Näed mõnes asjas sul ikka veab, kiitis naad ja said nagu võluväel kutse Soome saatkonda ja Konstantin Päts ilmus isiklikult kohale. Sai tema kutse üle anda. Nadia naeris lustakalt. Ilmaasjata nuputasime, kuidas seda kõike võiks organiseerida, elu organiseeris selle meie sekkumata ära. Luisa ei vastanud. Ta oli ikka veel Nadja peale pahane. Vaevalt oli ta Tallinnasse saabunud, ent sõbranna juures sisse seadnud, kui too juba nõudis, et järgmise tunni jooksul poleks temast korteris lõhnagi. Luisa taipas küll, milles asi. Nadjal oli vaja tunnikest soomeatašee jaoks, aga ta oleks võinud Luisale selgituseks midagigi öelda, mitte lihtsalt juhiseid sihistada. Vaatasin saatkonnas Pätsi nooremat poega, igati sile ja ontlik, jätkas Nadja sõbranna pahameelt märkamata. Kas Leo Päts poleks mitte parem valik, kui Konstantin, vallaline mees Andreist veel nooremgi tantsis, sinuga? Ei, vaatasin ahnelt. Luisa kortsutas kulmu. Jutuajamine oli võtnud suunamise, ei olnud talle meeltmööda. Pariisis oli Luisa teinud otsuse ja sugugi mitte kergekäeliselt. Ja siin ta nüüd on, viib oma missiooni ellu. Sellest ei saa kõrvale kalduda. Nadja mõtlemine oli aga hoopis teine. Ahjaa, mäletan juba pestosheri kursuselt, et sulle meeldisid vanemad mehed, meenutas naad ja kuidas see üldse juhtus, et sa endast nooremas Andreis armusid? Küsimuses vihaseks, midagi taolist oli Luisa varemgi tundnud, teadis vanadest aegadest, et Nadia, võib-olla taktitundetu ja lodev kui nad olid Peterburis kursuslased, leidis Luisada võõra mehega voodist. See oli küll ammu, aga jäin naelutatuks, Luisa mällu. Sõprus ei katkestanud. Ent Luisale selgitas see episood, kui erinevad on nende arusaamad intiimsuhetest. Nadja oli Luisa meelest kergemeelne. Vardilayst polnud ta varem näinudki, kuid aega viitmata hüppas temaga voodisse. Tema Luisa küll nii ei saaks. Nadja oleks nagu tema mõtteid lugenud. Issand, tühja vahastad sulle sellest mingit plekki külge ei jää, kui mina kellegagi voodis lohutust leian. Minu pärast ei tarvitse muretseda, ma olen suur tüdruk, ise tean, mis teen. Pole sa nii suur tüdruk ühti, vaidles Louisa söekalt vastu hotellis ruum oli sul nii hea töökoht, aga selle lörtsisid sära. Nadia tõsines ta, suunurgad vajusid allapoole. Kirjutasin sulle, et mul tekkis tüli uue direktoriga, see mees ei meeldinud mulle üldse, ta oli nii vana ja paks. Niisugusega ma eluilmaski voodisse ei lähe, siis naeris pigem norskas irooniliselt. Aga võib-olla on sul õigus, võib-olla tõesti oleks pidanud. Ja nüüd? Ma ei teagi, mis sa selle diplomaadi juures õieti teed? Luisa pahameel hakkas kiiresti lahtuma. Vahel oli tal sõbrannast kahjugi tooli küll Eesti vabariigi kodanikuks saanud, ent kaebas ikka vahel, et teda koheldakse välismaalasena tõrjutakse pestosheri. Kursuste lõpetamise järel oli ta töötanud Pihkvas õpetajana. Oleks võinud ka Eestis õpetada, aga tema eesti keelt ei peetud küllalt heaks. Vähemalt nii oli talle asja selgitatud. Nüüd olen ma pärisperenaine, sõnas Nadja uhkelt ja seadis end sirgemini istuma. Roomas olin ma perenaise abi, aga diplomaadi juures olen täisperenaine, ise otsustan. Täidlased huuled muigasid rahulolevalt, sinised kivikesed võbelesid kõrvalestades. Eelkõige hoian korterit