Porfiirjo võttis endale tiitliks linna kaitsja rahva ja tema majesteedi nimel. Seejärel võeti kiiresti vastu mõningad olulised määrused. Koostati uue valitsuse ametlikud teadaanded ning asekuningale mõeldud üksikasjalik aruanne, millele lisati rohkesti kinnitusi tema majesteedi korraldustele allumise kohta. Ning viimaks lühike, kuid energiline pöördumine rahva poole. Itaaguailased vägivaldne ja korrumpeerunud nõukogu sepitses vandenõu rahva ja tema majesteedi vastu. Avalik arvamus mõistis selle hukka. Väike kodanikerühm, keda toetasid tema majesteedi vaprat ragunid on häbiväärse nõukogu laiali saatnud ning seni, kuni tema majesteet annab korralduse selle kohta mis on tema hinnangul kõige paremini kooskõlas kuningriigi huvidega on kõrgeim võim linnarahva üksmeelse otsusega usaldatud minu kätesse. Itaaguailased. Ma ei palu teilt midagi muud kui teie usaldust ning abi et rahu taas jalule seada ja päästa linnavara, mida on rüüstanud eelmise nõukogu liikmed, kelle saatus on nüüd teie kätes. Uskuge, ma olen valmis ennast sellele ülesandele täielikult pühendama ning olge kindlad, Kuningriik on meiega. Linnakaitsja rahva ja tema majesteedi nimel Porfiirjo kaetanud Ast nööbis. Kõik märkasid, et teadaandes ei mainita sõnagagi rohelist maja. Ning mõne arvates oli see kindel märk habemeajaja süngetest kavatsustest. Oht oli seda suurem, et hulluarstil oli traagiliste sündmuste käigus õnnestunud rohelisse majja panna veel seitse või kaheksa inimest kellest kaks olid naisterahvad ning üks linna kaitsja enese sugulane. See ei olnud provokatsioon ega kuidagi vihuti tehtud. Kõik lihtsalt tõlgendasid seda niimoodi. Ja linn tõmbas hinge lootuselt lähema ööpäeva jooksul pannakse hulluarst raudu ja hirmuäratav vangla kistakse maha. Päev lõppes rõõmsalt heerolt, käis oma käristiga tänavalt tänavale ja luges valjusti teadaannet ette. Rahvas aga valgus mööda linna laiali ja kõik vandusid silmapaistvale Porfiirile truudust kuni surmani. Rohelise maja vastaseid hõikeid kuuldus üsna vähe, mis oli märk usaldusest valitsuse vastu. Habemeajaja võttis vastu määruse, millega kuulutas selle mälestusväärse päeva puhkepäevaks ning asus seejärel preestriga läbirääkimisi pidama, et kirikus lauldakse De Teumi. Kuna ilmaliku ja vaimuliku võimuliit tundus talle äärmiselt oluline. Kuid isoloppis lükkas tema ettepaneku kõhklematult tagasi. Igatahes ei kavatse püha isa ju valitsuse vaenlastega mesti lüüa, küsis habemeajaja talt manades näole sünge ilme mille peale isa lopees vastas ilma et oleks vastanud. Kuidas ma saaksin seda teha, kui uuel valitsusel vaenlasi ei olegi? Habemeajaja naeratas. See oli puhas tõde. Kui kapten linnanõukogu liikmed linna koorekiht välja arvata siis olid kõik temast vaimustuses. Kadus oma koorekiht, kes küll erilist vaimustust välja ei näidanud, ei olnud samas tema vastu välja astunud. Viimane kui üks maksuametnik oli kohale tulnud, et uued korraldused kätte saada. Üldiselt õnnistasid kõik pered meest kes pidi viimaks ometi vabastama Itaaguay rohelisest majast ja hirmuäratavat mao. Packab Martest. 