Kloostrimetsa võlus Luisad esimesest silmapilgust. Kõrge kivimüür ja soliidsed väravapostid meenutasid Inglismaad, aga nööridega kasvav sirge männimets mõjus kindlalt eesti maisena. Sellist Inglismaal naljalt ei näe. Lai jalgtee viis neid kõigepealt suurde lilleaeda, kus valitses suurepärane kord ja värviküllus lopsakas taimestik, õitemeri, avarus, taamal viljapuud. Edasi astusid nad tiigi äärde, kus imetlesid valgeid luiki ja nende jaoks ehitatud luigemaja. Jalgteel tõstis paabulind just nagu Luisa auks saba. Siis keerutas seda uhket lehvikut, samas kui teine lind kriiskas kõrval. Sügis ei olnud siia veel jõudnud, aed oli julgelt täis roheline. Päevgi juhtus külaskäigu jaoks mõnus, kuiv ja üsna soe, armsad valged pilvelambad sõudmas üle helesinise taeva. Nad istusid pinkidele teineteise vastu valged pingid, roheline rohirohelised põõsad ja üle tiigi Vi valge kivisild. Millised uhked kontrastid? Luisale tundus, nagu oleks nad muust maailmast ära lõigatud. Hetkel oli kuulda ainult linnulaulu ja kusagil mängisid lambad. Teie talu on pigem pargi moodi, ütles Louisa imestusega. Täna kandis ta helehalli jakki heleda suvekleidi peal. Kõik on hästi hoolitsetud, heas korras. Teel oleks siin nagu muinasjutumaailm, lisas ta ringi vaadates. Päts tabas end jällegi mõtlemast Helmale. Kuidas võiks Helma välja näha, kui ta siin ringi käiks? Mitte ei meenunud, milliseid riideid naine armastas kanda. Kas selliseid nagu praegu Luisal? Üllatusega taipas päts, et Helma ei teagi kloostrimetsa olemasolust oli teise ilma läinud, enne, kui tema siin rassi masus. Tulutult, katsus ta Helmat ette kujutada isegi nägu näojooni oli raske meenutada, mis siis riietest ja astumisest rääkida. Ometi olid nad Helmaga tuttavad lapsest saati. See naine siin oli vaevalt tuttav, ehkki teinud abieluettepaneku Tallinnas kohvikus. Aga kus ja kuidas oli ta Helmale teada andnud, et tahab teda naiseks võtta? See talle ei meenunud. Küllap Pärnus, aga kus just millistel asjaoludel? See oli kõik nii ammu kuhugile kauge silmapiiri taha vajunud. Päts raputas pead nagu tahtes olematutest mälestustest vabaneda. Ja need siin on minu valdused. Tegite mõlema käega laia žesti ja tõusis. Olen siia palju aega ja energiat matnud, rahagi sisse pannud. Ta muigas. Mul on siinsel viletsale maalapil rassimist pahakski pandud, küsitud, miks ma tahan siin mässata, see on ju tegelikult ussisoo. Aga ju mul on selline nõrkus ja kerglausus ta võidukalt pead. Kõrgemale tõstes. Tahan vanast rämpsust risust lahti saada, seda purustada, selle asemel luua ja ehitada midagi hoopis uut. Ta vaatas võidukalt Luisal otsa. Tõsine maa, hingekandja on see, kes oma maatükiga hingeliselt kokku kasvanud. Maa puhub inimese sisse oma isesuguse hinge. Tahan, et see maa hing, eestlasi ühendaks maa loob rahvamaa, annab inimese vaimule ja teole eriti tüseda meeldiva joone. Kui toetame jalad kindlalt maapinnale, siis jääb seisma, meie rahvas jõuab edasi. Need olid jõulised sõnad ja laused. Luisa tundis, kuidas need haarasid kaasa, veensid teda nii nagu Pätsi erksad silmadki. Päts ei olnud aga sugugi lõpetanud. Mulle meenub, alustas ta uuesti. Järjest vanemaks saades kogen tihtipeale, et