Kell sai kuus ja Päevakaja võtab kokku tänased olulisemad sündmused. Stuudios on toimetaja Reene Leas. Euroopa Parlamendi spiikriks valiti itaallane, sotsiaaldemokraat David-Maria Sassoli. Euroopa komisjoni endine asepresident ja praegune eurosaadik Andrus Ansip arvab euroliidu uute juhtidega on päris hästi läinud. Ta ei ole aga rahul sellega, et põhja-Kesk- ja Ida-Euroopa maad pole nende seas esindatud. Tartu trammiliinist on räägitud aastakümneid. Järk-järgult reaalsemaks muutunud mõtte võivad ootamatult teoks teha Eestile seatud kliimaeesmärgid. Selle kaardi peal, kus on need põhilised, ütleme keskused, mida peaks nagu omavahel ühendama Annelinn kesklinn, Maarjamõisa lõunakeskus. Lääne-Nigula vald ostab turbatootja Cecile Eesti käest 175000 euroga nõva sadama. Kuna see sadamaala on päris suur, mida me ostame, Cecilia müüb selle tervikuna, siis seal on juba kehtestatud planeering, joon teatud krunte, mida on võimalik juba vallal müüa ja selle raha eest hakata seal sadama nii-öelda seda Kaius arendama. Eestile tiiru peale teinud laulupeotuli jõudis peo ja pealinna. Eesti jalgpallikoondise uueks peatreeneriks sai senine noortekoondiste treener ja jalgpalliliidu treenerite koolitus joosta Karel Voolaid. Ilm on öösel muutliku pilvisusega. Hoovihma sajab peamiselt Ida-Virumaal. Homme päeval on hoovihma võimalus suurem Lõuna-Eestis. Õhutemperatuur on 14 kuni 19 kraadi. Tuul püsib tugev kuni 15 meetrit sekundis. Euroopa Parlamendi presidendiks valiti täna Itaalia sotsiaaldemokraat David-Maria Sassoli. Ta sai teises hääletusvoorus vajaliku enamuse, 345 häält kätte. Sassoli on 63 aastane endine ajakirjanik ja juhib europarlamenti järgmised kaks ja pool aastat. Mall Mälberg rääkis pärast valimisi Eesti eurosaadikutega kõigepealt Andrus Ansipiga, kes hindab Sosoolid kõrgelt. Teie kohtusite hommikul enne valimisi sooliga, mis mulje ta jättis, kuidas te teda hindate? Jättis sümpaatse mulje, kuna tegemist on kogenud parlamendiliikme Kaja, ta oli möödunud viie aasta jooksul Euroopa Parlamendi asepresident, juhtis Parlamendi tööd kindla käega, et siis ta on väga paljude inimeste jaoks tuttav. Euroopa Komisjoni asepresidendina olen pidanud korduvalt parlamendi ees esinema ja on juhtunud korduvalt seda, et just nimelt tema on istungit juhatanud väga sümpaatne inimene ja tegelikult paistis see välja kohe pärast seda, kui ta oma valituks osutumise järgse kõne oli ära pidanud. Tasus parlamendi tööd juhtima ja tegi seda väga kindla käega. Inimestel on rahu südames. Marina kaljuranna käest küsisin mõni hetk pärast David Sassoli võiduga, need, mida sa soli ütles. Ta rääkis mitte ainult saadikutele siin ruumis, vaid tehingute pöördus kõigi Euroopa inimeste poole. Ta rääkis võrdsust Euroopast võrdsete võimaluste Euroopast. Võrdõiguslikkuse noortest konkurentsivõimes ei tohiks kõigist nendest teemadest, mis on olnud läbivad teemad ka Euroopa Parlamendi valimiste ajal. No teda ei saadud valitud esimeses voorus, mis selle põhjuseks võiks olla, et oli vaja teist vooru? Kui ma vaatan meid hääletamistulemusi, siis suure tõenäosusega sai esimeses voorus ka suurema toetuse roheliste kandidaat, kao Keller, ma