Teadsa küsis Kristiine. Sa ju ei pea, sa oled kirikuõpetaja. Tüdrukud vaatasid tema selja tagant mureliku näoga. Kaks väikest plikatirtsu, mu enda liha ja veri. Mu naise liha ja veri, meie lapsed. Keegi peab vastase. Aga tõlge, mis su tõlkest saab? Sa oled enama jaoks loodud kui venelase kuulist langema. Me kõik oleme millegi jaoks loodud. Ütlesin talle tõsiselt. Aga hetki, mil tuleb minna. See kõik kõlas ülevalt kaunilt. Aga mu sees keeras ja iiveldus sest ma ei mõelnud neile ega kodule, mõtlesin Marta. Võitlen ja ma saan sind unustada. See oleks tõesti kaunis sõda. Nii mõtlesin. Sa oled liiga hea, ütles kristiine vaikselt, isegi hingekarjase, eks ole, sa liiga hea. Ja sa oled kange. Ma tean, et mina ei suuda su meelt muuta. Aga võib-olla nemad suudavad? Ta osutas meie lastele. Teie isa ei ole nahahoidja, ütlesin tüdrukutele. Nad noogutasid vaikselt. Mida see nahahoidja tähendab? Püsis noorem neist. Nahahoidja on argpüks, ütlesin, see on selgem sõna. Kumb ta siis on? Küsis noorem. Kas sa sõjast kingitusi tood? Küsis teine kohe otsa. Edo, ütlesin ta pead silitades. Ma ei teadnud, mida sõja jaoks vaja läheb. Seepärast ei võtnud ma palju kaasa soojad riided ja veidi toidumoona. Kristiine tuli tütardega mind ära saatma. Ta nuttis, see oli raske. Kõik läheb hästi, ütlesin, ma tulen tagasi. Mehed on enne meitsata läinud ja pärast neid minnakse veel. See on selle maa saatus. Kõik see minek on tegelikult põgenemine, ütles Kristiine pisaraid pühkides. Ootamatult oli temas väga palju viha. Nii nagu mehed kodus ukse kinni löövad, välja jooksevad. Mida sa sellega mõtled? Küsisin jahmunult. Midagi ma ei mõtle, ütles Kristiine. Aga mina jään siia maha üksinda. Ja ma pean üksinda toime tulema, kui sina ära oled. Ja ma ei ole ainus. Seal kergem. Ma pean oma maad kaitsma, ütlesin. Võib-olla pead sa oma lähedasi kaitsma, ütles Kristiine. On see sul üks ja see sama sinu maa sinu kodu. Ja ütlesin. Aga ma mõtlesin ei. Ja mul oli häbi. Vaikesime, vaatasime teineteisele otsa. Ma ei taha, et sa läheksid raske südamega, ütles Kristiine viimaks. Sul on rasked ajad ees. Ta võttis kaelast risti ja andis selle mulle. Kaitsku see sind. Mind on see alati kaitsnud. Aga sul on seda rohkem vaja. Aitäh, ütlesin. Mine siis, ütles ta. Mu süda ütleb, et sa ei ole minuga. Aga mina sinuga olen. Ma tõmbasin ukse enda järel kinni ja kiirustasin kiriku õue toole. Külamehed juba ootasid. Nemad ja see rootslane, kes oli maaväe kinnitamiseks saadetud heledapäine suurt kasvu mees. Ma läksin ja iga samm viis mind sõja poole ja seda tuli mulle vastu kindlal ohvitseri sammul. Ohvitser, kes pidi meile relvade tööd õpetama, oli tegelikult ainult kapral. Ta langes juba esimeses kokkupõrkes. Venelaste eelsalk nägi meid üle välja tulemas ning avastule. Kapral püüdis meid ühtsesse lahingurivisse koondada. Ta oli kärsitu, röökis rootsi keeles ja vehkis kätega. Mehed viskasid relvad käest ja pagesid kaitsva metsapiiri poole. Ma kummardusin nii madalale kui sain ning püüdsin end rootslase lähedusse hoida. Kapral sõimas mind vängete sõnadega, raputas