Ilutulestik sai läbi. Pered olid jälle koos, kõik tundus minevat vana rada. Linnakeses valitses kord linnanõukogu sai taas ilma igasuguse välise surveta valitseda. Ka esimees ja rahvasaadik freitas olid oma kohale naasnud habemeajaja Porfiilio, kes oli sündmustest õppust võtnud ning nagu luuletaja Napoleoni kohta ütleb tunda saanud kõike. Ja veel enamatki. Sest rohelisest majast Napolion pääses eelistas võimu ohtlikule särale habemenoa ja kääride tuhnima valgust. Tõsi küll, ta saadeti kohtu ette, ent kaaskodanikud palusid, et tema majastid talle armu annaks. Mida tooga tegi? Lakkasid ka kaebused hulluarsti vastu ning keegi ei pidanud talle tema algatuste pärast isegi viha. Veelgi enam, niipea, kui ta oli teatanud, et kõik rohelise maja patsiendid on terve mõistuse juures valdas neid sügav tänutunne ja tohutu vaimustus. Paljud mõistsid, et hulluarst on ära teeninud erilise tänu. Ning tema auks korraldati pall, millele järgnes veel teisigi palle ja õhtusööke. Kroonikad kirjutavad, et donna Eva riista kavatses esiti mehest lahutada kuid mõeldes sellele, missugust valu teeks säärase suurmehe seltskonnast ilma jäämine suutis ta oma eneseuhkuse ületada ning nende abielu oli nüüd veelgi õnnelikum kui enne. Kullu arsti apteeker jäi ta endiselt väga lähedasteks sõpradeks. Tsimaabaka marte teadaandest järeldas Krisbimisuaaris, et revolutsiooniliste aegadel on suurim voorus ettevaatlikkus ning ta hindas kõrgelt hulluarsti suuremeelsust, kui toodi ta vabadusse, lastes tal vana sõbra kombel kätt surus. Ta on suur inimene, ütles ta sellest rääkides oma naisele. Martin priito, kes oli hullumajja pandud tona Eva riista auks peetud kiidukõne pärast pidas nüüd ülistuskõne silmapaistvale teadlasele, kelle geenius tõuseb tiibu lehvitades päikestki kõrgemale ja jätab teised maapealsed mõtlejad kaugele selja taha. Ma tänan teid hea kõne eest, ütles selle peale hulluarst. Ega kahetse sugugi eteid vabadusse lasksin. Samal ajal asus linnanõukogu, mis olisi mao paka marte teadaandele vastanud, et võtab neljanda punkti lõpuosa suhtes seisukoha mõistliku aja jooksul selle küsimusega tegelema. Pikemalt arutamata võeti vastu määrus, millega volitati hulluarsti sulgema rohelisse majja isikud, kelle vaimuomadused on täielikus tasakaalus ja kuna nõukogul oli valusaid kogemusi lisati sellele klausel, mille järgi luba on ajutine ning kehtib aasta jooksul. Selle ajaga on võimalik uue teooria paikapidavust katsetada. Kusjuures nõukogu jättis endale õiguse roheline maja enne nimetatud tähtaja lõppemist sulgeda, kui see on vajalik avaliku korra tagamiseks. Rahvasaadik freitas tegi ettepaneku lisada määrusesse punkt, mille kohaselt nõukogu liikmeid ei või ühelgi juhul rohelisse majja sulgeda. Hääletuse tulemusel kiideti muudatus heaks ning lisati määrusele vaatamata rahvasaadik Kalwao vastuseisule. Tema põhiliseks argumendiks oli see, et kuna linnanõukogu annab määrused teadusliku eksperimendi kohta ei saada jäta määrust omaenda liikmete suhtes kohaldamata. Erandi tegemine on lubamatu ja naeruväärne. Niipea kui nood kaks epiteete olid kõlanud hakkasid nõukogu ülejäänud liikmed oma kolleegi jultumuse ja mõtlematuse peale valjuhäälselt protestima. Sellest hoolimata jäi ta endale kindlaks ja kordas, et tema hääletab erandi tegemise vastu. Meie