Tulevad taevast alla ja kastavad maad teevad selle sigivaks ning kandvaks, et see annaks külvajale seemnete sööjale leiba. Ma arvan, et ta ei olnud kunagi lund näinud tõelist talve, seda, mis elu enda alla matab. Ja see ei ole sigimine, vaid üleelamine. Asju tuleb õige nimega nimetada. Ja õige nimega saad sa neid nimetada ainult siis, kui oled nad läbi elanud. Elu jalgetekstist suubub sellesse. Ja ainult siis on võimalik midagi tõelist kirjutada. Jumalakirju tõlkida. Ma nägin teda unes talli metsalise embuses olev Paabeli hoor. Ja metsaline oligi erepunane, nagu Johannesel kirjas. Ega temal oli seljas sama värvi kleit, aga punane oli see tema enda verest muuskete kuuli jäetud haavast. Ja ma nägin ennast suitseva rauaga püsse käes ja mu ees lumes oli surnud, kasakas seesama, kelle mu sadulast maha olin sirutanud. Keda ma olin kõhtu tabanud, kes oli kahe käega haava kinni surunud ja seejärel hinge heitnud. Kasakas oli mu jalge ees ja tema oli metsalisega ja kasaka näol oli seesama hirve, mis surnudki peast. Ainult et suunurgad liikusid edasi-tagasi. See on tavaline, mõtlesin, sellised koolnud ongi sõjamehed või mitte. Ta oli ainult röövel, sõjahoor ja metsaline, tõmbas ta kleidi üles ja tõesti seda enda peale. Ja seal ta ratsutas karvasel loomal lõpus sadulas üles-alla, metsalise traavis. Hobuseid tuleb sihtida, mõtlesin, ükskõik kuhu, peaasi tabab. Kui nad kord sadulast langevad, siis pole neist lähivõitluses asja. Ta oli kord, aga enam ei ole. Ära imesta. Ära mõtle ainult sihi, hinga sügavalt välja. Ja kõige sügavamal hetkel vajuta päästikule. Metsaline surus end talle sisse, oigas ja urises, kas mõnust võib alust. Siis läks ta raevu, aga tema sosistas. Tasa, tasa ja metsaline rahunes, tardus paigale nagu surnu suunurga Dirves tagasi tõmmatud. Ja ma sihtisin, hingasin välja ja surusin sõrme päästikule. Relv võpatas mu käes, ärkas ellu. Kuuli lendas ja tabas teda, tabas otse kõhtu. Hukatusse, ta läheb hukatusse ja ilmamaad valitsema. Keisririiki viis pead on langenud, aga kaks püsivad veel õlgadel metsalise ja mõelda oma. Ma viskasin püsti. Mu kael oli kange, see on tuulest, mõtlesin mere poolt puhuvast tuulest, ma olin ärkvel, päris ärkvel, keset suurt Liivima vaikust ja külma talveööd. Marta, mõtlesin mu elu valgus, kus sa küll oled? Ma ei karda teie kohut, see on inimeste, mitte jumala kohus. Ja mulle meenusid mustad tähed valges taevas, see, mida ma sõja päevil näinud olin. Ma olen näinud, olin neid lugenud. Ma olin tundnud tema hingustama näol tema Hinglusest, selgib taevase, tardub veepind. Tema käsi purustab jää ja soojendab üles külmunud maa. Ta võib hävitada. Aga samamoodi võib ta kaitsta. Ja võib-olla on see, mida me peame hävituseks, samuti võitlus, võib olla võitleb tema seal ülal samamoodi nagu meie siin all. Võib-olla ei ole ta kõikvõimas, võib-olla temagi Hiiob. Võib-olla selleks see raamat kirja pandigi. Et me aru saaks. Ma pean tõlkima, mõtlesin ainult jõudu. Ei ole, ma olen väsinud. Mõte ei liigu, võib-olla homme pärast seda, kui olen välja maganud. Aga unerahu ei antud. Alati oli varitsusrünnak pagemine, öine vaht, uus rünnak, uus valitsus, uus pagemine. Tuimus, surmaväsimus. Kaks nime, Marta ja Hiiob. Mõlemad minust kaugel, iga päevaga üha kaugemal. Issand, anna mulle jõudu. Anna mulle tema kirjad ja su enda omad. Anna mulle jõudu pühakirjas püsida. Anna mulle täiuslik tekst. Oli kevad vaaludega, märts lumi oli endiselt maas. Lumi oli maha langenud. Mehed ajasid end ägisedes püsti. Me olime ööbinud