Algab saade A NAGU. Korkanov naljakas, see peabki olema naljakas, seal naljasaade on meelelahutussade aha. Ah, see on nalja saada. Aga miks ei saa, Jarkanov? A tähendab praegu siin Pill esiliigat, selge ärkanovon. Jalgpallisõber jälgib huviga A-grupi mänge. Seda küll, aga asi pole selles, selge, selge. Tähendab markadercanova kaks saad nagu nagu A-grupp jah, seda ka, aga asi pole selles aha selge. Kui asi pole selles, siis on selge. Tähendab, tal on A-grupi veri. Aha võib-olla on küll, aga tähtis pole see, kuhu gruppi kuulub ta veri. Ta hing kuulub satiirilehe huumorile ning tema kirjaniku hiilgus selles žanris on võrreldav ainult ühe teise kaksiktähesäraga. Ja see on väga suur täht GG. Graham Green, Grigori koorinid, A Arkadi ärkanov, nii nagu Grigori koorn loja kirjutamislaadilt muidugi mitte, aga tugevuselt igatahes sellepärast ongi meie tänase saate A ja O. Mida võite lühidalt öelda Arkadi orkanovi ja tema loomingu kohta? No siin on halb rääkida, tänavamüra kostab nagu läbi akende sisse, pole viga, pole viga, ei sega, kõik saab eesti keelde ümber pandud. Ahaa, no mis siin siis on, vaatame järele. Nagu näete, siin on tema visiitkaart. Arkadi. Ja tindiga vahele kirjutatud hea aa, no tähendab, see on keegi on kirjutanud hea kirjanik, selles mõttes jah, ja ega see tema töö ei ole, sest pole ju nali. Pealegi tema tagasihoidlikkus ei, ei lubaks niisuguseid intsidente aga lühidalt ütlema niimoodi, kui tema naerab, siis ta filosofeeriv. Ja kui tema filosofeeriv siis temaga naerab. Kas ke tähendab, kes niimoodi arvas? Keda mina dubleerisime, see oli 12 tooli klubi juhataja asetäitja Vitali röösnikov. Nii, kuulge, intervjuud on dubleeritud, aga tänava taustal on ikkagi nagu sees ja see on mul meelega, kunstiline taotlused jääks suuriline mulje a- osalema, selge, selgelt. Niimoodi. Arkanov pole enam noormees meie raskes žanris üks andekamaid kirjanikke. Trükime teda alati meeleldi, väga nõudlik enda vastu, iga sõna paigas Rõõm on teda lugeda ja toimetada väldid liigseid sõnu. Väga perspektiivikas, mees, sündinud satiirik nagu kooringi. Koos temaga on meeldiv vananeda, tähendab, ja keda ma nüüd dubleerisime, see oli samuti 12 tooli klubi juhataja asetäitja viljasustlus, kes kõik on asetäitjad, aga juhataja ise, juhataja ise literatuurne ega seda huumori-satiiriosakonna ülem Viktor veeezzilovski ütles, et tema isa argaanovi kohta absoluutselt midagi öelda, sest ta on puhkusel. Tähendab argaanov või tema ei toimeta toimetaja ja siis tema ei tohi ütelda. Nii, aga mida meie arvame orkaan või kohta ja mikspärast üldse meie peame tema kohta midagi aru? Ei, räägivad curlionski haik. Kuna me esineb alati paaris, peaksime arvama ühtemoodi, aga me pole veel kokku leppinud. Ühte võime küll öelda, et ta sarnaneb tohutult Marcello Mastrianile profon, aitäh. Homme olgu olla. 10 kilomeetrit ütles mulle osakonna juhataja. Kus kohas küsisin mina, mitte kuskohas, vaid mismoodi, täpsustas osakonna juhataja. 10 kilomeetrit suuskadel. Grass. Aga püüdsin vastu põigelda, ent osakonna juhataja lõikas vahele kõik. Homme kell 10 uttava jaamas. Me peame kindlustama massilisuse. Isegi 50 kolmeaastaselt lobisesin vastu. Kuid keskkool keskmillal päevarahad saab, küsisin. Osakonna juhataja vaatas mulle otsa. Tõsiselt räägite? Loomulikult ikkagi 10 kilomeetrit. Lähete omal kulul, ütles ülemus pärast, maksame kinni. Ja näitas mu nõust. Terve, ei saanud meediaga silmi kinni. Veis nõudis ettevalmistusi. Naine tihkus nutta. Köike olime elus ette tulnud 33 aastat kooselu, rõõmud ja mured, meelelahutused, abielurikkumised, Eksutatiivne, Pleoriit, hõbepulmad. Lootsime veel tükk aega elust mõnu tunda. Mul olid koguni mitmed plaanid tehtud ja kes oskas ette näha, et nii külmalt ja halastamatult tungib meie ellu. Kross. Hommikuks olid asjad pakitud. Ära särke liiga mustaks, kanna paluseid vahetu sagedamini. Turukoti pani ta toidupoolist. Siin on kanapoeg 10 munakotletid termos, puljandiga ja õunapirukas. Ülejäänu tuleb tee peal hankida, ütles ta. Seepeale hakkasime hüvasti jätma ja minu eideke kukkus ulguma. Mu hinges läks aina raskemaks. Andesta, kui vahel sind kurvastasin. Laususin välisemi hääli. Aga üldiselt oli meil ju kahekesi tore. Kirjuta, palus naine minu pärast ära muretse ja peaasi tuli tagasi võitjana. Hommikul kell 10 uttu või jaamas kinnitati mu rinda number 184 ning mas startisin. Stardi erutusest toibunud, märkasime endast ees ja tagapool paremal ja vasemal oma kaastöötajaid, tuttavaid ja vähem tuttavaid. Kõik endiselt rinnal numbreid. Ega te väsinud ei ole? Küsisin number 