korras. Ma vist kirjutasin sulle, et ta on briti saatkonna teine sekretär. Nimi on Prientifi. Korter on Hollandi põigis, mis on siit sama kaugel kui ruum. Korter pole suur, kaks tuba, köök ja vannituba, aga põrandapinda on tunduvalt rohkem kui mulsin. Nadia muigas uuesti. Nii et koristan ja seegi võtab aega, sest tal on palju ilusat klaasi ka värvilist ja tore pärise vaip. Siis veel selline idamaise mosaiigi Kalamp, mitu õlimaali, üks vana mõõk seinal, sellel on imeilus hõbedase Phili kraaniga tupp. Säranadia silmades andis tunnistust sellest, et korteri sisustus oli talle meeltmööda. Keedan enam-vähem iga päev lõunat, käin koeraga jalutamas, ostan toitu ja värskeid lilli, vaasi maksab ta mulle hästi. Kerge puna kattis Nadja põski, kui ta lisas. Ja ootab, et vahel magaksin temaga. Luisa ahmis õhku sasissehkendat mitme mehega korraga. Nadja kihistas naerda. Braien on tegelikult tore mees, mis sest, et inglane tahab, et räägiksin temaga vene keelt ka voodis. Tahab oma sõnavara laiendada vene keelt praktiseerida küsib igasuguseid sõnu, ka vandesõnu ja ebaviisakaid. Olen küll uurinud, miks ta neid vaja läheb, aga ta ei ütle. Nadia kihistas uuesti naerda. Temaga saab palju nalja. Vahel teete nalja minu kulul vahelise enda kulul. Tema jaoks on elu alati nagu suur seiklus. Kas selline töö sind siis rahuldab? Kahtles Luisa ja vaatas naasiale uurivalt otsa. Praegusel hetkel see täitsa sobib, noogutas Nadia innukalt. Kes teab, kui kauaks ma sinna jään? Aga praegu mulle meeldib. Prayeniga igav juba ei hakka, minust on ta 15 aastat vanem. Tunnistab, et on abielus, aga abikaasa on Londonis. Ja koer on tore, suur must hundikoer, nimeks Rex, kirjutatakse yksiga. Temaga on uhke sadamajaama juures jalutamas käia, teda pannakse tähele. Nadjale meeldis, kui teda tähele pandi, seda Luisa teadis. Ja õhtu tähendab Brian mulle tavaliselt vabaks. Siis käib väljas restoranis söömas ja poliitikutega bridži mängimas. Vana ja paks, need kaks, Nadja öeldud sõna jäid Luisad kummitama. Nadja oli nii kirjeldanud hotellidirektorit, keda Louisa polnud näinudki. Aga Konstantin Päts? Seda meest oli ta pildil näinud ja nüüd ühekorraga elusast peast küll õige lühidalt. Aga kõrvus kõlasid ikanaadia sõnad direktorist, kes ei meeldinud talle üldse, sest oli nii vana ja paks. Kahtlemata oli päts samuti vana ja paks. Aga on siis välimus nii oluline? Kõrgem vanus võib tähendada suuremat elukogemust, huvitavamat vestlust, paremate ühiskondliku positsiooni soliidsemat, varalist seisu, ühesõnaga ei pruugi olla halb. Paksus sundis Luisat mõtlema tervisele. Kas Pätsi tervis on kehv? Nadja ei osanud mehe tervise kohta midagi öelda, aga Luisa pani tähele, et saatkonda oli päts tulnud jalutuskepiga. See ei pruukinud veel midagi tähendada, sest jalutuskepikandmine on eduka mehe tunnus. Sõbranna Miiuliel oli küll vanusest rääkides juhtinud Luisa tähelepanu asjaolule, et mehed surevad niikuinii varem kui naised. Ent Luisa oli siis jututeema kärmesti teise suunda lükanud. Tema eesmärk oli uuesti abielluda, mitte teist korda leseks jääda. Oma kutse üle andnud jäi Luisal süda sees värisema. Päts ei pruugi üldse kohalegi tulla. Ja mida sel juhul edasi teha? Isegi kui ta tuleb, pole teada, kuidas