui inimesed teadvustaksid seda rohkem, kui nad tunneksid meie oma seda kultuuripärandit. Kuigi ristipuude teemal on korraldatud infopäevi pole, see siiski annab piisav. Lisaks ei kaitse infopäevad ristipuid eraomanike eest. Nii plaanitakse ristipuud võtta muinsuskaitse alla veel kord muinsuskaitseameti ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu juht Marju Kõivupuu uue muinsuskaitseseaduse valguses. Et kõik need ristimetsatukad, mis meil veel on ja suuremad küla ristipuud, mis nõukogude ajal ei jõutud võtta looduskaitse alla. Et need saavad nüüd võetud muinsuskaitse alla, et nad säiliksid inimestel soovi korral säiliks matustel võimalus sellist ka lõigata. Raadiouudistele Põlvast. Mirjam Nutov.