Ühel hommikul, kolm nädalat hiljem kui Krisbynxuaaris arstirohtu valmistas, tuldi talle teatama, et hulluarst laseb teda kutsuda. Ta ütles mulle, et tegemist on väga tähtsa asjana, lisas sõnumitooja. Krispim kahvatas. Mis muu tähtis asi, see võis olla, kui uudis reisiseltskonna ja eriti tema naise kohta. Nimelt peame kroonikute nõudel selgelt välja ütlema järgmise asja. Krispim armastas oma naist ning viimase 30 aasta jooksul ei olnud nad ainsatki päeva lahus olnud. Seepärast pole raske ette kujutada, missugust mõju sõnum avaldas. Niipea kui ta oli sõnumi kätte saanud, jättis ta arstirohud sinnapaika ja lidus rohelisse majja. Simmo paga marte võttis ta vastu teadlasele omase rõõmsa elevusega mille ettevaatlikkus siiski kurguni kinni olin õppinud. Ma olen väga rahul, ütles ta. Kas meie omade kohta on uudiseid? Küsis apteeker päriseval häälel. Hulluarst tegi käega nõtke liigutuse ja vastas. Tegemist on millegi palju kõrgemaga teadusliku eksperimendiga. Ma nimetan seda eksperimendiks, kuna ma ei söanda oma mõtet esialgu veel tõsiasjaks pidada. Aga teaduski pole muud, härra Soovares kuid pidev uurimine. Niisiis on tegemist eksperimendiga, kuid niisuguse eksperimendiga, mis muudab maailma. Hullumeelsus. Minu uurimistööobjekt on siiani keskmõistuse ookeani asuv saar. Mina olen hakanud kahtlustama, et tegelikult on see manner. Nõnda öelnud, vaikis ta, et apteekri hämmeldust täiel määral nautida. Seejärel selgitas ta oma mõtet pikemalt. Tema arvamist mööda võttis hullumeelsus enda alla väga suure osa inimese ajust mida ta ka suure hulga tähelepanekute tekstinäidete varal näidata püüdis. Näiteid leidis ta nii ajaloost kui ka Itaaguayst. Ent haruldase suur vaimuna taipas ta. Itaaguay juhtumite nimetamine oleks ohtlik ning piirdus ajalooga. Nõnda tõi ta esile mõningad tuntud isikud Sokratese kellel oli tuttav majavaim paskaali, kes nägi endast vasakul pool alati kuristikku Muhamedi karakalla tomitsianuse, ka liigula ja paljud teised. Terve hulga juhtumeid ja inimesi, kelles segunesid jälestus ja naeruväärsed elemendid. Ja kui apteeker säärase ühte patta panemise üle imetlust avaldas vastas hulluarst, et siin pole mingit vahet. Ning lisas äraseletatud ilmel metsikus härrasse. Ores. On tõsiduse, groteskne vorm. Imeline. Lihtsalt imeline. Hüüatas Krisbynxuaaris ja tõstis käed taeva poole. Mis puutub hullumeelsuse mõiste laiendamise mõttesse, siis tundus apteekrile üpris ekstravagantne. Kuid tagasihoidlikkus, mis oli põhiline, tema Paimu kaunistab ehe ei lubanud tal väljendada muud kui üksnes õilsat vaimustust. Ta kinnitas, et idee on suurepärane ning õige. Ja lisas, et see väärib käristit. Tänapäeva keeles. Sellel väljendil õiget vastet ei olegi. Tol ajal polnud ei Itaaguays ega ka teistes kaugemates külades linnades ja alevikes ajalehti. Ning uudiseid anti edasi kahel viisil. Kas käsitsi kirjutatud plakatite kaudu, mis kleebiti raekoja kiriku uksele või siis käristi abil. Viimatinimetatu nägi välja niimoodi. Päevaks-paariks palgati mees, kes pidi mööda linna ringi käima, käristi peos. Vahetevahel lasi ta käristil kõlada, rahvas tuli kokku kokku ja tema kandis neile ette vajalikud teated. Palavikurohud, haritava maatükid, annetused kirikule, mõni sonett, linna parimad käärid, aasta parim kõne ja nii edasi. Avaliku rahu seisukohalt oli süsteemil mõningaid puudusi kuid suure levitamis võime tõttu hoiti seda siiski käigus. Näiteks saatis üht linnaisa sedasama, kes oli rohelise maja asutamisele kõige rohkem vastu seisnud väga osava mao ja ahvitaltsutaja kuulsus, ehkki ta polnud kunagi ühtki neist loomadest kodustanud. Küll aga lasi ta korra kuus käristil tublisti