12-lt, kui olime läbinud kaheksa meetrit. Aga mina varisemist kokku teatasin. Võtke ennast kokku, julgustas mind 12.. Peaasi on õige hingamine. Umbes kell kolm päeval, kui jõudsime metsa kukkus lumme, number 200 kukkus nagu niidetud ja palus meid jätkata liikumist. Ilma temata. Tõstsime ta üles, tegime kunstlikku hingamist. Sidusime number 95-le sleppi ja liikusime edasi. Kunagi koidikul tegi ootamatu spurdi number 70. Kuhu nüüd, kust te kihutate, lisasime, meie pean tingimata reedeks kodus olema, heitis mees üle. Õlanaised on sünnipäev. Vaesekesel oli ilmselt ajaarvestus sassi läinud, sest oli juba pühapäev. Veel kolm nädalat pendeldas ta kühmus kuju meie ees, olles omamoodi orientiiriks teistele. Kuid siis kadusta puude varju. Jätkasime edasi liikumist kõigi raskuste kiuste. Millal te kodunt viimase kirja saite? Küsis mu käest number 50, ise hoogsalt keppidega vesteldes. Väga vastasime nukralt kõigest jõust edasi niiskudes. Naine kirjutab, et kõik on kodus hästi. Aga ta ise on juba pensionil ja lapselaps läks esimesse klassi ning et meie linnas rajati metroo. Jaa jaa, häälitses unistuvalt umbes 121. Meil on muidugi juba suvi ilmad palavust täis, linnud laulavad ja eemaldas varrukaga pisara. Number 92 oli enne krossi matemaatikaprofessor ja veendunud poissmees. Aga muide õudne naistekütt. Räägitakse, et kuskil siin läheduses naisterada sosistas ta mulle kord kavalalt, võib-olla väikese lõike, litsume järele. See on ebasportlik, teiste suhtes vastasime. Noh, eks ta ise tea vihmas tema ja hakkas habet ajama. Hiljem ma teda ei kohanud. Veel seisis ees raske kolme meetrine tõus. Ja ma tegin käigu pealt viimase sissekande oma reisipäevikusse mis selle krossijooksul oli mul nii, nüüd juba kaheksa vihikut. Pika aja jooksul harjusin suusapaari kui oma uue elukaaslasega täielikult. Eide kuju seisis veel mu silme ees, ent oli muutunud juba kuidagi ebareaalseks, laialivalguv, eks. Üldse näis nagu krussi eelne elu mulle mingi kauge unenäona. Number kaks Meie rännuraamatukogu juhataja ütles, et kõige järgi otsustades jõuame finišisse. Ei mäleta küll mitmendaga. Igatahes järjekordse kevade alguseks. Ja nii see oligi. Orkester mängib, märtsipäike, pimestab silmi, mingisugused inimesed toovad meile aukirju ja hinnalisi kingitusi. Lõpp lõpuks ometi lõpp. Mulle langeb kaela noor ja sihvakas neiu, vaatan talle otsa. Järsku taipan, see on mu oma eit ja tema, mis tema. 33 aastat tagasi meie tutvuse kaheksandal päeval, Arkadi hõiskab ta, kui hea, et sa tulid, ma võtsin kaks kinopiletit. Me võtame käest kinni, ei jookseb kinno. Me oleme noored, suvel abiellume, ees seisab suur ja imeilusa elu. Ja ei oska aimatagi, et 33 aasta pärast kaugelt üle kesk ja hakkan tegelema spordiga. Ja seal tagasi kogu oma nooruse. Korjanski haid ütlesid mulle, et te olete väga sarnane Marcello monstriaanile kuid ma ei teadnud arvatagi, teie tõepoolest oletegi Marcello Mastriani, sest säärast sarnasust ei saa ju ometigi olla. Ja mis puutub sarnasus Mazdrujandiga, siis küllap see on olemas. Kui Marcel Mostrajani viibis Moskvas, siis sain temaga kokku teatrist souli männik ja ütlesin talle muuhulgas, et muide, me oleme väga sarnased ja minult küsitakse tihtipeale, kuidas käsi käib senjoor maestro ja tema vastas selle peale, et ka teda hämmastab see sarnasus. Iga päev, ütles ta, astub Roomas mõni ligi ja küsib, kas teie oletegi. See on muidugi nali. Üle pika-pika aja õhtustab restoranis. Varisin endale tagasihoidliku laua tagapool nurgas, et juhuslikult mitte silma alla sattuda mõnele tuttavale. Mitte et mul midagi seltskonna vastu sho. Otse vastupidi, sõbra või töökaaslasega oleks hoopis lõbusam istuda kui üksinda. Häda inimesed paraku armastavad kangesti lobiseda ja mulle pole sugugi meeltmööda, kui keegi näiteks juba homme minu kohta kuuldusi hakkab levitama. Eskola muudkui mööda restorane, et palk on tal nii ja naasugune ta ta, ta, ta ta taas osashas ja nii edasi ja nii edasi. Ja üleüldse, mis inimene see niisugune on, äkki koguni salajoodik? Ei, parem juvami Te silma alla sattuda ja silma paista. Õnneks pole kedagi tuttavatest silmapiirilt. Muide aegu astus sisse mu ülemus Borissov kosk. Minul kolleegiga Aassovaga peaasi, et nad kilde märkaks. Kuidas siis on? Tervist seltsimees Borissov, istumemad kõrtsis ja? Tead noh, nii üle pika ja selge, selge, selge, selge. Mis seal ikka salatseda, kes meist hingele on? Ühesõnaga, seal pole mind näinud ja mina pole sind näinud, tehtud. Kui tohiks paluda üks väike täpsustus, kas ma pole teid näinud koos flazzovaga võib olema teid üleüldse näinud. Siin