asjad arenema hakkavad. Kas oskab Luisa õigeid lauseid leida, vastuseid õigesti tõlgendada? Ta ei tunne ju eesti olusid. Eestist teadis Luisa vähe. Tallinnast välja ei olnud ta veel saanud, aga teadis, et sisemaal on soid ja rabasid ning sügavaid metsi teadis ka, et rahval on kalduvus nukrameelsusele, sest seda linadia oma kirjades nimetanud. Nadja meelest elasid eestlased vaikselt ja rahulikult ja omaette oma tuulisel lauskmaal. Isegi eesti keel toimis Nadja meelest kaitsva barjäärina. Päts üllatas end sellega, et tuli kloostrimetsast linna. Otseseid kohustusi tal ei olnud, aga astus siiski Maakri tänaval asuvast Eesti-Vene kaubanduskojast läbi ja käis korra laial tänaval börsikomitees. Siis vaatas ta mitu korda kella ja pidi tunnistama, et tundmatu naise suured pruunid silmad ja kirjake olid jätnud märgi maha. Kell hakkas kolm saama. Imelik, et naine polnud jätnud isegi mitte oma nime. Ilmselt on tal probleeme, muidu poleks ta kirjakest pihku poetanud kutset esitanud. Et selline õrnuke naisterahvas pöördus just TEMA Konstantin Pätsi, riigikogu liikme ja endise riigivanema poole. Pätsile meeldis populaarsus, võime kerge vaevaga inimesi aidata. Paratamatult võttis suu naerule, kui teda avalikes kohtades ära tunti ja lugupidavalt peretati. Naeratusega näol astuski ta kella kolme ajal Pauli paari tundmatut naist ei tulnudki otsida tooli nähtaval kohal silmad ainiti ukse suunas rihitud. Kulla laps, millega saan sulle abiks olla? Küsis pätse, võttis naise kõrval istet. Naine tumedas riides nii et näolapp vaid helendas tundus nõrgukese haavatavana. Ta neelatas muttis käsi, enne kui sõna suust sai, ent tema suured pruunid silmad olid sama paluvalt Pätsi näos kinni kui saatkonnas. Te võite seda lugeda veidraks, et ma teid siia kutsusin, aga olen väljapääsmatus olukorras sellises olukorras, mida ma pole suutnud ise lahendada. Ja uskuge mind, olen teinud kõik võimaliku, võib-olla enamgi. Olen läbi käinud, kõik sugulased võtavad arutanud asja sõbrannadega läbi, mõelnud igasugused stsenaariumid. Aga see ei ole mind kuhugi viinud. Mul ei ole lahendust. Need laused kõlasid kiiresti hinge tõmbamata. Praktilise meelega päts asus automaatselt rehkendama. Mis probleem naisel võiks olla ilmselt midagi hiljutise panga krahhiga seoses. Võib-olla soovib laenu, aga sellisel juhul oleks parem mõne pankuri poole pöörduda. Mõttes hakkas ta juba mõnd tuttavat rahatuusa kaaluma. Naine vaikis pikalt ja vaatas maha, just nagu uuriks kokku haagitud sõrmi enda ees laual, siis pöördus uue energiaga Pätsi poole. Mu nimi on Luisa Kulkov, olen 37 aastat vana. Lesk Mu mees suri selle aasta alguses ja jättis endast maha kaks toredat last. Alberti, kes on seitse aastat vana ja Elsa, kes on neljane. Tahan nii väga, et neil oleks turvaline kodu ja kindel tulevik ent ei oska praegustes oludes leida võimalust, kuidas seda saavutada. Naise huuled lõppenesid pruunides, silmades helklased, kuldsed täpikesed, ümarlõug oli trotslikult kerkinud kokku sõrmitud, käed olid nagu palves üles tõstetud uuesti vaatuste maha just nagu end kogudes, siis aga tõstis pilgu ja vaatas üksisilmi Pätsile otsa vaikselt, ent omamoodi teatraalseltki, teatas ta siis. Teen teile abieluettepaneku. Kas oleksite