vanas katuseta küünis, tuul puhus öö otsa läbi pragude, aga me saime tuld teha. Me olime soojas. Nii soojas, kui sõjas saab olla. Ma püüdsin silmi avada, laudelist paistes ripsmed rähmast kokku kleepunud. Hõõrusin neid, ringutasin, kiskusin lahti. Kehannaksus, liikmed, naksused, olin ise vana küüne kohe-kohe sisse langeva katusega. Aga ma küsisin. Ma kavatsesin lõpuni minna ülepõlenud Liivimaa üle, selle kõige. Vastusin välja. Jäin rabatult seisma. Päikese, äratus, lund, silmipimestav, kevadpäike kevadises õhus, täielikult teistsugusega suursuguselt. Seal oli kõik kogu pühakiri ja midagi enamat ei ole vaja, mõtlesin sõnu, kujundeid, jutlusi, laule, pühakujusid, palveid, kõnesid, ainult päikesepaistet, lumel. Jää kirmet, rebasekäppade all. Tuult vaikust, võib-olla sosinaid. Jumal küll. Sisselangenud ninaga lühike mees hingeldab ja räägib, ta suu liigub. Ma saan aru, et ta räägib sellest, et varitsus, mille ma hommikul välja saatsin, lõksu langenud mehi ei ole enam, et tema on ainus, kes pääses. Mees räägib kiiresti nii kiiresti, nagu tahaks ta mitut lugu korraga jutustada. Ta huulega musta värvi, nende vahelt paistavad musta värvi hambad. Ta hääl katkeb ja tuleks justkui kusagilt väljastpoolt mitte tema seest. Tulli suur tuul, laane poold ning Daugesse kohanud nelja nurga peale. Ja heitis seda nende laste pääle, et nemad, härrazurred ning mina üksi tainasse olen ära päästnud seda sulle kuulatama. Ja ütlen talle, ma tean, mis see on. See on eesti keeles kabel. Tema kabel on maa sisse pandud. Tema langemine tema käimise pääle. See, kes püünispaelu sõjab, langeb neisse ise varem või hiljem sisse. Ma oleksin pidanud seda teadma, olin hooletu. Unustasin teised pidid selle eest maksma. Palvetage, ütlen meestele, palvetage nende hingede eest. Nad vaatavad mind altkulmu, Nad teavad, et palved ei too kedagi tagasi. On vaikne nädal, ümberringi käib sõda, aga sõjal on oma samm. Me oleme selle selgeks saanud, me teame, et kõik võib hetkega muutuda. Valve on väljas. Me oleme õppinud end kasakate eest kaitsma. Lagedal maal niidavad neid meie kuulid ja metsas ei julgenud tulla. Mets kaitseb meid selle vastumeelsusega, mida stepirahvas puude ees tunneb. Puid on nende jaoks liiga palju liiga tihedalt ja igaühe taga võib varitseda vaenlane. Liivimaa külamees, kes on tapmise töö endale selgeks teinud, kes ei tunne päästikule vajutades enam hirmu või ärevust. Ainult rahulolu, kui tinatükk märki tabab, kui ratsanik sadulast paiskub ning jalustesse rippuma jääb. Tapmisest on saanud töö nagu iga teine. Ma ei tea, mida see hingele teeb, ma ei taha sellele mõelda. Sõda saab kord läbi, siis paistab. Aga ma tean, mis tunne see on. Ma tunnen seda. Mina olengi see, millest ma jutustan. Needsamad lumele jäävad read, punased plekid ja pruunikad, pabulad, sitt veri ning aurud hobuse korjus, et millest me tükenesime ja neid orgi otsas küpsetama. Aga praegu on kõik vaikne. Mehed tulevad üksteise järel minu juurde. Nad ütlevad. Sa peaksid teenistust pidama. Teenistust imestan siin? Jah, ütlevad nad siinsamas, on seal mingit vahet? Ei ole, ütlen, ja neil on õigus. Külameeste usk on kindlam kui minu oma. Me palvetame, kulisanud, valmis sead, ütlevad mehed. Jah, ütlen palvetage. Kas selliseks olukorraks on oma palve? Küsib üks neist. Ma tean, ainult issand, niiet palvetage oma sõnadega, ütlen neile. Kes sinu eest palvetab, küsib mees, kes on tugev nagu härg. Kunagi on ta olnud sepp. Ma ei tea, mida talle öelda. Kus sa oled pasta, mulle saada mulle mingi