asjad ja olukorrad vahel isegi sõnad meenutavad midagi varemolnut. Naeris ta. Sest talle meenus kõne, mille oli pidanud põllumeeste kongressil. Ta nõiatus kätega pingi seljatoele ja silitas pilguga eemal paistvat metsa. Kõnelda Talle meeldis, olgu siis kuulajaid kas või üks ainumas. Kõneldes sütitas ta mitte ainult kuulajaid, vaid ka iseennast. On minul väike ja armas kohake siin linna külje all sooja liivaküngaste vahel soojendas ta üles kongressil räägitu. Tuiskliivaseljandikul männi jändrikega segi kasvavad seal mõnikümmend tamme. Nad on võõrale pinnale sattunud, valge liiv vaevalt toidab mände. Tamme jaoks on seal liiga kehv laud kaetud tammele omase sitkusega ei jäta aga need liivakingu võõrlapsed oma elu eest siiski võitlemata. Vaevalt tolli pikkused kasvud suudavad nad ladvast välja rõhuda, oksad ronivad neil maad mööda, tüvi on kõva ja oksad paindumata. Mõne tõru kannavad nad ka. Ja igal sügisel puistavad nad oma lehed pinnale, väetades ja mullapinda tekitades, millest ehk küll nende juured ei suuda veel palju leida. Mis aga järeltulevale põlvele kindlama püsipaiga loob. See tammesugu võitleb, kiratseb, kuid ei kao. Luisa istus ja silmitses vestluskaaslast, kui too seal sedasi uhkelt seisis, lahtised hõlmad täis tuult ja mees ise nagu täis romantikat. Temas oli nooruslikku hoogu ja energiat. Kord juba süttinud põles ta ereda leegiga. Luisale meeldis väga, ta hing puhkas. Pätsi nägu kattis hea meeles ära. Lähme vaatame elumaja ka kutsusta, siis saame seal ehk teed juua, saate meie head vett maitsta. Ja ta kõneles raskustest, mis olid tekkinud kaevu puurimisega läbi mitmes etne paeliivakihi. Sõbrad soovitasid mul alla anda. Mäletan, kuidas üks neist aasis, et ma puurivat varsti Ameerikasse välja. Aga mul oli peaasi vesi kätte saada ja saingi, ütles ta võidukalt. Elumaja ei meenutanud millegagi Luisa endist kodu, ent ometi pitsitus miski naise südant. Kui maja puude vahel paistma hakkas. Oli see kadedus või igatsus oma kodu järele. Pätsi maja olnuks kui äsja värvitud. See oli nii ilus ja puhas, tundus Luisale kerge avarana nagu nukumaja. Selle kohal kõrgus, terav punane viilkatus, milliseid Inglismaal vaevalt leidub. Kaks korstent, suured aknad, tumerohelised puust aknaluugid. Läbi akende voolas majja mustriliste pitskardinate kiuste suur hulk valgust. Päts viis Luisa avarasse tuppa, mida ise kutsus saaliks. Naine lausa ahetas näes nii hulgaliselt lilli ja toataimi. Eriti püüdis pilku Krisonteemide väljapanek, mis algas põrandalt ja pürgis siis seinapidi kõrgustesse. Päts tunnistas uhkusega, et on lilleseade autor. Mul on siin igasuguseid lilli, teatas päts enamik välismaalt tellitud katse korras. Kõik ei läinud muidugi kasvama, naeris ta ja lisas siis perenaiseks on mul siin käli, Johanna teda praegu ei ole, aga tema hoolitses mu lasteaia eest, kui nad väikesed olid. Elab nüüd kõrvalkorteris Toompeale, suviti siin Kloostrimetsas. Johanna. Johannata ei olnud Nadja külmetanud. Luisa katsus mälus taastada napi perepuud, mida ta oli joonistanud pätside suguvõsast parema arusaamise nimel. Nii nagu Nadja oli sellest kirjutanud, aga käli ei meenunud. Järelikult oli Pätsi kadunud naise õde. Võib-olla