tunnen siin ruumis on ka tegelikult sümpaatiat roheliste vastu, sest paistab, et kõigi nende ametikohtade jagamise puhul ei ole rohelised midagi saanud. Et võib-olla see võis olla sümpaatne esimeses voorus, mida väljendati roheliste vastu ja teises voorus Esko Keller juba 15 häält vähem ja need siis ilmselt tulidki suures osas tosooli taha. Kuidas on suhted Eestiga? Ma olen temaga ainult paar korda rääkinud, aga ma olen uurinud ka kolleegide käest, kuidas ta on koosolekute juhina, kuidas ta võiks olla Euroopa Parlamendi juhina ja seal selles osas on teda ainult kiidetud. Et ta on küll rahvuselt itaallane, nagu me teame, aga tegutseb nii-öelda rootsiliku Saksaliku täpsusega, nii et paistab, et on õige inimene õigel ametikohal. Jaak Madison arvab, et konservatiivid saavad Sasooliga veel vaeva näha. Tundub sotsialistide ja Lõuna-Euroopast, nagu nad enamus tema kõne keskendus föderiaalseide propageerimisele, keskendus sellele, kuidas immigratsioonipoliitikas tuleb tavaline regulatsioon ikkagi tehakse reaalseks, seega ei, mitte midagi üllatavat ja ma usun nendeks tratiinid, fraktsioonid väga palju piike murdma uue parlamendi esimehega. Eile said paika Euroopa Liidu juhid, Euroopa komisjoni uute juhtide, eriti tulevase presidendi Ursula von der Laieni üle käivad elavad arutelud. Oleme täna küsitlenud paljusid poliitikuid, ka Eesti eurosaadikuid. On neid, kes on tema vastu, enamik siiski toetab teda. Küsisime ka Euroopa Komisjoni endise asepresidendi Andrus Ansipi käest tema arvamust. Ansip ütleb, et me peaksime vaatlema kogu valitud komplekti koos mitte üht või teist ametikohta eraldi. Et üldiselt on läinud hästi. Aga rahul ei ole ta sellega, et põhja-Kesk- ja Ida-Euroopa riigid pole selles komplektis esindatud. Selles komplektis kõige olulisem ilmselt on Euroopa komisjoni presidendi kandidaat Ursula von der Laien ja tema kohta, mina julgen küll öelda, et see on Eestile väga hea valik. Teatavasti tema pidas väga märkimisväärse kõne leedus kunagi ja see kõne andis kõikidele Balti riikidele selge kindlustunde. Saksamaa on koos meiega, abi peaks vaja minema ja väga selge sõnaga hea juht minu meelest Eesti ja väga hea valik, Charles Michel kui ülemkogu juht. Minu meelest on ka hea valik Tiberaariga Joosep välispoliitika kõrge esindaja kohale. Hispaanlane, kes on olnud ka Euroopa Parlamendi president ja pikaaegne Hispaania välisminister. Välispoliitikas orienteerub väga hästi ja kui võtavad juurde Euroopa keskpank Krist kindla kaart, kes on kindlasti väga suurte kogemustega ja, ja ka hea jutt, siis võiks öelda, et on päris hästi läinud, aga loomulikult rahul ei ole veel seda ka, et ei Põhja-Euroopa riigid ega ka Kesk ja Ida-Euroopa riigid pole selles komplektis sugugi esindatud. Üks asi, mida tavaliselt räägitakse, et see on see, et Franz Timmermann Margrethe Vestager saavad siis Euroopa Komisjoni esimesteks asepresidentideks. Mina ei tahaks küll nõus olla sellega, et geograafiline tasakaal on sellega tagatud. Et Margrethe Vestager saab Euroopa komisjoni esimene asepresidendiks ja lihtsalt üks ilus tiiter, siis tegelikult seda tasakaalu geograafilist Euroopas ei taga, ehk siis Margrethe