märk. Mõõdan pilguga ümbrust, põlenud hooneid, hobusekusest lund, raagus Vahtreid, selget taevast. Ma ei näe midagi, mis tavapärasest erineks. Mis ei oleks märtsihommik. Võib-olla see ongi märk. Mehed seisavad mu ees, nad ei tea, mida relvadega peale hakata. Nad ei taha sõjariistu käest panna, isegi teenistuseks mitte. See on õige. Kasakad võivad tulla eikuskilt maa sügavusest. Liivimaa kannab neid, aga see on petlik. Jää kannab samuti, aga selle all on tume vesi, lahvandused, mis ühel hetkel avanevad, mis neelavad mehe ja vankri ja hobuse. Ma loen meestele pühakirja peast, ma loen neile Hiiobit üha selgemaks, muutuvat tõlget üha napisõnalisemalt. Varsti ei ole seal enam ühtegi sõna. Meie olemegi sõnad ja maa ning end talvest lahtimurdev jõgi. Me oleme Liivimaa. Ja me oleme Hiiob. Meeste seas levivad haigused, väändunud jalad, mädanevad haavad ja kuritõvest näritud ninad on Liivimaal tavalised ka rahuajal. Aga sõda on katku endaga toonud. Me oleme mööda lasknud hetke, mil seda ära tunda, põgeneda. Nüüd peame vastu pidama. Ma olen kasutusele võtnud kõik ravivõtted, mida ma tean. Kõik need teadmised, millega haiguse levikut piirata. Mürgise inimesega, tuleb rääkida lühidalt, nii lühidalt kui võimalik, eriti kui tuul on tema poolt haige, peaks oma nahka õliga määrima, vürtse närima ning äädikas kastetud rätikut suu ees hoidma. Või siis katku viina jooma. Aga meil ei ole neid abivahendeid võtta. Taimed on lume all ja äädikat saaks ehk mõnest linnast. Kuserätikule raive, suru vastu nägu, kuulen mehi, haigeid kaaslasi käsutavat kuse ja suru, kui sa ei taha, et me sind metsaajaks. Pärast haigega rääkimist loputad nad hoolikalt suud kalgiks muutunud mõtlevad ainult iseendale. Maailmast on saanud üksainus suur monoloog. Sõnamulin, mis räägib iseendast ega mõtle ligimesele. Kamina ei mõtle, kui ma näen krampides visklevat või verest tühjaks jooksvat kaaslast, tunnen rahuolu, et see kõik mind ei ole tabanud. Ja alles siis kaastunnet. Ma arvan, et see on kaastunne. Ma ise olen samuti haige, keha on üleni paistes. Kuna sõrmega ihule vajutan, jääb sinna sügav lohk. Värisen külmast, isegi lõkke ääres, kui tuli ihu põletab, kui riietest suitsu tõusma hakkab. Kui ma hommikul kuusele lähen, siis tuleb sealt verd punaseid laike. Ma ei julge saapaid jalast võtta, ma kardan, et mul ei õnnestu neid enam jalga tõmmata. Jalad pakitsevad iga päevaga üha rohkem. Ma kardan, et ühel hetkel ei jõua õmblused nahka enam koos hoida. Esmalt rebeneb saabaste nahk. Seejärel loendavama. Tuleb kuuseokkaid närida, õpetavad mehed, see aitab. Ma ei usu neid. Aga kui ma vahis olen, murran puu küljest oksa ja tõstan selle näo juurde. Vaigu kirbe lõhn ajab mind röökima. Mehed keedavad okastest teed. Joon seda väikeste lonksudega iiveldushoogudega võideldes. Käärin varruka üles, käsi varasem, täis haavandeid, paiseid. Ma vaatan neid huviga. Võib-olla on seal sõnum. Aga need on lihtsalt mädataskud. Ma tahaksin need puruks kratsida, viimseni mäda, endast välja lasta. Kevad on käes, ütlevad mehed. Mahlad liiguvad puudes ja inimestes. Kristus on üles tõusnud. See teeb su terveks. Noor paljaks aetud peaga kasakas palub haledaste talvel noor, ta ei taha surra. Tema ülakeha on paljas, nahk on higine, jaurab mehed seisavad morni näoga käes sõjanoad, kirved ja lühikesed Rootsi jalaväemõõgad. Ma peaksin ütlema. Laske tal minna. Aga kui me tal minna laseme, siis toob ta omad meie laagripaika. Ta teab, kui palju meid on. Relvad meil on. Ta teab, et meid ei ole üldsegi