taga nõudvate maameeste poole rusikat. Aga ootamatult langes ta mu ette põlvili nagu õnnistust paludes. Siis kukkus ta näoli. Ega tõusnadki enam. Ta oli mu ees kummargil, tagumik uppis ja laupäev ühel joonel mu saapaninadega. Vaatasin teda hetke jahmunult ja jooksin siis meestele järele. Rühkisime ühes koosleri rikku lõõtsutades nagu loomad. Mehed õppisidki sõdima, need, kes ei õppinud, said surma, hooletusest või rumalusest või tobeda juhuse tõttu. Alles jäid need, kes võtsid sõdimist kui tööd nagu kraavi kaevamist või kuuri ehitamist. Ja siis olid veel need, kes tapmisest rõõmu tundsid. Neid sai üha rohkem. Mehed läksid oma talusid ja peresid maratööride eest kaitsma, aga lõpuks olid nad ise samasugused röövlid. Sõda muutis nad metsikuks. Mina muutusin samuti ja see aitas, ma suutsin ta unustada. Mul ei olnud teda. Ma ei saanud teda kaitsta. Kõik muutus käegakatsutavaks ja meie käed olid mustad. Pahkunud. Peri oli küünte all võõras veri. Ja püssirohusuits oli sõrmeis must, kleepuv suits. See ei läinud kunagi ära. Me sammusime üle söötis põldude väljade taludest olid jäänud ainult suitsevad ahervaremed. See oli teistsugune suits, kirdama lõhnaga. Põleva Liivimaa suits. Ma seisin öises metsas vahis, üksus magas, kõik need pühajärve talupojalt kasukatesse äkidesse, mähituna kustunud lõkete ümber musketeid käeulatuses oli mees, kes seisab külma käes vahis vaenlase ja talve vastu. Kui ma uinun, siis ei pruugi magajad mu ümber enam kunagi ärgata. Pakases läheb üks uni kergelt teiseks üle. See ongi üks ja see sama. Aeglustumine, seiskumine, tardumine, lõpp. Talv, mõtlesin, praegu on talv, aga sa lähed üle, tuleb ainult vastu pidada, ärkvel olla, elus olemist toita, endal elu sees hoida. Liikumatult pulseeriv pimedus ja sirged imelised männid mu ümber vaevu nähtavas lumevalguses lagendiku serval. Ma mõtlesin, kui vaenlane tuleb, siis ma näen teda tulemas, pean end ainult ärkvel hoidma. Uni on surm. Silmad olid ööga harjunud. Ma suutsin varri eristada eri tumedusi. Ma nägin, mis seisisemis liikus. Ma kuulsin ööloomade liikumist enda ümber lumekooriku vaikset murdumist nende jalge all. Lume, sissetungivaid küüniseid. Talv tahtis tappa kõike elusat elu enda sisse imeda. Seda jääkristallid, eks Darratada. Kas see ongi meie tegelik võitlus, mõtlesin kogu meie eksistentsi mõte hoida elu järjepidevust, hoida maailma tasakaalus, mitte lasta külmal ja surmal ja pimedusele tühjaks imeda, panna vastu seista, kindlalt mitte langeda, seista Kristiine lastelagendiku puude järve, keele tõlkeiseenda eest, kaitsta seda, mida ma olin kord näinud ja mis oli nüüd kõikjal maastikus, tunnetes, õhus, vees, lindudes külmunud korjustes, musketi, Lüginas, püssirohuplahvatuses, haavatu röökimises kella löökides, Paikuses, muusikas, uuesti vaikuses, selles, mis on, ja selles, mis tuleb ajaloo tumedas veres olnu tumeduses. Ma mõtlesin, Liivimaa on kiri ja mina olen ainult osa mingist osast läbi meelte sähvatav mõtte, valge ruudu kohale tardunud sulg, selle otsast langev tumepunane piisk ja seejärel paberile veetud