töö, ütles ta lõpetuseks. Ei anna meile mingeid erivolitusi ega vabasta meid inimvaimust. Simmo paka Marta nõustus määruse ja kõigi selles kehtestatud piirangutega. Nõukogu liikmete suhtes tehtud erandi kohta ütles ta, et tal oleks olnud väga kahju, kui ta oleks pidanud mõne neist rohelisse majja paigutama. Kõnealune klausel aga annab selget tunnistust sellest, et nad oma vaimuomaduste täieliku tasakaalu all ei kannata. See aga ei kehti rahvasaadik kal vao kohta kelle asjakohane vastuväide ja mõõdukus kolleegide rünnakutele vastamisel näitavad selgelt, et tema aju toimib suurepäraselt. Seetõttu palub ta nõukogul kolleegi endale üle anda. Nõukogu liikmed, kes olid kolleegile tema suhtumise pärast ikka veel pahased, võtsid hulluarsti taotluse arvesse ja otsustasid ühehäälselt Edgalwao antaksegi talle üle. Nagu kuulaja on aru saanud, ei piisanud uue teooria järgi enam ühest teost või lausest, et paugupealt rohelisse majja sattuda. Aja oli põhjalikku uurimist ning uuritava isiku mineviku ja oleviku üksikasjalikku analüüsimist. Isal lopees näiteks võeti kinni alles 30 ja apteekri naine koguni 40 päeva pärast määruse jõustumist. Nimetatud daami raviasutusse sulgemine tekitas tema mehest sügavat nördimust. Apteeker tormas vihast vahutades tänavale ja teatas inimestele, et läheb ja rebib Toldurrannil kõrvad peast. Seda kuulis keegi meesterahvas, kes oli hulluarstiga vaenujalal. Ta unustas aga tüli paugupealt ja tormasin Maubaka marte juurde, et talle lähenevast ohust teada anda. Tsimaabaga Martett tänas oma vaenlast ning tegi paari minutiga selgeks, et mehe tegu oli igati õige. Et oli heatahtlik ja austas ligimesele. Ta surus mehel tänulikult kätt ja paigutas ta rohelisse majja. Niisugune juhtum on väga haruldane, ütles ta hämmeldunud naisele. Ja nüüd oodake Krisbimi. Krisbimisuaares astus sisse. Viha oli asendunud valuga ja ta ei rebinud hullu arstil kõrvu peast. Too lohutas sõpra ning kinnitas, et asi pole sugugi lootusetu. Võimalik, et tema naine kannatab ajukahjustuse all. Ta kavatseb apteekri abikaasad põhjalikult uurida. Kuid seni ei saada lasta proual vabalt ringi käia. Ning kuna simmo pakamardele tundus, et kõige parem oleks, kui nad kahekesi koos oleksid. Sest mehe kavalus ja libedus võis naise tema juures ilmnenud moraalsest puhtusest ehk kuidagiviisi terveks ravida, jätkas ta. Päeva ajal saate apteegist töötada, kuid lõunat ja õhtust sööte koos oma naisega ning ööd, nädalavahetused ja riigipühad veedate tema kõrval. Ettepanek tekitas vaeses apteekritunde, et on nagu kits kahe heinakuhja vahel. Ta tahtis oma naisega koos olla, kuid kartis rohelisse majja tagasi minna. Ta vaevas ennast selle dilemmaga päris tükk aega kuni donna Eva riista ta lõpuks hädast välja aitas, lubades oma sõbrannat vaatamas käia ning neile sõnumiviijaks olla. Krisbimisuaaris suudles tänulikult ta kätt. Too viimane väitlase egoismi ilming oli hulluarstile väga meeltmööda. Viie kuu pärast oli rohelises majas 18 elanikku kuid simmaompaka marte ind ei raugenud. Ta käis tänavalt tänaval ja majast majja aina luurates uurides ja pärides. Ja kui ta mõne haige peale sattus, võttis ta tolle kaasa samasuguse rõõmuga nagu ta varemalt oli neid tosinate kaupa kokku kogunud. Äraspidine proportsioon kinnitas tema uut teooriat. Lõpuks