tööd teha. Ja kroonikates kirjutatakse, et on inimesi, kes olevat näinud linnaisa rinnal lõgismadusid tantsu löömas. See oli muidugi vale. Kuid seda usuti, sest inimesed usaldasid täielikult süsteemi. Tõesti, tõesti mitte kõik endisaegsed institutsioonid ei ole ära teeninud põlgust, mis neile meie ajal osaks on saanud. Saab teha parematki, kui minu mõtet rahvale kuulutada, see ellu viia vastashulluarst apteekri soovituse peale. Simmo paka marte jäi veel hetkeks mõttesse ja ütles siis. Oletagem, et inimese vaim on kui suurpärlikarp. Minu eesmärk härra Soarris on vaadata, kas ma suudan sealt kätte saada pärli milleks on mõistus. Teisisõnu, püüdkem lõplikult kindlaks määrata terve mõistuse ja hullumeelsuse piirid. Terve mõistus on kõikide võimete täiuslik tasakaal. Väljaspool seda pole muud kui hullumeelsus, hullumeelsus ja veel kord. Hullumeelsus. Itaaguaid ja kogu maailma oota sees, revolutsioon. Neli päeva hiljem sai Itaaguay rahvas hämmeldusega teada et härra, kosta On rohelisse majja paigutatud. Võimatu, kuidas võimatu, täna hommikul viidi. Igatahes ei olnud ta seda ära teeninud. Selle puhtus pärast kõike, mis ta on ära teinud. Costa oli üksitaaguay kõige auväärsemaid kodanikke. Ta oli pärinud 400000 Cruzeirot kuninga Shao viienda korraliku raha mille protsentidest, nagu tema onu oma testamendis oli kirjutanud, võinuks ta maailma lõpuni ära elada. Niipea kui ta päranduse kätte oli saanud, hakkas ta seda inimestele ilma intressita välja laenama. 1000 Grozeirata ühele 2000, teisele 300, sellele 800 tollele. Nõnda et viie aastaga oli ta paljas poiss. Kui vaesus ja viletsus oleks äkitselt kätte tulnud, oleks koguvituaagoi üliväga imestunud. Kuid see juhtus aega, pisitasapisi sai rikkusest, jõukus, jõukusest, keskmine elujärg keskmisest elu järjest, vaesus ja vaesusest viletsus. Viis aastat hiljem patsutasid inimesed, kes olid varemalt kaabu pihku võtnud ja maani kummardanud. Kui ta tänava teises otsas paistma hakkas. Talle sõbramehelikult õlale, lasid talle ninanipsu ja tegid muudki vigurit. Ja kosta oli ikka rõõmus ja roosa. Ta ei tulnud selle pealegi, et kõige ebaviisakamalt käitusid need, kellel võlad maksmata. Niisuguseid võttis ta vastu veel suurema rõõmu ja õilinsama leppimisega. Ühel päeval, kui üks niisugune lootusetu võlgnik eriti jämeda nalja tegi ja tema selle peale naerma hakkas märkis keegi vaenulikult meelestatud tegelane salakavalalt taluta seda isiklikult ainult sellepärast, et ta teile ikka ära maksaks. Costa ei kahelnud hetkegi läks võlgniku juurde ja kustutas tema võla. Võime ette kujutada Itaagoi hämmeldust, kui lugu ilmsiks tuli. Millestki muust ei räägitudki kosta olevat ühtede arvates lõuna ajal teiste teada, aga varahommikul hulluks läinud. Räägiti, et hood, mis talle peale tulid, olnud vastavalt versioonile, kas hirmsad sünged, jubedad või hoopis kergemat sorti ja isegi naljakad. Paljud jooksid rohelisse majja ja leidsidki sealt vaese kosta. Kes oli rahulik, pisut üllatunud, ajas täiesti selget juttu ja küsis, miks ta siia toodi. Mõned läksid hulluarsti otsima. Pakamarte kiitis inimeste austuse ja kaastunde heaks kuid ütles, et teadus on siiski teadus. Ning et ta ei saa lasta nõdrameelsel vabalt ringi liikuda. Viimane inimene, kes õnnetuke seest väljastus. Kuna pärast seda, millest ma nüüd räägin, ei söandanud enam mitte keegi hirmsa tohtri jutule minna. Oli üks vaene naisterahvas, kosta nõbu. Hulluarst ütles talle saladuskatte all, et arvestades, mismoodi too väärikas mees on kogu oma vara tuulde lasknud ei ole tema vaimu omadused päris tasakaalus. Ei, ei, segas naisterahvas energiliselt vahele kuidas saadud raha nii kähku