kriips, rea jätkumine. Ja kui me oleme püsinud rea lõpuni siis on meie ülesanne täidetud, siis võime lahkuda. Ja selsamal hetkel nägin ma lagendikule reastuvaid sõnu. Need olid tumedamalt kui tüved. Ja ma kuulsin neid. Keel oli võõras. See ei olnud minu maa, keel. Viirastused, mõtlesin silmapete silmad olid sellega nõus. Pettus muidugi. Kinnitasid nad ettekujutus, ei enamat. Aga midagi ürgsemalt minus andis häiret. Peri, liigesed, sooned, kõõlused, kõik see on vale. See on võõras. See pole sina. Vaenlane. Vaenlane. Ma tahtsin hüüda, aga häält ei olnud, ainult korin, häälepaelte paindumine, liikvele minek. Ja siis oli lagendik, täissähvatusi ja püssipauke ja vastutüvesid plaksuvaid. Kuule lendavaid männikoore liistakuid. Puut panid vastu, Nad varjasid mind, said haavu, aga kaitsesid seda, kes neid kaitses. Nad olid omad vaenlane, karjusin üles üles. Aga seda polnud enam vaja, kõik oli niigi selge. Venelased ründasid meid igast küljest. Me lõime nad tagasi ja eemaldusima. Mäts varjus meid, seesama mets. Kui musketi kuulid läbi jäise õhu vihisesid, siis soovisin, et üks neist tabaks mind ennast. Ma kujutasin ette, kuidas tina klomp purustades ja muljudes ihu tungib. Kuidas ma langen, kuidas elu lumme voolab? Kuidas külm mind tarretab? Kuidas loomad hiljem lumelt verd lakuvad. Kuidas nad mu külmunud lihastükk rebivad, sellest elujõudu saades? Kuidas üks elu teises lahti sulab. Kuidas teiseneb? Ma mõtlesin. Saagu kõik juba läbi. Olgu, sellel lõpp. Aga ei saanud. Kuuli tabanud teras varras vuhises mööda venelase täkk. Ma tapsin ise mina. Kes ma ootasin lõppu, olin ise lõpu alguseks. Muutsin ise ühe elu surmaks ja selle kaudu uueks eluks. Mina, Adrian, issanda tööriist. Ja mulle meenus, mida ma olin kunagi kirjutanud ajal, kui ma veel ei teadnud, mis see on, kui surm lõikab. Aga nüüd ma teadsin. Ja ma ei küsinud, mis see on, kuidas seda sõnadesse panna. Ja ma sain aru, et surm, mis läheb mööda võib sinust ikkagi läbi minna. Et seal ei olegi vahet. Minust sai sõjapealik talupoegade ooberst parema puudumisel nagu Martin Luther on öelnud ja kirjutanud. Ja seda rahustas, justkui oleks sõda olnud rahu. Võib-olla see oligi nii, minu jaoks. Ma seisin väljas talvises tähisöös, taevas oli säravvalge tähed, sellel olid mustad täpid, punktid, komad, veel punkte, kirjamärkide lõputus, jumalakirjad olid joonistunud üle kogu laotuse. Seda oli palju. Peapööritus ma jõudnud seda kõike kokku lugeda, keegi ei oleks jõudnud, me oleme ainult inimesed. Me oleme lõpmatuse ees piiratud. Lõpmatus on see, mille lõppu ei näe. Ja ma mõtlesin, et see, mida ma olen kirjutanud on nüüd nähtud. Et see on õige ja et ma pole ainus, et seal on veel keegi. Tema on kõrges taevas ning näeb näit tähte üleval kerges. Ja seal kuskil oled sina, Mardo. Aga sulle mõtlemine ei tee enam haiget. Sinu puudumine ei haava mind enam. Ma tunnen ainult helgust, see tulvab mu hingevalgusest pimedusest laagrilõkete helgist lumel. Kas see ongi armastusse tõeline, milleni jõudmiseks tuleb läbi pimeduse minna, enne kui kõik uuesti valgeks läheb? Uuesti