Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku nelja päeva neljanda juuli olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku Toom. Tallinnas Kalevi staadionil on algamas tantsupidu. Välisminister Urmas Reinsalu sõnul hakkab Euroopa uus tippjuhtkond püüdlema Euroopa liidu suurema integreerituse poole. Tema sõnul on see väga tõsine mõttekoht Euroopa suurimat rahvaarvult riigid või jätame Suurbritannia kõrvale Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja kui me võtame need viis kõrgemat ametikohta jagati, siis üllatus-üllatus, kõik need neli suuremat riiki said ja Belgiale jagus ka üldse. Ometigi. Tartu linnavalitsus luba ümber muudetud ühistranspordi kasvuvaludest välja vedada. Mõne asja näiteks busside vahel, ümberistumisega tuleb aga lihtsalt ära harjuda. Ministeeriumid analüüsivad Tallinna haigla rajamise rahalisi võimalusi ja Narva Vaba lavale rahandmis arutelu lükkus valitsuses taas edasi. Kultuuri, kuidas on seotud laulu ja tantsupeoga. Prantsusmaa parlament võttis vastu internetti viha, aga näe vastase seaduse. Venemaa kinnitas, et allveelaev, kus puhkenud tulekahjus hukkus 14 mereväelast, oli tuumaallveelaev. Küberjulgeoleku kõrval muutub järjest olulisemaks digikaitsev. Kui me saame oma sõdureid kaitsta kuulivestide ja kiivritega nende kehasid siis see suur küsimärk on need, millega kaitsta nende aju ja mõttemaailma. Kaia Kanepi on just praegu alustamas Wimbledoni tenniseturniiri teises ringis mängus šveitslanna Belinda pentsid siga, maailma edetabelis paikneb Kanepi 76. vastane 13. kohal. Ilm läheb vihmaseks. Öösel on sooja kaheksa kuni 14, homme päeval 12 kuni 17 kraadi. Veidi vähem kui tunni aja pärast algab tantsupeo esimene etendus Kalevi staadionil. Ja suur nädalavahetus on algamas. Tarmo Tiisler on Kalevi staadionil kohal, võiksite on ka meil temaga otseühendus. Tarmo, mis toimub ja mis toimuma hakkab? No kui nüüd päris täpselt öelda, et mis toimub, siis hetkel toimub veel väike proovi jupikene nimelt siin pesa umbes pool tundi tagasi, peaproov, läbimäng, mis traditsiooniliselt on tantsupeo esimese kontserdi eel ja kus siis juba ilma pausideta ja täisrahva rõivis mängitakse täis publikule läbi kogu õhtune järgmiste päevade kontserdi ja tund aega on vahed natukene ja veel üht-teist kõpitsetakse, aga tegelikult on kõik valmis ja peaproov oli juba igati ja, ja väga-väga ilus. Me alustame siis sellel korral tantsupeoga. Neljapäeval, kui traditsiooniliselt on ikkagi esimene kontsert kolmest kontserdist olnud reede õhtul või vähemalt viimasel paaril aastakümnel on see tavaks olnud, siis sellel ajal on või sellel aastal on toodud 24 tundi varasemaks ja seda suuresti ka tänu sellele, et tantsu ja laulupidu kui selle veo ajal enam ühelgi päeval. Täna õhtul on tantsupeo üks kontsert, homme kaks kontserti nende vahel villi pidu ja laupäeval siis hommikupoole rongkäik ja õhtupoole laulupeo esimene kontsert ja siis pühapäev on tervikuna laulupeo päralt. Selle aasta laulupeo teema on minu arm ja sama pealkirja all on ka tantsupidu. Tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste on selle veo pannud kokku, võib öelda viimaste aegade kohta rohkemalt eesti rahvatantsuvaramu kullafondist ja võib-olla uudisloomingut on natukene vähem, aga need tantsud, mis on välja valitud, need on kindlasti need tantsud, mis eesti rahvatantsusõpradel on jalas, peas käed ja keelel ja meelel, nii et see taaskoht suvine tantsuajalooga on ju meil 20-st tantsupidu, see taaskohtumine, ma arvan, läheb korda küll igale ühele, kes on väljakul ja vähemalt seda peaproov. Etendust vaadates