pole sa mind näinud? Ei, üksi Taiumalhoycocacci naisele maa, ütlen, et olime mõlemad sinuga koosolekul pikal-pikal hilisõhtusel koosolekule, hästi. Aga kui see laas suv, tema mees juhtub mu käest küsima, et kas ma Lasvat olen näinud siis üteldi, et pole näinud? Kas pole teiega koos näinud või üleüldse ei ole näinud? Eleviltse olete näinud, te ju töötate koos. Aga restoranis pole näinud? See on natukene kahtlane, kuidas kahtlane. Hästi siis ütled, käisid Ulazzovoga kinos? Tema mees on ju lõppude lõpuks teie sõber ja ma ei näe siin midagi halba. Nojaa, aga ma olin ju koos teiega õhtusel hilisõhtusel koosolekul, oli küll. Aga ma lasksin su varem vabaks, et sa saaksid kinno minna. Selge, ainult palun veel üks küsimus. Palun küsige tema käest, mis filmime vaatasime ja kus kinos jätke rumalused. Nii et oleme kokku leppinud. Nägemist, nägemist. Oli siis ikka? Vähemalt minema läks. Tere õhtust. Ma mõtlesin, et kelner patsutas mind õlale. Lühidalt. Mind pole siin olnud. On siin selle. Aga nadist ärkasite heid, mind nad juba märkasid, aga neid ma juba nägin. Nendega me pole kohtunud, aga täiega teeme nii, et istusime koos raamatukogus. Seda küll, aga, aga ma olen praegu plaasova kinos pikendatud. Ei mingil juhul. Te pidite küll kinno minema, aga aga platva mõtles ümber, aga Borissov Borissov lühidalt Vlassov on praegu oma sõbranna juures. Muide kaks tundi tagasi oli siin Jermolajev. Ta pole ka näinud. Täitsa õige, ma tulin hiljem seda parem. Aga pidage meeles, eile te olite juba varakult kohal. Eile ja Žukov sai eile öösel alles kell kaks koju ja ütles naisele. Et ta ei saanud varem tulla, sest kohtas teid jumala jommis ja aitas koju tassida. Ei saa ju Žukovi sisse vedada, eks ole. Mina jumala ei, on ju noh, täitsa täis. Mis teha, midagi peab välja mõtlema. Ja muide, et ma ei unustaks möödunud teisipäeval me teiega restorani tulnud vaid ma läksin loengule, selge paga midagi. Tühja temaga vabaneb, on siin vaba ja palun. Vi. Tervist. Ma olen teid kusagil näinud, kus pagana päralt kusagil? Kusagil, aga ei tea, kus mind seal polnud midagi meeles, kus? Seal, kus te mind eriti. Ei, ma ei näinudki teid seal, kus teie mõtlete, vaid seal mind kah polnud. Üldiselt pole ma kuskil käinud ega iial näinud. Muide, mu naine tuleb. Tere õhtust. Ma juba ütlesin, kui sa istud, meestume raamatukogus, kuidas? Vabandage, kelner kutsub teid. Kastesseiti ehkki ja Juhtub tilk küsima, siis pole viipteeki näinudki. Seda oli mul aruande jaoks tarvis, saate aru? Ei saa. Kuidas te siis aru ei saa? Teie arvele, neli portsu Kiievi kotlet, aga teie maksate, Saslogina, see helge rahan siin. Ma siis lähen, aitäh, näide. Muide, tulge palun ruumi. Teile on telefon mulle. Halo Kela kuuleb ta käest, hea vabandus. Raamatukogu. Seena Vlassov kus teadet Mina leidsin oma naise kirja, et ta läks sinu naise juurde. Nii et ma taon minema, aga lepime kokku, et sõime lihtsalt tänaõhtust koos sinu ülemuse Borissov iga. Nii et kui mu naine küsis siis ära segi aja. Aga kas su naine usub, Boriss usub küll tema on siin koosolekul. No näed, kui tore kõik klapib, ainult mina olengi puudu. Ega sa jumala pärast ei tule. Muide, naine tundis hommikul huvi, kus mu palk on ja ma ütlesin, et sa läksid eile ühes kõrtsis kellegagi kiskuma ja lõhkusid 100 rubla eest nõusid ja ma laenasin sulle eksa, varsti maksad tagasi elunägemist. Mägi. Olnud see on päris selge, aga kui ma juhuslikult näen koju minnes teie naist, kas mina võin öelda, et te sõitsite koos minu naisega varnasse Pukkama? Ja nii oleks vist õige. Eesti raadiokuulajad oleksid ehk huvitatud ka teie tiivsest eluloost. Minu elulugu ei paista just eriti silma oma loogilisusi ja seaduspärasusega. Normaalses kronoloogilises järjekorras on see küllalt arusaamatu mulle eneselegi ja rääkimata siis veel teistest kujaga vaadelda kõike eest tahapoole. Siis peaks küll pisut valgust langema mõnelegi ähmasele momendile. Niisiis kui nii, kuna 1962. aastal ilmus ajakirjas Juunost mu esimene jutustus järelikult enne seda pidin töötama arstina. Selleks aga tuli 1957. aastal lõpetada meditsiini instituut. Ja et arstidel on meie maal ette nähtud kuue aastane stuudium siis pidin instituuti astuma juba 1950. Aasta sügises. Sellest lähtudes tuli sama aasta kevadel lõpetada keskkool, sest vahepeal pidin läbi kukkuma sisseastumis eksamil geoloogiaga kulti. Ja aastal 1939 sündis mu vend. Seoses sellega, et olen temast kuus aastat vanem olin ma sunnitud sündima ei varem ega hiljem kui 1933. aastal. Seda ma muidugi ka tegin. Nii et paratamatult pidid minu ema ja isa abi Elmo 