pimedaks? Öeldakse, et surma hetkel näeb inimene suurt valgust, ma ei tea seda. Ma olen veel elus. Ma armastan sind. See tunne on midagi tihkete sooja nagu päikesest köetud ovaalne kivi hall auguga kivi mis on mu rinnas. Me olime end taluhoonete ümber varitsusse seadnud. Musketeid ja süütenöörid valmis, kuulitaskud, avatud. Kasakad on liikvel. Ja varem või hiljem jääb neile see imekombel terveks jäänud majapidamine silma. See on kummaline vastane, kellega me võitleme, libudre, noolte ja saablitega varustatud ratsanikud, kes oleksid kui hobusega kokku kasvanud. Ja nad rüüstavad Liivimaa nagu tirtsuparv. Sõdimise teeb see lihtsamaks. Me ei tunne, et me inimestega vastamisi oleksime. Pigem mingite olevustega, kes meenutavad inimesi. Kõmakad on nagu mõranenud kellalöögid, tuhmid kõlatud, lihtsalt paugatused, mitte nii nagu Püha Peetruse kirikus. Peetrus, uksehoidja, tõmban sõrmedega üle püssi lae. Relvaga on tekkinud kummaline lähedus. Sama, mis oli kunagi paberi ja sulega. Muuskettan, tujukas, sa pead teda kaitsma lume ja niiskuse eest. Ja kui süütenöör märjaks saab, siis on kõik läbi. Lahingteekond. Maailm, Tõlge. Marta. Elu. Ma usun, et me kohtume veel. See ei saa olla viimane kord. Aga kõige selle eest, mida ma teinud olen, saadetakse mind põrgusse. Aga sündmete, Marmuda? Sinule on teised väravad. Aga praegu oleme veel siinpool raud tatud uksi. Petruseni on veel aega. Lumesadu tugevnes, valge hägu mu silme ees, silmad väsisid, see oli mitte valgus. Kõik oli üksainus suur valge väsimus kõik mitte magama jääda, mõtlen ainult mitte uinuda, ainult mitte seda. See oleks äraandmine, ainult mitte seda. Tulevad röögatult, keegi pab, õpetan, ma olen ärkvel. Haaran päriselt käsi musketi järele, see libiseb käest. Viskan kinda maha, sõrmed külmuvad püssilae külge. Rebin nad lahti. Valu ei ole, ainult ärevuskohin, veri must ja valge, silme ees. Vere hääl kõrvus. Läbi tuisu on näha ähmased kogusid. Neid on palju. Nad tulevad ühtlase lainena, kõik keeb. Hobuse kapjade alt paiskub valgeid pöörisid. Üks neist ratsanikest on minu kaks. Kui mul Õnne on toetanud musketi kauba maha ja koban kohmetunud sõrmedega padruni taskus leian paberisse mässitud tombu, mille ühes otsas on kuul ja teises püssirohi. Topin selle suhu, puren paberit, nätsutan, rebin tombust kuuli välja, jätan selle hammaste vahele. Seejärel palun väriseva käega püssirohtu. Osa sellest langeb lumele, nagu oleks keegi valgele linikule musta soola puistanud. See ongi sool. Mõtlen Liivimaa sool. Paneme seda toidu sisse. Üks maitse varjutab teist. Ma raputan püssirohtu, süütepannile, valan ülejäänu püssitorusse. Seejärel põrutan musketega vastu maad, et laeng paika saaks. Ma olen nagu kapellmeister, kes püssirauaga takti lööb. Mehed mu ümber on orkester, igaüks neist omaenda instrumendiga ametis. Siis kostavad esimesed kõmakad instrumendid, sülgavad tuld. Püssirohu, suitsu, tahvakaid, mis ümbritsevat Valevust määrivad. Sellele musti plekke jätavad need hõljuvad lume kohal. Mähivad laskjaid endasse. Iga mehe kohal on musta värvi