ära kulutas, siis mitte oma süü tõttu. Ah nii, just ära. Ma räägin teile, mismoodi see kõik käis. Minu kadunud onu ei olnud halb inimene. Aga kui ta vihaseks sai, siis võis ta keelduda isegi pühima ees mütsi maha võtmast. Ühel päeval natukene aega enne oma surma avastas ta, et üks ori oli temalt härja varastavad. Võite isegi ette kujutada, mida ta sellest arvas. Ta läks näost tulipunaseks, värises üle kere, ajas suust vahtu välja. Ma mäletan seda, nagu oleks see olnud eile. Ja samal hetkel tuli üks hirmus inimene karvakasvanud ja särgiväel tema käest vett paluma. Onu olgu issandale armuline, ütles talle, et mingu joogu jõest või kasvõi põrgust. Mees vaatas teda püstise ähvardavalt käe ja pani talle peale niisuguse needuse. Nii tõsisti, nagu see siin on, Taaveti täht ei seisa sinu varandust kauem kui seitse aastat ja üks päev. Seal ta näitas oma käsivarrele tehtud Taaveti täht. Sellepärast siis tohtrihärra ikas selle kurja mehe needuse pärast. Pakamardoli vaest naisterahvast kogu selle aja pilguga puurinud. Pilk terav kui pussnuga. Kui proua lõpetas, ulatas tohter talle viisakalt käsivarre otsekui seisaks tema ees asekuninga naine ise ning tegi talle ettepaneku näoga pisut juttu ajada. Õnnetuke jäi teda uskuma. Arst riista rohelisse majja ning pani ta Sonijate tiiba kinni. Uudis aupärg paka Marte reeturliku teo kohta külvas linnarahva hinge õudu. Mitte keegi ei tahtnud uskuda, et hulluarst pani ilma igasuguse põhjuse ja vähimatki vastumeelsust tundmata rohelisse majja täie mõistuse juures oleva naisterahva, kelle ainus süü seisnes selles, et ta ühe õnnetukese eest välja astus. Asja arutati igal pool tänavanurkadel ja habemeajajate juures. Sellest kujunes korralik romaan. Hulluarst olevat kunagi ammu kosta nõule külge löönud kostas tekitanud pahameelt ja daam andnud tohtrile korvi. Sellest siis ka kättemaks, noh, selge see. Kuid hulluarsti range oledki kasin, teadlase elu kippusid oletust ümber lükkama. Puhas pettus. See kõik oli muidugi mõista, lihtsalt vana jäärad, kattevari. Ja keegi eriti kergeusklik, sosistas lõpuks koguni, et ta teab veel üht-teist. Aga ei hakka sellest rääkima. Sest asi pole täiesti kindel, aga ta teab küll, on peaaegu valmis vandumagi. Teie tunnete teda ometi hästi. Miks te meile ei ütle, milles asi on, mis juhtus? Mis põhjusel? Krispim Suarez säras õnnest. See, et murelikud ja uudishimulikud inimesed ning vapustatud sõbrad küsimustega tema juurde tulid oli talle tõeliseks tunnustuseks. Polnud kahtlust. Lõpuks ometi teadis kogu linnake hulluarsti, lähim usaldusalune on tema apteeker, Krispim suurmehe kaastööline ja tema suurte tegude toetaja. Sellepärast rahvas tema apteeki kokku jooksebki. Sellest kõigest kõneles apteekri rõõsa jume ja mahenaer. Naer ja vaikus. Sest küsimuste peale ei vastanud ta midagi. Üks, kaks, kolm lühikest sõna. Needki kitsid, kasinad mähitud visalt püsivasse napi naeratusse, mis oli tulvil teadvuse saladusi, mida ta ei võinud ohtu ega häbisse sattumata, ainsal legi hingele avaldada. Midagi peab siin olema, mõtlesid kõige umbusklikumad. Üks neist mõtles sedasama, kehitas õlgu ja läks minema. Tal oli oma asju ajada. Ta oli just uhke maja valmis saanud. Majast üksi piisas, et inimeste tähelepanu püüda ja hoida. Aga see polnud kaugeltki kõik. Mööbli olevat ta toonud Hollandist või Ungarist ja see paistis ka väljast vaadates kätte, kuna aknaid hoiti pärani lahti. Ning aed, see oli suisa kauni kunsti ja peene maitsemeistriteos. Too mees, kes oli rikkaks saanud lihtsate sadulate albardade müügiga oli alati unistanud uhkest majast, kaunist aiast ja haruldasest mööblist. Albarda äri pidas ta ikka edasi, kuid