nõus mind endale naiseks võtma? Midagi niisugust polnud päts küll oodanud. Talle oli tehtud igasuguseid ettepanekuid või oli ta ise mingi plaaniga välja tulnud, aga abieluettepanekut polnud talle keegi kunagi teinud. Elava ja aktiivse suhtlejana teda küll tunti, ent sellise ettepaneku peale ei osanud ta reageeridagi. Esimene mõte oli püsti tõusta ja ära minna, aga siis tuli järgmine mõte. Nii kähku ei maksa, sest püsti tõusta ja ära minna võib ka hiljem. Elmo. Midagi selles naises meenutas talle Helmut. Päts vaatas uurivalt naise nägu. Mingi üldine sarnasus selles oli silmad, nina, suu, kõik natuke Helma moodi. Tumepruunid, juuksed, mis hoidsid loki ja kammitud üle pea nagu Helmaldavaks. See jättis kõrge lauba uhkelt vabaks. Millal oli ta Helmat viimati meenutanud? Helmal ei olnud ta tõesti kaua mõelnud tema haualgi käinud. See on ilmselt hooldamata rohtunud. Helmaga veedetud aastad olid nii kauges minevikus, Pätsile meenus, et aasta kaks või viis pärast Helma surma oli ta igal aastapäeval leidnud aega naise kadumist leinata aga hiljem tulid kiired ajad, hoopis olulisemad tegemised. Päts taipas üllatusega, et ei tähista ammu enam Helma sünnipäeva, surma-aastapäevast rääkimata. Helmakene suri viiendal septembril ja sel reedel. Kas tõesti saab sellest täpselt 20 aastat? Kui see naine siin poleks seda meenutanud, kas oleks talle üldse meeldegi tulnud? Kahtlane küll, elu jooksis nii kindlates rööbastus, rööpad olid ustavad ja sirged ilma kõrvale kaldumisteta. Kui muidugi poliitilised välja arvata. Silmitses uuesti enda kõrval istuvat naist. Kas tekkinud sel naisel mitte samasuguseid kurda põskedele nagu Helmalgi. Selliseid kurde ei olnud ta ühelgi teisel inimesel näinud Helmalgee tekkinud need alati. Sellepärast oligi temaga huvitav vestelda ja vaadata, oodata, kas ja millal tekib kurd. Vahel tulid need mõlemale põsele, vahel ainult ühele. Päts oli esialgu arvanud, et need tekivad konkreetsetest häälikutest, aga siis leidnud, et põsk võis kurdu tõmbuda ka ilma häälikutata paljast naeratusest. Helma ise ei osanud kurdudest midagi arvata, pidas neid iluvigadeks ja vehkis naerdes kätega, kui päts neid imetles. Päts tundis tänulikkust ka pisukest süütunnet, et see võõras naine oli talle Helmat niiviisi meenutanud. Ja ometi oli ta teinud abieluettepaneku. Imelik mõte. Päts muigas. Kuidas te siis seda ette kujutate, et tulete minu juurde kloostrimetsa perenaiseks, küsis ta irooniaga, märkamata, et oli naist teietama hakanud. Luisa Kulkohvi saanud ilmselt küsimusest aru. Seda reetis ta imestunud näoilme. Päts asus olukorda ümber hindama. Kas oli mõeldav, et inimesed, nagu see naine siin ei tea midagi kloostrimetsast? Pole kuulnud, et kloostrimetsa juba on perenaine Johanna on tema päts siis niivõrd rahvast irdunud, niivõrd talu töö ja riigikoguga hõivatud, et ei oskagi end asetada tavainimese olukorda. Piinlikkusepunaga näos tunnistas Luisa. Ma ei ela Eestis ja seepärast ei saa alati kõigest aru. Ta tundis kohkumisega, et jutuajamine ei edene hästi ja päts võib hakata küsima, mida ta Eestist õieti teab. Otsekui Luisa mõtteid aimates patsutas päts rahustuseks tolle laual lebavat kätt ja tellis kohvi ja konjakit, kosutuseks nagu ta ise sõnas. Luisa rüüpas