nimbus. Surmavärvipilv. Ma olen oma taktika maha jäänud. Ma sülitan kuuli suust välja. Rauasuudmest sisse. Paber läheb sellele järele tropiks ette. Seejärel haaran parda ja uhmerdan kogu seda põrgusegu. Mu liigutused palavikuliselt kiired. Aga siis laskub ootamatu rahu. Väga rahulikult asetan varda oma kohale tagasi. Igal asjal on oma koht, õpetab Lutter. Vardakoht on relvaraua küljes. Järgin Usuisa õpetust. Linnasta tule lukumehhanism, ütleb Lutter järgmisena. Jah, ütlen. Ma tean, mis edasi. Nüüd sihi ja vajuta, ütleb Lutter. Mida siis veel? Seda peaksid sa ju ometi teadma. Ja ära unusta relva õlale seadmast, manitseb ta. Muidu pole sellest kõigest, millega sa siin palehigis ametis olid ju mingit kasu. Palehigis ütlen talle, mis sõna see veel on, see on odav ja kulunud sõna selline, mida viletsad poeedid kasutavad. See ei tähenda midagi. Õiged sõnad on lumi. Jääpüssirohi sool. Juba hirm on kahtlane sõna, sest sellel on liiga palju varjundeid, liiga palju tähendusi. Mis tähendab, et ta ei tähenda midagi. See siin on sõda. Järsku seisab moes isa. Adrian, ütleb ta mulle, keskendu olulisele. Sul on lahing pidada. Siis on kasakad otse meie ees, kümmekond neist on läbi murdnud. Püüan relva õlga saada, tagasilöök mõtlen, surun kaba vastu rinda, nii on kindlam. Ma pean vastu, ma kannatan välja. Saabliga vehkiv kasakas on otse minu ees minu kohal. Vajutan päästikule. Lask paiskab mu tagasi. Kuul tabab kasakate vöökohast veidi kõrgemale. Tule sähvatusega joonistunud sirge on nüüd Ühendus meie vahel. Me oleme sellega seotud. Lahing on läbi. Taluõu on surnukehi täis. Enamik neist on vaenlase omad nädal põrgusse tagasi läinud. Nad ei ole enam midagi lahkunud. Sissetungijad. Põlvitan kasaka kohale, kes lamab kägaras kahe käega kõhtu kinni hoides sinna kuul teda tabanud. Mu sõrmed kobavalt surnud mehe riietes. Ma loodan, et tal on mingisugust söögipoolist. Mul nälg. Mu sõrmed on kohmetunud. Surnukeha on üksainus suur külmunud, kamakas, jäätunud liha vastu külmunud liha. Aga mina olen elus. Ma leian ta küljetaskust, kivikõva leivakamaka. See on talumehe leib, mitte sõjaväe oma. Selle kooriku peal on kolm sõrmega vajutatud lohku. Topin leivatüki suhu, see on jäätunud. Ma närin selle nurka. Ma ootan, et see sulaks. Leib maitseb esmalt nagu jää. Nagu külmunud, eimiski. Siis maitseta kibedalt. Ja seejärel magusalt. No üks käsi hoiab leivatüki, teine kobab edasi. Võimalik, et seal on veel midagi, mis aitab mul elu sees hoida. Ma tõmban välja midagi lamedat ja nelja nurgelist, mis seal linase riidetüki sisse mähitud. Arutan selle lahtimoes on. Ikoon punasel taustal on kujutatud jumalaema Jeesus-laps süles. Jeesuse kohale on kirjutatud. Äss. Kristlane mõtlen, ma olen kirikuõpetaja ja ma olen tapnud kristlase. Ja pärast seda mis on pärast seda. Pärast seda ei ole enam midagi. Mina ei ole enam midagi. Ma ei ole enam jumalasulane. Ma ei ole enam tõlkija. Ma ei ole enam perekonnapea. Ma olen ainult külmast värisev mees valgel väljal. Ma peaksin tundma süüd. Aga ma tunnen hoopis kergendust. Ma saan nüüd olulisele keskenduda.