ometi oli tõeline aju Botoloogial leitud. Ühel päeval õnnestus hullu arstil rohelisse majja paigutada kohtunik kuid ta läänes küsimusele väga põhjalikult eelnevalt uurida üksikasjalikult kohtuniku käitumist ja küsitles kohaliku koorekihti. Mitmelgi korral oleks ta äärepealt hullumajja pannud inimesi, kes olid täiesti tasakaalust väljas. Nõnda juhtus ühe advokaadiga, kelle puhul ta avastas nii suurel hulgal moraalseid ja vaimseid väärtusi et tundus ohtlik teda minema lasta. Ta saatis mehele järele. Kuid töötaja, kellele ta ülesande andis tundus pisut nõutu ja palusin luba korraldada väike eksperiment. Ta läks tuttava poole, kes oli võltsitud testamendi pärast kohtu alla antud ning soovitas tal salust Jaano advokaadiks võtta. Nõnda nimetati uurimise all olevat isikut. Ah nii et sulle tundub, pole kahtlustki. Mine räägi talle kogu tõde ära, milline see ka ei oleks. Ja anna asi tema kätesse. Mees läks advokaadi juurde. Tunnistas üles, et ta on tõepoolest testamenti võltsinud ning palus tal enda kaitsjaks hakata. Advokaat võttis ta vastu. Ta vaatas paberid läbi, pidas pika kaitsekõne ja tõestas hiilgavalt, et testament on enam kui ehtne. Kohtunik kuulutas süüdistatava pidulikult süütuks ja too sai päranduse kätte. Tänu sellele eksperimendile jäi lugupeetud jurist vabadusse. Ent originaalse ja põhjani tungiva vaimu eest ei jää miski varjule. Simmo paka Marta, kes oli juba mõnda aega täheldanud tollesama töötaja innukust, vaimuteravust, kannatlikkust ja mõõdukust, märkas, missuguse leidlikkuse ja osavusega tooli selle keeruka ja delikaatse küsimuse lahendanud. Ning otsustas ta viivitamatult rohelisse majja paigutada. Mees sai siiski ühe parimatest kongidest. Hullumeelselt majutati kategooriate kaupa. Ühte galeriisse paigutati tagasihoidlik, see tähendab niisugused hullud, kelle puhul see moraalne väärtus teistest üle käis. Omaette koridorides elasid, sallivad, ehedad, lihtsad, truud, suuremeelsed, targad, siirad ja nii edasi. Loomulikult protesteerisid kinnipeetavate sõbrad ja sugulased valjuhäälselt teooria vastu ning mõned üritasid linnanõukogu mõjutada, et hulluarstilitsents tühistataks. Kuid nõukogu ei olnud oma liigne Kalwaoson unustanud ning litsentsi tühistamine tähendaks, Uuetab pääseb vabadusse ja tuleb nõukokku tagasi. Seetõttu lükati säärased nõudmised tagasi. Kuna seaduse sõna enam ei usaldatud, pöördusid mõned linna koorekihi esindajad vargsi habemeajaja Porfiirjo poole kinnitades talle oma täielikku toetust ning lubades anda rahalist abi ja panna mängu oma suhted õukonnas. Kui ta asuks taas kord linnanõukogu ja hulluarstivastase liikumise etteotsa Habemeajaja lükkas ettepaneku tagasi. Ta ütles, et ambitsioonikus oli teda eelmisel korral tõuganud seadusega vastuollu minema kuid mõistes oma viga ja oma järgijate heitlikku meelt on ta ennast parandanud. Ja kuna nõukogu andis uueks eksperimendiks loa, mis kehtib aasta jooksul, siis tuleb kas tähtaja lõppu ära oodata. Või kui nad peaksid nõukogule taotluse esitama ja see tagasi lükatakse siis asekuninga poole pöörduda. Mis te räägite, ütles hulluarst, kui üks nuhk talle habemeajaja ja linnakese koorekihi esindajate jutuajamise ette kandis. Kahe päeva pärast toodi habemeajaja rohelisse majja. Kas ma teen kurje või ei tee? Ikka panevad mu kinni. Hüüatas