Vestager asi see on küll täiesti tühiasi, ei ole tegelikult õige koht, et need esimese asepresident te võite ja kas või 17 tükki, et vahet ei ole. Jätkame välisuudistega Õhurünnak Liibüa pagulaskeskusele, milles hukkus täna hommikul ligi 40 inimest, võib osutuda sõjakuriteoks, ütles ÜRO õhulöögis. Liibüa pealinna Tripoli idaosas asuvale pagulaskeskusele sai surma ligi 40 ja vigastada 80 migranti. Liibüa häirekeskuse ametnikud süüdistavad rünnakus Liibüa mõjuvõimsat väepealikku Khalifa Aftaari, kes kontrollib suurt osariigi ida ja lõunaosast. India peamise opositsioonierakonna kongressipartei liider rahul kandi astus tagasi. Tagasiastumise põhjus on tema sõnul partei kaotus üldvalimistel teist korda järjest. Kandi juhtis kongressiparteid alates 2000 seitsmeteistkümnendast aastast. Erakond kaotas üldvalimistele peaminister Narendramodi Parempoolsetele hindu rahvuslastele. Rasvumine põhjustab ühendkuningriigis rohkem vähki haigestumist kui suitsetamine, leiab riiklik vähiuuringute keskus oma viimases uurimuses. Keskuse väitel on järjest rohkem soole neeru, maksa ja munasarja vähki tekkinud rasvumise ja mittesuitsetamise pärast. Teadlaste hinnangul on riskigrupis miljoneid, sest ülekaalulisi on riigis kaks korda rohkem kui suitsetajaid. Jaapanis on üleujutuste ja maa lihete hirmus evakueeritud pea 800000 inimest. Tugev vihmasadu on tabanud eelkõige Kogoshima kirishima ja Aira linnu. Üks vanemaealine on juba mudalaviini hukkunud. Veel ühes piirkonna linnast on soovitatud 310-l 1000-l inimesel lahkuda. Kohaliku ilmateenistuse teatel on alates reedest piirkonnas maha sadanud 1000 millimeetrit sademeid ja vihmasadu jätkub. Järgmisel nädalal. Aasta tagasi hukkus Lääne-Jaapanis viimaste aastakümnete tõsiseimas üle ujutuses umbes 200 inimest. Ja tagasi Eestisse Tallinna televisiooni nõukogu arutas tänasel koosolekul telekanali finantsseisu ja tuleviku. Möödunud aasta suure puudujäägiga lõpetanud kanal peab otsima kokkuhoiu kohti ning räägitud on ka soovist praegusest asukohast Solarise keskusest välja kolida. Mõne aja eest koondas telekanal kaheksa inimest. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas astus Tallinna televisiooni nõukogu esimehe kohalt tagasi. Aas ütles pärast tänast nõukogu koosolekut. Kanali suure miinuse tekitas ambitsioonikas strateegia. Ma arvan, et ega valesid ei läinud midagi, et sellist puhtalt strateegia küsimus, et kas arendada Tallinna televisiooni jõuliselt, tuua sinna palju uusi saateid, uusi saatejuhte, et saada juurde vaatajaskonda? Loomulikult oli selge, et see läheb rohkem maksma kui alguses plaanitud, paraku vahepeal muutunud, kus linnavalitsuse koosseis, kui uus omanik võtab teistsugused sihid siis siis tuleb nendega lihtsalt ka nõukogul juhatusel arvestada ja vastavalt sellele toimetama hakata. Tallinna televisiooni juhatuse esimees Taavi Pukk See, milline on uus nõu juht, jään hetkel vastuse võlgu. Et nõukogu liikme uue liikme ehk siis tagasi astunud Taavi aasa asemele peab määrama Tallinna linnavalitsus ja nõukogu liikmed valivad iseenda seast uue nõukogu esimehe ehk siis see, kas on keegi praegustest liikmetest, kas see on siis see uus