24 tundi pärast kirjeldatud vägitegusid väljus habemeajaja valitsus paleest. Nõnda nimetati nüüd endist raekoda ja suundus doktor paka marte kodu poole. Muidugi teadis ta, et valitsusel oleks kõige sobilikum hulluarst välja kutsuda. Kuid kahtlus, et too ei pruugi korraldusele alluda kallutas ta sallivuse ja mõõdukuse suunas. Ma ei hakka kirjeldama, missugust hirmu tundis apteeker, kui ta sai kuulda, et habemeajaja on teel hulluarsti poole. Nad panevad ta kinni, mõtles apteeker. Üks mõte viib järgmiseni. Peagi kujutles apteeker, et kui hulluarst on kinni võetud, siis tullakse varsti ka tema kui kaassüüdlase järele. See mõte mõjus talle tervistavalt nagu kõige kibedam rohi. Ta ajas ennast voodist üles ja ütles, et on terveks saanud. Vaatamata oma naise pingutusele ja vastuväidetele pani ta riidesse ja kiirustas välja. Vanad kroonikad kinnitavad nagu ühest suust, et arvamine nagu tõttaks apteeker õilsalt hulluarstile appi mõjunud tema naise hingele kui palsam. Ning märgivad erilise vaimu selgusega et illusiooni moraalne jõud on tohutu. Tõepoolest apteeker ei jooksnud sugugi mitte hulluarsti juurde, vaid otsejoones valitsus paleesse. Kohale jõudes teeskles ta üllatunud, nähes, et habemeajajad polegi kohal kuna ta oli just tulnud linnakaitsjatele toetust avaldama. Sest eelmisel õhtul polnud tal kuidagi võimalik seda teha, kuna ta oli haige. Seepeale köhis ta püüdlikult. Kõrgemad ametnikud, kes olid ta ära kuulanud ning kes teadsid, kui lähedane apteeker hulluarstile oli. Taipasid kohe, et uus liitlane on äärmiselt oluline ning kohtlesid Krismim saarest erilise hoolega. Nad kinnitasid, et habemeajaja tuleb õige pea. Tema kõrgeausus läks ühe tähtsa asja pärast rohelisse majja. Aga tuleb õige varsti tagasi. Talle pakuti istet, toodi suupisteid, talle lauldi kiidulaulu. Talle öeldi, et silmapaistva Porfiilija taga seisavad kõik tõelised patrioodid mille peale apteeker aina kordas, et enesestki mõista ja ka tema pole kunagi teistmoodi mõelnudki. Ning et just seda paluta majesteedil edasi öelda. Hulluarst ei lasknud habemeajaja loodata, vaid võttis ta kohe vastu. Ta ütles, et tal pole võimalik vastupanu osutada ning ta on valmis korraldustele alluma. Ta palus vaid üht, et ei peaks rohelise maja lammutamist pealt vaatama. Teie kõrgeausus eksib, ütles habemeajaja pärast väikest pausi. Eksite, kui te arvate, et valitsusel on nyyParbaarsed kavatsused. Avalikkus leiab, et olgu see põhjendatud või mitte. Et enamik siin peetavatest patsientidest on täie mõistuse juures. Kuid valitsus tunnistab, et tegemist on puhtteaduslikku küsimusega ega mõtlegi teaduslikke küsimusi ise lahendama hakata. Liiatigi on roheline maja avalik kasutus. Niisugusena pärandas selle meile laiali saadetud linnanõukogu. Siiski on. No peab ju olema mingi vahepealne seisukoht, mis aitaks avalikku arvamust maha rahustada. Hulluarstil oli raske oma hämmeldust varjata. Ta tunnistas, et oli oodanud midagi hoopis muud hullumaja lammutamist, iseenda vangistamist, asumisele saatmist, kõike muud, aga mitte. Teie kõrgeaususe hämmeldus katkestas habemeajaja teda tõsisel toonil. Tuleb sellest, et ei kujuta ette, et kui suur vastutus lasub valitsuse õlgadel. Rahvas, kes on andnud voli tunnetele, mis praegusel juhul annab alust, põhjendatud nördimus, eks võib valitsuselt nõuda teatavat sorti