õnnetu mees. Käes oli ravimise aeg. Symaabaka Marta, kes oli juba patsienti otsides olnud innukas ja leidlik tegutses neid ravima, hakates veelgi püüdlikumalt tähelepanelikumalt. Selles punktis on kõik kroonikud ühel meelel. Silmapaistev hulluarst rakendas imekspandavaid ravikuure, mis kutsusid Itaaguays esile kõige suuremat imetlust. No tõepoolest raske oleks olnud välja mõelda ratsionaalsemalt ravisüsteemi kuivõrd hullud olid jagatud vastavalt moraalsetele väärtustele mis iga kategooria puhul kõige enam esile tükis suunas simmo, paka, marte, kogu oma jõu just selle joone välja juurimisele. Toogem näiteks tagasihoidliku inimesena. Tohter kasutas ravimit, mis pidi aitama haiges juurutada vastupidiseid tundeid. Ta ei kasutanud kohe alguses maksimaalseid annuseid. Ta suurendas kogust järk-järgult vastavalt patsiendi vanusele, temperamendile ja ühiskondlikule positsioonile. Vahel piisas mõnest riideesemest, paelast, parukast või jalutuskepist, et hullule mõistus pähe panna. Mõningatel juhtudel oli tõbi tõrksam taanduma. Siis võttis tohter kasutusele briljantsõrmused, aunimetused ja muu seesuguse. Ühele patsiendile luuletajale ei mõjunud miski. Symaabaka marte oli juba lootust kaotamas, kui viimaks tuli talle mõte kasutada käristi meest. Too käiks ja kiidaks noormeest kui karssaa ja pinda rose võistlejat. Püha taevas, kuidas Serlogi mõjus? Jutustas õnnetukese ema ühele tuttavale. Püha taevas, kuidas mõjus? Ja ühele teisele tagasihoidlikkuse all kannatavate patsiendile ei tahtnud rohud kuidagi mõjuda? Temaga ei olnud kirjanik, oskas teine vaevalt omaenda nimegi kirjutada mistõttu tema peal polnud käristik mõtet kasutada. Symaabaka markel tuli mõte taotleda talle Itaagways tegutseva salajase akadeemia sekretäri kohta. Kadunud valitseja Shao viienda helduse märgiks pidi akadeemia presidendi sekretäri ametisse nimetama kuningas ise ning selle juurde kuulus ekstsellents aunimetus ja kaabule õmmeldav kullast sildike. Lissaboni valitsus keeldus dokumenti välja andmast, ent kuna hulluarst tegi neile selgeks, et ta ei taotle seda mitte aunimetusega tunnustuse enese pärast vaid üksnes eriti raske haiguse ravimise eesmärgil otsustas valitsus erandkorras tema taotluse rahuldada. Ja ikkagi pidi üle mereterritooriumile ja mereasjade minister, kes juhtus olema patsiendi sugulane selle nimel veel eraldi pingutama. See oli teine ime tabaselt mõjunud rohi. Imetlusväärne. Tõepoolest imetlusväärne, öeldi linna peal, kui kaks endist hullu rõõsa jume ja ennast täis olekuga vastu tulid. Niisugune see süsteem oli. Edasi võite juba ise ette kujutada. Iga moraalset või vaimset väärtust rünnati samal rindel, kus täius tundust kõige vastupidavam. Ja tulemus oli tagatud. Viie ja poole kuu pärast oli roheline maja tühi. Kõik olid terveks saanud. Rahvasaadik kalvaol, kes kannatas rängalt õiglustunde ja mõõdukuse all, oli õnne. Tema onu suri. Ütlen, tal oli õnne, sest onust jäi maha segaselt sõnastatud testament ning Kalwaosootis, kohtunike määrides ja teisi pärijaid eksitades saavutada selle, et testamenti tõlgendati tema kasuks. Selle manöövri käigus ilmnes hulluarsti ausus. Ta tunnistas siiralt, et temal ei olnud paranemise juures mingit rolli. Ja et selle taga oli lihtsalt looduse tervendav jõud. Isa loopesiga olid teised