1932. aasta suvel. Kõigest sellest lähtub omakorda, et niisama hästi oleks võinud see kõik ka tulema. Seda küll, aga siiski ei jäänud ju. Mistõttu jäänud olemata ka ajavahemik 1962 kuni 1941. Ajavahemik, mille jooksul te meie huviobjektiks muutusid, aa ja muidugi. Eks see kulus kõik enamasti kirjutamiseks. Selle ajavahemiku suurimaks sündmuseks oli poeg vaesia. Siis praegu nelja ja poole aastane, kes kipub vägisi tõsiseid teemasid üles tõstma. Hiljuti toas mängides jäi, nägi, mõtles ja tuli minu juurde niisuguse küsimusega. Hea küll, isa, ma saan kõigest aru. Aga millal ma tüdrukuks hakkan? Mina ei osanud selle peale midagi. Ost. Mida te olete teinud, tähendab, kirjutanud peale humoristliku jutustuste. Kolm näidendid kuuskooriniga, Neist viimane trepikoda saab aasta lõbuks Gogoli nimelises, teatas lõplikult vastu võetud. Samal ajal lõpetanud korraga kahte filmi stsenaariumi. Neist üks päris tõsine kolki nimelisel stuudile. Teine lõbusam kinokoondisele ekraan, Nikita koguslovski muusikaga. Pole raske mõista, et koostöö Grigori koriniga teile mõlemale kasulik on. Aga Edgar, Grigori koorinan, hariduselt arst, siis teadagi mis küsimus kummitama hakkab, aga vastus ei kummita kuskilt. No meil veel mingi põhjendus on see, et paljud arstid on kirjanikuks hakanud ja paljud humoristid arstideks haritud. Hiljem selguks ehk seegi, miks rida estraadinäitleja eeskaev ja liftid ja liidinbuk ja nii edasi. Samuti on arstipraktikas ainult naeruravi aukohal hoidnud. Kaheksa aastat tagasi küsiti minu käest, et päris tõsiselt kuidas Tšehhov võis arst ja kirjanik korraga olla, aga sina, isa? Vastus on ju imelihtne. Ma pole nii hea kirjanik, kuid sõbrast valisingi ainult kirjutamise kasuks. Kui produktiivne tema jutustustega olete olnud? Väga ligikaudselt arvestades võiks neid ehk 300 ringis on osa, siis me peame kiirustama. Omal ajal töötasin kaadriosakonna ülemana. Nüüd kasutan oma suuri kogemusi ja elutundmist jutustuste kirjutamiseks. Tahaksin teile tutvustada oma uut psühholoogilist jutustust. Niisiis oli suvise pühapäeva keskhommik. Ilm püsis selge ja puhas nagu täitmata ankeet. Seisin akna alla ja nagu tavaliselt jälgisime elu. Kell 12 ja 22 minutit väljus majast number seitse murd, kolm. Seltsimees Mankin, Stepanssoviljevitš, sünniaasta 1922 sugu mees, sünnikoht, Kiievi linn, venelane, sotsiaalne päritolu teenistujatest. Päike paistis. Mankinil tekkis tahtmine toominut mängida. Ta istus maasse kaevatud laua taha, jäi partnereid ootama. Kaheksa minutit hiljem istus tema kõrvale partner. Kin Mihhail Petrovitš, sünniaasta 1919 sugu mees, sünnikoht. Moskva linn, venelane, sündinud vaimuliku perekonnas, parteitu, kohtunike karistus jäi oma abielus. Naine papkina Olga Fjodorovna sündinud 1921. aastal koduperenaine. Lapsed, papp, kin, Vladimir Mihhailov dž, sünniaasta 1940, üliõpilane. Pakin Nikolai Mihhailovski sündinud 1946. aastal Luksepp. Telemankin. O rõõmustes papkin seoniud Diotki Matvei Svjonovitš sündinud 1920 sugu mees sünni kohtulbovi külje all Odessa lane pärit Rätsepa perekonnast Töökoht. Kellassepatöökoja aeg töötab meie käsuks, raamatupidaja, vallaline. Ja tema see ongi, kinnitas Mankin. Nii oli neid juba kolm. Kutsuvalt koputasid nad doominokarbiga vastu lauda, et ligi meelitada neljandat mängijat. Ootamatult hüppas üle piirdeaia nende juurde punapäine noormees. Kas neljandat kätt on vaja, hüüdis ta. Seda noormees polnud ma varem kunagi näinud ja seetõttu ei saa temast seni rohkem midagi teatada. Kogu domino mängu kestel hoidistiotkinemmess oma põlvedel. Kas Murkat sündinud 1963 sugu naisemakeel kassivanaisa sünnikoht, siiam. Nelik läks laiali kell 15 ja 11 minutit. Kõik see aeg jälgisin ma iga nende liigutust püüdes mitte ühtegi pisiasja kahe silma vahele jätta. Ja tegin üksikuid märkusi taskuraamatusse. Ise mõtlesin, kui seadja armsad inimesed nad ometigi on. Ja kui tore, et ma tean neist kõik. Ja kui hea, et kõik on hästi. Arvud ise ei ütle midagi türgi kirjanikku Asinesini 10000 hulgast. Ma ütlen muidugi päris umbes ei saa äkki üle ühe protsendi esmaklassilisi kokku, aga teie kohta näib see 300 vist veidi vähe sinu teatud tasemest alates võiksivast libastumine enam-vähem välistatud, võib-olla oja ja ei, ma olen laisk oma koduste arvates igal juhul. Mu enda arust ka, ainult ühelt poolt võiduna automaadiks muutumast, näete, see häda on mitmelgi käes, ehkki mitte ainult nende enda süü läbi. Ja teiselt poolt tahan kauem kui tarvis igal kalal istuda. Et ise ka mõnu tunda ja mõtelda. Naerdi ja, ja naersid. Muidugi. Meie valisime teie lugusid saatesse