palju. Mulle meenub, kuidas ma juurdlesin, miks saatan Hiiobi kohta nahk naha vastu ütles ja kas peaks seal olema elu või hing. Ma panin elu ja mul oli õigus. Teik, mis ühel mehel on, seda annab tema oma ellu eest. Hinge peale ta sel hetkel ei mõtle. Pööran vangile selja ning sammun aeglaselt Lasile poole. Kasaka palvetest on saanud kriiskamine, ma tahaksin käed kõrvadele suruda jäägise karjuda. Ma ei tohi seda meeste nähes teha. Unes nägin ma surnud isa ta kohmitses Kirclaiaid ringi kulunud ja lahti nööbitud, kuues nii nagu ta seda teha tavatses. Ta on surnud, mõtlesin. Ta ei pruugi seda märgata, aga varem või hiljem saab ta sellest aru pigem varem. Ma ei tohi aega viita. Ja ma tundsin, et ma armastan teda. Vaga andriast. Ma läksin tema juurde ja rääkisin temaga. Lapsed tervitavad, ütlesin talle laike. Elizabeth küsis ta vastu kuidagi segaduses. Ma sain aru, et ta ei tea, mis vahepeal on sündinud. Aga ta püsis, ta ei hajunud. Neile oli aega antud. Räägi, kuidas surnuteilm on? Pärisin ootamatu otsekohesus, aga räägi, ma tahan teada. See küsimus viis ta täiesti endast välja. Ta pööritas silmi ja kogeles midagi. Räägi, nõudsin temalt. See on nagu elavatelgi, pomises ta siis. Kõik on nagu elavatel iga aastaga järjest hullem, Jäneda vanemaks ja nõrgemaks ja kahvatumaks neist saavad varjud. Ja siis ei ole enam neidki. Ta silmad pöörlesid üha kiiremini. Neis oli üha vähem iirist, üha rohkem valget. Ta ilme muutus. Ootamatult oli seal väga palju erinevaid nägusid, nende inimeste nägusid, keda ma olin elus kohanud. Et vaheldusid kiiresti. Ja üks neist oli köster Ergmanni oma. Ja see nägu jäi paigale. Köster Erdmani näoga isa vaatas mulle piinatult otsa. Ja siis hajuskaid. Täna tuiskas jälle üle väljade vihises tuul ja lund keerutas meile näkku, kui me põlenud taludest möödusime. Me läksime hanereas, eesmine jälgedesse astudes pead pööramata. Söestunud palgid oli harilik vaatepilt. Nende varjus ei olnud ühtegi elavat inimest. Kasakad või catc olinal tapnud või nälg. See oli üks ja see sama. Tema majja sisse ei saa midagit jääma. Tema maja peale saab tulla ja terava puistetud. Me läksime, ma vaatasin jälgi, mille servad juba varisesid, mis aegamööda lumega täitusid. Ma lugesin kirju. Mina tahan neid inimesi kummatamine loonud, olen maha päält ära kaotada inimesest saadik loiusteni Madoni ning lindudeni Taival. Sest mina kahetsen, et ma neid tehnut all on. Ja meedia, kas me leiame armu või mitte, kindlasti mitte kui nõrkena. Võib-olla kui vastupeale. Me läksime aina edasi tuld süütamata, ei olnud võimalik meil peatuda, aga tuli oleks meid ära andnud. Nii jäi meil üle ainult sammuda, ainult minna endal minekuga hinge sees hoida, ei tohtinud peatuda, me ei tohtinud kokku variseda, nõrgaks, uinunud, surnuks külmunud. Mu rinnakorv oli üksainus suur must õõnsus. Südame rasvata südamest oli rasv söödud, sammud kõmasid seal vastu, roided laulsid, olid pingul nagu vibukaared. Rinnakorvi närisid ussid, väsimus, igatsus, nälg. Mul on tunne, et ma olen selle kõik põhjustanud selle lõppematu talve. See on minu nälg tema ja armastuse järele, mis on maa jäätanud mis ei lase kevadel tulla. Punkt koma koma punkt. Me oleme mustad kriipsud valgel lumel. Kui keegi meid peaks ülevalt vaatama, siis me oleme ainult kiri. Me oleme Liivimaakirjad. Ülestõusmise pühade ajaks sai talv läbi. Metsaalused olid veel lumega kaetud, aga väludel oli näha eelmise sügise pleekinud jälgi. Luu, värvirohtu ja üksikuid pruunikat kõrsi. No see siin maakamaral nätsked liivimaa