tegusid. Valitsusega peab talle osaks langevat vastutust arvesse võttes säärastest tegudest hoiduma. Vähemalt osaliselt. Ja sellises olukorras me praegu olemegi. Õilis revolutsioon, mis kukutas eile avalikult hukka mõistetud korrumpeerunud nõukogu nõudis valjuhäälselt rohelised maja maha lõhkumist. Ent kas võiks valitsusele pähe tulla mõte hullumeelsus kaotada? Ei. Ja kui valitsus seda kaotada ei suuda kas oskaks ta siis seda vähemasti välja selgitada, ära tunda? Samuti mitte. See kuulub teaduse valdkonda mis tähendab, et valitsus ei saa ega taha nii delikaatses küsimuses toime tulla ilma teie kõrgeausus abita. Palun teilt ainult seda, et me leiaksime võimaluse pakkuda rahvale teatavat rahuldust. Ühinege. Küll siis rahvas meile allub. Üks võimalikke lahendusi, kui Teie kõrgeaususele ei ole muid ettepanekuid, oleks rohelisest majast vabadusse lasta patsiendid, kes on peaaegu paranenud kergemat sorti kinnismõtete all kannatavad haiged ja nii edasi. Nõndaviisi näitaksime suurema ohutada üles teatavat sallivust ja heatahtlikkust. Kui mitu inimest sai eilses kokkupõrkes surma ja mitu haavata? Küsissi mao pakamarte? Umbes kolme minuti pärast. Habemeajal vajus küsimuse peale suu lahti, kuid vastas siiski, et surma sai 11 ja haavata 25 11 hukkunut ja 25 haavatut. Kordas hulluarst paar-kolm korda. Seejärel teatas ta, et ettepanek ei tundu talle ideaalne kuid ta püüab midagi muud välja mõelda ning teeb oma vastuse teatavaks mõne päeva pärast. Siis uuris ta veel eilsete sündmuste kohta, kuidas toimus pealetung, kuidas käis kaitsmine, mismoodi tragunid liitusid. Kas nõukogu avaldas ka vastupanu ja nii edasi. Habemeajaja vastas talle põhjalikult, rõhutades eriti seda, kuivõrd oli nõukogu usalduse kaotanud. Habemeajaja tunnistas, et uuel valitsusel ei ole veel linna koorekihi toetust kuid arvas, et siin saab hulluarst palju ära teha. Valitsuse liikmetel ütles habemeajaja. Kokkuvõttes oleks väga hea meel, kui nad saaksid loota, itaan koi ja tõenäoliselt terve kuningriigi helgeima vaimusimpaatiale ja peale sellega hea tahtlikkusele. See aga ei tekitanud vähimatki muutust suurmehe ranges õilsus näos. Ta kuulas vaikides näitamata välja, ei kõrkustega tagasihoidlikust ilme, läbitungimatu nagu kivist jumalused. 11 hukkunut ja 25 haavatut, kordas hulluarst, kui oli habemeajaja välja saatnud. Habemeajaja puhul ilmnevad selgelt nii kahestumise kui ka julm tumuse sümptomid. Mis aga puutub tema innukate pooldajate lollusesse, siis siin pole muid tõendeid peale nende 11 hukkunu ja 25 haavatu kaks tõesti huvitavat juhtumit. Järgmise viie päeva jooksul saatis hulluarst rohelisse majja umbes 50 uue valitsuse toetajad. Rahvas oli nördinud. Segadusse sattunud valitsus ei osanud sellele kuidagi reageerida. Žaopina ametilt samuti habemeajaja, rääkis avalikutelt Porfiiri on ennast mao paka Martale maha müünud. Ja selle lause peale kogunes sho piina selja taha linna kõige otsustuskindlam rahvas. Kui Porfiirjo nägi, et rahulolematute eesotsas on tema endine võistleja, taipas ta, et lõpp on lähedal kui ta kohe midagi suurt ette ei võta. Ta andis välja kaks määrust. Ühe rohelise maja sulgemise ja teise hulluarsti asumisele saatmise kohta. Shao piina näitas