tsirka 30 hulgast, mis saavad ära trükitud teie loodetavasti 72. aastal ilmuvas valimikus. Ei saanud aga valiku aluseks võtta teie paljudelt kolleegidelt päritud soovitusi. Ega endagi koostatud pingerida. Sest raadiolugu ei kannata kahjuks liigset pikkust. Mis aga teie kui kirjaniku humoristi juures märksa rohkem silma torkab kui lihtsalt tavalise humoristi palades. Nojah muidugi, raske arvata, kas tervikliku loo kunstlik katkestamine mõjus hästi või hullust Istusin kodus ja püüdsin midagi välja mõelda. Mida mõtlesin järele ja otsustasin. Tuleb välja mõelda midagi niisugust, et saaks kuulsaks. Tuleb millegagi silma paista. Järgmisel hommikul läksin tänavale paljajalu nagu Lev Tolstoi. Ainult ilma habemeta. Temperatuuri polnud õues ollagi ei seda ega teistpidi. Null kraadi. Täitsa soodus. Kui niisuguse ilmaga paljajalu ringi käia, peaks ikka tähelepanu äratama küll. Eriti kui kõik muu on kombes, püksid ja pintsak, ellips ja mantel ja kaabu. Lähen ja tatsan mööda tänavat. Temperatuur on null. Ja tähelepanu null. Mis ikka, hakkasin vilistama, lõbuks koguni laulma. Üks vastutulija pidas mu kinni ja küsis. Ütelge, palun, kus Polontuurovi tänav? Näete? Sealpool vastasin oma palja jalaga suunda näidates. Suur aitäh, ütles küsija ja kompis näidatud suunas. Mõtlesin tuleb olla aktiivsem. Panin suitsu ette, toetusi vastu puud. Ja äkki selle ükskõikse näoga porilombis paterdama. Möödaminejad pritsisin täis. Aga tolku ei mingit. Äkki kostab selja tagant naise hääl, kust niisuguse tasside, mis asjad viimastub, botikud. Need pole botikud, seletan talle vaid, paljad jalad. Väga originaalsed, vastab see. Seda küll, aga noh, kelle toode Poola või prantsuse sihukesele vastad. Kodumaised kassa näe, imestab naisterahvas, oskavad teha küll, kui tahavad. Nii palju säärased maksavad. Lugupeetud naiskolleeg, ütleme, need on ehtsad jalad, minu oma jalad 42, number. Väga originaalne, ütles naisterahvas, hammustas poolikut õuna ja lasi jalga. Seisin oma porilombis umbes tund aega pritsides möödakäijaid ja iseennast. Mõni üksik suvatses mind silmitseda, enamus läks pilku heitmata mööda. Ja kuulsust loomulikult ei mingisugust. Mul hakkas külm ja ma läksin koju. Järsku vaatan, mööda puiesteed tuleb mulle vastu paljasjalgne noormees. Pean your teiega siin. Tähendab, tahate kah kuulsaks saada? Ei mingit vastust. Paljasjalgne läheb mööda ja paari sammu kaugusel seisma. Tuleb välja, seal ootab teda nägus neiu. Ja võta näpust. Me ju ka paljajalu. Hõi. Läksime edasi, ole sa lahke või võõrast kuulsust jahivad. Vihma hakkas sadama ja ma läksin poodi vihmavarju. Näis, mis nüüd siis saab katkestusi melopoole pealt. Eks raadiokuulajate kirjadest saate teada. Nad ei taha kuigi massiliselt huumori kohta analüüsivaid kirju saata, küllap kardavad, et kaotavad naljamõistja maine. Täiesti asjatu. Huumoritunne on arendatav aga ikka ainult läbi huumoritee elementaarnalja mõistmiseks mitmel palgilise jutu läbi. Nägemiseni ei ole ka hea tahtmise juures kuigi pikk. Pealegi on meie praegune eksperiment just elementaarnaljade killast, lõikasime lihtsalt terviku pooleks. Aga kohe teeme ta jälle terveks. Poodris olevat rahvast täis, kes ronib mulle selga, kes asub jala peale. Aga valus pole sugugi. Vaatan ligemalt. Olgu nad neetud, kõik paljajalu. Otse minu kõrval ajavad juttu kaks tädikest. Järgmisel talvel teatab üks, lähevad voodi, lampjalad ja lühikesed sääred. Igaühele seila arvutile lamp jalaga ei sobi, kitsas nagu missa müüd. Üllatab esimene tädi. Kui kanda kõrvu peast eemal ja mitte naeratada, siis sobib ka kitsa näoga. Sai otsa ma läksin poest välja. Piisas ainsast pilgust, mõistab. Juba on terve linn paljajalgseid täis ja mitte ainult inimesed, autod ja mootorrattad sõitsid ringi ilma kummideta. Aga jalgratastel olid poose pärast koguni kodarad välja korjatud. Kingsepad olid kogunenud kampadesse ja kirusid, mis võisid, aga lapsed olid vahe jätnud kõikuma paberlaevalt ja plastmasspaadid ning ujutasid veelampides. No muidugi keevitasin ise endale. Sihukeses situatsioonis juba edu ei saavuta, tuleb välja mõelda midagi vabamat. Kõige ligemal trepikojas koorisin enda paljaks jättes kasutusse ainult kaabu. Läksin taas tänavale ja kõndisin, kui Aadam. Ainult et ilma Evata. Jalutasin kuni õhtuni. Ei mingit furoori. Ihu tõmbus siniseks ja ma läksin suurde teatrisse sooja. Seal käis parajasti Luikede järv pihku surutud, raha eest sain pileti. Kuid saali minnes tekkis intsident uksehoidjaga. Noormees, hüüatas ta. Diviivide kultuuriasutuses võiksite ikka kaabu ära võtta. Saali sisenedes pidin rabanduse