oli õdesid enamgi kui üks. Valge pitslinaga kaetud ümmarguse laua taha istunud, katsus Luisa end värske hoobi järel koguda. Ta teadis nii vähe, perekondlikud nüansid ilmnesid nii juhuslikult ootamatult. Abiellumise plaan tundus hetkel täiesti absurdne. Kuidas võib seda kroonida edu, kui ta ei tea pooli asjugi? Luisa tundis, kuidas julgustada maha jätab, kui armet on praegune olukord? Kui kloostrimetsal on juba perenaine, siis mida teeb siin, tema? Tahab Johanna välja tõrjuda. Ta pole Johanna näinudki, ei tea temast mitte midagi. On ta noor või vana, kõhn või paks, tõeline rivaal. Miks sa mulle ei rääkinud? Johannast? Pahandas Luisa Nadjaga. Isegi Leod tulid sa mulle nina alla hõõruma, ka Johannaste iitsatanud mitte. Nadia täidlased, huuled võbelasid. Vahel tahad sa ikka võimatut? Ma ei ole ju mingi detektiiv, olen harilik inimene, sõbranna, kes tahab sulle ainult head pätside perekonnast, on vähe avalikkusele teada. Mõni spetsialist oskaks ehk lehes avaldatud kilde paremini kokku panna. Mina kirjutasin sulle nagu oskasin, tean seda, mida olen kõrva taha pannud, kõike muidugi ei tea. Rahunemise asemel Luisa pahameel suurenes, nii palju oli sellest kõigest teadmatult tundmatut Polnudki vahet, kas ta pahandas Nadjaga või iseendaga. Olukord oli halb. Kui tahta midagi saavutada, peab teadma võimalikult palju, eriti veel rivaalidest opositsioonist. Seda oli Andrei ikka rõhutanud. Polnudki oluline, kes opositsioon oli. Ei pruukinud olla tõsi, vaenlane, lihtsalt keegi või miski, kelle või mille olemasolust tuleb teadlik olla, kelle kohta tuleb võimalikult palju andmeid koguda veel enne läbirääkimistele minekut ja tema Luisa pidas läbirääkimisi pätsiga. Või kas ta ikka pidas? Luisa jäi mõttesse. Kloostrimetsas ei olnud päts abieluettepanekule üldse viidanud, ent oli teda uuesti külla kutsunud, öelnud, et kaugeltki kõik pole veel nähtud ja Luisal tuleb uuesti tulla. Milleks küll, kui kõnelused on edutud? Kas ei andnud lootust? Samas kui Johanna oli Pätsi jaoks nii oluline, oli lastele ema eest, miks ei olnud päts siis temaga abiellunud? See küsimus vaevas teda. Kuni pähe tuli uus mõte. Kas ei olnud see mitte õnneks, et päts on vaba, ei olnud Johannaga abiellunud? Ükskõik siis mis põhjusel? Luisa tundis kergendust, kui oli mõtteis nii kaugele jõudnud. Ta naeris tahtmatult. Hommikul ärgates ei mõelnud ta enam Andreile, vaid pätsile. Ta magas nüüd teisel diivanil, teisel aadressil olles kolinud Suur-Roosikrantsi tänavale. Võimalik, et pardi laise episood oli Nadia juurest lahkumist kiirendanud, ehkki neil oli algusest peale olnud kokkulepe, et Nadia juurde jääb Luisa paid esimeseks nädalaks. Uus korter oli Nadia omast väiksem, aga samuti möbleeritud Lembitu tänavast lühikese jalutuskäigu kaugusel. Viimased pool aastat oli või sa kogu aeg ühelt ajutiselt aadressilt teisele kolinud olnud teiste inimeste leival. Lapsed olid Aada juures ja Ada oma rahulikul emalikul moel ei kiirustanud Luisad tagant, kuid isa teadis väga hästi, et olukord on ajutine. Nii et ühelt poolt muretses ta laste pärast ja saatis neile postkaarte, et nad ema ei unustaks, aga teiselt poolt tundis end oma tillukeses Tallinna korteris hästi. Nadia