selgelt ja sõnaosavalt, et Porfiiri ajab sellega ainult rahvale puru silma. Ja et see on lihtsalt konks, mida rahvas ei tohi alla neelata. Kaks tundi hiljem saabus Porfiirjo valitsusaja kuulsused tullap ning São piina võttis valitsemise tohutu vastutuse enda õlule. Kuna ta leidis sahtlist eelmise valitsuse deklaratsiooni ja asekuningale adresseeritud aruande ning teistegi võimuvahetuse järel vastu võetud õigusaktide mustandit, lasi ta need kähku ümber kirjutada ja välja saata. Kroonikates lisatakse, vähemalt võib seda aimata, et nimed lasi ta ära vahetada. Ning et seal, kus eelmine habemeajaja oli rääkinud korrumpeerunud nõukogust mainis tema kahjulikest prantsuse doktriinides rikutud vaimuga sissetungijat kes astus tema majesteedi pühimast pühimate huvide vastu ja nii edasi. Seejärel sisenes linna asekuninga saadetud väeosa ning seadis korra jalule. Hulluarst nõudis otsekohe, et Porfiiria ja peale tema veel 50 inimest kelle ta vaimuhaigeks kuulutas, talle üle antaks, kusjuures talle mitte üksnes ei antud üle nimetatud isikuid. Vaid lisaks lubati talle üle anda ka 19 habemeajaja poolehoidjat, kes olid esimese ülestõusu käigus haavadest veel paranemas. Itaagvoi kriisi kõnealune etapp oli ühtlasi mao paka marte mõjuvõimu tipphetk. Ta sai kõik, mida tahtis ning üks tema mõju kõige selgemaid märke seisnes selles, missuguse innuga taas ametisse astunud nõukogu liikmed nõustusid sellega, et hullumajja pandiga Sebastian freitas. Hulluarst, kes olid tolle rahvasaadiku seisukohtade eriti kiiret vaheldumist kuulnud taipas, et tegemist on patoloogilise juhtumiga ning lasi ta kohale tuua. Sama juhtus apteekriga. Niipea kui hulluarst oli teada saanud Krispim Suareze ajutisest liitumisest Kanšiadega võrdles ta seda seisukohta toetusega, mida apteeker oli talle alati ja veel eelmisel õhtulgi kinnitanud ning andis käsutab kinni võtta. Krisbimis vaaris ei eitanud oma tegu kuid vabandas ennast sellega, et oli võidukaid mässajaid nähes hirmule järele andnud mille tõenduseks ta tõi asjaolu, et polnud pärast seda rohkem midagi ette võtnud, vaid uuesti haigevoodisse heitnud. Simmo pakamarte ei vaielnud talle vastu, kuid ütles siiski, et ka hirm on hullumeelsuse isa. Ning et Krisbynxuaarse juhtum tundub talle üpris tüüpiline. Kõige selgemalt kõneles Simo pakamarte mõjuvõimus see kui vaguralt linnanõukogu Talle omaenda esimehe üle andis. Hulluarst, sulges alustuseks sekretäri ühte rohelisse maja kongi. Läks ise volikogu ette ja teatas, et esimees kannatab härgade vaimunõtrust seal, mida tema sima opakamarte kavatseb rahva hüvanguks uurima asuda. Esiti rahvasaadikud küll kõhklesid kuid viimaks andsid siiski järele. Sellele järgnes pidurdamatu hullumeelsete kokkukorjamine. Mitte keegi ei saanud välja mõelda ega isegi levitada kõige tühisemadki valet. Saati siis veel selliseid valesid, millest nende väljamõtlejale või levitajale tulu tõuseb. Ilma et teda oleks otsekohe rohelisse majja pandud. Kõik koli, hullumeelsus. Mõistatuste armastajad, sõnamängude ja anagrammide loojad, laimajad teiste elus sorkijad, snoobid ennast täis, maksuametnikud mitte kellelgi polnud hulluarsti käsilaste eest pääsu. Armunuid ta säästis. Kuid kergemeelsetele