võin küll kinnitada. Ta läks igati korda ka nendele, kes olid tribüünidel ja tribüünid olid siin täiesti täis, Kalevi staadion on läbinud väikese uuenduskuuriga, seal peol peol tehakse pidu elava muusikaga, muusikute lava on kui peatribüünilt vaadata, siis paremat kätt tantsijate keeles kellatornis, niiet Tonio Tamra on selleaastase tantsupeo muusikasead ja, ja tema noh, nii-öelda käekirja võib siis kuulata igaüks, kes tantsupeole kaasa elab. Ja seda käekirja saab kuulata Ta mõistagi iga vikerraadios, sest juba kell 18 30 alustame me siit Tallinnast Kalevi staadionilt oma otseülekannet otsereportaažid tantsupeol. Nii et kuulake aga, ja meie loodame, et me saame teile üht-teist toredat pakkuda. Aitäh Tarmo ja võib-olla on ka tantsupidu sellepärast ettepoole toodud, et vähemalt täna õhtul ei 100. Aga Euroopa Liidu tippjuhid on valitud, nende hulgas ei ole kedagi ei põhja-Kesk- ja Ida-Euroopas on tähelepanu äratanud, nagu ütles meie uudistele Eesti eurosaadik Andrus Ansip, sellega ei saa rahul olla ja Mall Mälberg palus sama teema kohta kommentaari. Välisminister Urmas Reinsalult. Urmas Reinsalu ei pea seda samuti õigeks. Ta lisab, et kõrgema täidesaatva ametniku kohale ei valitud ka ühtki uut riiki, kes ühinesid euroliiduga pärast 2000 neljandat aastat. See arvab, ei ole hea, see tähendab minu hinnangul, et kindlasti seda koostööd ja koordinatsiooni on kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel kui ka Põhjala riikide vahel, järelikult on vajalik rohkem vedada. Reaalsus on see, et on üks tähelepanek, mida võib-olla on vähem analüüsile võetud, on kõneletud erinevatest poliitilistest perekondadest, erinevate regioonide tasakaalustatud, aga rohkem kui varasematel kordadel. Tegelikult maksavad ikkagi suurus faktid. Euroopa suurimad rahvaarvult riigid on, jätame Suurbritannia kõrvale, on Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja kui me võtame need viis kõrgemat ametikohta, mis ära jagada, ehk siis üllatus-üllatus, kõik need neli suuremat riiki said ja Belgiale jagus ka üks ametikoht, see on poliitiline reaalsus. See kindlasti sunnib ka väiksemaid keskmises Euroopa Liidu liikmesriik grupiti ka uut tasakaalu otsides tihedamat koostööd tegema. Kas see võib tekitada ka keerulisi olukordi, et osa riike tunneb ennast kõrvalejäetuna? Ega inimeste valimised, Ararati tundlikud teemad ja päeva lõpuks kui see seltskond, kes need inimesi valib, valitsus, juhita saadiku gruppide juhid, kogenud poliitikud, eks nad kõik tunnevad 11 ja üksteise seast kandidaat otsivat, ma arvan, et noh, riikidevahelisse suhtlus siis ka Euroopa Liidu küsimused vaevalt üle kantakse. Küll aga on kindlasti põhjust seda analüüsida, et kuna inimeste valimised on väga tugeva sümbolväärtusega, et ega nende kõigi valitud isikutega ma arvan, Eesti riigi esindajad saavad asjaliku koostada, teha aga tuleb järgida sellist üldist trend Euroopa liidus, üldine trend on praegu tõepoolest kindlasti vaadates ka neid isikuid, kes nüüd täide saatatele ametikohta valitud, näevad lahendusi pigem Euroopa Liidu suuremas integreerituses, kindlasti seal asjaolu, mille puhul meil on väga tõsine mõtlemise koht, kindlasti me arutame seda ka valitsuses ja ma olen olnud kontaktis ka peaministriga nendel teemadel, tegelikult minu teada ka meie peaminister pani lauale Leedu ametist lahkuva presidendi Skytte nime, sellele piisavalt poliitilist erikaalu ei leitud. Eks siin on meil kõigi koht mõelda, kuidas tulevikku vaadates peaksime erinevate sarnaselt mõtlevate riikidega tugevamat üksteisega koordineerima. Küsisin ka peaminister Jüri