tõi kolimise puhul kingituse, potilile sügavroosade õitega pelargooni. Sul on taimedega rohkem õnne kui mul, naeris ta kingitust üle andes. Ostid selle küll minu kuivanud begoonia asemele, aga õige koht on tal sinu juures. Taimel pole muud vaja, kui teda tähele pandaks, kastetaks, manitses Luisa vastuseks, aga Nadja naeris edasi. Viin sind kokku, Paavel Astahhoviga, pakkus nad ja tal on igasuguseid tuttavaid, ta võib leida sulle mingisuguse tööotsa. Mis sa muidu teed, päevad läbi lihtsalt ootad, kuni kala näkkab. Louisa tundis pahameelt tõusmas, et sõbranna oli asunud tema elu organiseerima. Kas Nadia tõesti arvab, et ta istub ja ootab käed rüpes? Kas ta ei taipa, et Luisal on vaja Eestiga tuttavaks saada ja see võtab aega? Vaja on ringi vaadata, tähele panna, kopeerida. Kui tahta riiki omaks võtta, on vaja võimalikult kiiresti kohaneda, järele teha. Tegelikult ei tähendagi integratsioon midagi muud kui matkimist. Nadia avalat nägu nähes surusta pahameele alla. Sõbranna ju hoolitseb, tahab talle head. Mõnest inglise keele tunnist nädalas oleks kindlasti abi, arvas Louisa. Iga nädalaga jäi tal raha vähemaks, ehkki Tallinna hinnad olid oodatust palju odavamad. Ja seegi raha oli laenatud. Ast Ahow osutus elegantselt riietatud vanahärraks, kelle nägu ilmestasid oskuslikult pügatud hõbehallid, vuntsid, habe, kulmudki, pisikeste vilavate silmade kohal olid tähelepanuväärselt kaariat nagu mees imestaks pidevalt millegi üle. Kolmekesi õidnad kohvikus teed, Luisa Nadia Jazda Ahow. Viimane näis küll kuulavad, mida talle räägiti, pööras näorääkija poole, ent silmad käisid tal pidevalt kohvikut pidi ringi, justnagu oleks ta kellelegi teisega samuti kohtumise kokku leppinud ja otsiks nüüd silmadega seda. Teist inimest ei meeldinud, Luizalase tee joomine ei meeldinud vastahhubki midagi tema silmades, nende rahutus vaatas häiristada. Ehkki fassaad oli esinduslik. Esile. Luisale tundus, et pigem on tegu libeda kalaga, kes tegeleb hämarate asjadega. Mees jättis kahtlase mulje, ei äratanud usaldust. Inglise keele tundide asjus lubas vanahärra siiski maad kuulata. Luisa kirjeldas Nadjalegi seda ebameeldivat tunnet, mida Stahhovi vaade temas tekitas. Ent Nadja ei teinud kuulmagi. A Tallinnas on palju vene emigrantide, heitis ta käega. Enamik neist on rahutud mõnes mõttes samas olukorras nagu sinagi oma kodu kaotanud ilma rahata. Ometi peavad kõik kuidagi elatist teenima. Nadia teadis rääkida, et venelased moodustavad vaid viis protsenti pealinna elanikkonnast. Aga Luisa sai igal pool vene keelega suurepäraselt hakkama. Kui lagunes kingapannal, siis avastas Luisa kingsepatöökoja sealsamas üle tee Suur-Roosikantsis. Mees oli jutukas, ütles, et teda kutsutakse Feklistoriks, et on Venemaalt pärit Arhangelskisse käinud. Arhangelskisse meenus mehele kohe suur valge katedraal, mis oli Luisalegi hästi meeles. Vene raamatukogus lugejaks. Registreerides sattus Luisa vestlema raamatukogu juhataja Grigori Tarassoviga, kes juhatas Luisa isiklikult klassikute juurde, soovitas ka uuemaid raamatuid. Kui te pole tuttav Mihhail Bulgakovi teostega, siis neid tuleks ilmtingimata lugeda, arvas mees. Ja kui oli vaja juukseid