Oh, kuule, Mihkel, haigutenud teenid rutem, kui all oleks puur jälle. Minule öeldi küll, et see on kõige parem puur. Selles mõttes on, on, on aga, aga näärsuse sein on nii hirmus kõva. Kee aima, aga no kus ma saan siis puurides magada. Pingutan, mis ma pingutan, aga mina ei tea. Viimased kaks pilti ei jõua küll seina pandud. Ei ole, miks ei jõua, jõuab küll, nyyd, las nad Cyriis aastal seisnud kappidega, las seisavad veel. Aeg uus tulevad külalised, millal me siis veel teeme? Kuule, tead, ma tahaks magada. Kell on kaks juba jätta järel. Kehtetkaks Ma korter ise teame, mis teeme ja ka naabrid ka inimesed tahavad ikka magada ja mina, kuule, naabrid magavad niikuinii, nad oleks ammu juba midagi öelnud, kui neid see oleks seganud. Lägede käia ei. Aitab küll, Puur läks katki magama. Täna räägime kodukultuurist ja abielulepingust on suurein, kui äsja abiellunud võivad asuda elama omaette korterisse või majja. Suures õnnes aga ei tohi unustada lugupidamist, respekti ja viisakust teiste majas või naabruses elavate inimeste vastu. Kodu ei ole ju ainult see, mis on korteri ukse taga. Ta algab majaesisest tänavast. Välistrepist. Igapäevaelu on meeldiv kõigile majaelanikele. Kui teie, kui uustulnuk juba esimesel päeval püüate kindlaks teha, missugused on majas elavate inimeste harjumused. Kas välisuks käib lukus. Kuidas toimetatakse edasi posti, kus asub prügikast. Kas üldkasutatavaid ruume koristatakse või teevad seda maja elanikud kordamööda. Kui majas on lift, siis mis kellast kellani teda kasutatakse? Mis olukorras on kelder, kus kuivatatakse pesu ja klopitakse vaipu, kuhu võib jätta jalgratta mootorratta parkida auto? Iialgi ei tohi teie, kui tahate olla kasvatatud inimene, paugutada uksi või neid hoopis lahti jätta. Trampides valjuhäälselt juteldes koridoris, joosta aknast prahti või toidujäätmeid välja visata, rõdul vaipu, tekke kloppida, öösel lärmakaid olekuid pidada ja samuti pole naabrite vastu eriti viisakas, kui öösel tehakse töid, mis teiste unerahu segab. Kui juhtub, et eile tulevad mingi perekondliku sündmuse puhul külalised ja on ette näha, et tuleb pisut lärmi hoiatab oma naabreid ette. Nii jätate endast neile hea mulje ja keegi ei jookse teie peale kaebama. Ja samas püüdke olla ka salliv teiste vastu, kui neil on mingi perekondlik sündmus. Proovige alati muusikat kuulata ja televiisorit vaadata, nii et seda sama ei pea ka naabrit kuulama vaatama. Teretage sõbraliku naeratuse ja pea noogutusega teisi majaelanikke. Abistage endast vanemaid ja nõrgemaid. Õpetage kõiki neid viisakusreegleid ka oma lastele. Millegipärast viimasel ajal lapsed armastavad just koridorides mängida, sest keegi ei taha neid oma tuppa lasta. Korter läheb segamini ja lapsed mängivad võib-olla liiga kärarikkaid, mänge, mis teile võib-olla isegi vahel närvidele käivad. Pole ülearune teha, lühike visiit oma lähematele naabritele. Et ennast tutvustada. Loomulikult pole vaja olla pealetükkiv ega sõprust. Huna kõle rinna juurde tuli üks mees. Ja minu meelest oma mees küll ei ole. Aga ma vaatasin uksesilmast tuli just praegu. Jajajajaa kuule, mis sa arvad? Pane raadio vaiksemaks, ei kuule ju, mida sa kuulda, ma tahan kuulda, mis nad räägivad, mis nad räägivad. No mis see sinu asi ikkagi minu mees ei ole tema oma mees? Kui ei ole oma mees, kas sul on kadedad, te võtate? Ma lähen vaatan rõdult, võib-olla võib-olla paistab aknast sisse, natukene, oota, ma vaatan, mis nad teevad. Ei, nad istuvad ja nad istuvad seal elutoas, ahhaa. Kohvi tuuakse eine, see küll õige asi ole. Kuule, hakkame meile süüa tegema, jätase naabrite asi. Rahule panen raadio kinni, ma tahan. Ma lähen sinna seinakontakti juurde, ma tean, sealt kostab jube hästi, oota, Oleri, tasa. Ära ütle midagi. Ei kuule, kulinaid, no küll on huvitav, kes see mees tal ikkagi on, millal süüa tegema? Mine tee oma süüa. Kuule, oota, mis sa arvad? Ega ta ei ole näinud, ja seda enne kui tule vaata-vaata. Jäta järele. Ärge olge uudishimulik teiste eraelu suhtes, see ei puutu ju teisse. Proovige ikka oma eluga ise toime tulla. Vähe sellest, et meie tänavad on nii ohtlikud, õhtul on veel see ka, et tuled siitsamast, eks ole, koju Sa ei pea mille sisse säästud täis sülitatud ja siis veel need koerahunnikud, eks ole, üksteise otsas, päeval veel vaatad kuu säästud, aga õhtul on täitsa, no ma ei tea, ma igal juhul enne pühin väga hoolikalt jalgu kuni turvamajja sisse astunud. Ja, aga nii, kuidas ma Rootsis käisin, kuule, võtsin selle kolli oma pererahva kolli. Jääksin hea küll, ma lähen hea meelega jalutama, nisugune lahtitõmmatav rihm