Rataselt, kas ta pakkus välja Grybauskaitė, et eks neid ettepanekuid erinevatest nimedest oli paljudel inimestel väga palju selle ööpäeva jooksul. Üle paarikümnel ime läbi, tõsi on see, et ühes arutelus ka mina tõesti võtsin initsiatiivi seoses tänase Leedu presidendiga, see, keda seal pakuti, et eks see oli niisugune tunnetus oli aru saada ja tunnetus oli väga selgelt see, et tulevane Euroopa Liidu ülemkogu eesistuja ülemkogu president peaks tulema tänase laua tagant ja ja eks nende inimestega tuli arvestada, et kes, kellel üldse, see motivatsioon on teatavasti ülemkogu tegi ettepaneku valis endale järgnevaks eesistujaks alates esimesest detsembrist tänase Belgia peaminister Charles selli. See oli nüüd ülemkogu teemal, aga küsisin peaministrilt kommentaariga tänase valitsuse kabinetiistungi kohta, kus arutati küll mitmeid olulisi punkte, aga mitte näiteks Narva vaba lava toetamist, mis pidi esialgu juba eelmise nädala päevakorras olema. Kõigepealt. Nüüd kolm väga põhimõttelist punkti vabariigi valitsuse kabineti nõupidamisel, selle ülevaade vabariigi valitsuse 100 päeva plaani täitmisest. Teiseks oli väga põhimõtteline otsus radioaktiivsete jäätmete lõppladestuspaiga kavandamisest, kus me alustasime, siis hetkel raadiokuulaja teab seda kindlasti paremini niinimetatud Paldiskis oleva objektiga, mis siis jäi maha tõugude armeest ja oli arutelu juures ka Lääne-Harju siis vallavalitsuse, volikogu esimees. Ja kolmanda põhimõttelise arutasime Tallinna haigla loomise kolm anuseks teevad sihtasutus vaba lava. Narva tegevuse toetamine ei olnud täna arutlusel sellepärast et kultuuriminister on seotud laulu ja tantsupeoga. Kas sellel samal põhjusel ei arutatud ka investeeringuid rahvusraamatukogule ja telemajale? Siin ei ole veel? Kokkulepet ja ei ole ka seda valmidust tuua kabineti nõupidamisel, et see vajab eelnevalt veel lisanõupidamisi. Kaugel see Tallinna haigla loomise punkt. Tallinna haigla tänaste hindade juures selline prognoositav maksumus, see on suurusjärgus 400 miljonit eurot, millest siis ehitushind on seal suurusjärk 330 seadmete sisustus üle 700 miljoni. Aga eks see lõplik maksumus selgub ehitushangete käigus ja see võiks olla tulevikus sihtasutus, kus on nii linn kui riik või tänane otsuse projekt. Et Tallinna haigla puhul oli järgneb, võtsime siis sotsiaalminister Tanel Kiik info teadmiseks kindlasti rahandusministeeriumil siis koostöös sotsiaalministeeriumiga tuleb analüüsida Tallinna haigla finantsmudelit ja ühe võimalusena siis ka laenuvahendite kasutamist Tallinna haigla investeeringute kantaks. Samuti tuleb siis arvestada veid rahalisi võimalusi. Taotluste osa võib taotluse esitada 2020. Aasta riigieelarve seaduse eelnõus ja riigieelarvestrateegias. Välisuudistega Prantsusmaa parlamendi alamkoda kiitis heaks seaduseelnõu, mis annab internetiplatvormidele 24 tundi aega vihakõne eemaldamiseks, ähvardades vastasel korral rahatrahviga. President Emmanuel Macroni erakonna esitatud eelnõu toetas 31 ja vastu hääletas kuus seadusandjad. Seadus on koostatud Saksamaa samalaadse seaduse eeskujul ning on järjekordne samm Euroopas rassismi, antisemitismi, seksismi ja homofoobia ohjeldamiseks. Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu kinnitas, et allveelaev, kus nädala algul puhkenud tulekahju tõttu hukkus 14 mereväelast, oli tuumaallveelaev. Kremli veebilehel avaldatud teates selgitas Šoigu president Vladimir Putinile tragöödia põhjus oli akude ruumis puhkenud tulekahju. Pardal olev tuumareaktor oli tema sõnul täielikult isoleerida. Leitud meremeeste surma olevat põhjustanud põlengus tekkinud mürgised ained. Osa allveelaeva meeskonnast jäi ellu, kuid nii hukkunute kui ka pääsenute kohta on seni avaldatud vähe ametlikku informatsiooni. Venemaa poliitikavaatlejad süüdistavad võime selles, et intsidendist ei ole antud täpset ülevaadet. Kosovo keelas Serbia ametnikel seoses pideva propaganda ja valeuudistega riiki sisenemise, teatas riigi välisministeerium. Serbia ja Kosovo suhted on 20 aastat pärast Kosovo iseseisvumist endiselt pingelised, kuivõrd Belgrad keeldub iseseisvust tunnustamast. Põhja-Kosovos on märkimisväärne Serbia vähemus, mis on endiselt Belgradi ustav. Viimastel päevadel avaldatakse seal meelde Serbia kaupadele kehtestatud tariifide vastu. Belgrad väidab, et 100 protsendine imporditoll on viinud toidu ja ravimite defitsiidini. Bristinam süüdistab oma naaberriiki, aga katses kriisil lavastada. Kuivõrd Kosovost pärit toit on piirkonnas endiselt laialdaselt kättesaadav? Suured muutused Tartu ühistranspordis tõid enesega kaasa rea probleeme, mida linnavalitsus nüüd järgemööda lahendama hakkab. Madis Hindre räägib lähemalt. Tartu linna ühistransport on nelja nädalaga oluliselt muutunud, kõigepealt tuli rattaringluse, mis on ühelt poolt edulugu, kokku on sõidetud 580000 kilomeetrit. Samas avastasid kasutajad süsteemis suuremaid ja väiksemaid vigu ning algselt 750-st rattast koosnev süsteem tõmbus üha koomale. Tartu linnatranspordi juhataja Roman Meeksa ütleb, et eile õhtuks seisid 470 ratast. Töökojas võiks öelda, 80 85 protsenti on see tootjapoolne viga on ka rikutud rattaid, aga see number on hoopis väiksem. Meeksa selgitavaid praak avastati stel laadimisel. Nendega alustab tegelemist rataste müüjad. Pigem nii, et selle nädalavahetuse jooksul peaks ikka väga suur hulk rattaid tagasi tänavatele tulema. Pisut teine lugu on Tartu uue bussiliinivõrguga ühistranspordi kvaliteedijuht. Kairi Kuusik usub, et suurem osa inimesi peaks esimese juuli muutuste üle rõõmustama 27. bussiliinist jäi alles 14 ning Kuusiku sõnul saab erinevatest linnaosadest kiiremini kesklinna. Aga sellega, et pikema reisitegija peab nüüd kesklinnas ümber istuma, tuleb kuusiku sõnul lihtsalt harjuda. Muidugi jäävad need erandid, kus on natuke keeruline vahetada seda bussi ja täpselt see aeg ei sobi, aga me ise oleme näinud, et need on pigem sihuksed erandid, et pigem peaks inimeste jaoks ikkagi bussiga liikumine minema kiiremaks. Suurem mure kui ümberistumine on aga nendel tartlastel, kes kiiretest bussiliinidest kõrvale jäid. Nende tarbeks tegi linn küll ringliini, aga see sõidab iga pooleteise tunni tagant ja kõige kauem kella viieni pärastlõunal näiteks Karlova läbivalt Tähe tänaval buss enam õhtuti ja nädalavahetuseti ei peatu. See on kurvastanud neid, kes teistega sama käbedalt ei kõnni. Need, kellel on. Liikumispuue ma saan täitsa aru, et nende jaoks muutub see teatud piirkonnast liikumine nagu keerulisemaks, aga ma usun, et ikkagi suurem osa inimestest näevad selles liinivõrgu muudatustes pigem positiivsed. Poolt siiski kinnitab Kairi Kuusik, et linn püüab nüüd liinivõrku pisut ümber teha ja aeglased ringliinid ka õhtuti ja nädalavahetustel käima panna. No see ongi see, et me peame vaatama üle praegu, et kui palju meie praegused mahud on ja vaatama, et kui palju me veel saame vastavalt oma hankelepingule siis seda mahtu suurendada ikka püüame nii kuskilt ära ei pea esialgu vähemalt võtma. Internetisuhtluskeskkonnad suudavad õppustel osalevaid sõjaväelasi suurel määral mõjutada, näitab Riias asuva NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse korraldatud eksperiment. Küberjulgeoleku