lood. Teadis, et preester ei mõista sõnagi kreeka ega heebrea keelt. Palus tohter tal koostada Setuaal kiinta kriitilise analüüsi. Isalopees võttis ülesande vastu ja täitis selle nõutud aja jooksul. Kahe kuu pärast oli tal raamat valmis ja vabadus käes. Ka apteekri naine ei jäänud kuigi kauaks talle määratud kongi, kus tema eest muide väga hellalt hoolitseti. Miks Krispiminud vaatamas ei käi, küsis ta iga päev. Talle vastati kord üht, siis jälle teist. Lõpuks aga räägiti talle kogu tõde ära. Väärikas Matroon ei suutnud oma nördimust ja häbi varjata. Suure vihaga tõi ta kuuldavale ebamääraseid seosetuid, hüüatusi, petis, närukael. Tänamatu muidusööja, ehitab endale võltsida roiskunud salmide eest maju. Sa igavene petis. Symaabaka Marte mõtles, et isegi kui neis sõnades sisalduv süüdistus ei ole õige näitavad need siiski, et lugupeetud proua vaimu omadused on viimaks ometi jälle tasakaalus. Ning kirjutas ta otsekohe hullumajast välja. Kui te nüüd arvate, et viimast patsienti rohelisest majast lahkumas nähes hõõrus hulluarst käsi siis näitate sellega, et ei tunne meie suurmeest veel üldse pluss ultra veel kaugemale. Niisugune oli tema diviis. Talle ei piisanud sellest, et ta oli välja töötanud tõelise hullumeelsuse teooria ega sellest, et ta oli Taaguays terve mõistuse maksma pannud. Pluss ultra. Ta ei rõõmustanud, vaid oli murelik ja mõtlik. Millegipärast aimas ta, et uues teoorias peitub omakorda järgmine eriti uuenduslik teooria. Vaatame, mõtles ta endamisi. Vaatame, kas ma jõuan lõpuks välja viimse tõeni. Nõnda mõeldes kõndis ta edasi-tagasi mööda suurt ruumi milles säras tema majesteedi meretaguste valduste kõige rikkalikum raamatukogu. Silmapaistva hulluarsti Spartalikkuja majas. Teetliku keha kattis avar Tammastist hommikumantel mille hõlmu hoidis koost kuldtuttidega siidnöör. Ühe ülikooli kingitus. Igapäevase teadusliku mõttetöö tulemusel tekkinud õilsate ulatusliku kiilast laiku pealael kattis parukas. Jalgu, mis polnud ei naiselikult kiitsakad ega ka mitte ülearu jämedad, vaid kehaga kenasti proportsioonis. Varjasid lihtsalt tinapandlaga kingad. Erinevus torkab silma. Tema puhul ei märganud muud luksust kui ainult niisugust, mis tulenes teadusest. Tema juures õhkus kõigest mõõdukust ja lihtsust neid teadlase isikule nõnda hästi sobivaid voorusi. Nõnda siis sammus väljapaistev hulluarst oma suures raamatukogus edasi-tagasi. Ainsaks mureks ajuhaiguste sünge mõistatus. Äkitselt ta peatus, seistes akna ees vasaku käe küünarnukk paremale käele ja lõug vasakule, peopesale toetatud. Küsis ta iseendalt. Kas nad olid tõesti hullud ja mina ravisin nad terveks? Või oli see, mida ma tervenemiseks pidasin? Lihtsalt aju täielik tasakaalutus. Samas suunas edasi mõtiskledes jõudis ta niisuguse tulemuseni. Korralikud struktureeritud ajud mille ta oli terveks ravinud, olid täpselt sama tasakaalutud nagu kõik teisedki. Jah, mõtles ta. Ma ei saa pretendeerida sellele, nagu oleksin neisse istutanud mõne uue vaimu omaduse või tunde. Nii üks kui teine olid juba olemas. Tõsi, varjatud kujul, kuid olemas olid need siiski. Kui hulluarst sellisele järeldusele jõudis, valdas teda korraga kaks tunnet. Üks meeldiv, teine masendav. Meeldiv oli näha, et pärast pika ja kannatliku uurimist lisatööd ja kangelaslikku võitlust