saama, kõik istusid ihualasti. Pikemal vaatlusel selgus, et partneris olid ainult mehed. Daamidel oli eraldatud rõdud. Seal nad istusid, ainsaks kehakatteks. Kavalehed. Läksid solvunult otseteed koju. Aga juba teatrist väljudes märkasin, et samal ajal väljusid teisedki. Mis sa tahad teha? Pistsin jooksu. Jooksu pistsid ka teised, mis paganlik, tormate. Püsisin, kõik tormavad, sain vastuseks. Lisasin tempot, tõusin lendu ja istusin katusele. Aga seal istus ees juba inimest 700 ja luges juhtušenko luuletusi. Kuidas läheb, küsisin neilt. Tuleviga, vastasid nad, istume teie istute, aga Luksemburgis kõik juba magavad. Laususin noomivalt, tõusen üles, sättisin minekule. Kõik tõusid ja sättisid minekule. Eesti hulludki mul midagi välja ei saavutanud, kuulsustega sattunud tähelepanu keskpunkti. Olin nii heitunud, et hakkasin kisendama ja kõik hakkasid kisendama. Ainuüksi Moskvas elab umbes 30000 Ivanovi. Statistikast. Kõik algas sellest, et palju-palju aastaid tagasi avaldas tehase ajaleht mu esimese jutustuse ja selles oli üks üpris ebameeldiv tegelane nimega Petrov. Ivanov luges loo läbi ja arvas, et see käib tema pihta. Ehkki annan ausõna, et ma jutustust kirjutades ei pidanud üldse Ivanovi silmas. Ka Petroovimite võtsin lihtsalt esimese ettejuhtuva nime ja kasutasin ära. Niisama hästi oleks võinud selle tegelase nimi olla kas Siidorof või Sagor, Ruico või Luumenfelt või Kopernik või ütleme, metri vili. Ent Ivanov luges loo läbi ja solvus, kuna temalegi Petroovise vihjet Ivanov, vile. Ja sellest hetkest peale oli tehase ajaleht minu jaoks suletud ammune konflikt Ivanoviga tehase ajalehe tasemel miinus mulle palju aastaid hiljem. Minust oli saanud kirjanik ning trükiti palju. Ma esinesin raadios ja televisioonis, minu jutustusi esitati estraadil ja Ekroniseeriti Ginus. Kuid äkki ühel heal päeval mind enam ei trükitud. Kõik katkes nagu noaga lõigatud. Ma ei mõistnud, milles asi. Toimetustes, kus mind seni lausa kaelustustega vastu võeti, pöörati mulle selg, löödi silmad maha ja tagastati mu käsikirjad. Saad aru? Sosistati mulle neilise meeldib, aga Ivanov. Tuli välja, et Ivanov oli nende uus ülemus, kes lubas mind trükkida ainult üle tema laiba. Ja ma taipasin. See on seesama Ivanov. Talle allus nüüd kogu meie linna trükiasjandus. Ma ei soovinud talle halba ja üle tema laiba trükitud saada polnud mul mingit soovi. Igatahes ei õnnestunud mul isegi korterivahetuse kuulutuse avaldamine selleks ettenähtud bülletääniks. Et kuidagiviisi raha teenida. Selleks tuli mul sagedasti esineda oma jutustustega raadios ja televisioonis. Kuid poolteise aasta pärast hakati mind jälle kõikjal trükkima. Tõsi küll, üsna pea olin keelatud raadios ja televisioonis, Ivanov oli sinna üle viidud. Aasta hiljem hakkasin televisioonis esinema, vaata et päev päeva kõrval, sest Ivanov viidi üle teisale ja sellest hetkest ignoreeriti mind poolteist aastat kinokunstis. Kergendatult hingata sain alles siis, kui Ivanov oli kogu oma loomingulise auringi lõpetanud. Mu elu laabus, tuju tõusis ja naine hakkas last ootama. Kui aeg sai täis, tuli mul akus sõõr koju kutsuda, sest Ivanov töötas mingi tähtsa tegelasena linna tervishoiuosakonnas ja ükski sünnitusmaja ei nõustunud mu naist vastu võtma. Ivanovi üleviimine apteekide peavalitsusse oleks mulle äärepealt saatuslikuks saanud. Jäin grippi ja pidin peaaegu teise ilma rändama, sest apteegid keeldusid ravimeid väljastamast minu nimeliste retseptide peale. Samas pakuti mulle küll ilma mingite retseptide ja pitsatitega mis tahes koguses igat liiki mürke ja lahtisteid. Nagu arvata võis, suundus tema karjäärikõver pärast teatud tipu saavutamist otsustavalt allapoole. Kaheksa kuu kestel näiteks ei võtnud linna pesumajad vastu minu musta pesu. Seejärel ei müünud kauplused mulle poole aasta jooksul apelsin. Kaks kuud ei võtnud tänavapealsed saapapuhastajad mu jalatseid puhastada. Kaks nädalat järjepanu püüdsin asjatult lapsega loomaaeda pääseda. Terve nädal ei täidetud mu pastapliiatsi südamiku. Viimasel ajal tüütab Ivanov talle väga sobival postil. Talle allub linna matusebüroo. Ja nagu mulle ütles üks tuttav hauakaevaja, võin ma platsi kalmistul saada ainult üle tema laiba. Hugo, seda pole mulle tarviski. Kui on elus Ivanov. Ei saa maju ära surra. Ma lõpetan selle luu ja mõtlen jubedusega, mis saab siis, kui keegi Petrov, Siidorov, Sagor, Uico bluumenfelt, Kopernik võimeetrieviili arvab, selle enda pihta käivat. Seepärast püüa nende igaks juhuks kindlustada. Seltsimehed, see jutustus ei ole teest. See ei käi teie kohta. Jutt oligi Vanovist. Grigori