kõrval muutub järjest olulisemaks digikaitse ja sellega seotud ohtude vähendamiseks. Alles otsitakse lahendusi lähemalt. Ragnar Kond. Nato keskuse eksperiment näitas, et väga lühikese ajaga väga odavalt ja lihtsate vahenditega on võimalik sõjaväeõppustel osalejate õppuste enda kohta väga palju teavet saada. Eksperimendi korraldajad lõid valeidentiteedi, kaasasid Facebooki suletud gruppi palju sõdureid ning mõjutasid neid nii infot andma kui ka oma tegevust muutma. Facebook sulges lehti ja kontosid ning hoiatuse tegi kaitseministeerium, kuid hoolimata sellest olid eksperimendi tulemused üllatavad, kõneleb NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse asejuht Peeter Tali. Oli võimalik teada saada üksuste asukoht, liikumine ja ülesanded ja samuti mõjutada ka kaitseväelasi teenistuskohal ehk siis valvepostilt lahkuma ükskõik mis ettekäändel, nii et selles mõttes selle digitaalse keskkonna ja sotsiaalmeedia mõju ei saa absoluutselt alahinnata. Pigem vastupidi, kui me saame oma sõdureid kaitsta kuulivestide ja kiivritega nende kehasid, siis suur küsimärk on need, millega kaitsta nende aju ja mõttemaailma, et me peame selle peale mõtlema ja otsima lahendusi ja tõenäoliselt on aeg hakata rääkima küberjulgeoleku küberkaitse kõrval ka digijulgeolekust ja digikaitsest. Ärakeelamine on alati kõige lihtsam variant. Ja kui on reaalne sõjaolukord, siis ma ei usu, et keegi tahab kanda kaasas endaga nutiseadet, mis kiirgab jaam kuskile ühendatud, et et see on ka lihtsalt leitav. Aga nüüd tegevus enne ja enne sõjategevuse algust või kui on selline hall aeg või hübriidohtude aeg, et see on suur küsimärk. Ja tagasi tulles selle küsimuse juurde, et kui, kui sõdurite mõttemaailm on ära mõjutatud või manipuleeritud, siis neist ei ole ju ka sõdi. See on see suur küsimärk, tulevaste põlvkondade, ma ütleks, väljakutse ongi see, et nad ongi ühendatud kogu aeg sotsiaalvõrkudesse ja nad ei pruugi nagu aru saada, et mis seal sotsiaalvõrkudes toimub, et tegelikult see digitaalne maailm on nagu meie aja metsik lääs, et ühest küljest informatsiooni uus nafta ja teisest küljest tundub, et seal on peaaegu kõik lubatud. Hiiumaa vald rajab järgmiseks aastaks Käinasse elamuskeskuse tuuletorn. Sellest loodetakse atraktsiooni ka väljaspool tavapärast turismihooaega. Juhan Hepner jätkab. Ligi 25 meetri kõrguse elamuskeskuse tuuletorn ehitus on Hiiumaa valla Käina osavallavanema Omar jõbisel ja sõnul sealmaal, et välisfassaad hakkab valmis saama ning varsti võib keskenduda sisetöödele. Ekspositsiooni projekteerimine on lõpusirgel. Jõbiselgi ütleb, et tuuletorn saab valmis järgmisel aastal. Me oleme võtnud sellise eesmärgi, et igal juhul peab olema Hiiumaal suvehooaega hakkab ikkagi maikuust sellel ajal valmis ja mõned kuud kindlasti ennem katsetamiseks, aga ise püüdleme, et äkki isegi aastavahetuseks saame uksed avatud. Majja tuleb kõrge ronimissein ning Hiiumaa loodust, ajalugu ja kultuuri tutvustav läbi viie korruse kulgev ekspositsioon Omari õpizelg. Hakkab null ka äärmiselt piht sellise veealuse maailmaga, siis on hiidlastel seal palju juttu ja, ja Hiiumaa selliseks tööeluolust ja kindlasti laste maailm on seal kõige üleval veel ja, ja lõpeb siis täiesti üleval katusel veel vaateplatvormiga. Jõbiselgi ütles, et aastaringselt avatud külastuskoht on Hiiumaale oluline, sest saarel on küll palju huvitavaid vaatamisväärsusi, aga suur hulk neist on hooajalised. Lihtsalt meie külalisel, kes ka mistahes muul ajal siia satub, et tal oleks üldsegi põhjust siia tulla ja, ja kui tal on ka lapsed kaasas, et siis tal on lastele