lõigata, siis leidis Luisa lähimast juuksurisalongist sümpaatse inna. Mihhailov-na ei ole sugugi mitte lootusetu ettevõtmine tahta Tallinna elama asuda, järeldas Luisa. Kogu vaba aja ja seda oli tal üsna ohtrasti, kulutas ta Tallinnaga tutvumisele. Ilusa ilmaga jalutas ta linnas ringi, hoidis silmad lahti, uuris tänavate kohvikute nimesid. Halva ilmaga istus Luisa kodus ning luges raamatuid ja ajalehti õppis eesti keelt. Peagi koges ta küll, et eestlastega polnud sugugi kerge jutule saada, ehkki igapäevafraase omandas ta kiiresti. Tundus, et eesti keelt on vaja hästi osata. Vigase keelega ei jõua kaugele. Ajalehed olid rikkalike infoallikas. Juba kuulutuste leheküljed paelusid Luisat. Palju leheruumi võtsid kohaliku elu varjuküljed, kommunistid, petised, vargused, valeraha, salakaubandus. Need olid asjad, milles tänaval käies ei saanud vähimatki aimu. Kauplusi oli palju, Need nägid, esinduslikud, väljaturg oli heas korras ja rikkaliku valikuga. Milleks siis pettus ja salakaubandus? Luisa imestas lugedes mehest, kes oli pannud oma riiete alla jalga tosin paar naiste siit pükse, neid Lätist üle piiri Eestisse tuua. Mees tabati, teda trahviti, püksid konfiskeeriti. Imelik lugu. Millegipärast meenus ta last, Tahov. Too oma elegantse välimusega ei langeks küll naiste siit pükste tasemele või ehk siis, kui neid oleks terve autotäis. Temas oli elegantsi. Kõrgklassi Nadja tõi samuti huvitavaid lugusid. Hetkel oli tal kaks põhiteemat armuke Vardi lainen ja tööandja kisti Vardilaise lugusid, kuulas Luisa poole kõrvaga. Tal hakkas mehest natuke kahjugi, sest Nadja oli väga üleolev. Küll oli mees toonud roose, mis juba järgmisel päeval närtsisid või ostnud kõrvarõngad, millest nad midagi ei arvanud. Samas kihvist rääkis Nadja alati suure lugupidamisega, ehkki mees ei püüdnud talle meele järele olla, ei teinud mingeid kingitusi. Jutustas talle hoopis vanast Roomast dollastest. Kangelastest nõudis, et Nadia loeks Tsee sari märkmeid Gallia sõjast mida olla tervelt seitse köidet. Kihvi huvi vene keele vastu oli samuti muljetavaldav ent samas oli selles huviska midagi võõrastavat. Miks tahtis inglane Tallinnas vene keelt õppida, kui igapäevaelu toimus siin eesti keeles? Minust hakkab vägisi detektiiv saama, teatas Nadia ühel päeval. Naerusui jutustas ta Luisale, kuidas tühi linnupuur oli ootamatult saanud uue elaniku. Nadia oli tavapäraselt kihvi korterit koristamas käinud just tolmuimeja välja võtnud, kui nägi silmanurgast midagi ringi lendamas. Kujutad sa pilti, dub, Ta oli lennanud valge tuvi. Mul oli aken lahti, täitsa suur aken, ikka veel lahti, aga välja lennata ei tahtnud, lint mitte. Otsustasin ta siis kinni püüda. See oli päris naljanumber, kuidas ma teda mööda tuba taga ajasin. Mööbel jäi ette, põrand oli libe ja kätte ikka ei saanud. Siis meenus mulle linnupuur kodus jooksi, keel vesti peal, koju, haarasin puuri. Nadja naeris laginal ja alles siis, kui Brien koju tuli, saime linnukese kahe peale kätte. Luisagi muigas. Talle meenus lehest loetud linnulugu. Tallinnas on papagoi hiromant, kes ennustab tulevikku. Maksad 10 senti papagoi vaatab sulle teraselt silma, valib valmis pandud ümbrikke seast ühe, käristab