koorin, Arkadi argaanovi pikaajaline loomingu partner. Mis on teil ühist ja mis on teil erinevat? Jah, ühist on nii palju, et me mõlemad kirjutame huumorit. Ja erinevus on selles, et me mõlemad kirjutame huumorit. Tähendab, kuidas? Vaadake huumor on nii individuaalne omadused. Sisuliselt ongi see üheks põhilistest erinevustest inimeste vahel. Milline on teie suhtumine Arkanovi lugudesse? Arheonovi uued jutustused ei meeldi mulle kunagi sest alati olen sisse võetud oma uutest lugudest. Veidi hiljem tekkib võistlustunne ja seejärel teed ise midagi veel uuemat ja argaanov. Eelmine jutustus hakkab juba meeldima. Lühidalt, mida vanimaks tema jutustus saab, seda enam ta mulle meeldib, sest siis ei võistle ta enam minu uusima looga. Istusin oma kooperatiivkorteri köögis ja sõin lõunat täpsemalt öeldes šampinjoni suppi. Ja pannil ootas järge vapustavalt head lõhna levitav Piewsteks. Äkitselt kõlas uksekell. Läbi uksesilma piiludes nägin meest, kelle välimus sundis mind kätt tasku ajama ja kopikaid otsima. Avasin ukse. Palun vanad, kas teie olete käävimis hälvitš ja milles asi seisab mind sädi siia siginenud kaarin. Ta ütles mulle, et tunnete huvi haruldaste raamatute vastu. Stepan Särelejaitsemine nimi. Ma mäletan ja koori rääkis tõepoolest, et saadab minu juurde kellelegi. Palun tulge, tulge siis. Kas tahate lõunatada? Oh ei, ma tänan. Nüüd ma tahan, ma tulin teile raamatut tooma. Ja mis raamat see on? Haruldane raamat, arvutasim raamat ja nimelt spetsiaalselt teie jaoks ajasin seda taga sisalikude paljunemise iseärasustest. Sisalikud paljunemise iseärasus ja väga haruldane raamat, trükiarv ainult poolteist 1000 eksemplari tuli tublisti juurde maksta. Jah. Aga ma ei ole sisalikud või paljunemise spetsialist ja väga haaravalt kirjutatud. Loen nagu romaan, seda küll, aga mul pole ju seda tarvis, aga ma spetsiaalselt täie parast maksin ligi. Ta näeb ju kohutav välja kapsas, aga selle eest kalmõki keeles, aga kalmõki venes raamatu angiin teile järgmiseks korraks. Aski Sparata, palun, siin on raha, seal ma siis lähen. Tänan, aga kuigi mulle midagi Aga ikka kirjandust, kõige parem oleks loomulikult huumor üheksal aastal läbi head head aega. On inimesi, kellest hakkab kahju? Ei oska öeldagi, miks. Aga nagu peale vaatad, nii hakkad haletsema. Sulle näib, et kõik maailma hädad on tema kaela kukkunud vaatajatele näkku ja näed, et tema jaoks pole elus midagi rõõmustavat. Sedalaadi mees oli stipanservjueeninud. Mõne aja pärast tõi ta mulle vana väljaande Aviertsingut. Väga hea. Ainult et koos sellega olin sunnitud ostma kaks köidet günekoloogia õpikut välja antud aastal 1913. Niisugust õpikut ei ole mitte kellelgi selles, ma olen absoluutselt veendunud strippanzavilevits. Kontsadelevitsi külaskäigud muutusid regulaarseks. Minu kahjutunne tema vastu viis selleni et ma ostsin talt kõik. Kohutav on asja juures see, et ma läksin kuidagi haiglaselt hasart. Mitte sellest, et mu koju kogunes raamatuid, mida ühelgi teisel selle planeedi Edalikule ei ole vaid sellest, et ma sain aidata head õnnetut inimest. Rahaga oli muidugi õige pea kitsas käes, aga hakkasin lihtsalt kokkuhoidlikumalt elama. Raisates vaba raha ainult söögile. Näete, härg käediumi, häälevits, siin on kõik rebitavad kalendrid aastaist 1935 kuni 1952, haruldased asjad. Sel päeval polnud mul vaba raha ja ma lubasin järgmine kord kinni maksta, kõik korraga. Nägin, kuidas banzogeenüüdsil tuli nutt kurku. Mu süda oleks vist haletsusest lõhkenud, kui oleksin kahe silma vahele jätnud ta uhiuue palitu ja lausa kadestamisväärse müts. Arkadi Michaelis. See kvartalini taksoga oli ka materjal, kõik kodusõjaaegsed, lahingulehed. Uute ostude jaoks laenasin raha koorinilt. Veidi hiljem müüsin maha oma mööbli mitte ainult raha pärast. Vajasime ruumi. Muide, mööbli ostis minut banzanielis. Seejärel palus ta vabandust, et jääb kolm nädalat sanatooriumis veetma. Ütlesin talle siiralt, et olen tema pärast ülirõõmus. Aga tema äraoleku ajal ilmusid mulle külla koolilapsed ja tõid omal initsiatiivil kaasa 32 kilo vanapaberit. Tõsi, mitte nii vana Guystepanzaweelevitši varud. Koostitasin lapsukesi vihasmabräänikutega, muud mul kodus polnudki. Sel ajal, kui Stepan salleelevitš Volga ostis, vahetasin ma parajasti elamispinda kooperatiivi eest, sain raha tagasi ja võisin edasi jälle rõõmsamalt pilgul tulevikku vaadata. Ehkki äärelinnast kuigi kaugele ei paista. Üleeile helistasin koorinile ja küsisin, kas ta ei tea soovitada mõnda fanaatikud, kes tunneks huvi erakordselt haruldaste raamatute vastu. Koorin teadis ja andis