mullal. Ja ma tundsin, kuidas maa hingab, veri mu kehas pulseeriv, kuidas sooned laulavad, kuidas põletik ja mäda aeglaselt lahustuvad, uue, terve perega minema voolavad. Ma teadsin, et ma võin langeda tina või raua läbi. Haigus mind ei tapa. Maavägi kandus minusse, sosistas mulle, see ei ole lõpp, see on uus algus. Sa oled veel nõrk, aga sa elad. Sa oled selle läbi teinud talve ja sõja ja selle piina, mida sa Marta pärast tunned. Tal ei ole seda vaja, lase ta vabaks, lased oma südamest lahti, tema hing on siis kergem ja sinu oma sammute. Sul on veel pikk tee minna. Kuidas ma saan ta vabaks lasta, kui mul teda ei ole, mõtlesin teda. Ei ole, ei ole kunagi olnud, ainult see üks kord Riias, üksainus puudutus. Õhtuküünlad räbaldunud lina kauss sellesse aeglaselt nõrgub veri, meie käed kausi kohal. Ma vaatasin, oma vaevatud käsihaavandid olid punaka Corbaga kaetud. Need olid paranemas, kinni kasvamas. Neist oli saanud muster, mis nõrgeneb. Kahvatub, kaob nahaga, ühte sulab. Needki on kirjad, mõtlesin. Valu ja igatsus olid minust välja voolanud. Nad olid nüüd jumalakirjades. Me ei suuda maad kaitsta. Meil õnnestub üks sõjasalk lõksu meelitada, teist varitsusest rünnata. Aga neid, mis meist mööda lähevad, on liiga palju. Kasakad on kiired ja paindlikud. Tundub nagu püüaksime kevadist tulvavett kinni pidada. Põrgu ise sülitab neid välja, räägivad mehed. Põrguga pole siin midagi pistmist, ütlen neile. Peeter ei usu, et ta selle maa endale saab. Seepärast laseb ta seda põletada, rüüstada ja iga võidetud lahinguga jääb tal mehi üle. Milline Peeter küsivad mäed? Tsaar Peeter, ütlen, kes siis veel. Sa nagu tunneksid teda, ütlevad mehed. Räägid temast nagu kallist naabrimeest. Me tunneme nüüd kõik teda, ütlen. Me oleme teda tundma saanud. Saaride kuningad võivad end sitaaugu uputada, ütlevad mehed. Nad on kõik ühesugused. Talumehed seisavad mu ümber, viha täis. Liivimaalased, mõtlen. Vastupidamine on nende tugevaim külg. Võime välja kannatada. Rägisevad krigisevad hambaid, pingutavad lihaseid, et veel ühte prussi turjale võtta, veel ühte rida põletatud telliseid. Aga ühel hetkel nad enam ei suuda. Ja siis muutuvad nad loomadeks. Nad tahavad tappa ja purustada, kõike enda ümber segi peksta. Praegu on just selline hetk, nad on kõigeks valmis. Alles nüüd on neist sõjamehed saanud. Kükitan liivadesse pinda kaevatud augu kohal, hoian käega oksast kinni ja situn sittumisel sõjapidamise juures oluline roll. See näitab, mis vaim üksuses valitseb. Kas võitlejad on käega löönud või alluvad nad siiski mingile korrale. Ja kord tähendab inimlikkust. See on inimlikkuse väikseima osa. Iga kord, kui me laagrisse jäime, lasin meestel latriinid kaevata. Me ei ole loomad, ütlesin neile situ sinna, kus me sööme ja magame. Mehed urisesid, aga kaevasid siiski. Ühel hetkel hakkasid nad seda tegema, ilma et ma oleksin pidanud käsku andma. Võimalik, et inimlikkus oli neilegi kalliks saanud. Võimalik, et nad on lihtsalt ära harjunud. Ma pingutan lihaseid ja lasen need uuesti lõdvaks. See on nälja ajasid minust väljub kõik see, mis on saanud jahvatatud männikoorest ja kannatuste vähesest jahust sekka veidi kuivatatud hobuseliha. Mul on tunne, et ma situn sõda endast välja nüüd kui ma olen otsustanud, et see on meie jaoks läbi saanud. Ootamatult kujutan ma ette tsaar Peetrit, kes võib-olla ametis sellesamaga, mis maise, mõne kullatud trooni kohal. Võib-olla hoiab ta kuldsest oksast kinni. Ma puhkan naerma ja naeran nagu pöörane. Mets kajab mu naerust vastu.