armuiatele ei halastanud öeldes, et esimesed annavad järele loomulikule impulsele, teised aga püherdavat padus. Nii ihnuskoid kui kallaristajad olid mõlemad rohelisele majale parassaak. Seetõttu hakkas levima arvamus, et terve mõistuse üle otsustamiseks enam mingeid reegleid ei olegi. Mõningate kroonikute hinnangul ei talitanud siin mahu paka marte alati ühtviisi mille tõenduseks mina ei tea, kas läheb tõendina arvesse või mitte. Nad toovad tõsiasja, et hulluarst olevat nõukogus läbi surunud määruse millega lubati igaühel, kes väidab, kusjuures selle väite tõenduseks ei nõutud mitte mingisuguseid pabereid. Et tema soontes voolab paar untsi koti verd. Kanda vasaku käe pöidlaga hõbesõrmust. Kroonikates täpsustatakse, et niisuguse korralduse lasi ta nõukogule anda selleks, et pakkuda ühele kullassepale oma semule võimalus selle arvelt rikastuda. Ent kuigi kullassepal läks tänu volikogu uuele määrusele kahtlemata väga hästi, ei saa eitada ka seda, et too korraldus tõi rohelisse majja juurde suure hulga uusi kostilisi. Seetõttu on liig söökaid järeldusi tegemata. Raske öelda, milline oli silmapaistva tohtri tegelik eesmärk. Mis aga puudutab sõrmusekandjate kinni nabiniste rohelisse majja paigutamist siis selle põhjus on üksitaaguay ajaloo kõige mõistetuslikumaid punkte. Kõige tõenäolisemalt sai neile saatuslikuks see, et nad nii tänaval, kodus kui ka kirikus lakkamatult žestikuleerised. On ju üldteada, et hullud žestikuleerivad väga palju. Ühel hommikul sama päeva õhtul pidi nõukogu korraldama suure palli. Vapustas kogu linnakest uudis et hulluarsti oma naine olevat rohelisse majja pandud. Mitte keegi ei uskunud seda. See pidi küll rumal nali olema. Kuid ometi oli seal puhastuda. Donna. Evarista oli kell kaks öösel ära viidud. Isa loppis tõttas hulluarsti juurde ja kuulas ääri-veeri maad. Ma kahtlustasin seda juba mõnda aega vastas doktor tõsiselt. See, kui tagasihoidlikult ta varem elas, ei sobinud kuidagi kokku siidi, pitsi ja Eedee vaimustusega, mis valdas teda pärast Rio Tyson eurost naasmist. Ja nii ma hakkasingi teda jälgima. Millestki muust ta enam ei rääkinudki. Kui mina kõnelesin näiteks endisaegsetest õukondadest, küsis ta kohe, milliseid kleite õuedaamid tollal kandsid. Kui minu äraolekul oli teda mõni naisterahvas külastanud, siis ei maininud ta esmalt mitte külaskäigu põhjust, vaid kirjeldas enne külalisi riietust. Mõningaid selle üksikasju kiites ja teisi laitis. Ühel päeval võttis ta endale pähe, et laseb igal aastal meie kiriku jumalaema kujule uue kleidi õmmelda. Kõik need sümptomid olid juba isegi tõsised. Täna öösel aga läks ta lõplikult hulluks. Ta oli tänaõhtuseks balliks kleidi välja valinud, valmis pannud ja ära ehtinud ning kahtles veel vaid granaatide ja safiiridega kaelakee. Vahel. Juba üleeile küsis ta minu käest, kumba ta peaks kandma. Vastasin talle, et mõlemad sobivad hästi. Eile lõunalauas küsis ta sama asja uuesti. Pärast õhtusööki märkasin, et ta oli vaikne ja murelik. Mis sul on, küsisin ma. Ma tahaksin granaatidega kaelakee panna. Aga see safiiridega nii ilus. No pane siis see. Aga mis ma siis teisega teen? Ülejäänud õhtu möödus eriliste vahejuhtumiteta. Hilisõhtul sõime koos ja