liige, määratakse, et ma arvan, et see on siin lähituleviku küsimus. Ehkki Tartu trammiliin oli kunagi vaid aprillinali, võivad Euroopa kliimaeesmärgid rööpad päriselt Taaralinna viia. Madis Hindre räägib lähemalt. Tartu linnainsener Mati Raamat meenutab, et tema kuulis Taaralinna trammiliinist esimest korda seitsmekümnendatel, kus, noh, see oli vist üks aprillinali kunagi, kui praeguses Eesti Rahva Muuseumi endise raudteelaste klubi ees oli, oli tramm pandud fotomantaažis nullindatel. Alguses võeti trammi mõtte tõsisemalt jutuks, aga toonase veel üldplaneeringusse ei jõudnud. Siis voolas veel hulk vesi, kuniks linn üldplaneeringu uuesti lahti võttis. See oli umbes kolm aastat tagasi. Vaatasime kaardi peal, kus on need põhilised, ütleme keskused, mida peaks nagu omavahel ühendama. Annelinn kesklinn, Maarjamõisa lõunakeskus ja siis vaatasime läbi Ropka tööstuse ja Annelinna tagasi. Ringliin oleks ideaalkorjeala, oleks pool Tartu linna elanikest aga nii mõnigi asi hülplaneeringul või paarkümmend aastat oma järge oodata, ilma et keegi päriselt labidat liigutaks. Uue hoo andis mõttele keskkonnaministeeriumis tänavu aasta alguses Tartu linna poole pöördus, räägib keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Clintenks. Keskkonnaministeerium on vaadanud erinevaid võimalusi, kuidas riik võiks saavutada aastaks 20 30 tead kliima- ning energiapoliitika eesmärke ning üks meede erinevate arutelude käigus tõesti oli siis nii-öelda trammitee rajamine Tartusse. Eesti ligi 20 miljoni tonni, sest CO2 heitest tuleb umbes kaks miljonit transpordisektorist iga osta peab süsinikuheidet vähendama ning transpordisektor on selleks kõige kulutõhusam. Kui on võib-olla väga kallis meede, aga panustab väga palju just kasvuhoonegaaside heitkokkuhoiu eesmärk, ehk siis tuleb seda võib-olla vaadata just sellest vaatevinklist, et mis on meie lõppeesmärk, kuhu me tahame jõuda, et loomulikult peab arvestama teisi võimalikku kaasuvaid positiivseid efekte, näiteks kui ta panustab ka võib-olla tervishoidu puhtama linnaõhu. Tartu linn võttis ministeeriumi pöördumisest kinni, me olemegi jah, koostamas ühte tööd, mis siis nüüd astuks sammu edasi, teeks majandusliku analüüsi, kui palju selline lõbu maksab ja siis ka ütleme sellised muud asjad, et kus on siis trammi pealt teistele liikumisvahenditele ümberistumise kohad ja nii edasi, et ütleme, see täpsem lahendamine nüüd seisab ees. Nagu Mati Raamat ütles, astume sammu edasi, aga see ei taga veel, et trammide tuleb. Läinud neljapäeval, kui valitsus kliimaeesmärke arutas, võite ette päris mitu projekti. Rohelise tule sai esialgu siiski ainult raudteede elektrifitseerimine ning järgmine, et elu peaks tulemas suve lõpus. Lääne-Nigula vald ostab turbatootja Cecile Eesti käest 175000 euroga Loode-Eestis asuva nõva sadama. Väga halvas seisukorras sadama täielik renoveerimine nõuaks vähemalt kolm miljonit eurot ning esimeses etapis loodab vallavalitsuses alustada kai remondiga. Juhan Hepner jätkab. Lääne-Nigula vald ostab nõva sadama, siis senisel omanikul puudub selle arendamiseks huvi. Vallavanem Mikk Lõhmus ütles, et sadama renoveerimiseks on mitu põhjust. Esiteks