oma uue Itaago esimese omataolise rohelisest majastki grandioosse, raekojast uhkema maja silmitsemine oli talle puhkuseks. Linnakese koorekihi seas oli näha vihapisaraid ja kuulda hammaste kiristamist. Kui mõeldi või räägiti või kõneldi suisa ülistavalt majast, mille omanik oli all pardakaupmees. Lihtne all pardakaup Messaa helde taevas. Kus ennast täis ütlesid möödakäijaid hommikuti. Hommikuti oli Matteusil tõepoolest kombeks keset aeda pikutada või vähemalt tund aega järjest armunalt oma maja silmitseda kuni teda lõunale kutsuti. Naabrid, kes teda küll teatava austusega tervitasid, naersid tema selja taga. Et on sellel mehel aga naudingud. Üks neist ütles koguni, et Matteus võiks olla palju säästlikum ja rikkam, kui ta teeks sadulaid ainult iseenda tarbeks. Belgia oli küll arusaamatu, aga selle peale naerdi ometi laginal. Nõmme nute Uusile hakkab juba meeldima, kui teda vaadatakse, ütlesid möödujad pärastlõunal. Selle ütluse kutsus esile tõsiasi, et õhtupoolikul, kui peredega jalutamas käidi õhtust söödi varakult, oli mat tõhusil kombeks ennast täpselt akna ette sättida. Valges riides tumedal taustal hea väljanägemise ja härrandliku olekuga seisis ta nõndaviisi paar-kolm tundi kuni väljas pimedaks läks. Seda, et Matteus soovis nõndaviisi tekitada imetlust ja kadedust, võis ainult oletada, kuna rääkinud polnud ta sellest kellelegi ei apteekrile ega isa lopisele kes olid mõlemad tema suured sõbrad. Nii vähemasti väitis apteeker, kui hulluarst talle ütles, et all pardakaupmees võib kannatada kivi armastuse all mille tema paka marte oli avastanud ning mida oli juba mõnda aega uurinud. See maja vaatamine ei segas Krismimise varjus järsult vahele. Aeti ei. Andke mulle andeks. Aga vahest ei tea, et hommikuti ta lihtsalt uurib oma kätetööd, mitte ei imetle seda. Õhtupoolikul aga imetlevad teised teda ja tema kätetööd. Ning ta seletas, mida all pardakaupmees igal pärastlõunal, kuni pimedani teeb. Simmo paka marte silmades lõi särama teaduslik himu. Ta kas ei teadnud veel kõiki albarve kaupmehe kombeid või siis ei tahtnudki Kristjani küsitledes saada midagi muud kui kinnitust mingile tõestamata oletusel või hägusale kahtlusele. Selgitus rahuldas teda. Ja kuna tema rõõmud olid teadlasele omaselt vaoshoitud ei märganud apteeker midagi, mis oleks andnud põhjust kahtlustada teda süngetes kavatsustes. Vastupidi. Pärastlõuna oli käes ning hulluarst ulatas talle käe, et minna üheskoos jalutama. Taevane jumal, see oli esimene kord, kui simmo paka marte oma usaldusalusele niisugust au osutas. Krisbymoli segaduses. Ta lausa värises ja ütles, et jah, ta on valmis. Siis aga saabus kusagilt kaks võõrast, kelle Krismi mõttes kuradile saatis. Esiteks tuli jalutuskäik nende pärast edasi lükata. Peale selle aga oli oht, et paka marte valib saatjaks hoopis ühe neist. Ja jätab tema sellest rõõmust ilma. Milline kannatamatus, milline äng. Viimaks läksid nad siiski välja. Hulluarst juhtis nad all pardakaupmehe maja juurde. Nägi peremeest akna, kõndis viis-kuus korda aegamisi temast mööda, seisatas, vahepeal uuris mehe olekut tema näoilmeid. Vaene Matteus märkas ainult seda, et ta on esile kutsunud Itaaguaid kõige tähtsama isiku huvi või koguni imetluse. Ning püüdis veelgi väärikam välja paista ja uhkemalt seista. Oh häda. Sellega mõistis ta end ainult veel kindlamini hukka. Järgmisel päeval viidi ta rohelisse majja. Roheline maja on eravangla, ütles üks arst, kellel oma kliinikut ei olnud. Kunagi varem ei olnud ükski arvamus nii kiiresti levinud ja kasvanud. IRA vangla. Seda korrati nüüd Itaagoi igas ilmakaares hirmuga. Tõsi küll, sest samal nädalal, kui vaene Matteus kinni