läksime siis magama. Keset ööd. Umbes poole kahe paiku ärkan mina üles ja ei näe teda. Tõusen, lähen garderoobi, näen, tema seisab peegli ees ja proovib kordia mööda ikka neid samu kaelakeesid. Ta oli ilmselgelt hulluks läinud. Panin ta kohe haigemajasse. Isalopeest see vastus ei rahuldanud. Kuid ei hakanud vastu vaidlema. Hulluarst märkas seda siiski ja selgitas, et donna iva riista kannatab luksusemaania all mis ei ole ravimatu. Ja väärib igatahes uurimist. Loodetavasti õnnestub mulda kuue nädalaga terveks ravida. Silmapaistva tohtri säärane isetus parandas oluliselt tema mainet. Oletused, väljamõeldised, kahtlused ja kõik muu seesugune vaibus pärast seda, kui ta pani kõhklematult rohelisse majja omaenda naise keda ta kogu südamest armastas. Mitte keegi ei saanud talle enam vastu vaielda. Rääkimata sellest, et keegi võinuks talle omistada teadvusele võõraid kavatsusi. Ta oli range suur mees kelles Hippokrates oli ühendatud Katoga. Nüüd aga pangu kuulaja ennast valmis vapustuseks, mis tabas Väikelinna päeval, kui saadi teada, et kõik rohelise maja hullud lastakse korraga välja. Kõik kõik see on võimatu, mõned ehk veel, aga kõik, kõik. Nii on kirjas teates, mille te täna hommikul linnanõukogule üle andis. Hulluarst oli tõepoolest andnud nõukogule üle teate, milles öeldi punkt üks. Et linnarahva ja rohelise majaelanike seas läbi viidud loenduse tulemusel on selgunud, et raviasutusse oli paigutatud neli viiendikku rahvast. Punkt kaks. Et rahva, nõnda massilise ümberpaigutamise tulemusel oli ta sunnitud läbi vaatama oma haiguste teooria, mille kohaselt tervemõistuslik, kus on välistatud, kui kõik vaimuomadused ei ole täielikult-täiuslikult tasakaalus. Punkt kolm. Et eespool nimetatud statistiliste andmete ja teooria läbivaatamise tulemusel on tal alust arvata, et õige ei ole mitte tema varasem vaid hoopis vastupidine teooria mistõttu normaalseks ja eeskujulikuks tuleb pidada vaimuomaduste tasakaalu puudumist. Ning juhtumeid, mille puhul esineb püsiv tasakaal, tuleb käsitleda patoloogilistena. Punkt neli. Eelnevat arvesse võttes teatab ta volikogule, et laseb kõik rohelisema ja patsiendid vabadusse ja võtab asutusse sisse isikut, kes vastavad eelpool kirjeldatud tingimustele. Punkt viis. Et kui küsimuse all on teadusliku tõe väljaselgitamine, on, siis ei kohku tema tagasi ühegi pingutuse ees ning loodab ka rahvasaadikute poolt samasugust pühendumist. Punkt kuus. Ta maksab linnanõukogule ja eraisikutele tagasi hullude majutuse eest tasutud summad arvestades eelnevalt maha toidu, riiete ja muu sellise peale tehtud kulutused mida nõukogu saab vajaduse korral rohelise maja kassa ja arvepidamise järgi kontrollida. Itaagoitavast täielik vapustus. Vangistatud patsientide sugulaste ja sõprade rõõm ei jäänud sellele alla. Pidulikku sündmust tähistati kõikvõimalike õhtusöökide, pallide, kontsertide ja ilutulestikuga. Neid pidustusi ma kirjeldama ei hakka, kuna meie loo seisukohast need huvi ei paku. Kuid need olid imelised ja liigutavad ning kestsid kaua. Niisugused need inimesed on. Symaabaka marte teatest alguse saanud juubeldamise keskel ei märganud keegi neljanda punkti lõpuosa mis andis mõista, et kõik pole sugugi lõppenud.