muidugi ongi nii-öelda vabatahtlik, merepäästekes saab baseeruda seal. Teiseks on kindlasti kohalikud kalurid, kuna kalapüügitraditsioon on ju nõval ju väga pikk ja seal nagu kohaliku rahva jaoks selles mõttes hästi märgiline koht. Nõva sadam ja kolmas ja kindlasti perspektiivne asi, kui me ka põhjamaid ümbruskonda vaatab, on ikkagi mereturism, et et see on kindlasti üha rohkem laienev ala. Kogu sadama korda tegemine nõuab tõenäoliselt vähemalt kolm miljonit eurot ja sellist raha vallal korraga võtta pole. Esimeses etapis on plaanis kai renoveerimine, mis võib Lõhmuse hinnangul maksta umbes pool miljonit eurot. Kuna see sadamaala on päris suur, mida me ostame, Cecilia müüb selle tervikuna, siis seal on juba kehtestatud planeering, on teatud krunte, mida on võimalik juba vallal varem müüa ja selle raha eest hakata sadama nii-öelda seda Kaius arendama toetusmeetmeid oleks, oleks vaja küll, aga noh, me üritame võimalikult palju kasutada, aga nii-öelda seda olemasolevat ressurssi ehk tõepoolest seda mittevajalike kinnistute müüki ja võimalik kaaluma arutame, et ka mingit erainvestorit võib-olla kaasata. Turbatootja Cecile Eesti plaanis 15 aastat tagasi hakata nõva sadama kaudu vedama oma Niibi tehase toodangut, kuid plaanid muutusid, jätkab Cecile Eesti juhatuse liige Raoul Johanson. Aegade jooksul on nüüd Paldiski sadam ja Muuga sadam arenenud nii hästi, et meil endal enam ei ole nagu mõtet põhjust sadamaäriga tegelema hakata. Mikk Lõhmus ütles, et ostuleping allkirjastatakse 15. juulil rahvusringhäälingu raadiouudistele. Juhan Hepner, Nõva. Esimesel juunil Tartust üle-eestilist ringkäiku alustanud laulupeotuli jõudis täna naissaarelt Tallinna. Sven Paulus käis uudistamas. Head raadiokuulajad, tervitan teid siit Tallinna lennusadamast, natuke enne keskpäeva on siin päris tuuline ilm, aga kohale kogunenud inimesed ootavad peagi naissaarelt siia jõuda laeva, mis kannab laulupeotuld ja hetkel mängib puhkpilliorkester. Kohale on tulnud natuke ka linnarahvast ja õige pea peaks siia saab oma laev laulupeotulega. See tuli siia nüüd vist naissaarelt, kohe-kohe peaks jõudma. Ja siis tulime tere ütlema. Millised ootused läheneva laulupeoga on, et nüüd tuleb endale ka üles astuda? Ja tuleb, eks ikka samad, mis igal aastal, et oleks ka päikest rohkem kui vihma ja laulu tuli tornis ja laulu tuli enda südames ka. Ja laulupeotuli on kenasti jõudnud tagasi mandri peale. Suur tõrvikansin Kaide ja selle võtab need vastu. Tallinna volikogu esimees Tiit Terik kes annab toojatele üle ka lillekimbu. Mul on hea meel paluda teid nüüd kaarikutega Tallinna raekoja platsi, et seal saaks ka linnarahvas häid külalisi tervitada. Umbes neli, 50 noort inimest on lava peal. Laulavad südamest ja Hirvo Surva on neid juhatamas. Siin raekoja platsis on väga vähe inimesi, kes ei pildistaks või ei filmiks parasjagu toimuvat koorilaulmist. Nende seas on muidugi ohtralt ohtralt välismaalasi. Täna siin raekoja platsis kohtuvad kaheksa viieaastane tantsupidu, 150 aastane laulupidu, aga ka 800 aastane Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kandis tule Hirvo Surval inimesed, head lauljad. Linnadest. Aitäh. Laulmine