pandi, viidi rohelisse majja veel üle 20 inimese kelle seas oli ka paar-kolm lugupeetud isikut. Hulluarst ütles, et vastu võetakse ainult patoloogiliselt juhtumid kuid vähesed uskusid teda. Rahvasuus levis kõiksuguversioone kättemaks, rahaahnus jumala karistus. Tohtri, jänese kinnismõte, Riiadexoneero salaplaan, mille eesmärk on hävitada juba eos iga pisemgi jõukuse idu mis võis Itaaguays võrsuda, õisi kanda ja puuks kasvada ning linnake häbisse saata ja nälgima sundida. Ja veel 1000 seletust mis ei seletanud mitte kui midagi. Niisugused olid linnarahva kujutlusvõime igapäevase töö viljad. Siis aga naasid Rio de Janeiros hulluarstiabikaasa tädi, Krisbinsoarase naine ja kõik või peaaegu kõik ülejäänud reisiseltsilised, kes mõne nädala eest Itaagvaist välja olid sõitnud. Hulluarst läks neile vastu koos apteekri, isale, Opese, linnaisade ja mitme muu ametiisikuga. Hetke, mil donna Eva riista pilk abikaasal peatus peavad tolleaegsed kroonikud inimkonna moraaliajaloo üheks kõige sundimaks. Nende kahe äärmusliku silmapaistva isiksuse vahel. Valitseva kontrasti tõttu. Don Aivar riista kiljatas pomises midagi ja sööstis mehe käte vahele. Kusjuures tema liikumist saab kirjeldada üksnes võrdpildi kaudu, milles on ühendatud leopardi ja turteltuvi liikumine. Auväärt pakamarte juures midagi niisugust ei toimunud. Ta püsis külm nagu diagnoos ning loobumata hetkekski oma teaduslikust rangusest. Sirutas avali käed oma naise poole, kes sealsamas otsekohe minestas. See kestnud kaua. Kahe minuti pärast võttis donna Eva riista sõprade tervitused vastu ja seltskond läks liikvele. Donna Eva riista olitaaguay lootus. Tema abiga loodeti rohelise maja nuhtlust leevendada. Sellest ka avalik juubeldamine. Tänavatel tunglevad tohutud rahvahulgad neid aknaid ehtivad lipud, lindid ja lilled. Isa lopeese käsivarrele toetudes silmapaistev tohter oli nimelt oma abikaasa preestri käevangu usaldanud. Järgnes neile mõtlikul sammul, vaatas donna iva riista ringi. Murelikult uudishimulikult rahutult. Preester päris Rio de Janeiro kohta, kuhu ta polnud pärast eelmise asekuninga valitsusaega sattunud ning Doneiva riista vastas innustunult, et midagi ilusamat ei saa maailmas ollagi. Basseio publik on imeline, promenaad oli valmis saanud seda maapealset paradiisi, oli donna ebariista mitu korda külastanud. Nagu kapelas nootšese tänavat ja Marrecase purskkaevu. Oo see Marg gaase purskkaev. Seal olid pardid metallist ja pritsisid noka vahelt vett. Kui peen preester ütles, et Riia disaine eran praegusel ajal vist tõepoolest veelgi ilusam kui ilusti juba meie ajal oli. Mis siin imestada, see on ju suurem kui Itaagoi. Ja pealegi asub seal valitsus. Aga seda ei saa ka öelda, titaagva inetu oleks. Siin on ilusad majad. Matteuse maja, roheline maja. Mis rohelisse majja puutub, ütles isolopees jutu osavalt kõige põletavam küsimuse poole juhtides. Siis küllap näete, et see on juba õiget täis. Kas tõesti tõesti? Seal on Matteus? On pardakaupmees ja albarda kaupmees ja siis veel kosta tema nõbu Fulano, Sikraano ja kas nad kõik on siis hullud või peaaegu hullud, vastas jumalasulane. Mismoodi. Preester lasi suunurgad alla, nagu tahtnuks ta öelda, et ei tea midagi. Või ei taha rohkem öelda. Puiklev vastus, mida ei saa kellelegi edasi rääkida. Sest pole sõnu, millest kinni hakata. Donna Eva riistale tunnuse erakordselt kummaline, et kõik need inimesed olid äkitselt hulluks läinud. Üks või kaks oleks veel arusaadav, aga kõik korraga. Samas ei olnud tal põhjust midagi kahtlustada. Tema mees oli teadlane. Ta poleks ju ilma ümber lükkamatute tõenditeta hullumeelsusest mitte kedagi rohelisse majja pannud.