midagi näidata. Jõbiselt lisas, et kohalikele on tuuletorni plussiks veel see, et uue hoone kõrval asuv spordihoone saab nüüd tänu tuuletorni rajamisele senisest palju ilusama sissepääsu. Hiiumaa arenduskeskuse turismi- ja turundusspetsialist Anneli Torstenson usub, et tuuletorn toob saarele rohkem turiste. No, ma arvan, tegelikult on saar iseenesest sihuke turismiatraktsioon, aga sellest üksi nagu kohapeal ei piisa, tänapäeva inimesed on nõudlikumad ja tahavad natuke rohkem sisu saada sellele omale looduses olemisele. Ja ma arvan, et seda funktsiooni see uus tuuletorn kindlasti täidab. Elamuskeskuse põhiprojekti koostas OÜ Esplan. Arhitektuuriliselt lahendused tegi büroo arhitekt 11, selle ehitab aktsiaselts Eston Ehitus ja ekspositsiooni loob produktsiooniettevõte mootor. Ele Pedassaar räägib, milline see homne ilm siis on? Eeloleval ööl liigub Skandinaaviast Ahvenamaa lähistele madalrõhkkond, mis süveneb ja jõuab homme päeval Eesti kohale. Ilm läheb pilve ning saartele jõuab laussajuala, mis levib edasi itta. Sadu on kohati tugev, on äikest, tuul puhub lõunakaarest kolm kuni kaheksa, iiliti 13 meetrit sekundis. Saartel ja läänerannikul tugevneb edela- ja läänetuul üheksa, 14 iiliti 20 meetrini sekundis. Sooja on kaheksa kuni 12, rannikul kuni 14 kraadi. Päev on pilves selgimistega, paljudes kohtades vihmasadu on kohati tugev, on äikest. Kagu ja lõunatuul tugevneb sisemaal iiliti 15, saartel ja läänerannikul edela- ja läänetuul 20 27 meetrini sekundis. Pärastlõunal pöördub tuul põhja, Eestis kirdesse ja põhja, Lääne-Eestis loodesse. Sooja tuleb 12 kuni 17 kraadi. Ning spordiuudised ja Johannes vedru Tenniseaasta kolmandal suure slämmi turniiril Wimbledonis mängib Kaia Kanepi täna naiste üksikmängu teise ringi kohtumist šveitslanna Belinda pentsitsi vastu. Naistennisistide jooksvas maailma edetabelis asetseb kanepi 76. pentsitsaga kõrgel 13. kohal. Varem pole kanepi ja printsid omavahel mänginud. Kuimbeldoni kompleksi 18. väljakul aset leidev kohtumine veel alanud pole. Naiste turniiril pääses kolmandasse ringi maailma esireket Ashley Barty, kes alistas kuus. Üks, kuus. Kolm, Alisson fon uitwancy. Kahekordne Wimbledoni võitja Petra Kvitova sai seitse. Viis, kuus. Kaks jagu Kristiina mla teenowitzist. 15 aastane ringrajasõitja Paul Aron sai võimaluse liituda Mercedese vormel üks meeskonna poolt loodud juunior meeskonnaga. Paul Aroni puhul on tegemist Euroopa juunioride kardisarja meistriga. Käesoleval hooajal sõidab Aron F4 Masinaga, osaledes Preima meeskonna ridades Itaalia meistrisarjas kui Saksamaa F4 etappidel. Alar Varrakust saab Venemaa tugevuselt teises korvpalliliigas mängiva Jekaterinburgi Urali peatreener, 37 aastane varraku peatreenerina varasemalt juhendanud BC Kalev Cramot ja Leedu klubi alitused suukjat. Jekaterinburgi meeskonna president Stanislav Jerioomin tõi varrakust rääkides välja tema VTB Ühisliigas töötamise kogemuse. Varraku näol on tegemist klubi ajaloo esimese välistreeneriga. Varrak ise sõnas, et sai pakkumisi mitmetelt kohalikelt meeskondadelt, aga soovist kogemust piiri taga. Alar Varrak on viimasel ajal töötanud Eesti korvpalliliidu spordidirektori ametis, samuti Eesti meeste korvpallikoondise abitreenerina. Meeste jalgpalli Inglismaa kõrgliiga klubi Londonit Seltsi peatreeneriks saab aga endine tippmängija Frank Lampard. 41 aastane Lampard juhendas eelmisel hooajal Inglismaa esiliiga klubi taabi kaunktid. Mängijana kuulus ta aga aastatel 2001 kuni 2014 Just seltsi ridadesse. See oligi tänane Päevakaja, kes raadiot kinni ei keera. See saab varsti osa tantsupeost.