mulle aadressi. See oli esinduslik kolmetoaline korter kesklinnas. Tere A Tervis, sepanzeeveelerits. Tere. Mida te soovite? Kassest võin teile, kui nad pakkuda või teate mind juhatas teie juurde kooriv. See pidite huvi tundma haruldaste raamatute vastu ja, ja on teil midagi pakkuda? Sisalikude paljunemise iseärasused, suurepärane raamat. Hästi. Raha on siin. Ta andis mulle kolm rubla 62 kopikat. Ilmselt ei saanud ta aru, kui haruldane eksemplar see on. Velgasimus Grigori koorinilt ja viimane küsimus orkadercalovi kohta, mis tema huumorit iseloomustab ja miks seda võidakse vahel vildakalt mõista. Tänapäeva lennuk on täiuslikum kui lennuk 20 aasta eest. Ka huumor areneb, ma arvan, samuti edasi. Aeg määrab aeroplaanid ja aeg määrab kirjanduse. Jäme võrdlus. Kui kaks aastakümmet tagasi mõisteti heatasemelist huumorit algharidusega, siis nüüd läheb sellega kursis olemiseks tarvis keskharidust. Aga miks teinekord valesti mõistetakse? Argaanovillal küllalt keerulist huumorit? Kes tahab vabalt ja õigesti orienteeruda mitme tasapinnalisest Se tahtku end esmalt kodusena tunda lihtsamas ühetoalises huumoris? Seda leiab kõikjalt. Lapsepõlvega armastasin ma tihtipeale valetada igasugu pisiasjades ilma mingi põhjuseta. Ja lõpuks sai põhjendamatu valetamine harjumuseks ja ma hakkasin tuiskama igal sammul. Hiljem juhtusin tähele panema, et ka teised inimesed valetavad vahel ilma sellest kasu saamata lihtsalt niisama. Mulle meenuvad mõned episoodid mu tavalisest igati keskpärasest elust. 24 aastaselt lõpetasin meditsiini instituudi, asusin tööle jaoskonnaarstiga. Olin parajasti lõpetanud oma 19. visiidi, kui kohtasin äkitselt oma klassivenda, kellega olime koolis vaenujalal. Tervist vaala rõõm siin. See on tegelikult vale. Hommikust. Kuidas käsi käib, kus töötab? Mis pole muidugi minu mina või ma olen akadeemik, tühja maale, teaduste doktor ja puha. Ja millega sina tegeled, mina olen tervishoiuminister. Perenaiselik praktiline naine oskab imehästi süüa teha. Teeb üksinda kõik kodus ära. Minu naise nimi on prisid pordu. Niisugust jama pole ma veel varem ajanud. Kauseline pole midagi viga. No ja mis siis ikka, tulge külla. Olete alati teretulnud, aitäh kutsumast tänapäeva, astume läbi. Ei, täna ei tule midagi välja. Poolteise tunni pärast sõidame naisega Itaaliasse. Absoluutne vale. Ämmale küll, õigus, oleksin peaaegu unustanud kohe luist midagi kokku. Mul endal on jah, ka kahe tunni pärast kodus pidulik lõunasöök Liechtensteini vürstiriigi peaministri auks. Õeks siis Rõõmsa jällenägemiseni, mis sellest küll rõõmsad peaks olema? Tund aega hiljem kohtusime me uuesti, seekord iseteenindavas sööklas. Ega enne pidulikku lõunasööki olegi kohe midagi paremat kui haks litsele kompott kuivatatud puuviljast, mina jällegi armasel tavaliselt enne lennukisõitu nahka pista pool portsu kapsasuppi sealihaga 19 kopikat lugu. Ma nägin ta jalgade vajale põrandale pandud kandevõrku. Kahe pakkis Siberi pelmeenid ega Tiina lollabrintsiila maiusroog. Mäletan kord olin rängalt haige, olin voodis pikali, lausa lootusetus olukorras. Ma ei reageerinud enam ümbritsevale, kõik oli mul ükskõik. Aga vastastikuse valetamiseks jätkus jõudu siiski. Ma olen alati sind armastanud, mina samuti. Rahustu, kõik läheb korda. Ma jään sulle igavesti truuks. Ma ei kahtlegi selles. Ma usun, et säparanid, ma tean seda. Tahtsite midagi? Armsaim? Palun mata mind kõrvuti Peeter esimesega. Teetsased loomulikult. Oma vaatluseid mäletan ma väga hästi. Ennem viimast teekonda toimus kerge matusetalitus meistel jäädavalt lahkunud, suur pärale suure hingega inimene, toosama mees kirjutas iga päev minu peale anonüümkirju. Tema elu oli ennastsalgava tööle pühendamise musternäidis vallandas kunagi töölt omal soovil. Sa oled niivõrd mees, parem, et igaüks meie seast oleks valmis sinuga kohad vahetama. See saigi minu koha endale, kui mind vallandati. Mälestus sinust elab meis igavesti. Seda öeldes vaatas ta kella, mitte kinno hiljaks jääda. Ta oli mu ainus tõeline sõber, seda meest pole ma elusa eales näinud. Mugava künkal vedelevad kunstlilled. Maasse torgatud kepi otsas ripub silt, millele on kirjutatud, et siin lebandmi näha. Ja see on täiesti õige. Ehkki, kui täpsemalt vaadata, siis võib täheldada, tarkanovi asemel on kirjutatud organov. Arkadi orgaanovile pühendatud saates esinesid näitlejad Ester Pajusoo, Rein Aren, Heino mandri, Gunnar Kilgas, Endel Pärn, Leo Martin, Hanno Kalmet, Endel Zimmermann, Einar Kraut ja Sulev Nõmmik. Näitejuht oli Heino Kulvere, tõlkis instianeeris kokkuseadise intervjueeris Priit Aimla.