oli koer jooksis ise tõmbas rihma pikaks ja siis jälle, kui mina tahtsin siis teda enda poole tõmmata, siis jälle kerisin rihma lühemaks. Nii, aga enne kui ma läksin, ütles perenaine mulle näed, et vaata see plastikaedkott kaasa ja siis mine sinna, seal on spetsiaalsed urnid, kuuse, koerahammustuse paned. Plastikaatkonna, vaata need on need spetsiaalsed keerata teistpidi, paned käe sisse nagu kindasti, siis võtad selle koerahunniku kese ja on ta sul kotis, eelduvad sõrme peale ja sisenenud sinna spetsiaalses. Nojah, no ta ilusasti kõik pakitud, siis need hea ära koristada ja nii ma tegingi peoga siis isegi olid. No kuule, aga mul on nagu kinnas käes, saad aru küll, käsi on sealt koti sees ja siis tõmban ta teistpidi, võtad siis tuled popul. Enno jah, seda ei olnud vaja, Sänni korralik koer oli seda öelnud. Meil on, meil on muidugi see asi siin vaata vanalinnas käid, siis on kõik munakivi vahel kõik täis tambitud ja kõik ja koerad jooksevad. No ja mis teda rääkida, need laste liivakastide ümbrused siinsamas pargis. Jah, ei see, aga see sõltub ikka väga palju nendest inimestest, kes siin kuskil elavad. Vaata Ma tean, siin. Pärnu kandis on mõnes kohas vastu võetud niisugune oma sisene otsused, et niipea, kui koer või kass ilma peremehe perenaiseta lahtiselt ringi ulgu või, või kuskil laste liivakastis käib, nii on kohe trahv kindel ja trahvima võrdlemisi soolane. Koerapidaja kassipidajad on täitsa ilusti kenasti distsipliinis ja mitte keegi ei lase niiviisi vabalt ringi hulkuda. Ja muidugi nüüd selle ära korjamisel peaks ka trahvi alla paneme ja siis peaks siis oleks jälle võimalus ka politseil teenida trahve. Kui te olete loomaarmastaja, teil on koer või kass, korraldage siis nii, et teie äraolekul koerad pidevalt kurvastusest ja igavusest ei ulu. Ja kassi väljakäimise koht ei ole rõdul. Nende mustuse olete kohustatud ise ära koristama. Jalutage, jooksutage neid kohtades, kus ei ole väikesi lapsi või eakaid inimesi. Enne kodust lahkute, kontrollige, kas veekraanid ja torud on ikka vettpidavad. Isegi korraks poodi minnes ärge jätke pesumasinat järelvalveta. Sama kehtib ka gaasi ja elektriga töötavate majapidamismasinate kohta. Ka uude korterisse kolimisel soolaleiva pidu. Muidugi see on hea võimalus eriti noorpaaril oma sõpru üksteisega tutvustada. Ja on tore, kui sõbrad pudelite asemel tooksid kingituseks mõne huvitava majapidamisriistad. Oh, inimesed ka viimasel ajal muud ei tee, kui ainult lahutavad, kes siis jälle lahutama. Jüri läheb lahkuma. Ja, ja kujutan ette, et neil on seal kodus täiesti hullume, serviisid on neil pooleks loetud juba, rääkis ja temaga kohe lähebki neid. Ta vaatab, et noh, et see naine rohkem ei saaks, minu meelest võiks serviisis küll loobuda. Ei no nendel nendel on karm värk, nendel on karm värk isegi vanad diapositiivid raamises keegi nende praegu ei viitsi vaadata, värvipildid igaühele ja vot neid loetakse ka ükskaks, ükskaks tihterdel, vaatame, kes peale ei, ei, see ei ole üldse tähtis, sest niikuinii keegi neid ei vaata. Viimane lops, mis aastal karika üle ääre, oli see, et nüüd ühekorraga, kui nad kohtust käisid, siis kohus oli lubanud niiviisi. Klaver jääb nüüd naisele ja Jüri Jüri saab selle selle vana Moskvitši. Oot oot, selle vana Moskvitši klaverit mängida? Tähendab Jüri ikka vist sõidab selle autoga, kas see on niisugune vana ka, et ega see vist ei liigutad, naine ütles niiviisi, et kui nüüd see ikkagi järgmisel istungil jääb ka niimoodi u naine andis uue uue asja sisse ja kui nüüd see ikka jääb auto talle, et siis ta võtab kirve ja taob selle pleki auklikuks nagu sõela. Kaasavara andmine ja paranduste maksma hakkamine abiellumise puhul on Eestis praegu peaaegu kadunud. Siiski on nii mõnelgi vanemal võimalus kinkida oma lastele abiellumise puhul korter, majaosa, auto, väärtasju, mis põlvest põlve edasi antud. Igas paremaski perekonnas võib tekkida küsimus, kellele nad lõppkokkuvõttes siis kuuluvad. Et asi oleks selge, on mõistlik kõik väärtuslikud kingitused oma lastele üle anda notariaalselt tõestatud kinkeaktiga vastavalt kehtivatele seadustele. Viisakas inimene ei hoople oma pärandusega, ei viska seda abikaasale ninale, et vaat, mis minul ikka oli, sinul ei olnud mitte midagi. Kui juhtub, et tõesti elu ei sobi ja ees seisab lahutus, mis on muidugi kurb. Ei ole vaja kohtus piinlikkust tunda hõbelusikat jagamise küsimuses. Kõik on selge. Abielulepingusse võiks ka kirja panna oma kohustused ja vastutus tuse elust tuleb ka ettehaigusi invaliidsus. Vanemad vananevad. Nende eest tuleb ühel päeval ju hoolitsema hakata.