selle lahti ja seal ongi su tulevik kirjas. Nadja vaatas talle küsivalt otsa ja papagoi loeb selle ette. Luisa pahvatas naerma. Nadjagi naeris. Minu huvikesest lehed vist küll ei kirjuta, arvas nad ja siin on tegu kõrgema klassimänguga kui sinu papagoi. Hiromant. Tal ei olnud ümbriku kaasas, kilkas ta naerda. Aga midagi väikest rippus jala küljes küll. Ma ei pannud seda esialgu tähelegi, vaatasin rohkem linnu silmi ja nokka, kartsin ka natuke. Breen leidis selle asja jala küljes, see oli nagu tillukene kapsel. Nadia vajutas nimetissõrme ja pöidla peaaegu kokku näitamaks, kui väikese oli. Ja kui Braien kapsli lahti võttis, siis oli seal sees imetillukeseks rullitud paber. Tõesti pisike, õhukesel paberil kirjas ainult mingit numbrit. Braien näitas mulle ka, lubas selle politseisse viia. Kas pole põnev? Rääkis Nadja õhinal. Oli see siis postituvi, küsis Luisa. Nüüd tundus asi juba huvitav. Kui on kiri jala küljes, siis on postid või, seletas Nadja teadja kombel. Nii väga tahaks teada, mis seal kirjas on, ohkas ta peale vaadates tundus numbrite jadana, seega on vist sihvri kiri. Nadja otsaesine tõmbus kipra. Kiri võib olla seotud kommunistidega. Kommuniste avastatakse Tallinnas ikka ja jälle lehes on ilmast ilma kohtuistungitest juttu. Tavaliselt mõistetakse nad süüdi ja saadetakse sunnitööle. Aga kas postituvid ei lenda mitte koju tagasi? Tahtis Luisa omal viisil asjast aru saada. Miks siis sinu tuvi kihvi aknast sisse lendas? Nadia kehitas õlgu. Võib-olla ehmatas teda miski või pole ta päris terve. Nadia jäi vait. Ei, väliselt ei tundunud tal midagi viga olevat. Parandas ta end. Kommunistidel polegi midagi nii väikest, mida postituviga saata, arvas Luisa. Ise ütlesite, et paber oli pisike. Kui need ongi kommunistid, siis mis infot nad sedaviisi üksteisele saadavad. Marksistliku kirjandust või Luisale tundus mõtte naljakana. Nadjagi muigas. Vahel kirjutatakse lehest, salakuulajatest räägitakse, tallin olla spioonipesa, kus ristuvad paljude riikide huvid, aga mina pole küll ühtki spiooni kohanud. Luisale meenus Astahhov, selline hoolsalt manniküüritud kätega mees võis vabalt tegeleda salakuulamisega. Kui mitte ise, siis agentide abiga. Luisa oli kuskilt lugenud, et luurajatel on agendid, kes krati kombel infot kokku kannavad. Ta oli kord näinud Astahhovid vestlemas, kehvas riietuses, pikema mehega. Tolle välimus sisendas veel vähem usaldust kui Astahhov ise. Millest üldse niisugused kaks meest, üks elegantne ja teine räbalais, võiksid rääkida? Mine nüüd ikka, ütles ta sõbrannale. Ega siis bioon, tule sulle ütlema, kes ta on. See on kõik salajane värk. Luisa mõtles uuesti aasta Ahovi peale. Kas niisugune mees, kes juba väliselt kahtlasena tundub, võiks teha midagi salajast, võiks olla spioon? Tuvi oli Nadia ellu jätnud omamoodi tugeva jälje. Enne kui me selle ilusa valge linnukese kätte saime, reostastab raieni elutuba päris korralikult, ütles ta kahjutundega hääles. Mul tuleb nuputada, kuidas puhvetikapp puhtaks teha ja selle kohal rippunud õlimaal tuleb ilmselt spetsialisti juurde saata. Raam sai kannatada, ehkki alasti naine maali peal ei saanud viga, naeris ta. Heli innukesele tuleb seemneid osta.