lonksu tulist kohvi, tunnetades momendi ebamaisust. Kas oli üldse mõistlik tulla siia Tallinna nii kaugele kõigest, mida ta teab ja tunneb ja teha niisugune eksprompt, abieluettepanek. Aga ta oli viimaste kuudega nii palju nutnud, nii palju mõelnud, nii palju kahelnud, nii palju ahastanud. Nüüd istus võimalik lahendus siin käegakatsutavas läheduses. Mõttet pätsiga abielluda, oli ta haudunud kaua, see ei tulnud sugugi niisama kergelt. Eelkõige oli söödi mõjuljel vanamoodsate kleitide ja tugeva musta juuksetukaga sõbranna Londonis. Aga kanad ja siin Tallinnas? Kaudselt aitasid kaasa muidugi ka vennad ja õemees, kes nii kergekäeliselt ütlesid, et aidata isa. Nad olid võimelised vaid väikeseid summasid laenama ja sedagi lühikeseks ajaks. Luisal oli, aga vajab pikema vinnaga lahendust. Mitte keegi peale miel ei tulnud välja mõttega, et lahenduseks oleks uus abielu. Ainult minul ja oligi, sai seda arutada, nimetada võimalikke kandidaate ja siis koos itsitada. Kahekesi olid need uuesti nagu noored tüdrukud, kes pole veel poisiga voodisse saanud. Asi tegi neile nalja, kumbki ei võtnud seda tõsiselt. Enamik mehi nende tutvusringkonnast oli juba ammu hõivatud, aga see takistanud neidki arutlusele võtmast. Nalja iitsitamist oli Luisal pärast Andrei kaotust väga vaja. Ajapikku jõudsid nad avalikkusele tuntud nimedeni isegi Sammerset muumi ja Winston Churchilli juurde. Moom oli just lahutanud ja seega just nagu saadaval. Churchill küll mitte. Aga siis kerkis silmapiirile Konstantin Päts, kellest Nadja teadis öelda, et mees on samuti lesk. Armastab lapsi, on abivalmis, rahaliselt kindlustatud, räägib vene keelt. Ja uduselt mäletas Luisa, et eelmise Tallinnas viibimise ajal oli ta näinud Pätsi pilti lehes. Kuulnud naadiot temast rääkimas, mäletas, et päts oli varem olnud riigijuht. Alguses arutasid nad Pätsi samuti naljatoonis alles siis, kui Myurjel hakkas rääkima ajaloost kuninglikest abieludest, taipas Luisad. Juulil on tõsi taga. Ajapikku hakkas sõbranna mõte teda huvitama, sest tema endagi perekonnas olid naised mehed, tutvunud üle kauguste kolinud võõrasse riiki võõrasse keelekeskkonda ja teinud seda täiesti edukalt. Küll ilma õlimaalidest portreed, et ta nagu Euroopa printside ja printsesside eldavaks. Niiuliel puistas veenvalt Inglismaad ja Venemaad puudutavaid näiteid. Vähem kui 70 aastat tagasi abiellus Taani printsess Alexandra Inglise printsi Albertiga, kellest sai hiljem kuningas Edward VII. Alexandra õde printsess Dagmar abielus mehega, kellest sai Vene keiser Aleksander kolmas. Mitte just õnnelikud armastusabielud, aga mõtteainet pakkusid siiski mõlemad pruudid olid ka nii noorukesed. Aleksandra oli 18, kui Inglismaale sõitis ning Dagmar 21, kui Venemaale läks. Luisa oli see 37. Elukogenud, oskas keeli. Samas kui printsesside keeleoskus oli kaheldav. Ons Luisa printsessidest kehvem? Kui rikkad printsessid üle merede ja maade on läinud õnne otsima, siis võib seda teha ka tema. Mustkunstniku kombel tõi Myurjel lagedale veel trumpkaardi, nagu sikutaks valget jänest kõrvupidi mustast kaabust välja. Silmad sütena põlemas peas, kinnitas ta. Luisale. Päts oleks tähtkujude seisukohast ideaalne abikaasa ja astroloogia teemal oskasmi uurijal olla