oli laulupidu on. Ilmast räägib meile nüüd sünoptik Sirle Kangur, Parun. Laadoga lähistel paiknev madalrõhuala, mis täna meie ilma on kujundanud ja hulgaliselt sadusid andnud, kiigub homseks veidi kaugemale kirdesse, kuid selle serv jääb endistviisi meie ilmale Saaremaa. Nii on eeloleval ööl muutliku pilvisusega ilm. Peamiselt Ida-Virumaal sajab hoovihma. Puhub loode ja läänetuul viis kuni 10, põhjarannikul puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on seitse kuni 12, rannikul kuni 14 kraadi. Ka päeval on muutliku pilvisusega ilm. Kohati võib sadada hoovihma. Vihma võimalus on suurem Lõuna-Eestis. Tuul puhub läänekaarest viis kuni 10, põhjarannikul puhanguti 15 meetrit, et sekundis õhtul tugevneb saartel edelatuul iiliti kuni 15 meetrini sekundis. Sooja tuleb 14 kuni 19 kraadi. Eesti jalgpallikoondis on saanud uue peatreeneri, sellest ja teistest spordiuudistest kuuleme nüüd Ragnar Kaasiku vahendusel. Eesti jalgpallikoondise uueks peatreeneriks sai Karel Voolaid. Homme oma 40 teist sünnipäeva tähistav voolaid töötas seni Eesti alla 21 ja alla 23 aastaste koondiste peatreenerina. Abitreenerina on ta FC Floras töötanud Arno Paypersi ja Pasi Raudi aineni kõrval. Nõmme kaljus olnud aastal 2010 ka peatreeneri ametis. 2016.-st aastast oli ta jalgpalliliidu treenerite koolitusjuht. Karel Voolaid. Uus ja huvitav olukord minu jaoks täis suuri väljakutseid kaasneb ka meeletu ja aga tugeva Orti auväärne positsioon mille nimel heaks ei võiks kõik treenerid töötada, aeti üles siis millisel alal ja ajastut minu jaoks on selgelt õige. Jaanuarist piisavalt vanaks treenerina kuid piisavalt noorestel inimesena, et ma usun seda tarkust kogunenud aastate jooksul on säilinud väga tugev emotsioon. Leping Karel voolaiuga on sõlmitud kuni käimasoleva valiksarja lõpuni ehk 19. novembrini. Eestil on pidada veel viis mängu, kaks Valgevenega, kaks Hollandiga ja üks Saksamaaga. Esimene mäng uue peatreeneri juhendamisel toimub kuuendal septembril lillekülas, kus valikmängus kohtutakse Valgevenega. Eesti tennise esireket Anett Kontaveit pääses Wimbledoni tenniseturniiri piiril kolmandasse ringi. Teise ringi mängus oli WTA edetabelis kahekümnendat kohta hoidev eestlanna vastamisi briti Heather Watsoniga. Maailma 122. reket Watson alustas esimest setti paremini, minnes kohe kaks. Null juhtima. Kontaveit suutis kohaga vastu murda ja viigistas seisu kaks-kahele. Kontaveit asus esimest korda kohtumist juhtima seitsmenda geimiga, kui lõi seisuks neli. Kolm. Watson ei lasknud veel käest ja viigistas seisu viis. Viiele. Seejärel ei loovutanud Kontaveit vastasele enam ühtegi punkti ja võitis seti seitse. Viis. Teist setti alustasid mõlemad tennisistid oma servigeimivõiduga, kuid edasine kuulus Kontaveidile. Tund ja 14 minutit kestnud kohtumise võitis Kontaveit kokkuvõttes seitse. Viis, kuus. Üks. Kolmandas ringis läheb Kontaveit vastamisi maailma 68. reketi tšehhitar Karolina Muhavaga. Varasemalt on nad omavahel mänginud ühe korra. Eelmisel suure Slami turniiril Prantsusmaal kaotas Kontaveit Muhavale esimeses. Ringis aitäh spordiuudiste eest. Sellega on Päevakaja lõppenud rahulikku õhtut ja kuulmiseni.