linnarahvaga võistab kinnitada. Itaaguays ei olnud ainsatki hullu ei ühtki vaimuhaiget. Ent niipea, kui see mõte oli hakanud tema südant soojendama, ilmus ka teine kahtlus, mis esimese mõju neutraliseerib. Vaatsis Etytaaguays ei ole terveks ravitud ainsatki aju. Kas nii absoluutne järeldusi ei olnud just seetõttu ekslik ning kas ei löönud see järelikult tupi kogu uue psühholoogilise doktriini majesteetlik ehitist? Itaaguay kroonikates on silmapaistva hulluarstist mahu paka Marte hämmingut kirjeldatud kui üht kõige hirmsamat moraalset tormi mis iial inimese peale on langenud. Kuid tormid hirmutavad vaid nõrku, tugevad võtavad ennast kokku ja vaatavad Rajule julgelt vastu. 20 minuti pärast valgustas hulluarsti nägu sunnisäratundmine. Jah, midagi muud ei saa olla, mõtles ta. Ja see oli järgmine. Simmo baka marte tegi iseenda puhul kindlaks täieliku moraalse ja vaimse tasakaalu. Talle tundus, et esindatud on läbinägelikkus, kannatlikkus, visadus, sallivus, ehedus, moraalne kindlus, truudus ja kõik muud omadused, mis annavad kokku täieliku vaimuhaige. Tõsi, kohe tekkisid tal kahtlused. Ta arvas koguni, et vahest on tegemist pettekujutelmad. Kuid ettevaatliku mehena otsustas ta kokku kutsuda sõprade seltskonna ning küsitles neitsist siiralt. Tema seisukoht sai kinnitust. Mitte ühtegi puudust. Mitte ühtegi. Vastasid kõik nagu üks mees. Mitte ühtegi pahet? Ei ainsatki. Täiuslik. Täiuslik. Ei, see on võimatu. Hüüatas hulluarst, uskuge mind, ma ei tunne vähimalgi määral üleolekut, mida te oma suure sea tahtlikkuses äsja kirjeldasite teid paneb niimoodi rääkima. Sümpaatia. Ma vaatlen ennast ega näe midagi, mis õigustaks seda teie ülemäärast headust. Seltskond jäi endale kindlaks. Hulluarst ei andnud järele. Lõpuks seletas Isalopees hea vaatleja väärilise tähelepanekuga kõik ära. Kas teate, miks te ei näe iseendas neid kõrgeid voorusi, mida me kõik, muide, imetleme? Sellepärast et teil on veel üks omadus, mis kõiki teisi andeid veelgi kõrgemale tõstab. Tagasihoidlikkus. See sai otsustavaks. Symaabaga Marta langetas pea olles ühtaegu rõõmus ja kurb. Ning siiski pigem rõõmus kui kurb. Ta läks hetkegi viivitamata rohelisse majja. Asjata palusid tema naine ja sõbrad, et ta ei läheks ning kinnitasid, et ta on täiesti terve ja tasakaalus. Ei palved nõu andidega, pisarad suutnud teda tagasi hoida. Küsimus on teaduses, ütles ta. Tegemist on uue doktriiniga, mille esimene näide ma olen. Mina, ühendan endast teooria ja praktika. Simmo kallis Simmo, ütles tema naine, nägu pisarais, märg kuid väljapaistev tohter, pilgus säramas teaduslik veendumus jäi abikaasa ahastamisele kurdiks ning tõukas ta õrnalt eemale. Kui rohelise maja uks tema järel sulgus, asus ta ise ennast uurima ja ravima. Kroonikat kirjutavad, et aasta ja viie kuu pärast ta suri olles jätkuvalt samas seisundis nagu alguses. Kuna tema töö ei olnud mingeid tulemusi andnud mõni kahtlustab, koguneb titaaguays ei ole peale tema kunagi ühtegi teist hullu olnudki. Kuid see arvamus põhineb vaid kuulujutul, mis hakkas levima kohe pärast seda, kui hulluarst teise ilma läks. Kusjuures ka too kuulujutt ise on kahtlane, kuivõrd see pärinevat Isalopeesi suust, kelle kohta teame ju, kui kõrgelt tema meie suurmeest hindas. Olgu kuidas on aga matus oli uhke ja haruldaselt pidulik.