väga veenev tema jaoks, kus iga inimene tähtkujuks, mida sai lahterdada ja tõlgendada. Luisa jaganud sõbranna entusiasmi, ent teda hämmastas tolle võime lühikese tutvuse järel üsna õigesti aimata, mis tähtkuju all inimene on sündinud. Omaette teadus oli ühe tähtkuju sobimine teisega vahel lausa tüütas Mioril oma näidetega teadis rääkida õnnelikest abieludesse inimeste vahel, kellest Luisa polnud kuulnudki. Ometi oli lu isal Skorpion. Meeldiv kuulda, et tema sobivus Andrei kakalad olla teaduslikult põhjendatud. Tookord oli Andrei küll vedelus. Nüüd, mitu aastat hiljem luges Myurjel astroloogias välja samasuguse õnneliku abielu võimalusd pätsiga. Sestoon sündinud täpselt samal kuupäeval, 24. veebruaril, kui Andrei, ehkki 23 aastat varem. Luisa kahtles, selles ei uskunud astroloogiat, ent samas jäi nii uuri Eli jutt tema mällu pidama. Nüüd istus seesama 24. veebruari päts siinsamas tema kõrval lahke moega, tellib kohvi ja konjakit, naeratab omaette. Aga tundub nii võõra päris võõrana. Kuidas saab võõra inimesega abiellu astuda? Kuidas sai tema Luisa võhivõõrale mehele abieluettepanekut teha, kas tal tõesti tulid need sõnad üle huulte? Hetkeks tundis ta end kui kuuma vette kastetuna. Piinlik oli nii uskumatult piinlik. Tal tekkis tugev tahtmine püsti tõusta ja ära minna. Nii rumal olukord. Päts vangutas oma suurt pead. Alustame otsast peale, pakkus ta Luisa poole pöördudes. Tõstame klaasi meie tutvuse terviseks. Luisal polnud midagi kaotada, Nad lõid klaasid kokku ja rüüpasid. Konjak lõhnas oivaliselt, kõrvetas sisikonda. Selle peale ma ei tulnud, et Eestis ei ela, tunnistas päts naeratades, üllatus üle terve näo näha. Räägite nii head vene keelt. Ei ole aktsenti ja sõnavara on hea. Ta naeratas hämmeldunult kalu, isa naeratas, lonks konjakit, oli lootusetuna näivat olukorda parandanud, südant kosutanud, piinlikkustunde kaotanud. Lapsena rääkisingi rohkem vene kui inglise keelt. Mu lapsepõlve mängu ja koolikaaslased olid kõik venelased. Londonisse sõitsin kunsti õppima. See oli veel enne sõda. Aga siis tuli Vene revolutsioon takkaotsa ja nii ma jäingi Inglismaale. Päts noogutas mõistvalt, nii et olete venelanna ja abikaasa oli ka venelane. Louisa naeris tahtmatult. Näete, kui raske on asju seletada, ütles ta šestikuleerides. Seegi liigutus meenutas pätsile Helmat. Mehe silmad olid aga kinni Luisa põses sinnali naermise ajal tõepoolest tekkinud peenike kurd mis kähku kadus. Ametlikult olen Inglismaal sündinud, seega inglanna, aga lapsepõlve veetsin Arhangelskisse, kus mu vanematel oli puiduäri, rääkis Louisa. Londonis abiellusin venelasest Andreiga. Nii sai meie koduseks keeleks vene keel. Lapsedki on meil kakskeelsed. Ta vaikis hetke. See on kõik pikk ja keeruline lugu, lisas ta otsustavalt lõuga tõstes. Minu mees oli Andrei Kulkov uhke ja enesekindel inimene. Sõnast aia tundis, kuidas silmi kogunesid jälle pisarad. Armastasin teda väga küllat samaviisi nagu teiegi oma abikaasat. Luisa vaatas pikalt Pätsi hallikassinistesse silmadesse. Päts ei pööranud pilku ära. Kloostrimetsa talu on siinsamas Tallinna külje all, ütles ta, see minu suvekodu, tulge mulle külla, siis räägime edasi. Mul on seal tore männimets ja edukas majapidamine. Näiteks homme.